Suhtlemispsühholoogia Suhtlemine – protsess (dünaamika), mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest interaktsioonidest jne. Suhe – kestvad interaktsioonid ajas; on mõjutatud tulevikuootuste poolt. ● Üksteisevaheline mõjustamine, tajumine. ● Kaugsuhe – kui interaktsioonid on püsivad siis on see siiski suhe, mis sest kui igapäevaselt kokkupuudet pole. Paarisuhe/sõprussuhe – omavaheliselt paika pandud normid (mis on ok, mis mitte; millist käitumist oodatakse).
Emotikonid. Sünkroone ja asünkroone suhtlus Sünkroonse suhtluse puhul on osalejad ühel ajal internetis, näevad teise teadet kohe pärast selle sisestamist ja reageerivad vahetult . Asünkroonne suhtlus vastandub sellele, suhtlejad võivad internetis olla juhuslikel eri aegadel. Teate nägemine ja sellele reageerimine võib toimuda millal tahes. Netisuhtluse keelt mõjutavad tegurid ● Anonüümsuse määr ja avalikkuse/privaatsuse suhe. ● Tehnilised võimalused. ● Suhtlejate rollid. ● Suhtlejate üldine sotsiaalne taust ja suhtlusvõimekus. Millised on netisuhtlusega kaasnevad probleemid? ● Vastutus oma tegude eest, interneti puhul jääb inimestele tihti mulje anonüümsusest. ● Keelekasutuse piiride hägustumine. Internetis pannakse suulist suhtlust kirja ning seega on kirjutamise ja kõnelemise tähenduspiir nihkunud, kirjutamine ei esinda enam ainult reeglipõhist normeeritud keelevarianti. Kasutatud allikad ● http://www.oppekava.ee/index
meeskonnatööd. Milleks on suhtlemisoskust vaja? * Teiste inimestega usalduslike ja püsivate suhete loomiseks * Me kujundame ja kinnistame oma ettekujutust iseendast * Eluliste eesmärkide saavutamisel *Võidad eluks ajaks sõpru, sind hinnatakse koolis ja tööl, austatakse ja usaldatakse. SUHTLUST TAKISTAVAD TEGURID Müra sidekanalis: kehv kuuldavas, vilets nähtavus jne... Keelebarjäärid: võõrkeele mitte tundmine; slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia kasutamine. Suhtlejate staatusevahedest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest või kultuurierinevustest tingitud mõistmisraskused. Kellaaeg, ruum, kõrvaliste isikute kohalolek jt situatsioonilised tegurid muudavad sidemeloomise vaevarikkaks. Kui tahate olla edukad suhtlemisel tuleb arvestada.. Poosiga Hääletooniga Kehaliigutustega Partnerite aktiivsuse tasakaaluga Distantsiga Tähelepanu hajutavate signaalidega Partneri vajadustega Kasutatud kirjandus http://www.mastery
Suhtlemistõkked 1. Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistõkked: ñ müra sidekanalis: kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri ñ keelebarjäär: võõrkeele mittetundmine, slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia ñ suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused ñ situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek 2. Teate edastaja loodud suhtlemistõkked: ñ sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita ñ seisundi tõttu või asjatundmatusest väljendutakse keeleliselt segaselt, arusaamatult ñ ollakse liiga monoloogiline ñ eelarvamused kuulajate suhtes ñ eelarvamus esitatava suhtes 3
Erinevad suhtlemistakistused Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistakistused. · < Müra sidekanalis kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri jne. · Keelebarjäärid võõrkeele mittetundmine, slängi kasutamine jne. · Suhtlejate staatusevahe, professionaalne isoleeritus. · Kultuuri- ja usulised erinevused. · Situatsioonilised tegurid kellaaeg, koht, kõrvalised isikud, teised kliendid jne. Sõnumi lähetajast tingitud suhtlemistakistused. · Sõnumi edasiandmine ilma et sõnumi vastuvõtjaga loodaks elementaarset psühholoogilist kontakti. · Väsimus, hajaliolek. · Asjatundmatus. · Ebaõige keeleline vaste oma sõnumile (väär kodeerimine).
temperatuuri ja värvuse näitajad , mis mõjutavad inimese valmisolekut võtta vastu informatsiooni) kellaaeg (on sõltuvuses inimese tähelepanu seisundiga öösel kella 4 ajal edasiantud info on aeglasemalt omandatav kui hommikul kell 10 edastatu) keelebarjäär (seotud keelekeskkonnaga, kus infot antakse eestikeelses keskkonnas viibides võtab võõrkeelne turist infot halvemini vastu kui oma keelekeskkonnas olles) staatusevahe (väga suur erinevus suhtlejate staatuses halvendab informatsiooni arusaadavust) Ja kindlasti ka kommunikaatorist põhjustatud suhtlustõkked e. Siis... segane väljendusviis (udutamine, keerutamine) monoloogilisus (ei anta vastuvõtjale võimalust anda tagasisidet, tekitab tunde ,et infosaaja pole oluline) ainult olulise info andmisel muudad info ebaveenvaks ja kahvatuks, igavaks. ülelihtsustatud info andmine põhjustab suuri kadusid Ületada neid permanentaalselt on kindlasti võimatu.
Ruumi suuruse, temperatuuri ja värvuse näitajad , mis mõjutavad inimese valmisolekut võtta vastu informatsiooni. Kõrvaliste isikute juuresolek - karjuv ja korraga rääkiv rahvamass). · keelebarjäär: võõrkeele mittetundmine, slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia (seotud keelekeskkonnaga, kus infot antakse - eestikeelses keskkonnas viibides võtab võõrkeelne turist infot halvemini vastu kui oma keelekeskkonnas olles) · suhtlejate staatusevahe, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused (väga suur erinevus suhtlejate staatuses halvendab informatsiooni arusaadavust) Kommunikaatorist põhjustatud suhtlustõkked: · segane väljendusviis (udutamine, keerutamine) · monoloogilisus (ei anta vastuvõtjale võimalust anda tagasisidet, tekitab tunde ,et infosaaja pole oluline) ainult olulise info andmisel muudad info ebaveenvaks, kahvatuks, igavaks.
embleemid (nagu “sõnad” – tähendusega), illustraatorid (kõnega kaasnevad), adaptorid (endale suunatud, tahtmatud), afektide väljendamine peaga sooritatavad (nt noogutus) kehaasend (staatus, suhtumine teise isikusse) pilk (normid – jõllitamine, personaalse info väljendamine, interaktsioonide reguleerimine, tagasiside monitooring) näoväljendused naeratused Prokseemika - personaalse ja sotsiaalse ruumi kasutamine (isikutevaheline distants) Suhtlejate vaheline füüsiline distants kui omavahelisi suhteid kirjeldav tegur – 0 - 45 cm - intiimne tsoon – … -120 cm – personaalne tsoon (füüsilise kontakti võimalus väheneb võrreldes esimese tsooniga) – … - 360 cm – sotsiaalne tsoon – … - 610 cm – avalik tsoon Ruum tingib käitumise. Ruumi kasutamine ning inimeste vahelised suhted. Ruumi 6 dimensiooni (Knapp ja Hall): formaalsuse määr (nt rituaalse käitumise nõue)
Suhtlemisoskused: Esinemisoskused · siirus (manipuleerimine) mõjutab kuulajaid · kõne ja hääl annavad ettekujutuse kõnelejast · miimika väljendab emotsioone · on arendatavad 7 Suhtlemisoskused: Emotsioonide juhtimine · Kui me oma tundeid tunneme, oskame neid paremini mõista ja juhtida. · Ühed inimesed oskavad õhkkonda mürgitada, teised jälle rikastada. · Kohmakate suhtlejate elu pole kerge isoleeritus, tõrjutus, kiusamine halvenevad õpitulemused, tekivad tervisehäired, agressiivsus8 Suhtlemisoskused: Kontakti võtmine · Suhtlemise nurgakivi · Suhtlemise alustaja peab veenduma, millisel tasandil vestluspartner on · Selge sõnaline väljendus · Keskendumine olukorrale · Avatus 9 Suhtlemisoskused: Kuulamine
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA KKullasepp Suhtlemine ja suhe ? Suhtlemine on protsess (dünaamiline), mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest (mineviku) interaktsioonidest, indiviidide omadustest, eesmärkidest (tulevikus). Suhe – kestvad interaktsioonid ajas; varasemate interaktsioonide poolt mõjutatud interaktsioonide jada omavahel tuttavate inimeste vahel, kusjuures interaktsioonid on mõjutatud tulevikuootuste poolt - afektiivne, kognitiivne, käitumuslik komponent - sotsiaalne kontekst Suhe ja verbaalne element (suhe avaldub sõnumite vahetamises)
mõjutamine ja suhete loomine. Suhtlemise abil saan ma ennast väljendada, teostada, oma emotsioone välja elada, sõpru leida ja informatsiooni omandada ning vahendada. Suhtlejana sooviksin ma olla eduakas kuid suhtlemist segavad mitmed tegurid: 1. Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistõkked: müra sidekanalis: kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri keelebarjäär: võõrkeele mittetundmine, slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek 2. Teate edastaja loodud suhtlemistõkked: sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita seisundi tõttu või asjatundmatusest väljendutakse keeleliselt segaselt, arusaamatult ollakse liiga monoloogiline eelarvamused kuulajate suhtes eelarvamus esitatava suhtes
Sissejuhatus Sotsiaalne intelligentsus on suhete tarkus, mis võimaldab toime tulla erinevate inimeste vahel juhtuvaga – sellega, mis ohustab suhteid. Räägitakse õhkkonna loomise kunstist – ühed inimesed oskavad seda totaalselt mürgitada, samas teised jälle rikastada. Hea õhkkonna kujundaja oskab alati ka raskes olukorras juhtida tähelepanu asjadele, mis on hästi. Tema tuppaastumisega tuleb kaasa justkui värske kevadõhk – kõik on järsku jälle lootusrikas. Kohmakate suhtlejate elu seevastu pole kerge. Madal sotsiaalne intelligentsus toob kaasa inimese isoleerituse, koolilastel näiteks valusaid tagajärgi põhjustava tõrjutuse ja kiusamise. Halvenevad õpi- või töötulemused, ülemused ei kipu veidravõitu suhtlejaid edutama. Tekivad tervisehäired, depressioon, alkoholism, agressiivsus. Sotsiaalselt intelligentne inimene toidab suhteid pidevalt. Empaatia ja hoolimine on psühholoogiliselt olulised, aga suhte hooldamisel on ka bioloogilised funktsioonid.
perfektsele kõne ja kirjakeelele, unustame aga, et kehakeel, on väga oluline suhtlemise osa ja tihtipeale räägib meist rohkem, kui sõnad ja e-mailid. Kehakeel suudab saata palju tugevamaid signaale, kui sõnad või kirjad. 80% suhtlemisest toimub mitteverbaalselt. Mitteverbaalsed suhtlemisvahendid on kooskõlas nii omavahel kui ka sõnalise tekstiga. Selle kooskõla häired takistavad olulisel määral suhtlemist. Erinevalt kõnest kasutatakse mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid suhtlejate poolt valdavas osas alateadlikult. Kuna kehakeelt kontrollib peamiselt alateadvus, siis kehakeel väljendab seda, mida sa mõtled ja ei kattu alati sellega, mida sa ütled. Muidugi saab ka kehakeelt kontrollida ja viia see vastavusse öeldud sõnadega , kuid seda on üsna keeruline teha. Sa pead täpselt teadma milliseid liigutusi, milliste sõnadega koos kasutama peab, millised liigutused näitavad sind enesekindlana jne. Kehakeelega saab ilma sõnadeta väga hästi väljendada oma
Kehakeele seisukohalt on käed eriti olulised, nendega rõhutakse olulisi kohti vestluses, näidatakse kõnesoleva eseme kuju, näidatakse suunda. Füüsiline välimus Mittesõnalise suhtlemise mõjukas aspekt. Samuti annavad riided, mis olid esialgselt mõeldud organismi kaitsmiseks välismõjude eest, hulgaliselt informatsiooni kandja kohta. Individuaalsus Suhtlemine on äärmiselt individuaalne toiming. Elukaar: seos suhtlemise elamistoiminguga Oleneb tõhus suhtlemine suhtlejate keelekomponentide kasutamise oskustest. Lapsepõlv ja noorukiiga Beebi esimeseks mittesõnalise suhtlemise kogemuseks on ämmaemanda ja ema käte puudutus, kõik sünnituse juures viibinud kuulevad ka lapse esimest sõnalise suhtlemise ilmingut, tema kisa. Täiskasvanu suhtlemisraskused võivad olla tingitud puudulikust suhtlemisest lapseeas. Puberteediealised võivad teatud sõnadele omistada tähendusi, mida teab ainult nende oma grupp ja mida täiskasvanud ei mõista.
9. Flow-kogemuse tunnused ja tegutsemine internetis. Kui psühholoogiline konstrukt ja optimaalne kogemus, sisemine motivatsioon ja nauding, inimene läheb hoogu. Midagi muud ei märka. 10. Suhete algatamine ja nende kulg erinevates saitides. Offline: enne kohtumine, siis suhtlemine Online: enne suhtlemine, siis kohtumine. Online suhete koht: Kohtumiste sait versus online kogukonnad (jututoad, mängud, e-mail, diskussioonid, sotsiaalsete ühenduste saidid). Suhete areng oleneb suhtlejate omapoolsetest soovidest 11. Identiteet internetis. 12. Kontakti hüpotees- võrdne staatus, ühise eesmärgi nimel kooperatsioon rivaalide vahel, intiimne kontakt kaaslase paremaks tundmaõppimiseks, autoriteetide toetus loob positiivsed ootused kontaktist. Homogeensuse efekt. 13. Gruppide vahelise kontakti platform (NIC), selle eesmärgid ja tegutsemine. The Net Interngroup Contact (NIC) veebileht rivaalsetele gruppidele. Kontaktieelne protsess ja uurimine. Andmete kogumine
Vestlusanalüüs uurib foneetikat, fonoloogiat, morfoloogiat, sünataksit, semantikat, pragmaatikat. Tegelikult kuulub vestlusanalüüs pragmaatikasse, kuna uurib eelkõige suhtlust ja suhtluskäitumist, seda mis toimub suhtluses ja vestluspartnerite vahel. Vestlust analüüsitakse loomuliku salvestuse abil, mis on toimunud spontaanselt, mitte salvestuse jaoks esile kutsutult. Salvestatud suhtlust analüüsitakse salvestuse ja transkriptsiooni abil. Transkriptsioon püüab kajastada suhtlejate vastastikuseid mõjutusi: 1) vooruvahetuse dünaamikat (vooru algus, lõpp, pealerääkimised, pausid, hingamine voorualustussoovina) 2) kõne edasiandmise iseärasusi (tooni liikumine, rõhud). Vestlusanalüüs on empiiriline uurmismeetod, mikroanalüüs, mis hoidub kontseptuaalsetest konstruktsioonidest ja statistilistest analüüsimeetoditest. Vestlusanalüüsi meetodi eripäraks ongi selle empiirilisus (mis see on ja milles seisneb, kuidas on seotud tegevuste
See näitab selgelt kübermaailmate ebaturvalisust ning personaalse privaatsuse kadumist. Kõik meie tegevused on veebis nähtavad ning teistele jälgitavad. Üks enim levinud selline suhtluskeskkond on Facebook, kus levitatakse informatsiooni nii enda kui ka teiste inimeste kohta, mõistmata oma tegude tagajärgi. Samaaegselt on vallutatud ka rahvusvahelised müürid ning suhtlus on muutunud ülemaailmseks, kus suhtlejate omavaheline kaugus ei oma tähtsust ning kõik toimub reaalajas. Tolerantsus erinevate kultuuride, rahvuste ja rasside seas on tõusnud, aidates kaasa ühiskonna arengule, kus inimesi ei hinnata enam välimuse järgi. Virtuaalselt inimesega suheldes määrab esmamulje just verbaalne vestlus ning alles seejärel keskendutakse välimuslikule olemusele. Me ei saa kunagi sellistes sünteetilistes maailmades ennast kindlalt tunda ja
Taksojuht Lausendid Klient kutsub takso. Dispetser teavitab taksojuhti. Taksojuht vastab. Dispetser edastab info taksojuhile. Taksojuht vastab. Dispetser teavitab klienti. Takso jõuab kliendini. Klient istub taksosse. Klient ütleb taksojuhile kuhu sõita. Taksojuht jõuab sihtpunkti. Klient maksab taksoarve. Infovajaduste loetelu Taksofirma tegutsejate ja sellega suhtlejate olulisemad infovajadused on: Andmebaaside loomine ning haldamine (Dispetser) Takso tellimine (Klient) Takso väljasaatmine (Dispetser) Teenuse staatus (Taksojuht, Dispetser) Kliendi pealevõtmine (Taksojuht, Klient) Kliendi asukohta viimine (Taksojuht, Klient) Arve tasumine (Klient, Taksojuht) Andmebaas Sõit (üks teeots) on üks põhiobjekt.
Suhtlemise definitsioon Käesolevas kursuses defineeritakse suhtlemist kui inimestevahelist infovahetusprotsessi, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Lisaks eeltoodule esineb ka teisi suhtlemise määratlusi sõltuvalt sellest, milliseid aspekte inimese käitumises tähtsustatakse. Kursuses pöörame peatähelepanu suhtlemise järgmistele allstruktuuridele: 1) teabevahetus ehk kommunikatsioon 2) sotsiaalne pertseptsioon- suhtlejate vastastikune tajumine, tunnetamine, tundmaõppimine, mõistmine ja hindamine 3) sotsiaalne interaktsioon- suhtlejate vastastikune mõjutamine, partneri üle kontrolli kehtestamine ja initsiatiivi saavutamine, vastastikuse sõltuvuse ja koostöö probleemid 4) inimestevahelised sotsiaalsed suhted ja isiksuslikud seosed; suhtlemise individuaalsed iseärasused 5) suhtlemissituatsioonide analüüs
Suhtlemise definitsioon Käesolevas kursuses defineeritakse suhtlemist kui inimestevahelist infovahetusprotsessi, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Lisaks eeltoodule esineb ka teisi suhtlemise määratlusi sõltuvalt sellest, milliseid aspekte inimese käitumises tähtsustatakse. Kursuses pöörame peatähelepanu suhtlemise järgmistele allstruktuuridele: 1) teabevahetus ehk kommunikatsioon 2) sotsiaalne pertseptsioon- suhtlejate vastastikune tajumine, tunnetamine, tundmaõppimine, mõistmine ja hindamine 3) sotsiaalne interaktsioon- suhtlejate vastastikune mõjutamine, partneri üle kontrolli kehtestamine ja initsiatiivi saavutamine, vastastikuse sõltuvuse ja koostöö probleemid 4) inimestevahelised sotsiaalsed suhted ja isiksuslikud seosed; suhtlemise individuaalsed iseärasused 5) suhtlemissituatsioonide analüüs
Balanss võime ja ülesannate väljakutse osas tasakaalus Rahuldus ja väärtuse tunne tegemise osas. Flow, kui sisemine motivatsioon ja nauding. Flow taandamine korduvtegevusele ei ole adekvaatne. Uurimine:*äri- mängud internetis (tore, ostke!) *metodoloogia- kuidas uurida ja arusaada. Millised flow parameetrid? *küberruumis käitumise seisukohalt 10. Suhete algatamine ja nende kulg erinevates saitides. ??? Suhete areng sõltub suhtlejate omapoolsetest soovidest. Sõber; Pikaajalised tõsised suhted Lühiajalised suhted Aktiivne partner Mäng e juhuslik kohtumine 11. Identiteet (eneseteadvus) internetis 12. Kontakti hüpotees. Homogeensuse efekt. ????? Võrdne staatus Ühise eesmärgi nimel kooperatsioon rivaalide vahel Intiimne kontakt kaaslase paremaks tundmaõppimiseks Autoriteetide toetus loob positiivsed ootused kontaktist Homogeensuse efekt- 13
kiitmise, laitmise, äraütlemise situatsioonides. Suhtlemistõkked Suhtlus võib oma lihtsusele vaatamata osutuda raskeks ülesandeks, kuna vastuvõtja ei häälestu teate vastuvõtule. Suhtlustõkked on liigitatud kolme rühma: 1. Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistõkked: · müra sidekanalis: kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri · keelebärjaar: võõrkeele mittetundmine, slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia · suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused · situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek Haapsalu Kutsehariduskeskus Pille Soonmann rp09 2. Teate edastaja loodud suhtlemistõkked: · sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita
palju infokadusid ja moonutusi. Teiseks põhjuseks on kommunikatsiooni vahendatus. Suhtlemistõkked saab liigitada kolmeks keskkonnast tulenevad, keskkonna põhjustatud ja retsipiendist tingitud. Keskkonnast põhjustatud suhtlemistõkked: koht (ruumi suurus, temperatuur) müra (valju muusika, karjuv rahvamass) kellaaeg (on sõltuvuses inimese tähelepanu seisundiga) keelebarjäär (seotud keelekeskkonnaga) staatusevahe (väga suur vahe suhtlejate staatuses halvendab informatsiooni arusaadavust) Kommunikatsioonist põhjustatud suhtlemistõkked: kontakti puudumine segane väljendusviis (puterdamine, keerutamine) monoloogilisus (infosaajale ei anta võimalust ennast väljendada) ülelihtsustatud info Retsipiendi põhjustatud suhtlemistõkked: mõttelaiskus (ei viitsita tähele panna ja kaasa mõelda) psühholoogiline barjäär hoiak, eelarvamus 5
Mina jagaksin suhtlejaid kahte rühma: optimistlikud ja avatud suhtlejad, passiivsed ja kinnised suhtlejad. Optimistlikud ja avatud on need, kes suhtlevad vabalt ja kui vaja, siis annavad nõu igas olukorras. Igas negatiivses probleemis näevad ka midagi positiivset. Passiivsed ja kinnised on need, kes on külmad ja hoiavad pigem omaette, teiste inimestega suhtlemine ei ole nende jaoks oluline. Ennast ma liigitaks optimistlike suhtlejate hulka, sest kõike endas hoida ei ole kerge ning teistega suheldes muutub enesetunne paremaks, juhul kui midagi on halvasti läinud. Suhtlemine on väga oluline. Igale ühele meeldib endast rääkida ja seda tagasi hoida on keeruline. Suheldes partneriga püüan rohkem end suunata kuulaja rolli, mis mulle iseenesest sobib ning arvan, et see on üheks tugevaks küljeks. Igal inimesel on suhtlemisel tugevate külgede kõrval ka nõrku külgi. Enda üheks nõrgaks küljeks võin pidada hirmu
............... /juhendaja allkiri/ 1. WLAN raadiovõrgu lühikirjeldus Wireless Local Area Network ehk juhtmeta kohtvõrk põhineb raadiosidel litsentsivabadel sagedustel 2.4GHz juures ning hajutatud spektriga järjestatud modulatsiooniviisil (DSSS). DSSS tagab kiire ning suhteliselt häireteta andmevahetuse väikeste ühikvõimsuste juures. Samas tekivad raadiolingi kasutuselevõtuga uued ohud, seda eriti andmeturvalisuse juures, kuna võrgus suhtlejate pealtkuulamiseks ei pea kurjategija enam füüsiliselt samas kohas viibima. WLAN pakub kuni 11Mbps andmeedastuskiirust väikeste vahemaade taha.Sobiva võimenduse olemasolul võib raadiovõrgu leviala suurendada kümnete kilomeetrite taha. WLAN kasutab võrguliiklusel Etherneti põhimõtteid, erinevus on ainult füüsilise kihi 'juhtmetustamises'. WLAN-i puhul ei ole raadiolingi jaoks füüsikalisi piire ühes võrgus korraga olevate klientide arvule.
Mitteverbaalselt ha verbaalselt. Rituaalid iaga lahkumine on uue kohtumise aluseks. Kontakti lõpetamise sõnum sa hoolid, sa oled sõbralik, sa oled head sooviv. Tasand: sõbralik laps v hea vanem Mitteverbaalne suhtlemine ja psühholoogiline kontakt Psühholoogilise kontakti olmasolu paistab välja: 1. Silmside 2. Suhtlemistasandist 3. Miimikast Mida väiksem vahemaaa seda parem kontakt. See ei kehti sund olukordades Distants seismisel, istuisel . lua taga, suhtlejate pikkuse mõju Distantsi muutused Aksepteeri teist sellisena nagu on Kui ta on kurb võta teda kurvana, kui ta on vihane võta teda vihasena Miimika ja kontakt- sõbralikus vs kivinägu Poosid ja kontakt- dominantsed või alistuvad poosid raskendavad kontakti saamist Zestid: kõnet toetavad liiigutused (illustreerivad) Sümbolid ( liigutused millega antakse edasi teatud iseseisev mõte. Enesele või esemetele suunatud liigutused
omadusi ja püütakse olukorda selliselt ratsionaliseerida, et see muutuks endale vastuvõetavamaks. Need võtted suurendavad küll eneseaustust ja kahandavad psüühilist häiritustunnet, kuid see on saavutatud tegelikkuse moonutamise hinnaga. 6.Suhtlemistõkked 1. Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistõkked: _ müra sidekanalis: kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri _ keelebarjäär: võõrkeele mittetundmine, slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia _ suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused _ situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek 2. Teate edastaja loodud suhtlemistõkked: _ sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita _ seisundi tõttu või asjatundmatusest väljendutakse keeleliselt segaselt, arusaamatult _ ollakse liiga monoloogiline _ eelarvamused kuulajate suhtes _ eelarvamus esitatava suhtes 3
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Suhtlemispsühholoogia huviobjektina saab vaadelda nii suhtlemist kui protsessi, mis nõuab oskuseid ja suhteid, mis aitavad rahuldada mitmeid vajadusi (nt. füsioloogilised, psühholoogilised, sotsiaalsed) ja pakuvad ühtlasi mitut tüüpi toetust (nt. psühholoogiline-emotsionaalne, materiaalne, informatiivne). Suhtlemine on protsess, seega olemuselt dünaamiline. Suhted ja suhtlemisprtsess leiab aset mitme inimese vahel ja sõltuvad suhtlejate vahelistest interaktsioonidest. Interaktsioonid on ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt : isikust tulenevad (nt. minapilt, harjumuspärane sündmuste, inimeste, käitumise tõlgendamise viis, taju iseärasused, kogemused) ja situtatsioonilised (viitavad isikuvälistele mõjudele). · Isikuga seotud tegurid (nt. hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) · Suhtlemispartneri mõju (nt. tema hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused)
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Suhtlemispsühholoogia huviobjektina saab vaadelda nii suhtlemist kui protsessi, mis nõuab oskuseid ja suhteid, mis aitavad rahuldada mitmeid vajadusi (nt. füsioloogilised, psühholoogilised, sotsiaalsed) ja pakuvad ühtlasi mitut tüüpi toetust (nt. psühholoogiline- emotsionaalne, materiaalne, informatiivne). Suhtlemine on protsess, seega olemuselt dünaamiline. Suhted ja suhtlemisprtsess leiab aset mitme inimese vahel ja sõltuvad suhtlejate vahelistest interaktsioonidest. Interaktsioonid on ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt : isikust tulenevad (nt. minapilt, harjumuspärane sündmuste, inimeste, käitumise tõlgendamise viis, taju iseärasused, kogemused) ja situtatsioonilised (viitavad isikuvälistele mõjudele). · Isikuga seotud tegurid (nt. hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) · Suhtlemispartneri mõju (nt. tema hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused)
(A) ingli nägu :@ kuri nägu (k) musi (L) süda :O imestunud nägu 1.Kirjanduse analüüs Võrgu suhtluses kasutatav keel erineb traditsioonilistest allkeelest ning varieerub ka ise sõltuvalt suhtlusvormist, kasutavast programmist, suhtlemise eesmärgist, suhtlejate taustast ning omavahelistest suhetest. (Kasuk 2002: 131). Noored kasutavad omavahel suheldes väga palju lühendeid ja inglis keelseid sõnu, millest on raske aru saada inimestel, kes nendega kokku ei puutu või inglis keelt ei oska. Suuline suhtlus toimub kiiremini, kui kirjalik ja sellega seoses üritavad inimesed suhtlemist kiirendada sõnu lühendades. Oma mõtete lühemalt kirja panemist mõjutab ka SMSide saatmine, kus on sõnumi mahtuvus kuni 160 tähemärki. See on tänapäeval väga
Keele abil on suhtlejatel võimalik teineteisele uut informatsiooni toidust või ohust teatamiseks. On teada, et eri piirkon- Herilase hoiatusvärvid vahendada. nas liikuvatel karjadel on isegi oma murrakud. Tavaliselt mõistetakse suhtlejate all inimesi, kuid infot vaheta- Hoolimata sellest, et loomade keeltel on sarnasusi inimkeelte- vad ka teised elusolendid, organismi osad kuni rakuni välja ja ga, on nende väljendusvõimalused siiski üsna piiratud. Ka võib ka masinad. Sellest järeldub, et lisaks inimesele on oma keel ka
* aitab teisel mõista tema käitumise mõju * aitab vältida konflikte '' Ma olen pettunud, kui hiljaks jääd. Mu plaanid lähevad nii sassi. Palun ära enam hiljaks jää.'' 3 osaline mina-teade = minu tunne+teise käitumine+mõju mulle/võimalik tagajärg+ootus teisele. Suhtlemise tasemed ja tasandid Suhtlemises on olulised nii see, mida öeldakse, kui ka see, kuidas öeldakse. Suhtlemise sisu sõltub suhte lähedusest, inimeste vajadustest ja suhtlejate isiksustest. Tasemed: 1) stampväljendid 2) faktide esitamine 3) mõtete/ideede avaldamine 4) tunnete avaldamine 5) täielik usaldus Tasandid: kirjeldavad viisi, kuidas inimesed püüavad suhtlemise käigus suhtlemispartnerit mõjutada. 1) Lapse tasand - suur emotsionaalsus, intensiivne suhtlemine, suur mängulisus, vastutuse vältimine 2) Vanema tasand - kontrolliv ja hoolitsev, sageli hinnanguline, ''ülevalt alla''
Kõigi nende viie tunnuste põhjal, kogu see kontseptsioon viitab sellele, et inimene ise ongi seks. Suurt tähelepanu pööratakse ka pihtimustele (kristliku patukahetsuse algusaegadest kuni tänapäevani on seks teema number üks), ülestunnistustele (on diskursuserituaal) ja rääkima panemisele- tõe väljakiskumisele, kus domineerijaks on pool, kes vaikib ja kuulab, kes küsib ja eeldatavasti ei tea mida talle vastatakse/ räägitakse. Viimase puhul peab rääkijate/ suhtlejate vahel olema side, mis neid omavahel seob, et see jutuajamine üleüldse toimuma saaks. Faucalti on öelnud, et ülestunnistus vabastab süüst, puhastab, kustutab eksimused, teeb vabaks ja tõotab pääsemist. Mulle tuli äärmise ootamatusega selline lähenemine seksile/ seksuaalsusele, nagu see antud tekstis oli. Ootasin miskit muud- mitte päris eetilisi näiteid/ vahelõike, või siis väga kuiva ja teaduslikku juttu. Oln valmis nii üheks kui teiseks äärmuseks.
1. Teadvustamata pädevuse puudumine 2. Teadvustatud pädevuse puudumine 3. Teadvustatud pädevus 4. Teadvustamata pädevus 10. Akulturatsioonistrateegiad John Berry järgi (kaks dimensiooni, vastavalt neli strateegiat). 11. Millised on keele funktsioonid Harrise ja Halliday järgi? Harrise järgi on väljendatav tähendustransaktsiooniline (st olukordade kohta informatsiooni andev) ja interaktsiooniline (st suhtlejate vahelisi inimsuhteid peegeldav ja kujundav, nt viisakuse kaudu, viisakusnormid on kultuuriti erinevad, kaudsus/otsesus on tihedalt seotud viisakusega). Halliday jargi on keele funktsioonid ideatsiooniline (nagu transaktsiooniline), interpersonaalne (nagu interaktsionaalne) ning tekstuaalne (need keele elemendid, mis kujundavad teksti, nt ,,kuigi"). 12. Millised olid viisakusteooriate loomise kaks põhilist ajendit?
Mõiste tähistab ka paljusid teisi referente, mis on prototüübist kaugemal (tibu, jaanalind). 7. küsimus Lausungi ,,Siin on palav" võimalikud kõneleja-tähendused: · ,,Tee aken lahti!" · ,,Ma tahan karastuskooki!" · ,,Keera kütet vähemaks!" · ,,Milleks kütet raisata?" 8. küsimus Keele funktsioonid Harrise järgi Väljendatav tähendus on · transaktsiooniline (st olukordade kohta informatsiooni andev) · interaktsiooniline (st suhtlejate vahelisi inimsuhteid peegeldav ja kujundav, nt viisakuse kaudu, viisakusnormid kultuuriti erinevad, kaudsus/otsesus on tihedalt seotud viisakusega) Keele funktsioonid Halliday järgi · Ideatsiooniline (ligikaudu sama, mis transaktsiooniline) · Interpersonaalne (ligikaudu sama, mis interaktsiooniline) (ka faatiline funktsioon) · Tekstuaalne (need keele elemendid, mis kujundavad teksti, nt "kuigi") 9. küsimus Väärtuse definitsioonid: 1. Clyde Kluckhohn (1951):
1) Kas omaenese kultuurilise eripära/identiteedi hoidmine on tähtis? 2) Kas domineeriva kultuuriga sidemete hoidmine on tähtis? Jah, jah integratsioon Ei, jah assimilatsioon Jah, ei eraldumine Ei, ei marginaliseerumine 12. Millised on keele funktsioonid Harrise ja Halliday järgi? Harris: 1) transaktsiooniline (olukordade kohta informatsiooni andev) 2) interaktsiooniline (suhtlejate vahelisi inimsuhteid peegeldav ja kujundav, nt viisakuse kaudu) Halliday: 1) ideatsiooniline (ligikaudu sama, mis Harrise transaktsiooniline) 2) interpersonaalne (ligikaudu sama, mis interaktsiooniline) 3) tekstuaalne (need keele elemendid, mis kujundavad teksti) 13. Grice'i kooperatiivsuspõhimõtte (lihtsustatud) sõnastus ja Grice'i neli maksiimi. Grice'i kooperatiivsuspõhimõte vestlusel on suund ja eesmärk, mida vastastikku püütakse järgida
jah ei Kas domineeriva jah Integratsioon Assimilatsioon kultuuriga sidemete hoidmine on tähtis? ei Eraldumine Marginaliseerumine 12. Millised on keele funktsioonid Harrise ja Halliday järgi? Harris: Väljendatav tähendus on transaktsiooniline (st olukordade kohta infot andev) ja interaktsiooniline (st suhtlejate vahelisi inimsuhteid peegeldav ja kujundav, nt viisakuse kaudu, viisakusnormid kultuuriti erinevad, kaudsus/otsesus on tihedalt seotud viisakusega). Halliday: Ideatsiooniline (ligikaudu sama, mis transaktsiooniline), interpersonaalne (ligikaudu sama, mis interaktsiooniline)(ka faatiline funktsioon) ja tekstuaalne (need keele elemendid, mis kujundavad teksti, nt ,,kuigi"). 13. Grice'i kooperatiivsuspõhimõtte (lihtsustatud) sõnastus ja Grice'i neli maksiimi.
tähtis Dom kult sideme Integratsioon Assimilatsioon hoidmine tähtis Ei ole tähtis Eraldumine Marginaliseerumine 13. Millised on keele funktsioonid Harrise ja Halliday järgi? a. Harris: i. Transaktsiooniline, annab olukordade kohta informatsiooni ii. Interaktsiooniline, peegeldab ja kujundab suhtlejate vahelisi inimsuhteid - nt viisakuse kaudu. Viisakusnormid kultuuriti väga erinevad, kaudsus ja otsesus näiteks otseselt seotud sellega. b. Halliday: i. Ideatsiooniline (ca sama, mis transaktsiooniline) ii. Interpersonaalne (ca sama, mis interaktsiooniline) iii. Tekstuaalne (keele elemendid, mis teksti kujundavad, nt. "kuigi") 14
Isolaatkeel keel, millele puudub või ei ole leitud algkeel, pole suguluses teiste keeltega Lingua franca keel, mida kasutavad suhtluseks mitut keelt valdavad inimesed. Mõni suur keel, nt inglise Keeleliit ehk sprachbund keeled, mis on sarnased, neil on sarnased grammatikareeglid. Nt Balkani keeleliit Substraatkeel surnud keel, mis on jätnud sulandunud keelde jälgi Pidzinkeel keel, mis ei ole kellegi emakeel, vaid suhtlejate emakeeltest kokku pandud Kreoolkeel pidzinkeel, millel on arenenud grammatika keerulisemaks ja muutunud kellegi emakeeleks Ühesuunaline keelekontakt üks keel mõjutab teist ilma, et teine oleks mõjutatud, nt vene ja eesti keel Kahesuunaline keelekontakt keelte vastastikune mõjutamine, nt eesti ja läti keel Kolm maailma kõige suuremat keelt: 1) hiina 2) hispaania 3) inglise Kolm suurimat keelkonda: 1) indoeuroopa 2) Hiina-Tiibeti 3) Nigeeria-Kongo Eesti keel kui suur keel:
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemine - protsess (dünaamika), mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest (mineviku) interaktsioonidest, indiviidide omadustest, eesmärkidest (tulevikku suunatud). Suhe kestvad interaktsioonid ajas; varasemate interaktsioonide poolt mõjutatud interaktsioonide jada omavahel tuttavate inimeste vahel, kusjuures interaktsioonid on mõjutatud tulevikuootuste poolt - afektiivne, kognitiivne, käitumuslik komponent - sotsiaalne kontekst · Suhe ja verbaalne element (suhe avaldub sõnumite vahetamises)
tööl. Avalik avatud kõrvalistele isikutele.institutsionaalne üks isik on institutsiooni esindaja. vahetu ja vahendatud suhtlus vahetu suhtluse puhul partnerid vaatavad silma ning on võimalik vahetu tagasiside.vahendatud suhtluse puhul kasutatakse meediumi või pole võimalik vahetu tagasiside. Probleemiks on telefonisuhtlus. dialoog ja monoloog probleemiks suhtluses osalemise ja teksti loomise piir ehk tagasiside probleem. suhtlejate põhieesmärk- informeerimine ja suhtlemine ise. Wallace Chafe 4 stiili tekste, argine suuline kõne lõunalaua vestlusest, ametlik suuline kõne loengutes, argine kirjalik tekst erakirjades, ametlik kirjalik tekst akadeemilistest tekstidest. Ideeüksus ja lause kõne ja kiri erinevad selle poolest, milliste üksustena neid toodetakse: kirjas lause, kõnes ideeüksus. Ideeüksus on teadvustatu fookuse lingvistiline väljendus ehk üks portsjon infot
loob arusaamise, läbi milliste tegevuste protsesside teostus toimub annab aluse parenduste rakendamiseks ja nende hindamiseks 16. Ettevõtte/organisatsiooni protsessianalüüsi sammud: 1. organisatsiooni eesmärkide määratlemine 2. organisatsiooni huvigruppide ja nende ootuste määratlemine 3. ootuste täitmiseks protsesside sõnastamine (“mida” pool) - andes analüüsitavate protsesside koguhulga, nö “suure pildi” organisatsiooniga suhtlejate vaatenurgast 4. protsesside sammude määratlemine (“kuidas” pool) - organisatsiooni jaoks oluliste objektide elutsükli ja elutsükliliste etappidega seotud tegevuste määratlemine 5. protsesside teostuse analüüs ja muutmisvõimaluste määratlemine a. olemasolevate protsesside (ja iga tegevuse) mõõtmine b. soovitud parameetrite määratlemine c. protsesside automatiseerimise ja ümberkorraldamise võimaluste määratlemine
neutraalset, argikeelset, madalkeelset, vulgaarset. Funktsionaalstiilide markeeringud puudutavad keelekasutuse põhisfääre: ajakirjanduskeel, ametliku asjaajamise keel (bürokraatiakeel), ilukirjanduskeel, argikeel. Sotsiolektilised markeeringud kuuluvad laia tähendusdefinitsiooni kohaselt samuti tähenduse alla. Nii tuleb lekseemi kasutamisel arvestada kommunikatsioonivormist sõltuvate piirangutega (kirjalik vs suuline); murdemarkeeringutest lähtuvate piirangutega; suhtlejate vanusest tingitud piirangutega (noortekeel); suhtlejate ametipositsioonist sõltuvate piirangutega; huvialadest sõltuvate piirangutega jne. G. Leechilt pärineb pragmaatikakeskne sõnatähendusmudel (1981), mis lähtub kommunikatsiooniprotsessist kui tervikust. Ta eristab seitset tähenduskomponenti: Mõisteline tähendus (nt naine sisaldab mõistelisi tunnuseid [+inimene] [ meessoost] [+ täiskasvanu] Sotsiaalne tähendus avab suhtlejate sotsiaalsed ja geograafilised karakteristikud
esimene samm- mitmetähenduslikkuse kõrvaldamine kus on ,,siin" ja mis on ,,palav" (mis ühele palav, see võib teisele külm olla), Toimub nn kontekstuaalse rikastamise tulemusena. Jõutakse lause tähenduseni lausega väljendatud väiteni. 7. Millised on keele funktsioonid Harrise ja Halliday järgi. Harris: Väljendatav tähendus: 1)transaktsiooniline st olukordade kohta informatsiooni andev 2)interaktsiooniline st suhtlejate vahelisi inimsuhteid peegeldav ja kujundav, nt viisakuse kaudu, viisakusnormid on kultuuriti erinevad, kaudsus/otsesus on tihdelat seotud viisakusega Halliday: 1)ideatsiooniline- ligikaudu sama, mis transaktsiooniline 2)interpersonaalne- ligikaudu sama, mis interaktsiooniline 3)tekstuaalne- need keele elemendid, mis kujundavad teksti, nt ,,Kuigi" 8. Mis on väärtused (vrdl Clyde Kluckhohni, Talcott Parsonsi ja Geert Hofstede definitsioone)? Clyde Kluckhohn:
Kult eripära hoidmine Ei ole tähtis tähtis Dom kult sideme Integratsioon Assimilatsioon hoidmine tähtis Ei ole tähtis Eraldumine Marginaliseerumine 11. Millised on keele funktsioonid Harrise ja Halliday järgi? Harris: 1)Transaktsiooniline, annab olukordade kohta informatsiooni 2)Interaktsiooniline, peegeldab ja kujundab suhtlejate vahelisi inimsuhteid - nt viisakuse kaudu. Viisakusnormid kultuuriti väga erinevad, kaudsus ja otsesus näiteks otseselt seotud sellega. Halliday: 1)Ideatsiooniline (ca sama, mis transaktsiooniline) 2)Interpersonaalne (ca sama, mis interaktsiooniline) 3)Tekstuaalne (keele elemendid, mis teksti kujundavad, nt. "kuigi") 12. Millised olid viisakusteooriate loomise kaks põhilist ajendit? 1)Kuidas seletada Grice'i põhimõtte mittejärgimist
Kas domineeriva kultuuriga sidemete hoidmine on tähtis? Assimilatsioon /Marginaliseerumine 11. Millised on keele funktsioonid Harrise ja Halliday järgi? Hallyday Ideatsiooniline (ligikaudu sama, mis transaktsiooniline) Interpersonaalne (ligikaudu sama, mis interaktsiooniline) (ka faatiline funktsioon) Tekstuaalne (need keele elemendid, mis kujundavad teksti, nt "kuigi") Harris: väljendatav tähendus on transaktsiooniline (st olukordade kohta informatsiooni andev) interaktsiooniline (st suhtlejate vahelisi inimsuhteid peegeldav ja kujundav, nt viisakuse kaudu, viisakusnormid kultuuriti erinevad, kaudsus/otsesus on tihedalt seotud viisakusega) Millised olid viisakusteooriate loomise kaks põhilist ajendit? Kuidas seletada (peaaegu) universaalseid korrapärasusi erinevates keeltes? Kuidas seletada Grice'i kooperatiivsus-põhimõtte mittejärgimist? 12. ,,Näo" üldmääratlus (Goffman). Positiivse ja negatiivse ,,näo" määratlused (Brown ja Levinson)
● vastuseks valmistumine, ● samastumine- partneri jutuga samastutakse, hakataks oma kogemustest rääkima. ● väitlemine- jälle hakkab pihta, mida ma sulle rääkinud olen... ● õigustamine ● teema vahetamine ● takkakiitmine ● unelemine ● sõelumine PSEUDOKUULAMINE- KUULAB AGA EI KUULE!!! Suhtlemine- protsess, mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest interaktsioonidest, indiviidide omadustest, eesmärkidest Suhe- kestvad interaktsioonid ajas; varasemate interaktsioonide poolt mõjutatud interaktsioonide jada omavahel tuttavate inimeste vahel, kusjuures interaktsioonid on mõjutataud tulevikuootuste poolt. -afektiivne -kognitiive -käitumuslik komponent -sotsiaalne kontekst Interaktsioonide ja suhete mõjutajad: ● iskuga seotud tegurid (hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused)
Näiteks: seemnete tihe hulk mullas paneb varem idanenud seemned eritama ühendeid, mis takistavad teiste idanemist. Või loomade puhul: kullilised rohkemaarvulise järglaskonna puhul. Esmakoorunu tõukab teised pesast välja. (Samas on ka kohastumusi, mis leevendavad liigisisest olelusvõitlust. Näiteks: taimed levitavad seemneid väga suurele maa-alale. Loomad aga tähistavad territooriume, et vältida kokkupõrkeid. b) Liikidevaheline. Realiseerub läbi suhtlejate paari. i) Otsene olelusvõitlus: saakloom/kiskja, parasiit/peremees, taim/herbivoor ii) Kaudne olelusvõitlus. Realiseerub läbi toiduobjekti või keskkonnamuutuste. Näiteks: rändtirtsud ja rohusööjad imetajad, kopratammid (nende tulemusena tekib liigvesi ja hukuvad nii okas- kui ka lehtpuud) Olelusvõitluse evolutsiooniline tähtsus: 1) Totaalne isendite hukkumine tagab elupaikade vabanemise uutele isenditele
rahaliste kulutuste jälgimisel ja võimaldada kliendil saada pangast kõige sobivamad pakkumised. 1.3 Organisatsiooni põhiprotsess MPM põhiprotsessiks on klientidele abi pakkumine eelarve koostamisel ja rahakasutuse jälgimisel. 1.4 Tegutsejate ja nende infovajaduste ning eesmärkide loetelu Firmas tegutsejad ja süsteemiga suhtlejad on klient ja pangatöötaja. Firmas tegutsejate ja sellega suhtlejate olulisemad infovajadused: 2 klient eelarve koostamise põhimõtted igapäevased kulu ning tulu objektid säästmise soovitused pangatöötaja kliendi sissetulek kliendi rahalised kohustused kohustuste täitmise korrapärasus Firmas tegutsejate peamised eesmärgid: Pangatöötaja eesmärgiks on saada info kliendi olemasolevate rahaliste kohustuste ning nende
- Bussipiletite müük ja arvestus 1.4 Tegutsejate loetelu Klient (reisija) Klienditeenindaja (piletimüüja) Bussijaama dispetšer Bussifirma dispetšer Bussijuht Bussijaama raamatupidaja 1.5 Põhiobjektide loetelu Bussijuht 3 Sõiduplaan Dispetšer Bussipilet 1.6 Infovajaduste loetelu Firmas tegutsejate ning sellega suhtlejate olulisemad infovajadused on: Klient - Busside sõiduplaanid - Bussipiletite hinnad Klienditeenindaja - Busside sõiduplaanid - Bussipiletite hinnad - Bussipiletite arvestus Bussijuht - Busside sõiduplaanid - Info müüdud bussipiletite kohta - Bussi istekohtade arv - Sõiduki tehniline seisukord Bussijaama dispetšer - Busside sõiduplaanid - Bussifirmade poolt pakutavad teenused - Müüdud piletite info Bussifirma dispetšer
annaabi.ee 
