Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Suhtlemispsühholoogia kodutöö (0)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mille peale mu ema küsis et mis ajast sa koguaeg minuga nõustud?
Kodutöö I
TULEB TEHA MÕLEMAD ÜLESANDED
Ülesanne 1: Psühholoogiline kontakt.
Püüa saada teisega (kes pole sinu hea tuttav) psühholoogilist kontakti (vt.
suhtlemisakti etapid). Kirjelda mida tegid ja kuidas kontakti saamine õnnestus.
Kirjelda kuidas teine reageeris.
Läksin oma uue kursusekaaslase juurde ja naeratades tervitasin teda. Tema tervitas vastu. Küsisin esmalt , et mis tund meil hakkab ja kus. Ta naeratas ja vastas viisakalt. Tahtsin teada, kas tema on saanud aru meie kursustest ja muust kooliga seonduvast nt õis. Juhtisin jutu sinnamaale ja saime asjad ilusti aetud . Hiljem istusime tunnis koos ja suhtlemine oli juba lihtsam. Loengute lõppedes jätsime hüvasti ( tsau homme näeme) ja läksime oma teed.
Mina arvan, et kontakti saamine õnnestus mul hästi. Kui minna inimese juurde naeratusega ja lahkelt talle otsa vaadata, siis ei juhtu just tihti,et keegi kurjalt vastaks või ära jookseks. Oleme nüüdseks selle tüdrukuga juba päris head tuttavad ja ta mainis mulle, et esmalt, enne kui talle lähenesin siis ta arvas , et olen väga kuri. Aga naeratus ja sõbralikkus muutis kõike.
Ülesanne 2: Suhtlemistasandid.
a) Jälgi kahe inimese suhtlemist ja kirjelda (vaadeldavate anonüümsust säilitades)
millistel tasanditel räägiti. Kuidas ühe suhtleja suhtlemistasand mõjutas teist
suhtlejat.
Räägiti täiskasvanu tasandil, kuid üks oli domineeriv täiskasvanu. Ütleme, et domineeriv täiskasvanu on A ja teine täiskasvanu B. Domineeriv täiskasvanu jagas õpetussõnu ja rääkis kuidas ikka oleks parem seda tööd ära teha. Et teine vestluses osaleja tegi kõll hästi, kuid tema teab viise kuidas teha paremini. B ei teinud temast väga välja, aktsepteeris kõike A öeldut, ei vaielnud vastu kuid oli näha, et ta ka ei alistunud A-le. Siis kui A nägi, et targutamisest pole kasu, tõmbas ta tagasi ja rääkis B-ga kui võrdsega.
b) Püüa suheldes kasutada kõiki tasandeid (võib erinevate partneritega) ja kirjelda
suhtlemispartneri vastusreaktsiooni. Nb! „Ära kasuta Kurja Vanemat“ – kasuta
Karmi Vanemat“.
Kasutasin oma vennaga suheldes vanema tasandit. Keelasin tal sõpradega välja minna, enne kui kodutöö on tehtud. See mu vennale muidugi ei meeldinud ja vastu sain ma sõimu, et kes ma olen oma arust, et teda kamandan. Siis üritasin talle täiskasvanu tasandil rahulikult seletada, miks oleks parem see kui ta teeks praegu kodutöö ära. Vestluse lõppedes oli ta juba rahulik ja sai aru,miks oleks praegu parem kodutöö ära teha, kui hilisõhtul.
Oma emaga suheldes olen tavaliselt alati täiskasvanu tasandil. Seda ülesannet lugedes aga tuli mul mõte, et ehk oleks konflikte lihtsam lahendada, siis kui olen lapse tasandil. Eks seda ma proovisingi. Ühe väiksema nääklemise ajal üritasin koguaeg emale alla jääda ja temaga nõustuda, iga asi mida ta ütles, nõustusin, et jah tegin halvasti ja isegi mängisin natuke hellakest ja haledat. Mille peale mu ema küsis, et mis ajast sa koguaeg minuga nõustud? Muidugi jätkus tema moraalilugemine veel pikalt aga kuna ma vabandasin koguaeg ja nõustusin temaga siis lõpuks lahenes asi. Kuigi oleks lahenenud ka täiskasvanutasandil suheldes. Kuna tavaliselt meie nääkluste ajal jõuame siiski täiskasvanu moodi oma probleemid lahendada ja aktsepteerime üksteise arvamusi . Siis oli ema jaoks ehmatav see, et nüüd nagu talle alistusin.
Suhtlemispsühholoogia kodutöö #1 Suhtlemispsühholoogia kodutöö #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-11-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 35 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AneteYeahh Õppematerjali autor
Kodune ülesanne suhtlemistasandite ja psühholoogilise kontakti kohta

Sarnased õppematerjalid

Läbirääkimiste psühholoogia
44
doc

Läbirääkimiste psühholoogia

Läbirääkimiste psühholoogia põhimõisteid: Tehing Erimeelsuste tuum, ulatus Arutluse objekt Huvide, vaadete ühisala Kauplemisruum Kauplemine Võidule-või-kaotusele suundumus Kaksikvõidu taotlemine Olukorrataju Konflikt Koostöö Loobumine Kompromiss Ressursside analüüs Pakkumine ja vastupakkumine Avapakkumine Viimase hetke pakkumine Möönduse tegemine Ootus Rahuldav tulemus Talutavuse piir Varjatud kavatsused Muljeloomine Oma huvide kuulutamine ja kaitse Vastase huvide arvestamine Vastase huvide eiramine Vastase positsiooni väljapeilimine Vastase vaateviisi mõjustamine Kavatsuste varjamine Lubaduste andmine Valvsuse uinutamine Kõvakäeline taktika I PEATÜKK. DIALOOGI ANATOOMIA Mis on suhtlusakt? Dobrovits teeb ettepaneku seda vaadelda kui käitumisakti üksikjuhtumit. Ameerika psühholoog George Mead on välja pakkunud käitumisakti struktuuri skeemi. I faas ­ ajend, tõug

Läbirääkimised
Suhtlemispsühholoogia - Sotsiaalpsühholoogia 1
133
pdf

Suhtlemispsühholoogia - Sotsiaalpsühholoogia 1

Kuressaare Ametikool Sirje Pree 2001 / 2006 Sisukord Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 2 Sisukord SISUKORD Sisukord ............................................................................................... 3 Sissejuhatus ......................................................................................... 5 Kas suhtlemisoskus on vajalik? ............................................................. 7 Kontakt ..........

Suhtlemis psühholoogia
Karjäärinõustamise käsiraamat 2014
164
pdf

Karjäärinõustamise käsiraamat 2014

Käesolev trükis on abiks algajale karjäärinõustajale, pakkudes samas teada-tuntud tõdede äratundmisrõõmu ja värskeid ideid ka kogenud nõustajale. Käsiraamat annab ülevaate nõustamise teooriast ja praktikast. Esimeses osas tutvustatakse lühidalt nõustamisteooriaid, millest ka Eesti nõustajad on igapäevatöös lähtunud. Põhjalikumalt käsitletakse nõustamisprotsessi. Nõustaja saab näpunäiteid nõustamise planeerimiseks, läbiviimiseks ja analüüsimiseks. Tutvustatakse erinevaid meetodeid ja abivahendeid ning antakse soovitusi nõustamise füüsilise keskkonna kujundamiseks. Teise osa keskne teema on töö gruppidega. Käsitletakse gruppidega töötamise üldiseid põhimõtteid, põgusa

Ametijuhend
Perevägivallast
52
odt

Perevägivallast

Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..................................................................................................................................19 Ravi ja ennetamine.........................................................................................................................20 Seksuaalne vää

Kirjandus
LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS
46
doc

LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................4 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS..................................................................................................................................5 1.1 Vanemaks olemine..................................................................................................

Perepsühholoogia
Loengukonspekt Kasvatustöö ja -probleemid 2013
38
pdf

Loengukonspekt Kasvatustöö ja -probleemid 2013

Kasvatustöö ja - probleemid 1.loeng ­ KASVATUS Teadus? On igapäevase mõtlemise täiustamine. Kuivõrd lapsi ehk kasvatavaid on kaasatud kasvatamisse. Kasvatama tuleb sõnast kasvama ja tähendab kasvama panemist. Kasvatamine kuulub kasvamise reaalsesse nähtusesse aidates loomulikku kasvatamist. Järelikult - mõistame kasvatuse all seda, mil määral arengu suunamine on võimalik. Mis on kasvatus? 1. Definitsioon. Kasvatus tähendab eesmärgistatud väljastpoolt tulenevat sekkumist loomulikku arenguprotsessi. Areng ­ järjestikused muutused, mis toimivad organismi elujooksul elu algusest küpsuse saavutamisel kuni surmani. Kasvamine ­ igasugusele arengule kuni täiskasvanuks saamiseni on aluseks kasvamine. Kasvamine on puht füüsiline termin. Peegeldab arengu terviklikkust ja arengu spontaanset loomulikku kulgemist, muutus saab toimuda vaid siis, kui miski kasvab suurenevas suunas. Kasvamise kui nähtuse tu

Kasvatustöö ja probleemid
Tõde ja õigus-mäeküla piimamees ja vihurimäe kokkuvõte
8
docx

Tõde ja õigus, mäeküla piimamees ja vihurimäe kokkuvõte.

Kirjanduse kodutöö Andres Mõttus Kirjandus3 Mäeküla piimamees 1. Kirjelda tegevust 7.lausega Tegevus toimub Eesti väikses külakohas, mille nimeks on Mäeküla. Seal on põhitegelased mõisnik Ulrich von Kremer, talunik Tõnu Prillup ja naine Mari. Mari abiellus Tõnuga, et saaks koos kasvatada enda surnud õe lapsi ja tõnu lapsi. Kuid kuna Tõnu majanduslik seis ei ole just kõige parem, siis pakub mõisnik tõnule tehingut. Tehing seisneb selles,et mõisnik lubab tõnul kasutata oma maad ja tehnikat, kui Tõnu lubab mõisnikul oma naist kasutada. Mari algul küll keeldub sellest aga lõpuks nõustus. Kuid siis hakkas Tõnu tehingut kahetsema. 2. Sõnasta romaani 1 põhiprobleem ja 2-3 korvalprobleemi. Suurim probleem oli sealtalunik Tõnu kehv majanduslik seis. Mõisnik

Kirjandus
LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS
80
docx

LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS

Kaja Saar LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS Tallinn 2010 Sissejuhatus Autor on valinud käesolev teema, kuna leiab, et võõrkeele õpetamine juba maast-madalast on arendav ning maailmapilti avardav. Töötava õpetajana on töö koostaja kogenud hetki, mil on jäänud vajaka ideedest ning metoodilisest materjalist. Autor püüab antud teemat lahetes leida vastuseid järgmistele küsimustele: Kuidas teha end selgeltmõistetavaks 1-6`e aastasele lapsele võõrkeeles? Kas meil on piisavalt vastavasisulist metoodikat? Tulenevalt tekkinud küsimustest on eesmärk leida materjali/meetodeid, mis aitaks õpetajal orienteeruda kakskeelses keskkonnas. Töötada välja sobiv õpimapp, mis oleks abiks keele õpetamisel ning tõukeks uutele ideedele. Tulemi saavutamiseks leiab autor, et on oluline analüüsida hetkeseisu Adelion`i lasteaias. Töödelda läbi olemasolev, vastavasisuline metoodiline materjal. Teha valik pakutav

Alushariduse pedagoog




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun