Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Minu õpianalüüs (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Minu õpianalüüs
Tänapäeva koolides ei pöörata erilist tähelepanu õppima õpetamiseks, vaid eeldatakse, et kui miskit lastele seletada ja koduseid ülesandeid anda, siis küll nad selle asja ära õpivad. Nii olen minagi omal nahal tunda saanud seda, kui raske on õppida, kui ei oska õigesti õppida. Inimesed on erinevad ja seega peaks neile lähenema ka õpetamisel erinevalt.
Inimeste õppimisstiilid on erinevad ja need on jagatud erinevatesse kategooriatesse. J. Royce’i järgi on olemas teadmiste loomusest lähtuv stiilisüsteem, mis kirjeldab teadmiste hankimise stiile. Ta on jaganud need kolme gruppi: ratsionaalne , empiiriline ja metafoorne . Mina kaldun arvama , et info hankimise osas rakendan ma ise ratsionaalset stiili, mida iseloomustab ratsionaalne mõtlemine, abstraktne arutluse ja võrdlemine.
D. Kolbi on välja toonud isiksuseteooriatele rajaneva stiilisüsteemi. Selle alla kuuluvad neli stiili : divergentne , konvergentne, assimilatiivne ja akommodatiivne. Uurides neid stiile, siis kaldun arvama, et kuulun ise pigem kas konvergentse või akommodatiivse stiili alla. Leian, et mõlemast stiilist leidub minus jooni. Näiteks konvergentse stiili juures on öeldud, et toetuvad probleemide puhul loogilisele mõtlemisele, samas on ka vähe emostsionaalsed ja sotsiaalsed. Samas akommodatiivse puhul näen endas seda, et peamiseks tõesuse kriteeriumiks peetakse isiklikku kogemust ja aktiivset tegutsemist .
Motivatsiooni- ja sotsialisatsiooni teooriat uurides, arvan, et jään sinna kuskile keskele. Nimelt seal on ära toodud süvakihtidesse tungijad ja pinnapealsed õppijad. Nimelt ainetes, mis mulle huvi ei paku, õpin ma pinnapealselt, seega enamus on lihtsalt pähe tuupimine . Ained aga, mis mulle huvi pakuvad, nendes ma tihti süvenen teksti, hiljem analüüsin ja uurin ka mujalt materjalidest . Pinnapealse õppimise juures on halb aga see, et juba varsti on need pähe tuubitud teadmised kadunud ja raske on neid hiljem ka millegagi seostada , kuna asi pole enda jaoks selgeks tehtud. Süvakihtidesse tunigides aga, jääb asi meelde pikemaks ajaks ning uusi asju õppides oskad sa neid teadmisi seostada ja ära kasutada uutes situatsioonides .
Üldiselt pean ennast õppimises teaoreetik, aga samas ka natuke pragmaatik . Tunnen, et mul on kergem õppida siis, kui mul on asju millega võrrelda ja millest eristada. Samuti jääb asi paremini meelde, kui seda saab lõpuni lahti harutada, et oleks teada kõik põhjused. Samas kui mul on võimalik kuidagitpidi saada näiteks arvutiga asi lihtsamini tehtud, siis ilmselt ma ka selle tee valin.
Kokkuvõtteks võib öelda, et kui oleks mul vähem laiskust ja rohkem oskust õppida, võiks ma olla päris hea õpilane. Kuna aga olen eluaaeg jätnud asju viimasele minutile ja seega ei suuda neid tavaliselt siis enam korralikult ära õppida, peegeldub see ka suurelt minu teadmistes. Kunagise õpetajana aga, pean silmas neid erinvaid punkte ja üritan lastes neid märgata ja siis neile läheneda just nii nagu neil kõige kergem peaks õppida olema.
Minu õpianalüüs #1 Minu õpianalüüs #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Smexy Õppematerjali autor
Essee, õpianalüüs.

Sarnased õppematerjalid

Õppimine ja areng
38
doc

Õppimine ja areng

Areng ja õppimine
Andekusest ja andekatest lastest
352
pdf

Andekusest ja andekatest lastest

Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile

Psühholoogia
Õpiraskuste psühholoogia
78
doc

Õpiraskuste psühholoogia

Vastutav õppejõud: Kaili Palts Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks (2013) ÕPIRASKUSTE PSÜHHOLOOGIA (SHHI 03.009) 1. Õpiraskuste käsitlused. Esimene definitsioon aastast 1968.  National Advisory Committee of Handicapped Children (USA): "Children with SLD exhibit a disorder in one or more of the basic psychological processes involved in understanding or in using spoken or written language. These may be manifested in disorders of listening, thinking, talking, reading, writing, spelling, or arithmetic. - They include conditions which have been referred to as perceptual handicaps, brain injury, minimal brain dysfunction, dyslexia, developmental aphasia, etc… - They do not include learning problems which

Eripedagoogika
Kõnetegevuse psühholoogia
68
doc

Kõnetegevuse psühholoogia

keele/hultetöö erineb), nt meil ei ole sõnajärg nii tähtis kui inglisekeeles. Mis funktisoonis keeleüksusi kasutada? See on reaalselt kõnearendamise seisukohalt oluline!). (vt see punkt slaidilt üle!!) PsL peaks uurima a)inimesie kui isiksuse suht künetegvuse struktuuri (kindlate op-de järjestus) ja funtkisoonidega. Et mis suhe ühel või teisel in on sellega, kui palju ta neid valdab/rakendab b) meie suhe keelega ,,kui maailmapilti" kujundavate orientiirdega. Et minu otsus kas liigun orientiirist lähtuvalt või mitte. Tekstide kaudu, kui palju teada saame, mis maailmas toimub. (,,võgotsiki: keel võimaldab ajas rännata"). Keeleüksuste tähendus on seotud teadmistega. Et mis teadmistekimbuni meid üks või teine sõna viib. Tähendus ei ole (alati) in. peas sama, mis sõnaraamatus. Paljud sõnad on oma elu momentidega/mälestusetega seotud, nt sõna vend seotsub/tuleb meelde kohe oma vend. Mis põhimõtetel uuringud sooritatakse

Pedagoogika
Tõde ja Õigus II Terve tekst
291
doc

Tõde ja Õigus II Terve tekst

,,Soo, ja nüüd istuge pääle," käskis ta lõpuks. ,,Kuhu ma küll sõidan? Kuhu ta mu viib?" arutas Indrek endamisi. ,,Kas üle jõe?" küsis voorimees. ,,Ma'p tea isegi," vastas Indrek. ,,Kuis nii? Kuhu me siis sõidame?" Indrek seletas paari sõnaga oma asja. ,,Noh, siis on ju minul õigus," ütles voorimees. ,,Ikka üle jõe, muud midagi, vana Traadi juurde, hea lähedal ja odav ka. Aga seda ma ütlen teile: ,,S... kool on see, üsna s... Minu õepoeg käis ja käis ja oleks vist surma-laupäevani käind, kui poleks kroonu tulnd omaga. Nõnda läkski teine sinna, ei armu ega õigust kedagi, et nii kaua koolis vedelend. Käis teine küll Pihkvas eksamil, aga ei kedagi: läbi silksatas. Läbi, mis läbi. Hoopis s... kool see Mauruse oma. Ja tema ise! Tema eest hoia raha, nagu vanakurja eest hinge, nii et kui teil seda kaasas on, siis pidage minu sõnad meeles. Kui kukrus kõliseb, siis vanamees nagu mesilane, muidu..."

Eesti keel
DEPRESSIOON
132
doc

DEPRESSIOON

maitse nagu varem, ning tema söögiisu kadus. Viimase kolme nädala jooksul on ta kaks kilo alla võtnud. Samuti on ta hakanud ärkama öösel kell neli ega suuda enam magama jääda. Varem pole seda juhtunud. Lõpuks läks Joel oma perearsti jutule. Ta ütles: "Ma ei tunne end enam endiselt... Ma olen nagu kurb, aga ma ei saa aru, miks. Midagi pole juhtunud, kõik on ju korras. Peale minu enda. Ma olen kogu aeg väsinud ja ei taha teistega suhelda." See pilt viitab puhtbioloogilisele depressioonile. Kõik tulin nagu välk selgest taevast. Mingeid stressi tekitavaid sündmusi või elumuutust pole olnud. Ka järk-järgult tekkivad bioloogilised sümptomid on osa pildist. Bioloogiliste sümptomitega psühholoogilised depressioonid: Sellesse rühma kuuluvad väga

Arengupsühholoogia
Suhtlemispsühholoogia - Sotsiaalpsühholoogia 1
133
pdf

Suhtlemispsühholoogia - Sotsiaalpsühholoogia 1

Igal inimesel on olemas tegelik olemus, samas ta varjab sellest teatud olulisi asju ja selleks kannab maski. Teeninduses on maski kandmine küllaltki tavaline. Olete kõik kuulnud väljendeid nagu ""klient on kuningas", "teenindaja peab alati tasakaalukas olema", "teenindaja peab alati naeratama". Tegelikkuses on küllaltki raske olla keegi teine. Suhtlemissituatsioonides kontrollime me tegelikult ainult avatud ja varjatud alasid, samas minu enda pime ala on mulle tundmatu, kuid kliendile märgatav. Ja siis veel tundmatu ala, mis tihti avaldub Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 22 Pertseptsioon ehk isikutaju ekstreemsetes situatsioonides, suurte muutuste ja ootamatuste ajal. Ka suhtluspartneril on kõik need alad olemas. Mida avaramad on suhtlemisel inimese avatud alad, seda kergem on teineteist mõista

Suhtlemis psühholoogia
Käitumine klassiruumis-Bill Rogers
194
pdf

Käitumine klassiruumis, Bill Rogers

6. peatükk keskendub trotslikule käitumisele ja õpilastele, kel ilmnevad emotsionaalsed ja tekstideks trükkis. käitumisraskused. Töötatakse välja õpetajate ja õpilaste toetamise ülekooliline raamistik, mille rõhuasetus on hariduslikul toetusmudelil lastele, kel on sümptomaatilised või diagnoositud Viimaks lähevad mu tänud mu paljudele kolleegidele, kes oma klassiruumides minu kui men- käitumishäired. torõpetajaga vastu pidasid ja kelle lood moodustavad selles raamatus interaktiivsed näited õpetamisest, käitumisest ja käitumise juhtimisest. 7

Psühholoogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun