Õpetamise põhimõtted (0)

Õpetamise põhimõtted, millest olete oma töös lähtunud aine õpetamisel, kasvatuses ja õpilaste teadmiste hindamisel. Kuidas need põhimõtted on kooskõlas koolides rakenduva õppekava ja selle eesmärkidega.

Olen ameti poolest küll politseinik, kuid käin Orissaare Gümnaasiumis lugemas sisekaitselise eelkutseõppe valikkursust. Valikkursus koosneb kolmest kursusest – politsei, pääste, piirivalve . Omakorda on politseikursus jaotatud kahte sessiooni – politsei üldalused ja politseitöösse kaasamine ehk abipolitseiniku õppekursus. Viimased kaks aastat olengi lugenud seda teist sessiooni, mille põhiliseks sisuks on tutvustada õpilastele neid põhialuseid ja kriteeriume, mida jälgitakse abipolitseinike kaasamisel politseitöösse. Sisuliselt viin läbi abipolitseiniku I astme õppe, mille järgselt on õpilasel al 18 eluaastast võimalik hakata abipolitseinikuks.
Orissaare Gümnaasiumi kehtiv õppekava on kinnitatud Orissaare Gümnaasiumi direktori 22.09.05 käskkirjaga nr 20-k. Õppekavast lähtuvalt on Orissaare Gümnaasiumi missiooniks toetada isiksuse kujunemist, kes tuleb toime järgneval haridustasemel, töömaailmas, ühiskonnas ja kellel on tahe õppida. Orissaare Gümnaasiumi ülesandeks on pakkuda kvaliteetset üldharidust ja kutseõpet merenduse ja piirivalveametniku erialal. Nii pakubki Orissaare Gümnaasium õpilastele välja sisekaitselise eelkutseõppe valikkursusena. Õppekavale toetuva sisekaitselise eelkoolituse ainekavast tulenev valikaine visioon on osaleda sisekaitselise eelkoolituse süsteemi loomisel, võimaldades Orissaare Gümnaasiumi gümnaasiumiastme õpilastel omandada esmased teadmised, oskused ja hoiakud, et tagada riikliku sisejulgeoleku jätkusuutlik areng. Eelkoolituse eesmärkideks on:

Võimaldada Orissaare Gümnaasiumi gümnaasiumiõpilastel läbida eelkutsealane
koolitus sisejulgeoleku erialadel alates 1. november 2010. a.

Tõsta koostöös Sisekaitseakadeemia ning Politsei- ja Piirivalveameti sisekaitseliste erialade populaarsust. (suurenenud SKAsse sisseastumise konkurss, suurenenud vabatahtlike noorte osakaal siseturvalisuse tagamisel).

Sisekaitselise kutsealase eelkoolituse rakendamise kaudu parandada noorte
teadlikkust kutsevalikul ning konkurentsivõimet nii tööturul kui õpingute
jätkamisel.

Sisekaitselise eelkoolituse kaudu luua lisaväärtust Orissaare Gümnaasiumi
õppekavasse, õppeprotsessi.
Neist eesmärkidest on minu jaoks kõige olulisem, et kursus annab õpilasele põhjaliku ülevaate sisejulgoleku ja üldise turvalisuse valdkondades, mis omakorda võib abiks olla ka elukutsevalikul, kuid samas laiendab õpilase silmaringi ja aitab olla parem riigikodanik.
Samas on tegemist siiski valikainena ja selle kursuse õpetajana teadvustan ma endale, et paljuski võtavad õpilased seda kursust kui peale surutud kohustust. Vastavalt õppekavale peab Orissaare Gümnaasiumi õpilane valikkursuste seast valima igal õppeaastal kursusi selliselt, et kohustuslike kursustega kokku oleks igal õppeaastal 32 kursust.
Kogu kursuse vältel püüan ma lähtudagi põhimõttest, et see esialgu huviavana tunduv aine, ei muutuks pelgalt kohustuseks see valikaine läbi teha, vaid oleks siiski ka huvitav ja paneks kaasa mõtlema. Oma tunnid püüan üles ehitada nö arutlevas stiilis, et pakun teema välja ja proovin õpilasi selle teemaga nö isiklikult suhestada.
Orissaare Gümnaasiumi õppekava järgselt on õppe ja kasvatuse üldeesmärk isiksuse kujunemine, kes:
1) suhtub heasoovlikult kaasinimestesse, austab nende vabadust ja väärikust;
2) soovib ja oskab teha konstruktiivset koostööd;
3) toetab aktiivselt ühiskonna demokraatlikku arengut;
4) austab ja järgib seadusi, on teadlik oma kodanikukohustustest ja -vastutusest;
5) tunneb end oma rahva liikmena, kodanikuna, tunneb end seotuna Euroopa ja
kogu inimkonnaga;
6) tunneb ja austab oma rahva kultuuri, omab ettekujutust ja teadmisi maailma eri
rahvaste kultuuridest, suhtub neisse eelarvamustevabalt ning lugupidavalt;
7) hoiab loodust, elab ja tegutseb keskkonda ning loodusressursse säästes;
8) usaldab ennast, on väärikas ja enesekriitiline;
9) tunneb end vastutavana oma elukäigu eest;
10) juhindub oma valikutes ja tegudes eetika alusväärtustest: inimelu pühadus,
vägivallast hoidumine, vabadus, õiglus, ausus, vastutus;
11) on tundlik esteetiliste väärtuste suhtes, kujundab oma ilumeelt;
12) väärtustab terveid eluviise, arendab oma vaimu ja keha;
13) mõtleb süsteemselt, loovalt ja kriitiliselt, on avatud enesearendamisele;
14) püüab mõista asjade tähendust, nähtuste põhjusi ja seoseid, on motiveeritud
õppima ja oskab õppida;
15) tuleb toime muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas;
16) mõistab töö vajalikkust inimeste ja ühiskonna arengus; on valmis otsima endale
sobivat tööd.
Neid kuueseist alapunkti lugedes leian peaaegu igaühe juures end mõttel, et minu õpetatav valikaine parendab õpilase just neid isikuomadusi ja oskusi. Samas olen nö valikaine õpetajana kogemas ka seda, et minu õpilased on tihtipeale tunnis poolsunniviisiliselt, kuna mingisuguse valikaine peab ju valima ja kool (OG) on andnud neile just sellise valiku – meeldigu see valik või mitte. Kuna valikaine kokkuvõtlikum nimi on Riigiõigus, siis püüan aine õpetamisel keskenduda sellele, et õpilased saaksid üldise ülevaate riigiametniku mõttemaailmast ja suhtumisest. Ma ei eelda, et minu õpilased on peale kursuse läbimist läbinisti riigiametnikud , kuid loodan, et neist saavad lihtsalt paremad ja teadlikumad riigikodanikud.
Meelis Juhandi