Pilet nr 1: 1) IT organisatsioon ja rollid. Ülalhoiu funktsioon ja põhiülesanded Liigitatakse vertikaalseteks (toetavad valdkonnad) ja horisontaalseteks (funktsiooni tüübid). IT jaotub horisontaalseks tegevusalaks: · Arendus o Luua uut funktsionaalsust, “time-to-market” sihteesmärk · Ülalhoid o Säilitada olemasoleva funktsionaalsuse töövõime võimalikult madalate kuludega. Stabiilne, muutumatu keskkond sihteesmärgiks Ülalhoid jaguneb IT haldamise (tugi ja hooldus) ja serverite, rakenduste ülalhoiuga (IT Operations) tegelavateks harudeks. · (Taristu – kui see pole eelmise kahe sees) Rollid Arendus • progeja • süsteemianalüütik • projektijuht • arhitekt IT haldamine (maintenance) • kasutajaabi spetsialist • (on-site) hooldusspetsialist • Riistvara spetsialist • Sisseostu spetsialist (arvutite ost, kasutajate tugi) IT ülalhoid (operations) • Administraato
Tarkvaratehnika konspekt. Tarkvaratehnika Tarkvaratehnika e. tarkvara inseneeria on professionaalsele tarkvaraarendusele suunatud distsipliin, mis tegeleb sellega, kuidas organiseerida tarkvaraarendust, arvestades organisatsiooniliste ja rahaliste piirangutega. Tarkvaratooted koosnevad valjatöötatud programmidest ja nende dokumentatsioonist. Tarkvaratehnika eesmärgiks on kuluefektiivne tarkvaraarendus kogu tarkvara elukaare ulatuses. Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaratehnika „point“: Tarkvaratehnika on suunatud professionaalsele tarkvaraarendusele. Tarkvaratehnika ei tegele tarkvaraarenduse endaga vaid sellega, kuidas organiseerida tarkvaraarendust. Tarkvaratehnika vajadus - kõrgenenud nõudmised: suuremad süsteemid, keerulisemad süsteemid, kiiremini arendatavad süsteemid. Insener suuda
täitja viga o Selgem ülevaade kui palju projektist valmis on Kokkuvõte o Nõude definitsioon o Nõuete tüübid o Nõude kolm põhiomadust o Nõuete liigid o Nõuete esitamine o Kasutuslood o Kasutusjuhud o Nõuete spetsifikatsiooni dokument o Nõuete analüüsi protsess o Nõuete valideerimine Loeng 3 Arhitektuurne kavandamine Tarkvara arhitektuur? o Tarkvara arhitektuuri kontseptsioon on pärit Edsger Dijkstra 1968 ja David Parnas 1970 aastate uurimistöödest – ametlikus vormis tuldi selleni hiljem o Süsteemi illustratsioon, mis aitab aru saada süsteemi käitumisest (Software Engineering Institute https://www.sei.cmu.edu/) o Süsteemi arhitektuur on struktuuride kogum, mis aitavad mõista süsteemi, hõlmates tarkvara elemente, seoseid nende vahel ja
2. Mis on ja kuidas seostuvad andmeelement, informatsioon ja teadmus? Andmeelement - väikseim tähendust omav infoüksus. Informatsioon - selliselt organiseeritud andmed, et andmed omavad tähendust. Teadmus - selliselt organiseeritud ja töödeldud andmed ja/või informatsioon, et andmetest on võimalik teha järeldusi, neist õppida ja teadmisi laiendada. Seostumine: informatsioon koosneb andmeelementidest ja teadmus informatsioonist. 3. Mis on IT arhitektuur? IT arhitektuur on terviklik kirjeldus ettevõtte äriarhitektuurist (äriprotsessid, eesmärgid, organisatsioon), IT rakenduste arhitektuurist (infosüsteemid, andmekogud) ja tehnoloogia arhitektuurist (infrastruktuur, seadmed, võrgud jm) koos nendevaheliste seostega. 4. Mis on IT infrastruktuur? IT infrastruktuur hõlmab organisatsiooniüleseid infotehnoloogilisi ressursse: riistvara, tarkvara, võrguühendused, IT osakonna töötajad ja IT teenused organisatsioonis. 5
TARKVARATEHNIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on tarkvaratehnika? Software engineering ! “Engineers Australia” definitsioon: Tarkvaratehnika on tiimide poolt rakendatav distsipliin tootmaks kõrgekvaliteedilist, suuremastaabilist ja hinnaefektiivset tarkvara mis rahuldab kasutajate nõudmisi ja mida saab hooldada teatud ajaperioodi vältel. IEEE definitsioon: Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaraarendus on nõrgem termin, kus tingimata ei kasutata protsesse, tööriistu, standardeid, jne. Tarkvaraarendus on progemine + konfigursatsiooni haldus. Tarkvaratehnika ei ole ainult programmi kirjutamine, vaid teemad hõlmavad ka kvaliteeti, ajakavasid,
analüüs) selle terviku osadena. 11. Oskab hallata (iteratiivse arendamise käigus tekkivaid) mudelite versioone ja muudatusi. 12. Oskab retsenseerida kaastudengite töid (antud aine raames) M. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs, 2014 õppeaine sisu lühikirjeldus: Valdkonna analüüs. Mõisteline (kontseptuaalne) modelleerimine ja mõisteraamistikud (ontoloogiad). Analüüs ja Arhitektuur: kihid , vaated, elutsükkel. Valdkond vs infrastruktuur. Ärimudeli kiht kui „puhas valdkond“ ning kontseptuaalne (computing independent) vaade infosüsteemile. Süsteemianalüüsi koht klassikalises ja iteratiivses arendustsüklis. Analüüs vs. Disain. Strateegiline analüüs vs. detailanalüüs. Klassikaline (struktuurne) vs. objektorienteeritud analüüs, agent-orienteeritud analüüs, nende ühtsus ja erinevus. Ärimodelleerimine vs nõuete (ning kasutajaliideste) analüüs
Mittefunktsionaalsed nõuded vastavad küsimusele ,, Kuidas tarkvara peab vajalikke funktsioone täitma?" Näiteks, süsteemi vastuse aeg peab jääma etteantud piiridesse (tõhusus); süsteem peab teatud ajavahemike jooksul tõrgeteta töötama (töökindlus) jne. Ehk teisisõnu need on tihti piirangud või lisatingimused, millega süsteemi töötamisel arvestada tuleb. Mittefunktsionaalsed nõuded: · Kasutatavus, kasutajaliides (kuidas, kus), sh: · arhitektuur (käsurida, menüüd, graafiline, veebiliides, ...); · õpitavus (standardsus); · kasutajasõbralikkus (jälgitavus, haaratavus); · paindlikkus (andmetest eraldatus, kasutaja poolt kohandatav, vt. www.live.com) ; · jõulisus (kui palju saab muuta, sekkuda) jms.; · kasutajale orienteeritus; · Turvalisus (vt. I osa lõpust); · Usaldatavus (MTBF, taastamisvõimalused jne..); · Jõudlus (andmemahud, juurdepääsumahud, kiirus, viited jne..);
Juhtimispraktikate kogum, mille kasutamise eesmärk on parendada ettevõtte tegutsemist ja sellega aidata paremini täita tema eesmärke. Arhitektuuriraamistikuga pannakse paika juhised, kuidas kirjeldada ettevõtte infosüsteemi olemasolevat ja tulevast seisu. Lisaks võib sisaldada juhiseid, kuidas praegusest olukorrast liikuda soovitud tuleviku suunas. Arhitektuuriraamistik on loogiline struktuur organisatsiooni esitavate mudelite liigitamiseks. Organisatsiooni süsteemi defineerib tema arhitektuur, mis on raamistiku esitus. Arhitektuuriline kirjeldus sisaldab vaateid, mida kasutatakse arhitektuuri kirjeldamiseks. Vaated esitavad organisatsiooni erinevate huvigruppide nõudeid ja koosnevad mudelitest, mis on andmete, funktsioonide, inimeste, sündmuste jne esitused. Mudelid omakorda koosnevad töötoodetest, mis on arhitektuurilise kirjelduse põhielemendid. John Zachman-i ettevõtte IS-i arhitektuuriraamistik ( aspektid, huvigrupid ja nende vaated)
Kõik kommentaarid