2) kujundamine: objektile esteetilise lisaväärtuse andmine; 3) tehnilised oskused: voolimine, joonistamine, maalimine, meisterdamine; 4) kunstiteoste vaatlemine, vestlused kunstiteostest, kunstist. Valdkonna Muusika sisu: 1) laulmine; 2) muusika kuulamine; 3) muusikalis-rütmiline liikumine; 4) pillimäng. Integratsioon pedagoogikas on erinevates õppeainetes omandatud teadmiste ühendamine ja seoste leidmine (eesmärgid: mõista, suhestada õpitut, saada teisi võimalusi mõtete struktureerimiseks). Väline integratsioon - õpetajate teadlik katse seostada valdkondi omavahel ja õppekava üldiste printsiipidega, et saavutada õppekava ja õppe terviklikkust. Sisemine integratsioon - õppijas endas ega ole lõplikult kontrollitav. Siin on põhiküsimuseks, kuidas saaks seda protsessi välise integratsiooni abil parimal moel toetada. Õpetav tund tunni põhiosas uue oskuse või tehnika õppimine
Reklaam vs. kaasaegne kunst: Vabadus Väär oleks võrrelda ning suhestada reklaami kaasaegse kunstiga tõdemata, et need mõlemad on kunsti avaldumise vormid. Vahel isegi loominguliselt sarnased, kuid samas erinedes eesmärkide ja olemise põhjuste poolest. Teatud ajahetkedel on reklaam ja kaasaegne kunst tähendanud ühte ja sama: näiteks ajaloo poolt põlatud, kuid graafiliselt kahtlemata väärtuslikud Nõukogude Venemaa esimeste aastakümnete propagandaplakatid. Mida muud aga on propaganda kui reklaam valitsevale ühiskonna- ja riigikorrale. Hiljutisem näide
Gümnaasiumi õpilane valikkursuste seast valima igal õppeaastal kursusi selliselt, et kohustuslike kursustega kokku oleks igal õppeaastal 32 kursust. Kogu kursuse vältel püüan ma lähtudagi põhimõttest, et see esialgu huviavana tunduv aine, ei muutuks pelgalt kohustuseks see valikaine läbi teha, vaid oleks siiski ka huvitav ja paneks kaasa mõtlema. Oma tunnid püüan üles ehitada nö arutlevas stiilis, et pakun teema välja ja proovin õpilasi selle teemaga nö isiklikult suhestada. Orissaare Gümnaasiumi õppekava järgselt on õppe ja kasvatuse üldeesmärk isiksuse kujunemine, kes: 1) suhtub heasoovlikult kaasinimestesse, austab nende vabadust ja väärikust; 2) soovib ja oskab teha konstruktiivset koostööd; 3) toetab aktiivselt ühiskonna demokraatlikku arengut; 4) austab ja järgib seadusi, on teadlik oma kodanikukohustustest ja -vastutusest; 5) tunneb end oma rahva liikmena, kodanikuna, tunneb end seotuna Euroopa ja kogu inimkonnaga;
Liidri missioon peab muutuma müüdiks. • Liidri suur viga: FWMTS - forget what made them successful ehk - unustada edu põhjus. Bränd ei peaks lõputult laienema – kaotab oma “näo”, harjumuspärase koha tunnetussüsteemis, hajub .... ja loovutab koha uuele! “Number kahe strateegia” ehk “TESSAD” & “KOSSAD” Kui number 1 positsioon on hõivatud, võib olla ka „teine parim”. See annab võimaluse end/oma brändi jätkuvalt suhestada ja võrrelda juhtbrändiga näilise(!) sooviga seda troonilt kukutada. Tähelepanu on sellise tegevusega tagatud, samuti tootja sisemine motivatsioon muutuda ja täiustuda ning tarbija positiivne hinnang kauba kvaliteedi ja hinna suhtele. "Avis is only nr.2 in rent-a-cars, so why go with us? We try harder" “Cherches le creneau” strateegia Veel üks võte positsioneerimiseks – leida eristumisvõimalus mingi nišiomaduse/lubaduse abil ehk toote
*ta pidas oluliseks et ained sulanduksid kokku ja õppematerjal töötatakse mitmekülgselt läbi. Progressiivne haridusfilosoofia- esmane teoreetiline baas lapsest lähtuvale õpetamisele. Konstruktivism-hilisem teor baas õppekava integreerimisele )iga õppija peab oma tegelikkuse ise konstrueerima. MIKS integreeritakse ???-*seostada teadmisi, oskusi, väärtusi et nad üksteist vastastikku toetaksid *aidata mõista ja suhestada juba õpitut või õpitavat *jõuda uute teadmiste ja tähenduslike seosteni *organiseerida seoseid eriliigiliste teadmiste oskuste ja kogemuste vahel *teha võimal keeruliste süsteemide mõistmine, mis ületab üksikute õppeainete piirid *saada alternatiivseid võimal mõtlemise korrastamiseks ja strutureerimiseks *seostada teadmisi õpilasest ja tema huvidest lähtuvalt. Ülõpetus lapse jaoks- 1tegevustunnid
Logistikaprotsessid toimuvad kindla ajavahemiku jooksul, mida nimetatakse ka läbimisajaks ehk täitmisajaks. 31. Mida mõeldakse läbimisaja lühendamise all? Läbimisaja lühendamiseks on vaja teha järgmist: • koostada loetelu protsessi kõikidest faasidest ja hinnata või mõõta nendele kuluvat aega • koostada loetelu protsessi tootlikest ja mittetootlikest faasidest • arvutada lisaväärtust tootvate ja mittetootvate faaside kestus ja suhestada need tervikliku läbimisajaga 32. Millist kasu saadakse logistikas läbimisaja lühendamisest? Tuleb arvestada, et kui läbimisaega õnnestub lühendada, vähenevad koos sellega ka toimingute poolt põhjustatud kulud 33. Mida tähendab mõiste „optimeerimine“? Optimeerimine kujutab endast parima võimaliku lahenduse leidmist antud tingimustes 34. Mida tähendab mõiste „osaoptimeerimine“? Osaoptimeerimise all mõeldakse protsessi ühe või mõne osa optimeerimist
1980. inimese normaliseerumine tema aktiviseerimise kaudu Sotsiaalpedagoogika areng teadusena on toimunud teadusteoreetiliste ja metodoloogiliste suundade konfliktides. Sotsiaalpedagoogiline praktika Sotsiaalpedagoogika suunab kasutama ja arendama vastavaid töövorme. Sots.ped lähenemine on vajalik seal, kus inimestel on raske integreerumisel, enesele koha leidmisel ja eluks vajaliku toimetulekuvõime saavutamisel. Püüd mõista, mis ühiskonnas toimub, ning suhestada praktiline tegevus arusaamadega sotsiaalsete probleemide olemusest, põhjustest ja mõjudest. Ühiskond määratletav inimese kasvukeskkonnana, mille nähtusi hinnatakse ennekõike indiviidi arengvõimaluste seisukohast. Eneseabi ja selleks vajalike tingimuste loomine Subjektsus! Dialoogilisus, kollektiiv kasvatuspotentsiaali kasutamine ja arendamine, põlvkondi ületav mõtteviis, eneseabile aitamine, kriitilise teadlikkuse
Rousseau hülgas kõik oma lapsed, kuigi ise kirjutas raamatu kasvatusmetoodikast: ,,Sellel, kes pole võimeline täitma isakohustust, pole õigustki isaks saada." See vastuolu näitab, et juba 18. sajandil ei leidnud see teooria suurt rakendust, sest isegi selle teooria looja ei suutnud oma sõnade järgi talitada. Ilmselt segab meid loodusega uuesti suhestumast ühiskond, milles me elame. Kuigi Rousseau pakkus ,,Ühiskondlikus lepingus" välja lahenduse, kuidas ühiskonda ja loodust suhestada, leides parimaks võimaluseks linniriikide moodustamise, tekitab see ,,lahendus" uusi probleeme, milleks on linnriikide moodustamine. Mõningad praktilised nõuanded me oleme Rousseau'lt siiski saanud. Nõnda oli teoses ,,Emile ehk kasvatusest" räägitud lapse loomupärasest õigusest olla laps. Rousseau oli vastu ka teadmiste tuupimisele lapsele pähe ning rõhutas, et kasvatuses tuleb edasi minna lapse tingimusel.
Tänane haridusideaal-kriitiline mõtlemine ehk valitsevate arusaamade pidev küsitavaks seadmine- eeldav avatusele ja vaatenurkade mitmekülgsusele lisaks ühteaegu ka erudatsiooni, seega nii kogumist, sest dialoog vajab partnerit. Õppimise mitu tähendust: Õppimine kui talletamine, lähtub John Locke'ist. Alates sünnihetkest hakkab inimmeel täituma meelte poolt kokku kantud materjalist. Õpetuse asi on kogemuse toodang korrastada: materjal suhestada ning üldistada,selleks peab õpetaja pakkuma tõsiasju ning mudeleid ja õpilane kasvab teadmiste kaudu. Õppimine kui mõistmine on Platonist ja Augustinusest lähtuv arusaam. Parim mõistmine saavutatakse ise tõsiasju uurides. Õppimine kui määratlemine ja reeglistamine lähtub Kantist. Õppida tuleb põhjendades ning argumenteerides, selleks peab õppija õpitu pädevuses iseseisvalt veenduma seda testides ning hinnanguid andes.
· Teadustöös võib toetududa kindlale teooriale, mudelile · Uurija valduses on küll usaldusväärne mõõdik, ent tal pole arvestatavaid kogemusi teadustöö vallas · Soovitakse uurida ennemini mingi nähtuse konkreetset aspekti kui laiemat nähtust või probleemi · Uurija valdab statistilise andmetöötluse meetodeid ja tema käsutuses on vastav programm · Ühte näitajat on otstarbekohane suhestada mingi teise näitajaga · Soovitakse teha statistiliselt arvestavaid üldistusi mingi demograafilise või sotsiaalse kategooria kohta · Uurija on pigem ratsionaalne ja analüütiline kui intuitiivse mõtlemistüübiga · Uuringu sihiks on ennemini midagi tõestada kui uut avastada · Püütakse esile tuua põhjus-tagajärje laadis seoseid · Uurija soovib ja oskab olla oma materjalki suhtes erapooletult objektiivne
antud juhul tähendab, et 20% maailma rahvastikust valdab 80% maakera varadest (Autor, aastaarv). Varandusliku seisukorra sellisest ebaühtlusest tuleneb ka inimeste täiesti erisugune tarbimisvõime ja -harjumus. Lõik peaks pikem olema. Ostuvaba päev 7 Iga üksikisiku tarbimise mõju keskkonnale Ühe konkreetse inimese keskmist tarbimistava aitab suhestada Maa ressurssidega ning inimkonna üldise kulutamiskoormusega oma nn ökoloogilise jalajälje mõõtmine (Autor, aastaarv). Selline isikliku tarbimismahu määratlemine aitab igal ühel tajuda, kas tema kulutused on kooskõlas maakera ressursside taastumisvõimalustega ja mh aduda, kui palju peaks planeet Maa suurem olema, kui kõik inimesed tarbiksid samas mahus. Ökoloogilise jalajälje meetodi töötasid välja professor William Rees ja doktor Mathis Wackernagel 1990.
(joone) kaemust suhtes tema kohta käia võivate otsustustega.(§ 20) Aru on see, mis teeb otsustusi, mis põhjendab, et näimises pole süüdi mitte meeled, vaid aru. Kogemus koosneb kaemustest, mis kuuluvad meelelisuse juurde, ja otsustustest, mis on üksnes aru asi.(§ 21) Meelte asi on kaeda, aru asi mõelda. Mõtelda aga tähendab seostada kujutlusi teadvuses. Kujutluste seostamine teadvuses on otsustus. Seega on mõtlemine seesama mis teha otsustusi või suhestada kujutlusi otsustustega üldse. Niisiis on otsustused kas üksnes subjektiivsed, kui kujutlused suhestuvad teadvusega üksnes subjektis ja neid seostatakse ainult seal, või nad on objektiivsed. Kui neid seostatakse teadvuses üldse ja seega paratamatult. See seostamine teadvuses võib olla kas analüütiline, samasusele tuginev, või 5
määraga.( joonis 2) Joonis 2.Beverage'i kõver ( I kv 2005- II kv 2013) Tööjõu ühikukulu Kui töötaja palk kasvab palju kiiremini kui toodang, suurendab see tööjõu kulutuste osatähtsust toodetavate hüviste lõpphinnas ehk tööjõu ühikukulu kasvab. 2013. aasta esimesel poolel kasvas tööjõu ühikukulu majanduskasvu pidurdumise ja palgakasvu hoogustumise tõttu märgatavalt( joonis 3.). Kui suhestada ühe töötaja kohta makstud palgakulu ühe hõivatu kohta saadud reaalse toodanguga, saame arvutada nominaalse tööjõu ühikukulu. 2013. aasta esimesel poolel kiirenes nominaalne tööjõu ühikukulu eelneva aasta 4,1%-lt 6,9%-ni, mis tähendab, et sisemaised tööturult lähtuvad inflatsioonisurved on tugevnenud. Nominaalse tööjõu ühikukulu sedavõrd kiire kasv kergitas 2013. aasta teise kvartali seisuga nominaalse tööjõu ühikukulu
neutraalsed) tuvastada eesti-vastaseid hoiakuid. – Ühesõnaga, me üritame eesti-vastasust mõõta, või andmeid (nt. tekstide) tõlgendades selgelt ja veenvalt demonstreerida Teaduslik uuring on seega: • Miski, mis koosneb üksteisele selgelt järgnevatest etappidest • Miski, kus peab olema selge, mida/keda me mõõdame/uurime ja kuidas uurime? • Miski, kus on olemas ka eelnevad ideed (teooria), kuidas mõõtmistulemusi omavahel suhestada ja seletada ning luua neist loogiline pilt. TEADUS - faktide seletamine kindlatele reeglitele tuginedes Teaduslik teadmine on loogiliselt sidus teadmine, mis sünnib süsteemse analüüsi tulemusena ning mis on kinnitatud faktidega (empiirilise materjaliga). Sotsiaalteaduslik uurimus • Riigiteadusi loetakse sotsiaal-teaduste hulka kuuluvaks • Sotsiaalteaduslik uurimus on üks viisidest, kuidas ühiskonnas toimuvat analüüsida ning mõtestada
Tegeleb märkide ehituse ja konstruktiivse küljega, näiteks sõnade järjekorraga lauses. Barthes' diskursuse vaatlemine: *vaatleme keelt tegevuses, kasutatuna kõneleva subjekti poolt. kasutatav, kasutatud keel. *diskursuse maht: diskursusena võime vaadelda igasugust lausungit, mis ületab mahult fraasi ja omab tähendustervikut. peab leidma analüüsiviisi, millega oskaksime omavahel tekstielementidena suhestada ka fraasist suuremaid osi. *D = keele kasutamine, sõnalise käitumise viis – selline, mis surub ennast kõnelejale peale (vrd „Autori surm“ - natuke sarnane paatos). Diskursus määrab ära meie kõnelemise, me kasutame erinevaid diskursusi, lülitame oma kõne neisse – rida lisareegleid, kuidas millestki kõnelda. Diskursus on vaadeldav kui üks suur lause. 15. Semioos ja semiosfäär. SEMIOOS ehk märgisituatsioon Semioos on märgiprotsess, üks semiootika põhimõisteid
(5) Mitterööbassõiduki juht peab andma teed: 8) trammijuhile, kui mitterööbassõiduki ja trammi liikumisteed lõikuvad ja liikluskorraldusvahendid ei määra teisiti. 3. § 18. Tee andmise kavatsusest märku andmine (2) Ristmikule lähenedes peab juht sõitma nii, et seismajäämisel ta ei häiriks ristmiku liiklust. Antud juhul sulges rohelise sõiduki juht parklast sisse-ja väljasõidu. 4. Osa sõiduki küljest peab olema välispeeglist näha. See aitab suhestada juhitavat autot liikluses toimuvaga. Peegli ülesanne on anda võimalikult palju informatsiooni sellest, mis jääb juhi seljataha. Seetõttu ei tohi välispeeglist nähtav ala hõlmata olulist osa auto pinnast. 5. Sisepeegel tuleb seada oma keha asendi suhtes nii, et istmetoele toetudes ja kehaasendit muutmata on tasase sirge tee nähtavus võimalikult suur. 6. § 17. (5) Mitterööbassõiduki juht peab andma teed:
Tekst koos kõikide keeleväliste (psühholoogiliste, kultuuriliste jne) seostega; laiemas tähenduses: kindlapiiriline tekstiloome valdkond. Barthes' diskursuse vaatlemine: *vaatleme keelt tegevuses, kasutatuna kõneleva subjekti poolt. kasutatav, kasutatud keel. *diskursuse maht: diskursusena võime vaadelda igasugust lausungit, mis ületab mahult fraasi ja omab tähendustervikut. peab leidma analüüsiviisi, millega oskaksime omavahel tekstielementidena suhestada ka fraasist suuremaid osi. *D = keele kasutamine, sõnalise käitumise viis selline, mis surub ennast kõnelejale peale (vrd ,,Autori surm" - natuke sarnane paatos). Diskursus määrab ära meie kõnelemise, me kasutame erinevaid diskursusi, lülitame oma kõne neisse rida lisareegleid, kuidas millestki kõnelda. Diskursus on vaadeldav kui üks suur lause. 15. Semioos ja semiosfäär. SEMIOOS ehk märgiprotsess Semioos on märgiprotsess, üks semiootika põhimõisteid
Komponeerija heidab võimalikud lahendused kõrvale, kuni leiab sellise, mis näib olevat parim tema eesmärkide saavutamiseks. Improviseerija peab leppima esimese lahendusega, mis kätte juhtub. Improviseerija vabastab hindamise ja pikalt etteplaneerimise ülesannetest suhteliset range vormiline " raam", milles improviseerimine asset leiab ning mis määrab ära tema esituse struktuuri pikemas plaanis. Et mingit sündmust muusikaliselt tajuda, tuleb see suhestada eelnenud sündmustega. Meie kultuuris on valitsevateks heliridadeks diatooniline mazoor ja minor. "relatiivne kuulmine" - s eeon võime öelda, milline intervall eraldab kaht samaaegselt või järjestikku mängitud nooti, või laulda nimetatud intervalli lähtenoodist üles või alla poole. Dzass on kaasaegne Lääne muusikavorm, mis rajanebki improvisatsioonil. On leitud, et interpreedi tegevus muusika esitamisel taotleb eeskätt kaht eesmärki. 74 Esiteks
Uushistorism lammutab ka varem välja kujunenud kaanoni ja hakatakse huvi tundma alternatiivsete tekstide ja autorite vastu, mille abil püütakse luua uus kaanon. Ärkamisaja kirjandust uuriks uushistorism ilmselt samuti sellisel viisil, et selle aegsete teoste kõrval uuritakse ka muid allikaid, dokumente ja autoreid ja püüaks aimu saada, millised diskursued ja huvid siis omavahel põrkusid ja kuidas valitsev ideoloogia või võim neid mõjutas. 17. Kuidas suhestada rahvuskirjanduse ja maailmakirjanduse uurimist (Franco Moretti järgi)? Rahvuskirjanduse ja maailmakirjanduse suhet sobib iseloomustama puu metafoor. Puu iseloomustab siirdumist ühtsuselt mitmekesisusele. Maailmakirjandust peaks seega vaatama puuna, mille mitmekesisuse loovad hargnevad oksad rahvuskirjanduse tähenduses. Kuna paljudest rahvuslikest ja kohalikest kirjandustest kujuneb üks maailmakirjandus, siis ei saa ka süsteemi uurimisel kõrvale
01.139 27.01.2006 Pütaagorlaste arvates oli muusikal nõiduslik mõju, mistõttu kasutatakse seda kultustalitusel: muusika pidi aitama hingel kirgedest puhastuda. Kõige rohkem panustas eetosedoktriini ilmselt pütaagorlane Philolaus. Tema õpetuse kohaselt on arvud, sellest tulenevalt aga ka muusikalised intervallid ja tõde lähedalt seotud. Kosmiline harmoonia jõud võimaldab vastastikku suhestada esmapilgul ühildamatuina näivaid kosmose elemente, samuti inimestel haarata reaalsust. Hinges on teatud harmoonia, mis koosneb ühtesulavatest ning kombineeruvatest vastanditest. Eetose iseloom oleneb intervallide õigest järjestatusest. 5. sajandiks kerkis esile filosoof Damon, kes arendas välja esimese laiaulatsuliku eetoseteooria, mõistes hukka ning kiites erinevaid muusikalisi rütme ja temposid. Tema kõige mõjukama teooria kohaselt tulenesid tants ja laul liikumisest hinges
Reklaam, mida tehti, sisaldas oma 60 sõna aspiriini kohta... Mis tõid välja kõik aspiriini halvad omadused. Lõpus oli vaid üks lihtlabane lause, et õnneks on olemas Tylenol. Tõsteti teksti ühest kontekstist teise konteksti. Wise-Pringles. Pringles pööras väga palju tähelepanu enda pakendile...mis ka töötas. NUMBER KAHE STRATEEGIA Kui number 1 positsioon on hõivatud, võib olla ka ,,teine parim". See annab võimaluse end/oma brändi jätkuvalt suhestada ja võrrelda juhtbrändiga näilise(!) sooviga seda troonilt kukutada. Tähelepanu on sellise tegevusega tagatud, samuti tootja sisemine motivatsioon muutuda ja täiustuda ning tarbija positiivne hinnang kauba kvaliteedi ja hinna suhtele. "Avis is only nr.2 in rent-a-cars, so why go with us? We try harder" Ehk siis, tarbijale jäetakse mulje, et number kaks pingutab rohkem. CHERCHES LE SRENEAU strateegia
2. Naabrinaine sureb kinnitavad või lükkavad ümber stereotüüpseid väiteid Traditsioon on kui gravitatsioon, see tuum, millega oma kogemust võrreldakse. Traditsioon ei ole valmistekstide kogum. Rahvatraditsioon ei ole selline pime ,kinnine, et on vaid nii mitte naa. On olemas mingi pagas, mille kaudu saab maailmas olevate asjadega suhestada. Kontekst: näide tänapäeva muistendist Helge Gerndt, ettekanne Tänapävea muistendi uurimine lähtub tänapäeva probleemidest ja sellest jutustamidest. TP muist- sõnas väljendatud ilming, et mõista paremini seda, mis toimub kogunemisel NB! Tunnetus mitte ainult tekst. Muist- pigem kommunikatsioonivahendid kui autonoomsed üksiktekstid Muist- peegeldavad pigem fiktsionaalset lähiümbrust kui esteetilist tekstiloomet
Ülestähendusi tuleb teha konkreetsete ja spetsiifiliste asjade kohta: uurimuste kesksetest joontest, uurimismeetoditest, ainestiku analüüsist, tulemustest ja järeldustest. Märkmete põhjal vormib teadustöö tegija kirjanduse ülevaate uurimuse teoreetiliseks aluspõhjaks. Olemasolevat teemat tuleb liigendada ja mõistetavaks muuta. Kirjanduse ülevaate koostamine nõuab tööd: lugeda ja mõelda tuleb kriitiliselt, hindama peab erinevaid aspekte, uurimisvalimeid ja tulemusi, suhestada neid kriitiliselt üksteisega. Püüdma peab osutada ka uurimustes märgatud seisukohtade erinevustele, vastuoludele ja puudustele, selleks peab valdkonda hästi tundma, et suuta lõpuks ülevaatesse valida ainult asjakohast, otseselt uurimisteemaga seotud kirjandust. Ainult asja tundes saab kirjanduse ülevaate koostada nii, et üldisi, uurimisteemaga lõdvalt teemaga uurimusi refereeritakse üldsõnaliselt. Uurija peab
R. Inglehart ja C. Welzel arvavad, et demokraatia ei tule selles, et seda tahta vaid tuleb läbi sotsiaalsete ja kultuuriliste faktorite. Nad ütlevad, et demokraatia alusteks on modernisatsioon ja majandusareng, mis viib massilise poliitilise osalemiseni. Daniel Lerner on arvamusel, et ülejäänud maailm peab võtma üle läänelikud modernismi vaated, et jõuda arenguni. Peab suutma teistele kaasa tunda, massimeedia on tema arvates tähtis selles, see aitab ennast suhestada teistega. Larry Diamond usub, et demokraatia peab paremaks muutma seal kus see juba on, enne kui see teistesse riikidesse edasi viia. Pole nii väga vaja riigi majandust parandada kui riigi valitsemist. On demokraatiasse uskumise langus, sest on pooldemokr. Riigid, mis ei näita seda parimast küljest, see viib autoritaarsuseni ja see pole inimestele hea. 7. Demokratiseerumise põhjused: jõukus. Robert J. Barro; Samuel P. Huntington;
Liidri missioon peab muutuma müüdiks. • Liidri suur viga: FWMTS - forget what made them successful ehk - unustada edu põhjus. Bränd ei peaks lõputult laienema – kaotab oma “näo”, harjumuspärase koha tunnetussüsteemis, hajub ... ja loovutab koha uuele! “Number kahe strateegia” ehk “TESSAD” & “KOSSAD” Kui number 1 positsioon on hõivatud, võib olla ka „teine parim”. See annab võimaluse end/oma brändi jätkuvalt suhestada ja võrrelda juhtbrändiga näilise(!) sooviga seda troonilt kukutada. Tähelepanu on sellise tegevusega tagatud, samuti võib tootja sisemine motivatsioon muutuda ja täiustuda ning tarbija positiivne hinnang kauba kvaliteedi ja hinna suhtele. Võimalus konkureerida: Analüüsida liidri tugevusi – mitte kopeerida Analüüsida liidri nõrkusi – neid peab ründama “Cherches le creneau” strateegia Veel üks võte positsioneerimiseks –
kas kinnitavad või lükkavad 2. Naabrinaine sureb surma ümber stereotüüpseid väiteid Traditsioon on kui gravitatsioon, millega oma kogemust võrreldakse. Rahvatraditsioonis pole asjad nii ega teisiti. Kõik toimub kommunikatsiooni tasemel.Tegemist on materjaliga, mille põhjal saab rääkida sellest, mis maailmas toimub ning nendega ennast suhestada. Näide tänapäeva muistendist: Helge Gerndt, ettekanne Ausburgis 2002 - Tänapäeva muistendi uurimine lähtub tänapäeva probleemidest ja sellet jutustamisest - Tänapäeva muistend- sõnas väljendatud ilming, et mõista paremini seda, mis toimub kogumisel NB! tunnetus, mitte ainult tekst - Muistend pigem kommunikatsioonivahendid kui autonoomsed üksiktekstid - Muistend peegeldavad pigem fiktsonaalset lähiümbrust kui esteetilist tekstiloomet
Verbilisuse põhikriteeriumiks peetaksegi üldiselt muutumist ajavormides. Kõikides keeltes on olemas mingi vahend praeguse (preesensi) ja möödunud aja (preteeriumi) väljendamiseks. Olevik on üldiselt alati paari esimene ja sageli ka markeerimata liig, minevikku väljendatakse eriliste ajatunnuste abil. Paljudes keeletes saab eri ajavormi, futuurumi ehk tuleviku abil osutada ka tulevasele tegevusele. tempuste abil on võimalik ernival ajul toimuvaid tegevusi ka omavahel suhestada. Ajasüsteemi kirjeldamisel võetakse tihti appi kolm ajalist tugipunkti: praegus-ehk kõnehetk, toimumishetk ja vaatlushetk. Tempuse kõrval ning sageli ka sellega morfoloogiliselt põimudes esineb paljudes keeltes aspekt. Seda terminit kasutatakse mitmes tähenduses, mis üksteiset mõnevõrra erinevad. Selle all võib mõista kõneleja vaatenurka, millest kõne all olevat tegevust vaadeldakse. Teisest küljest võib aspekti abil väljendada ka tegevuse tulemuslikkust:
Analüüsida liidri nõrkusi – neid peab ründama. Tarbija teadvus on rigiidne, püsiv. Olukord võib muutuda, positsioonid võivad majanduslikus mõttes vahetuda, kuid inimese teadvuses toimub see mõnevõrra aeglasemalt ning ainult siis, kui seda sihiteadlikult suunatakse (reklaam, PR). Number kahe strateegia ehk „tessad“ & „kossad“: Kui number 1 positsioon on hõivatud, võib olla ka „teine parim”. See annab võimaluse end/oma brändi jätkuvalt suhestada ja võrrelda juhtbrändiga näilise(!) sooviga seda troonilt kukutada. Tähelepanu on sellise tegevusega tagatud, samuti tootja sisemine motivatsioon muutuda ja täiustuda ning tarbija positiivne hinnang kauba kvaliteedi ja hinna suhtele. “Cherches le creneau” strateegia: Veel üks võte positsioneerimiseks – leida eristumisvõimalus mingi nišiomaduse/lubaduse abil ehk toote reklaamiapellatsioon peab olema üles ehitatud selliselt, et toode oleks nii lähedal kui võimalik
rohkem mina puudumisel ehk varjatakse autorit. Antropoloogia kasvas välja väikeste selgepiiriliste kogukondade uurimisest. Tervet linna ei ole võimalik võtta uurimisobjektiks, kuid leitakse gruppe, nt baarides või klubides. Praegusel ajal on antropoloogidel vaja liikuda ringi mitmes kohas välitööd tehes. Palju rohkem kasutatakse tänapäeval statistikat ning küsimustikke. On asju etnograafiates kilde, mida võib suhestada rohkemate inimeste, mitte ainult konkreetse uurimisobjektidega, võib-olla ka terve inimkonnaga. Loeng 3. Sugulus Sugulus + poliitika + majandus Nepotism – poliit- ja/või majandusotsused sugulaste heaks, mida ühiskond heaks ei kiida. Perekapitalism (nt Jaapan, Itaalia) – edukas ettevõtlusvorm. Kes on sugulane? Veresugulus – geneetiline/bioloogiline sugulus. Ka meie kasutame üldistavat terminit sugulane, mõeldes
2014 õppeaine eesmärgid: 1.Anda arusaamine süsteemianalüüsi kohast infosüsteemide (jt. tarkvaramahukate süsteemide) arendamisel. 2.Õpetada süsteemset mõtlemist ja täpset väljendumist 3.Omandada süsteemianalüüsi kaasaegsed meetodid, tehnikad ja vahendid 4.Õpetada süsteemianalüüsi kui tellijakeskset vaadet infosüsteemile ja selle arendamisele 5. Õpetada nõuete ning kasutajaliideste analüüsi ja haldamist (kontseptuaalse) süsteemianalüüsi tähtsa osana 6. Suhestada nõuete ning kasutajaliideste analüüs valdkonnamodelleerimisega, samuti erinevate disainiteemadega 7.Viia läbi ainetöö/aineprojekt 8.Näidata liidesed seotud distsipliinidega M. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs, 2014 õppeaine õpiväljundid: 1.Saab aru süsteemianalüüsi olemusest ning rollist infosüsteemi arendusprotsessis 2. Saab aru analüüsi ning disaini erinevusest ning ühtsusest. 3
Küsimuste näited (ringküsitlemine): • Millal seda probleemi ei ole? • Mida tunneksid, mõtleksid teised, kui käituksid teatud viisil? • Kellele sind ümbritsevatest inimestest on kõige olulisem, et sa otsustaksid minna edasi õppima? • Kui sa saaksid täispalgalise töökoha, milliseid muudatusi tooks see kaasa sinu enda, sinu naise, laste ja sõprade jaoks? Nõustaja ülesanne on leida ressursid, mis aitaksid probleemist üle saada. Samuti tuleb prob- leemi suhestada nõustatavat ümbritsevate inimestega. Kasutatakse mitmesuguseid kodutöid, millega kliendil tuleb vestluste vahelisel ajal iseseis- valt tegeleda. Nõustatava suhe nõustajaga on jagatud 3 kategooriasse. • Külastussuhe: nõustatav astub sisse ainult selleks, et “heita pilk peale”, mida nõusta- mine talle (või tema lähedasele) võiks pakkuda. • Kaebamissuhe: nõustatav soovib rääkida teatud talle olulisest probleemist, kuid ta ei
muusikast, näitekunstist. Teema võib välja tuua näidendi, jutuvestja, muusikali, kunstinäituse, kontserdi vormis jne. läbipõimununa näiteks esivanemate lugudest või eraldiseisva vormina jõudes iseendani. Samuti võib esitada mingi esemega kaasatud loo, mis on mingil moel esivanema(te)ga seotud ja kuhu on põimitud esivanema(te) pärand, nende uskumus, n.ö. oma lugu. Eesmärgiks on väärtustada esivanemate kultuuripärandit, seostada ja suhestada ,,minapilti" ümbritsevaga ning tajuda oma kohta selles. Projekt ,, Minu raamat" Teema on seotud kirjandusega, kus etteantud teema järgi luuakse oma nägemus raamatust koos illustratsioonidega. Teemaks võib olla ulme, põnevik, muinasjutud või mõni muu zanr. 55 Muusika ,,Helid minuga, minu ümber" Helide maailm on teema, mida käsitletakse 7. klassi muusika ainekavas ja 8. klassi füüsikas
Mis on siis Als Ob? Maailm on Jumala poolt loodud; kujutada maailma ette nagu see oleks Jumala poolt loodud (kaks erijuhtumit). Aluseks on Hume’i teos. Kõige tugevaim jumalatõestus on teoloogia argument: maailma korrapära, millel peab olema autor. Prg. 58. Analoogia – sarnasus. Kell ja maailm ehk analoogia. Suhe võib olla sarnane erinevate asjade vahel. Loobuda tavapärastest arusaamadest; meil pole arusaamasid Jumalast kui kõrgemaist olendist. Tuuakse sisse imaginaarne mõiste, et suhestada reaalne maailm ja maailma ettekujutamise maailmaga. Jumalat kujutatakse ette inimvormilisusena; oma inimliku ettekujutuse kanname edasi kõrgemaile olendile. See on alusetu. Deism – arukategooriatest luuakse ette kujutus jumalast (põhjuslikkus, jumal kui algpõhjus – põhjus on aprioorne mõiste, idee, mõiste konstruktsioon; religioonis ei tööta;) ja teism (võetakse meie mõistusearust). Rääkida maailmast iseenda kogemusest; inimvormilisus.
Suitsu esimesest teosest tuntud) oli noorusliku põlemise ja edasi pürgimise kujund. Kui poeesiast otsida analooge, peab ilmselt Euroopa 19nda sajandi luule poole pöörduma. Tekivad seoses sümbolistliku luulega. Soseid võib leida sümbolismi ettevalmistava kirjanduse juurest: Baudelaire, Villon(võllalaulud; epigrammiline, satiiriline pool). Luule pakub väga tugevat minakujundit, mis esitab pigem poheemlikku intellektuaalset hulgust (,,Oli sügis" luuletus), kuid seda ei saa suhestada Talviku endaga. Luules on sees ka üsna tugev kultuuriline vahendatus. Talviku luulet võib tihtipeale käsitseda kui klassikalist rolliluulet valib endale rolle/positsioone ja mingil moel vaatab tegevust kõrvalt. Talviku luule esindab ka rafineeritud vormikultuuri. Hakkavad toimuma muutused 30ndate aastate keskel. ,,Kohtupäeva" raamatut endam nii ühemõtteliselt kirjeldada ei saa. Alles jääb rafineeritud vormikultuur, vaim tumevaim, on ka
tegutsemise impulsiks kui ka tegutsemisele suuna andjaks. Eesmärk ei tarvitse olla täpselt formuleeritud ja see võib kogemuste mõjul muutuda, kuid on selge, et igas tegevuses peab olema mingi kavatsus, mida püütak- se saavutada (või vältida). Arenguprotsessis avardub indiviidi maailmapilt pidevalt. Tegevuse uute vormide areng nõuab lapselt üha suuremat määrat- letud aktiivsuse realiseerimist, s.t tegevuse motiivi tuleb suhestada elulise- malt laiema tegevuse motiiviga. Vajalikuks tingimuseks, et motiivist saaks eesmärk, on tunnetuslik areng. Isiksuslikust-motivatsioonilisest aspektist tähendab see progressiivse motivatsioonistruktuuri ülekaalu saavutamist. Õpi- ja saavutusmotivatsiooni valdkonnas eristatakse kaht eesmärkide kategooriat: 1) valdamisorientatsioon või orienteeritus ülesandele, mis lähtub sise- misest vajadusest omandada meisterlikkus, kompetentsus, kõrged võimed või võimekus;
väljenduslaadi, arhitektuuri, vormi ja keelekasutust tuleb läbimõeldult valida. Veebirakenduse iga osa tuleb tähelepanelikult üle vaadata ning kohandada kultuuriliselt ja tehnoloogiliselt nõrgemate kasutajate võimaluste ja oskustega. 75 Lisa 1 Viited teiste MINERVA töögruppide tegevusele Käesoleva lisa eesmärk on kokku võtta kultuuriveebi töögrupi tulemused ja suhestada need teiste MINERVA projekti töögruppide tulemustega, mis näitab selgelt ära nendevahelise sünergia. Tulemusena ilmneb, et käsiraamatus sisalduvaid teemasid käsitlevad üksikasjalikult ka teised töögrupid ning nende töö ja selle tulemustega tutvumine võimaldab põhjalikumat analüüsi. Võrdlev analüüs Grupi eesmärgid: võrdleva analüüsi meetodi valimise aluseks oli soov muuta erinevate liikmesriikide tegevuse andmed omavahel
• koostada loetelu protsessi kõikidest faasidest ja hinnata või mõõta nendele kuluvat aega • koostada loetelu protsessi tootlikest ja mittetootlikest faasidest • arvutada lisaväärtust tootvate ja mittetootvate faaside kestus ja suhestada need tervikliku läbimisajaga Traditsiooniliselt tehakse läbimisaja lühendamise eesmärgil läbimisaja analüüse. Läbimis- aja analüüs on kasulik meetod tootmise, logistika ja tarneahela juhtimisel, mille abil uuritakse
annaabi.ee 
