Imikuiga (0)

Tallinna Tehnikakõrgkool - Muu - Elukaar

5 VÄGA HEA

Tallinna Ülikool
Sotsiaaltöö Instituut
IMIKUIGA
Referaat
Juhendaja :
Tallinn 2015
Sisukord
1.Sissejuhatus 3
2.Imikuiga 4
2.1Füüsiline areng 4
2.2Sotsiaalne areng 4
2.2.1Sotsiaalsus 5
2.2.2Turvatunne 6
2.2.3Hirmud 6
2.2.4Emotsionaalsete väljendite areng kuude kaupa 6
2.3Tunnetuslik areng 8
2.4Suhtlemine ja kõne areng 9
2.4.1Lihtsustatud keele kasutamine imikuga suheldes 9
2.4.2Kõne areng 9
3.Kokkuvõte 10
4.Kasutatud kirjandus 11

Sissejuhatus

Referaadi koostamise eesmärgiks on omandada süvendatud teadmised ühest elukaareetapist aines „Sotsiaaltöö ja elukaar “, milleks mina valisin inimese esimese eluperioodi - imikuea. Valisin selle eluetapi kuna see pakub mulle huvi ning leian, et teadmised antud elukaare etapi kohta tulevad mulle lisaks õpingutele ka isiklikus mõttes kasuks, sest ka minust saab ühel päeval ema, kellele antud teadmised vajalikud on.
Referaat käsitleb järgnevaid teemasid:
Füüsiline areng – kirjeldan imiku füüsilist arengut, toon välja kaasasündinud refleksid.
Sotsiaalne areng – toon välja imiku sotsiaalse suhtluse, lähedaste inimeste olulisuse imiku arengus, räägin turvatundest, imiku hirmudest ning toon välja emotsionaalsete väljendite arengu kuude kaupa.
Tunnetuslik areng – kirjeldan imiku nägemis- ja kuulmismuljeid ning nendevahelist seost.
Suhtlemine ja kõne areng - kirjeldan suhtlust imiku ja täiskasvanu vahel, mis on oluline imikuga suhtlemisel ning mida peaks kakskeelses peres imikuga suheldes silmas pidama.

Imikuiga

Füüsiline areng

Esimene eluaasta on tormilise kasvu periood – imiku kaal reeglina kolmekordistub aasta jooksul, pikkusele lisandub keskmiselt 25cm. Imiku pea moodustab 25% tema keha pikkusest, esimese eluaasta lõpuks on kehaproportsioonid juba muutunud ning keha ja käed-jalad kasvamises juba „järele jõudnud“. Vastsündinul on ajurakke sama palju kui täiskasvanul, juurde neid ei tule. Lapse aju kasvab keskmiselt 1 grammi võrra ööpäevas ning see on otseselt seotud tema psühhika arenguga. Sündides on lapsel olemas erinevad refleksid:

Imemisrefleks
Orienteerumisrefleks (pilgu suunamine stiimulile)
Pupillirefleks ( silmaava ahenemine valguse mõjul)
Robinsoni refleks ( imik haarab nii tugevalt, et võib oma keha raskust tõsta)

Imiku kehaehitus , eriti jäsemed, hakkavad esimese eluaasta lõpuks muutuma nii tugevaks , et ta kogeb püstiasendit. Inimesele tüüpilise kehaasendi saavutamine, käimine, raskusjõu võitmine ja pea tõstmine muust kehast ülespoole, on suur sündmus, mille üle laps põhjendatult rõõmu tunneb. Omaalgatuslik liikumine on oluline alus järgmisele etapile – kõne õppimisele ja sotsiaalsete kontaktide loomisele. (Tulva, T. 1994, 24.)
Esimesel paaril elukuul on liigutuste arengus tegemist niinimetatud eeltoimingutega, alates 4. elukuust ilmub teadlik haaramisliigutus. Korrelatiivsed toimingud (laps paneb asju üksteise sisse ja võtab välja) ilmnevad alates 7.elukuust. Fuktsionaalsed tegevused ilmnevad aastase lapse puhul – ta otsib, milliseid erinevaid toiminguid saab asjadega teha. (Tankler, M. 1999, 26-27.)

Sotsiaalne areng

Sotsiaalsus

Imik on sünnist saati sotsiaalne olend , kelle emotsionaalsed ja sotsiaalsed suhted mõjutavad edasise arengu kõiki aspekte olulisel määral. Kõige olulisemal kohal lapse psüühilises arengus esimesel eluaastal on kiindumussuhte kujunemine vanemaga . Esimene eluaasta on kiindumussuhte sensitiivne periood. Lapse MINA arengus on ääretult oluline täiskasvanu lähedus ning tähelepanu lapsepoolsete märguannete suhtes, mis loovad imikus turvatunde ning panevad aluse usaldusele ümbritseva maailma suhtes. Kui lapse kontaktiüritustele reageeritakse, tajub ta, et tema märguanded on olulised ning tekib kogemus, et tema toimingul on tulemus ning aktiivsus tasub end ära. Aina vahetumalt lapse algatustele reageerides tekib imikul tugevnev soov kontaktiks ümbrusega. Imik hakkab eristama lähedasi ja võõraid nelja kuni 5 kuuselt – lähedastele inimestele avaldab heameelt ning naeratab, võõra inimese puhul aga võõristab. Teisel elupoolaastal ilmeb kiindumus kindlasse inimesesse. Lapsepoolsed kommunikatsioonisignaalid on nutmine ja naeratus. Kiindumussuhte uurimise tulemused on näidanud, et last võib paremini rahustada ja lohutada tema kiindumusobjekt. Kiindumussuhte arengut soodustavad võime reageerida imiku signaalidele, soojus , pehmus ning julgustamine. Pettumus ja halb enesetunne tekivad, kui lapse kutsele ei reageerita. ( Tiko , A. 2006, 14-15.)
Isegi vastsündinud lapsi võib näha naeratamas. See on refleks-naeratus, mis ilmneb spontaanselt, sõltumata välistest stiimulitest. 3-8 nädalaselt hakkavad imikud naeratama vastusena stiimulitele nagu näod , hääled , puudutused . Imikud tunnevad eriti huvi inimestest ja nägudest ning hääle ja näo kombinatsioonist. (Leman, P., Bremner, A., Parke, R. D., Gauvain, M. 2012, 160.)
Imikutel tekivad sotsiaalsed reageeringud väga varakult. Alates kolmandast elukuust tunnevad imikud ära ja eelistavad endale tuttavaid inimesi, kuid jäävad võõraste vastu sõbralikuks kaheksanda kuni kaheteistkümnenda elukuuni, mil areneb välja hirm võõraste ees. ( Butler , G., McManus, F. 2002, 83.)
Hilisema psühholoogilise arengu seisukohalt on lapse suhtel esmase hooldajaga otsustav roll. Imikueas on vaimse arengu mõttes ääretult oluline emaarmastus. On täheldatud, et psüühiliste häiretega inimeste probleemid sotsiaalsetes suhetes on sageli tingitud kehvadest lapsepõlvesuhetest. (Butler, G., McManus, F. 2002, 84.)
Üldiselt on uuringud näidanud, et imikutel, kellel on kindlad kiindumussuhted , on paremini ettevalmistatud uute kogemuste ja suhetega toimetulekuks, ning üha rohkem koguneb tõestust oletusele, et kehvad kiindumussuhted imikueas võivad olla teerajajateks hilisemale psühhopatoloogiate tekkele. (Butler, G., McManus, F. 2002, 89.)

Turvatunne

Kahel esimesel elukuul on laps nagu emaka sees – ema hoolitsus ja soojus ümbritesevad last nagu emakaseinad. Turvaline maailm hakkab järk-järgult avanema. Imik õpib vähehaaval tunnistama inimeste nägusid ja ilmeid, pöörab tähelepanu värvikatele ja liikuvatele esemetele. Alates teisest elukuust vastab imik oma ilmete ja reaktsioonidega. Oletatakse, et lapsel säilivad kogemused iseenda ja maailma ühtusest vähemalt 6-8 kuu vanuseni, mil lapse käitumises on märgata selgeid muutusi. Nähes kedagi, keda laps ei tunne, võib ta võõrastades reageerida nutuga, kuigi seni on osutanud heakskiitu ning naeratanud peaaegu kõigile. Argipäeva rutiinis võib laps rohkem ärrituda ning ka nutt tuleb kergemini. Imikul tekivad esimesed kehapildi algkogemused – sel etapil on oluline, et vanemad aitaksid lapsel läheduse ja puudutustega mõista, et tema oma keha on hea, millest saab alguse turvalisuse tunne eraldi olles. (Tulva, T. 1994, 24.)

Hirmud

Imikueas tekitavad hirmutunnet ootamatud ja valjud helid, kukkumine ja valu. Seoses närvisüsteemi ja tunnetusliku arenguga hakkavad imikul tekkima hirmud. Hirm võõraste ees on levinuim, seitsme kuni üheteistkümnekuuselt tekib lahkumishirm – tuttav, kuid muudetud nähtus tekitab lapses hirmu. Näiteks võib laps karta ema, kes kannab esmakordselt prille või kübarat. (Tiko, A. 2006, 14-20.)

Emotsionaalsete väljendite areng kuude kaupa

1.kuu – üldine ahastus; võib olla närviline või ärritunud
2.kuu – näitab rahulolu; sotsiaalne naeratamine
3.kuu – naeratab tihedalt; ilmneb põnevus ja igavus ; nutab , kui on igav; võib näidata pettumust
4.kuu – naerab tuntava heli peale; nutt väheneb; näitab viha; häälitseb rõõmust
5.kuu – enamastli lustlik ja rahulolev; vahel pettunud ; keerab pead, kui ei taha toitu; naeratab end peeglist nähes; mõned beebid näitavad välja ettevaatlikkust võõraste suhtes.
6.kuu – kasutab emotsioone; naeratab ja naerab; hirm ja viha võivad ilmneda.
7.kuu – hirm ja viha; trotsiv hoiak; kiindumus; häbelikkus.
8.kuu – rohkem individuaalset emotsionaalset väljendamist.
9.kuu – näitab negatiivseid emotsioone; kortsutab nägu, kui pahane; öised nutmised võivad taasilmneda; tunneb end peeglist ära; enamus beebid tunnevad hirmu võõraste ees.
10.kuu – tundeküllased positiivsed ja negatiivsed emotsioonid ; aeg-ajalt turtsakas.
11.kuu – suuremad emotsionaalsed kõikumised; individuaalne temperament on märgatavam; võib nõuda iseseisvat söömist; õpib seostama kehaosade nimetusi.
12.kuu – tunneb vaevatust, kui teised vaevatud; nutab, kui miski ei meeldi; võib esineda armukadedust; naerab iseenda üle; meeldib end peeglist vaadata; tahab näidata võimu; mängib omaette . (Leman, P. et al., 2012, 161-162.)

Tunnetuslik areng

Inimene on sünnimomendist alates tunnetuslikult aktiivne ja valiv. Laps otsib ja naudib nägemis- ja kuulmismuljeid. Kolme kuni neljakuuselt jälgib laps vabalt pilguga ruumis liikuvaid esemeid ning võib püsivalt keskendada pilgu esemele. Kuulmine ning nägemine ühinevad omavahel, mille tõttu pöörab imik oma pilgu heli suunas otsides selle allikat. Kolmekuused imikud eristavad hästi värvust, mahuliste ja tasapinnaliste geomeetriliste figuuride vormi, reeglina eelistatakse heledaid ja eredaid värve. Alates 10.-12. elunädalast hakkab imikule mõju avaldama uudsus – kui tuttavate asjade keskele ilmub uus, mis on vormilt või värvilt erinev, keskendub imik kohe sellele. Imik on võimeline suhtestama uusi muljeid juba olemasolevate kujunditega ehk tunda objekte ära. Neljakuune imik võib eristada tuttava nägu võõrast, kuid ei suuda veel mälus taastada lähedase kujutist, kui teda parasjagu ruumis ei viibi. Samas kaheksandast elukuust on imik selleks suuteline. (Tiko, A. 2006, 16-17.)
Vassündinud suudavad inimese häält kuuldes kindlaks teha tema asukoha. Nägemise ja kuulmise vahel on kaasasündinud ruumiline koordinatsioon , mille tõttu sunnib kuulmissüsteem visuaalset objekti otsima. Suuliigutuste ja hääle sünkroonsuse kaudu suudavad 4-kuused imikud kindlaks teha, kas inimene, keda nad rääkimas näevad, on hääle allikaks. Uurimuse kohaselt on tõendid, et 4-kuuselt tekivad imikutel teatud ootused selle suhtes, milline hääl millise näoga kokku käib - vähemalt ema ja isa puhul, kes on imikule tuttavad. ( Butterworth , G., Harris , M. 2002, 108.)

Suhtlemine ja kõne areng

Lihtsustatud keele kasutamine imikuga suheldes

Inimesed muudavad tihtipeale oma kõnemaneeri rääkides imikute ja lastega. Tavaliselt kasutatakse imikutega suheldes lihtsustatud stiili, ehk räägitakse lühikeste, lihtsate lausetega, mis viitavad konkreetsetele objektidele ning korratakse tihedalt olulisi sõnu ning väljendeid. Seda stiili kõne on tavaliselt aeglane, selge ja rahuliku kõrge hääletooniga, imiteerides imikule omast kõne. Selline rääkimisviis aitab lapsel õppida ning aru saada sõnadest ja nende tähendusest. Uuringud on näidanud, et vastsündinud ja 1 kuu vanused eelistavad kuulata imikutele suunatud kõnemaneeri meelsamini kui täiskasvanutele. Imikud on sellisele suhtlusviisile vastuvõtlikumad, vahet pole kas rääkijaks on naine või mees. Samuti pole oluline, kas kõne on emakeeles – uuringu kohaselt kuulasid imikud huviga pigem imikule suunatud kõnemaneeri võõrkeeles kui võõrkeelset täiskasvanutele omast kõne. (Leman, P et al., 2012, 203.)

Kõne areng

Imik keskendub juba esimestel elukuudel inimkõne kuulamisele, mis tekitab temas suhtlemisvajaduse luues aluse kõnehäälikute jäljendamiseks. Mõnekuune laps häälitseb palju keskendudes oma häälele kuulamisele, 4- kuune võib jäljendada kõne rütmi. Teisel elupoolaastal koogab laps pidevalt kasutades täishäälikuid ning treenides kõneaparaati. Kuna imik püüab täiskasvanu häält kuuldes seda matkida, on oluline, et imikuga räägitaks õiges keeles. Kakskeelses peres tuleks jälgida printsiipi – üks inimene ja keel, et lapsel oleks võimalik keeli eristada. Esimesed mõtestatud sõnad ütleb imik esimese eluaasta lõpuks, tavaliselt mõistab ta umbes 10-20 sõna. (Tiko, A. 2006, 17-18.)

Kokkuvõte

Imikueaks loetakse lapse esimest eluaastat . Esimese eluaasta jooksul areneb imik kiiresti – sellel eluperioodil areneb beebi rohkem, kui üheski teises eluetapis. Imik saab oma esimese kogemuse välismaailmast, teda mõjutavad ümbritsevad inimesed – eriti just vanemad, õed -vennad. Imik õpib ennast ümbritsevatelt inimestelt inimkõnet tundma ja maailmast aru saama. Väga oluline on, et imikut ümbritseks turvaline ja rahulik kasvukeskkond , et ta tunneks et on kaitstud ja armastatud . Tähtis on reageerida lapse vajadustele, et imiku signaale ei jäetaks tähelepanuta . Imikueas on oluline lapsega suhelda ning tegeleda – väga tähtis on kiindumussuhe vanemaga. Kiindumussuhe tagab lapse terve arengu, selle puudumisel võivad tekkida tulevikus erinevad sotsiaalsed ja psüühilised probleemid. Imikuga tuleks rääkida aeglaselt ja rahulikult , kasutades imikule suunatud kõnemaneeri, rääkida korrektselt ning lähtuda printsiibist, et üks inimene räägib ühes keeles.

Kasutatud kirjandus

Butler, G., McManus, F. (2002) Psühholoogia. Põgus sissejuhatus. Oxford University Press.
Butterworth, G., Harris, M. (2002) Arengupsühholoogia alused. Tartu, TÜ Kirjastus.
Leman, P., Bremner, A., Parke, R. D., Gauvain, M. (2012) Developmental psychology. McGraw-Hill.
Sotsiaalministeerium.Tiko, A. (2006). Arenguvestlused lasteaias. Tea ja Toimeta. Tallinn: AS Kirjastus Ilo.
Tankler, M. (1999). Kuidas areneb laps. Kristlik kirjastusselts LOGOS.
Tulva, T. (1994) Inimese elukaar. Sotsiaaltöö küsimusi V. Tallinn: EV.

.DOCX Laadi alla originaalfail 11 lk · .docx · 57 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-12-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

57 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kerlk Õppematerjali autor

Referaat käsitleb järgnevaid teemasid:
Füüsiline areng – kirjeldan imiku füüsilist arengut, toon välja kaasasündinud refleksid.
Sotsiaalne areng – toon välja imiku sotsiaalse suhtluse, lähedaste inimeste olulisuse imiku arengus, räägin turvatundest, imiku hirmudest ning toon välja emotsionaalsete väljendite arengu kuude kaupa.
Tunnetuslik areng – kirjeldan imiku nägemis- ja kuulmismuljeid ning nendevahelist seost.
Suhtlemine ja kõne areng - kirjeldan suhtlust imiku ja täiskasvanu vahel, mis on oluline imikuga suhtlemisel ning mida peaks kakskeelses peres imikuga suheldes silmas pidama.

imikuiga referaat kiindumussuhe imiku areng kiindumus refleks

Sarnased õppematerjalid

pdf

LAEVA ÖKONOOMIKA

Usaldusühingu asutajaid peab olema vähemalt Select one: kolm üks kaks Feedback The correct answer is: kaks Question 2 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Aktsia väikseim nimiväärtus Eestis on 1 € Select one: True False Feedback The correct answer is 'False'. Question 3 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Aktsia väiksem nimiväärtus Eestis on 10 senti Select one: True False Feedback The correct answer is 'True'. Question 4 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Aktsiaseltsi aktsiakapital peab olema vähemalt 2500 € Select one: True False Feedback The correct answer is 'False'. Question 5 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question

Eriala seminar

pdf

Mikro- Makroökonoomika KT1

TLM116 / TLM310 MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA (PÄEVAÕPE) Question 1 Rahvamajandus on õpetus majanduse üldistest seaduspärasustest. Not yet answered Select one: Marked out of 1.0 True False Question 2 Üks põhjus, miks kauba nõutav kogus kasvab, kui tema hind alaneb, on see, et hinna langus toob kaasa tarbijate reaalsissetuleku kasvu, mis võimaldab neil Not yet answered rohkem osta. Marked out of 1.0 Select one: True False Question 3 Keskmine toodang on kogutoodang ühe muutuva tootmissisendi ühiku kohta. Not yet answered Select one: Marked out of 1.0 True False Question 4 Samasuskõver iseloomustab kahe hüvise kombinatsioone, mis annavad tarbijale

Mikro ja makroökonoomika

pdf

Majandusõpetus - Kontrolltöö 1 - ajapiirang 90 minutit 50p-60st KOMBINEERITUD

10/6/22, 5:57 PM Kontrolltöö-1 - ajapiirang 90 minutit (page 1 of 6) Time left 0:33:14 Question 1 Answer saved Marked out of 1.0 Kui kauba nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on 2,5, siis hinna langus 2 eurolt 1,80-le toob kaasa nõutava koguse kasvu 2,5% võrra. Select one: True False Question 2 Answer saved Marked out of 1.0 Üks põhjus, miks kauba nõutav kogus kasvab, kui tema hind alaneb, on see, et hinna langus toob kaasa tarbijate reaalsissetuleku kasvu, mis võimaldab neil rohkem osta. Select one: True False Question 3 Answer saved Marked out of 1.0 Turumajanduseks nimetatakse niisugust majandussüsteemi, kus ostjad ja müüjad vahetavad kaupu vabalt kokkulepitud hindade alusel

Kategoriseerimata

docx

Organisational behaviour: True or False questions

True or Falls 1. A psychological contract represents a contingency plan that serves the needs of the individual worker. False 2. An example of a virtual organization is an office located in a high-rise building. False 3. As open systems, organizations transform material resources to produce goods. True 4. Organizational behavior is characterized by its emphasis on rigorous inquiry. True 5. Organizational behavior is the study of individuals and groups in profit- making organizations. False 6. Organizational behavior is the subject of psychology applied to the world of work. False 7. Quality of work life refers to the overall quality of human experience in the workplace. True 8. Synergy is the creation of a whole that is greater than the sum of its parts. True 9. The purpose of any organization is to make a profit. False 10.Work-life balance refers to workers who seek balance between their paid work and unpaid

Inglise keel

pdf

Mikro ja makroökonoomika kontrolltöö 2

TLM116 / TLM310 MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA (PÄEVAÕPE) Question 51 Erasektor ei tooda piisavalt ühishüviseid, sest nende kaupade tootmine pole kasulik. Correct Mark 1.0 out of 1.0 Select one: True False The correct answer is 'True'. Question 52 Valitsuse eelarve kipub olema de tsiidis majandustsükli tõusufaasis ning ülejäägiga majanduse languse faasis. Correct Mark 1.0 out of 1.0 Select one: True False The correct answer is 'False'. Question 53 A. Lafferi arvates ei ole valitsuse maksutulusid maksimeeriv maksumäär samaaegselt optimaalseks maksumääraks. Correct Mark 1.0 out of 1.0 Select one: True

Mikro ja makroökonoomika

docx

Mesinduse testid

MESINDUSE TEST 2 1. Mee kasulikud omadused hävivad mee kuumutamisel temperatuuril üle: a. +50 b. +20 c. +60 2. Mesinik kasutab konkspeitlit a. Raamide liigutamiseks b. Mesilaste peletamiseks c. Kärjekaanetise eraldamiseks 3. Korpustaru laiendamine toimub külgsuunas True False 4. Mesilasematoitepiima saadakse mesilasemalt True False 5. Kahe kärje vaheline kaugus tarus peaks olema a. 9 mm b. 11 mm c. 8 mm 6. Mesilasemade kasvatamiseks vajalik inventar on a. Kärjeraamitangid b. Emasaatepuur c. Vageldusnõel 7. Valminud mee veesisaldus? a. 10% b. 30% c. 20% 8. Mesilaspere aastane õietolmu vajadus a. 40 kg b. 5 kg c. 25 kg 9. Mesilased koguvad taruvaigu jaoks vajalikud ained lilledelt True False 10. Milleks kasutavad mesilased suira? a. Vaklade söödaks b. Toidavad ainult leski c. Toidavad ainult mesilasema MESINDUSE TEST 3 1.

Kategoriseerimata

doc

Ruslan ja Ljudmilla

Homework I. False or True? Exemplify your answer using relevant text lines. 1. . True , , , , 2. . False , 3. . True , ... : 4. . True - 5. , . False 6. , . True , , : ! , .... - 7. . False ; 8. . True 9. . False " , , ? 10. , , . False , , /20 II. Give modern Russian equivalents of the following archaic words and phrases: - - / - - e - - - /10 III. Describe Ludmila's character on the basis of Extract 1 (about 100 words). - . . - . . , . , . . , , , . . , , , .

Vene kultuur

docx

The Great Gatsby test

“The Great Gatsby” test 1. The advice given to Nick from his father was “Whenever you feel like criticizing anyone, just remember that all people in this world haven’t had the advantages that you’ve had.” 2. Nick decided to go to the East to learn the bond business. 3. Tom and Daisy travelled there because there were rich people who played polo. 4. Daisy’s relation to Nick was that she was his second cousin. 5. Myrtle was a bit heavy, in her mid-thirties, not beautiful but rather sensual. 6. The surprising thing that Gatsby said to Jordan Baker at the party was that he wanted her to tell Nick to invite Daisy to Nick’s house. 7. The unpleasant story that Nick had heard about Jordan Baker was that she had moved a ball during a golf tournament to win. 8. Jordan Baker hated people who were careless. 9. Daisy met Jay Gatsby at her hometown, Louisville, Kentucky just before the war. 10. Daisy was very drunk before her wedding. 11.

British literature

Rohkem sarnaseid