.................................................... 11 3.1 Sekundaarandmete analüüs........................................................................................ 11 3.2 Küsitlus ...................................................................................................................... 13 3.3 Vaatlus ....................................................................................................................... 13 3.3.1 Struktureerimata vaatlus ..................................................................................... 13 3.3.2 Struktureeritud vaatlus ....................................................................................... 15 3.4 Intervjuu..................................................................................................................... 16 3.5 Tekstianalüüs ............................................................................................
Uurija moodustab populatsioonist valimi. Populatsioon ehk üldkogum on inimeste või objektide hulk, kellel on vähemalt üks ühine tunnus. Meetodi tugev külg on võimalus saada vastuseid faktiküsimustele, samuti võimaldab see hinnata teatud omaduse levikut populatsioonis. Ankeetide tüübid - isetäidetav ankeet posti teel; küsitlus e-posti teel või veebis, küsitluse läbiviimine intervjueerija poolt. Küsimuste tüübid Avatud küsimused ehk struktureerimata küsimused lubavad osalejatele vabalt vastamist. Eriti sobivad uurimusliku töö korral, mille teema on keeruline ja uurijat huvitab, kuidas protsess toimub või kuidas vastaja probleemi sõnastab. Võib saada lõputult erinevaid vastuseid, mida on raske kategooriatesse jaotada ja analüüsida. Neile vastamine võtab vastajalt ka palju aega ja mõnikord ei vaevutagi vastama. Seetõttu soovitatakse neid ankeetides kasutada nii vähe kui võimalik.
Uurida saab ebameeldivaid, raskeid teemasid Intervjuu puudused Intervjueerija vajab kogemusi ja oskusi, isegi koolitust, et intervjuu õnnestuks Intervjuu võtab aega Saadavad vastused võivad sisaldada ka nö `soovitud vastuseid' Kulud ja organiseerimisraskused Vastuste analüüsimine ja tõlgendamine, samuti tulemuste esitamine võib olla keerukas Intervjuu liigid Struktureeritud e. ankeetintervjuu Poolstruktureeritud e. teemaintervjuu Avatud e. struktureerimata intervjuu Struktureeritud e. ankeetintervjuu Kui soovitakse testida formaalseid hüpoteese Kui kogutud materjal soovitakse lihtsasti kvantifitseerida Kui kogutakse faktiteavet ja uurija juba eeldab, millist teavet võidakse anda Kui postiküsitlusega saadakse väikene vastusteprotsent Poolstruktureeritud intervjuu (e. teemaintervjuu) Esineb mitmeid vahevorme ja -astmeid: - Fokusseeritud intervjuu - ... Ühine tunnus teatud intervjuu osa (teema vm
EDUKAS TÖÖINTERVJUU Elis Vink MK10 Intervjuu mõiste Personalivaliku meetod Eristatakse: Struktureeritud intervjuu Struktureerimata intervjuu Erivormid: Stressiintervjuu Järjestikus intervjuu Komisjoni intervjuu Intervjueerija ettevalmistus Tutvu ametijuhendi ja ametiprofiiliga Analüüsi kandidaatide kõiki dokumente Valmista ette ruum intervjuuks Planeeri intervjuu läbiviimise protsess Kandidaadi ettevalmistus Kogu ettevõtte kohta eelteavet Mõtle, miks just sina sobid sellele töökohale Selgita välja oma tugevad küljed Näita oma huvi ettevõtte kohta Riietu korrektselt
Valiidsus - väline - ökoloogiline - sisu - konstrukti Näiv, kriteerium (ennustus, konkureeriv) Tõenäosuslik valim Mittetõenäosuslik valim Ajaline periood: ristlõikeline v läbilõikeline, longitudinaalne, järgnevuslik võrdlus Eksperiment: - Laboratoorne või loomulik eksperiment - Kontrollgrupp vs eksperimentaalgrupp - Sõltuv muutuja ja sõltumatu muutuja Vaatlus - Enese vs teiste - Struktureeritud vaatlus - Pool-struktureeritud - Struktureerimata - Loomulik vs varjatud - Osalus vs mitteosalus Intervjuu - Struktureeritud vaatlus - Pool-struktureeritud - Struktureerimata Test - Objektiivtest (küsimustik, küsitlus) - Projektiivtest Juhtumianalüüs (case study) Uurimiseetika - Eetikakomisjoni luba - Uuritava informeerimine kõikidest võimaliket ohtudest, mis on uurimuses osalemisega seotud - Kirjalik informeeritud nõusolek uuritavalt
Tööintervjuu küsimustikku koostamine Tööintervjuu kombineeritud struktureeritud ja struktureerimata intervjuu vormidest – ette on antud palju küsimusi, kõike ei pea küsima, vestlus kulgeb loomulikult ja peaaegu vaba vestluse vormis. * Sissejuhatavad küsimused, vaba vestluse vormis - Kuidas läheb? - Kas olete närvis? * Kokkulepete küsimused - Kas olete nõus, et meie vestlust salvestatakse? * Avatud küsimused -Rääkige mulle natuke endast? - Mis on teie motivaatoriks?
UURIMISMEETODI Vaatlus Loomulik vaatlus Varjatud vaatlus Osalev vaatlus Enesevaatlus (introspektsioon) Tegevuspaiga/keskkonna vaatlus Vaatluse tugevad ja nõrgad küljed Eksperiment Muutujad Sõltuvad muutujad Sõltumatud muutujad Laboratoorne eksperiment Välieksperimentt Eksperimendi tugevad ja nõrgad lüljed INTERVJUU Struktureeritud intervjuu Struktureerimata intervjuu Intervjuu tugevad ja närgad küljed. Kirjalik küsitlus Standardiseeritud ja standardiseerimata küsimustikud Avatud ja kinnised küsimused Küsimuste sõnastus terminid, lühidus, selgus Üsimuste järjekord Testid Võimekustestid Isiksusetestid Objektiivtestid Projektiivtestid Innangutestid Assotsatsioonitestid Sotsiomeetriline test
1 · Teisendavad protseduurid - üheosalised disainid, kus kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid aspekte kasutatakse erinevatel uuringu metodoloogilistel etappidel. Uurija kasutab teatud teoreetilist vaatenurka, et kavandada nii kvantitatiivseid kui kvalitatiivseid andmeid sisaldav uurimus. Näiteks eksperiment, kus andmed tulevad struktureerimata kujul, valikmeetod kvalitatiivne. Kombineeritud uuringumeetodeid kasutatakse, et saada ülevaatlik pilt kusjuures ei eeldata, et tulemused on sarnased. Teine eesmärk on saavutada objektiivsus erinevalt kogutud andmed peaksid kinnitama üksteist. 3. Teooria tähtsus uurimuse kavandamises Uurimuse kontekst e uurija abinõud enne andmete kogumist. Probleemiseade · Kui täpselt määratlen probleemi · Kuidas liigendan probleemi · Kuidas formuleerin probleemi selgesti ja mõistetavalt
- valim - tenosuslik vi mittetenosuslik valim TULEMUSI VIVAD MJUTADA - ootuste vihjed - topeltpime uuring (osaleja ja ka uurija ei tea, millisesse gruppi uuringualused kuuluvad) PHJUSLIKKUS - kirjeldav ja jreldav statistika - he muutuja muutmine mjutab teist muutujat ehk ks nhtustest (phjus) tingib teist (tagajrg) (- seotus kaks muutujat on omavahel seotud, korrelatsioon vastastikune seos, mis thistab kahe vi enama objekti seost) VAATLUS enese VS teiste - struktureerimata - pool-struktureeritud - struktureeritud loomulik VS labor osalus VS mitteosalus m`ta - intervall - kestus - intensiivsus (nt 5-palli skaalal) EKSPERIMENT - phjus-tagajrg seos - laboratoorne vi loomulik - kontrollgrupp - eksperimentaalgrup(p/id) MUUTUJAD - sltuv (nt aeg, mis pole eksperimentaatori kontrolli all) - sltumatu (nt kohvi tarbimine vi mitte tarbimine, mis on eksperimentaatori kontrolli all) UURIMISMEETODID
Uurimismeetodid Intervjuu Esimeseks uurimismeetodiks valiksin intervjuu. Intervjuu on suuline küsitlus, kus kogutakse andmeid vestluse abil. Intervjuu abiga võib saada teavet uurimisprobleemi seisukohast. Siin on ka päris palju eeliseid: Paindlikkus võimalus kohe reageerida, täpsustada, seletada juurde, saab põhjalikku teavet, sobib kasutamiseks, kui teemat on vähe uuritud, inimese vastused saab asetada laiemasse konteksti. Intervjuu on liigid: struktureerimata intervjuu, struktureeritud intervjuu, poolstruktureeritud intervjuu, etnograafiline intervjuu, fenomenoloogiline intervjuu, narratiivintervjuu ja väga palju veel. Dokumentide analüüs Teiseks meetodiks, mida valiksin on dokumentide analüüs. Dokumendid on usaldusväärsed, neid on kergem aru saada ja ümber töötada. Dokumendid on vaja analüüsida ja kirjeldada kuidas mina nendest aru sain ja mis info antud allikatest on kõige olulisem
sotsiaalsete struktuuride muundumisest ning mille on käivitanud ulatuslikud protsessid nagu näiteks riigi ühesehitamine, industrialiseerimine ja tõenäoliselt ka postindustrialiseerimise tagajärjed. (Simon Bornschier ). Bartolini ja Mair formuleerisid „lõhestuvuse“ kontseptsiooni“ eristades selle kolm komponenti: sotsiaalne struktuur, väärtused ja uskumused, institutsionaalse ja organisatsiooniline kord (Mariano TORCAL). Algselt struktureerimata sotsiaalset lõhestuvust hakkavad selle kontseptsiooni järgi poliitilised osalejad poliitilises sfääris korrastama. Bartolini-Mair 1990: 216-218). Kui Bartolini ja Mair nägid, et nii sotsiaalseid, kui poliitilisi lõhesid hakkasid postindustriaalses ühiskonnas korraldama organisatsioonilised ja institutsionaalsed jõud, siis Knutsen ja Scarbrough nägid asja teisiti. Nemad nägid, et lõhestuvuse osapooled annavad oma hääle valimistel ikka eelkõige väärtuste ja uskumuste baasil ning
tuulisele jõele, mis nagu looklev rada vasakul, mis tõmbab vaataja pilgu maali sügavusse, mägede poole, mis on piiritletud veega. Punakaspruun ala vihjab kergelt kaldus mäele. Tehnika põhiselt on see osa palju vähem lõpetatud kui ülejäänud maastik. Selle maali osa voolavus on võib-olla tahtlikult jäetud visandi vormi. Tagaplaanil on märgata rada, mis on kaitsevalli taga ja sulgeb lodža. See puhub oma tee läbi pruuni maa ala, mida Leonardo maalis ilma tegelikult struktureerimata ja järge plaanimata. Rada tõmbab vaataja pilgu mäestike poole ja kaugemasse maali nurka. Väiksed augud üle pappli paneeli on jäljed väikeste puu sööja putukate läbikäikudest. Tänasel päeval need putukad enam endast ohtu ei kujuta, sest Mona Lisa maali hoitakse ohutult suletud klaas raamis.
.. Vali üks: a. Metoodika kasutamise lihtsusest b. Kavandatava uuringu probleemist ja eesmärgist c. Uurija metoodika kasutamise oskustest 3. Mis iseloomustab statistilist mõtlemist? Vt. küs-lehelt 11 4. Millal eelistame kvantitatiivset uurimismeetodit? Nimeta vähemalt 2 nö katus-uurimisküsimust. Kui on vaja saada statistiliselt usaldusväärseid andmeid järelduste tegemiseks. Mida? Kui palju? 5. Uuringutes võib koos kasutada kvalitatiivset (struktureerimata) ja kvantitatiivset (struktureeritud) metoodikat. Vali üks: Tõene Väär 6. Mis on plagiaat ja kuidas seda oma uurimistöös vältida? Vt. küs-lehelt 5 7. Millal eelistame kvalitatiivset uurimismeetodit? Nimeta vähemalt 2 nö katus-uurimisküsimust. Kui otsitakse esmajoones vastust küsimusele, kas mingi tunnus või omadus uuritaval esineb v mitte. Andmete kogumine ja tõlgendamine toimub üheaegselt. Miks? Kuidas? 8
Teatud reservatsioonidega võib selliseid meetodeid nimetada kvantitatiivseteks. Anti-positivistid ei usu inimloomuse allumist üldistele loodusseadustele ja kahtlevad ka kunstliku eksperimendi mõttekuses uurimismeetodina. Pigem huvitab neid arusaamine indiviidi või rühma käitumisest täiesti loomulikes tingimustes ja sellest, kuidas inimesed tajuvad ja tõlgendavad ümbritsevat maailma. Sel puhul sobivad uurimismeetodeiks varjatud ja osalusvaatlused, struktureerimata süvaintervjuud, rollimängud jms., mis pakuvad uurijale suurel hulgal kvalitatiivset laadi mittearvulisi andmeid. Selliste, nn.kvalitatiivsete meetodite puhul hoidutakse hüpoteesi eelnevast sõnastamisest, järeldus peab kogutud andmete analüüsist ise välja kasvama. Kvalitatiivsed meetodid Kvantitatiivsed meetodid Näide Juhtumi uuring (case study) Eksperiment
kõnnib ) . Struktureeritud vaatlus: paberil punktidena. Struktureeerimata vaatlus: kirja pandakse kõik mida nähtakse. Eksperiment: Loomulik: tuleb klassi uus õpilane, teised käituvad endist viisi, kuid uus õpilane saab juba taipu klassikaaslaste olemustest. Laboratoorne: teostatakse katse, kuulatakse kuulmislävi (?) Juhtumi analüüs: uuritakse uuritava isiku elulugu (sündmused, traumad, kuidas reageerib, käitumismuster) Intervjuu: on kas vaba, struktureeritud või struktureerimata vestlus. Longitudiaalne meetod: pikaajaline protsess, mille käigus jälgitakse teatud populatsiooni. Arenguline uuring. Psühholoogilised testid: Ühe definitsiooni kohaselt on psühholoogiline test objektiivne standardiseeritud hinnang mingisugusele näidiskäitumisele, mis on välja töötatud kasutades väikest, kuid hoolikalt valitud valimit. 7) humanistlik : püütakse inimese käitumist seletada inimese aktualiseerimisest lähtudes.
plaanipäraselt hakkas läbi viima inimese psüühika uurimise katseid 24. Nimeta mõningaid psühholoogia harusid. 25. Arengupsühholoogia, biopsühholoogia, eripsühholoogia, spordipsühholoogia, kliiniline- ja kognitiivne psühholoogia, KOOLIPSÜHHOLOOGIA NÕUSTAMISPSÜHHOLOOGIA TERVISEPSÜHHOLOOGIA 26. KOHTUPSÜHHOLOOGIA 27. ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA 28. MILITAARPSÜHHOLOOGIA 29. Olulisemaid psühholoogia uurimismeetodeid 30. vaatlus-struktureeritud ja struktureerimata vaatlus- Vaatlus on tähelepanekute tegemine füüsilisest maailmast meeltetaju abil. 31. Laboratoorne eksperiment- laboratoorne eksperiment viiakse läbi labori 32. tingimustes spetsiaalse psühholoogilise aparatuuri abil, Katseisiku tegevus on määratud instruktsioonidega ja Katseisik teab, millega on tegemist 33. Loomulik eksperiment- - Katseisik ei tea, et toimub eksperiment, toimub Katseisikule loomulikes tingimustes 34
Lisaks 1989ndal lõi ta meestekollektsioonid. Brändi kasvades hakkas ta kujundama ka ujumisriideid, jalanõusid, aksessuaare ning õhtukleite. 1998ndal aastal lõi ta kodu kolekitooni. Nicole Farhi lipulaeva pood avati 1999 aastal New Yorkis. Tal on ka kaks endanimelist lõhna- Nicole Farhi Femme ja Nicole Farhi Homme. Hiljem on ta öelnud, et riided, mis ta disainis French Connectionile olid liiga ahistavad. Ehkki need olid edukat, tahtis ta luua struktureerimata riideid naistele. 1992 aastal abiellus ta briti näitekirjanikuga, kelleks oli David Hare. Nende teed kohtusid kui ta disainis riideid Hare näidendile "Murmuring Judges". Tal olid piletid ühele etendusele kuhu ta ei vaevunud minna, kuni ta nägi teda televisioonis. See oli päev ennem etendust. " Kui ma kohtusin temaga, teadsin et ta on mees, keda olen alati otsinud." Nüüd on ta Leedi Hare. Nicole oma mehe David Harega.
· Kulutatakse sisenemisele suhteliselt vähe · Riskitakse kapitali kaotamisega tagasihoidlikult · Välditakse suuri veokulusi 10. Mis on ebakindluse vältimise indeks Hofstadte järgi? Millistes riikides on see kõrge? Ebakindluse vältimise indeks (UAI) tegeleb ühiskonna ebakindluse ja kahetähenduslikkuse taluvusega, lõppküsimus on Tõe otsimises. Indeks mõõdab, kuivõrd ebamugavalt või kindlalt tuntakse end struktureerimata situatsioonides. Ühtsetes ühiskondades on seisukoht: ,,On ainult üks Tõde ja see on meie oma". Teistes lubatakse enda omadest erinevaid arvamusi, seatakse sisse nii vähe reegleid kui vähegi võimalik. Suurima UAI indeksi näitajaga olid 2009 aasta seisuga: 1. Kreeka 112 2. Portugal 104 3. Guatamala 101 Samuti paistis suhteliselt suure ebakindluse vältimise indeksiga silma ka Saksamaa, indeks 65,
Esitamiskuupäev:................. Allkiri:.................. Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus Andmete kogumise ja analüüsimise viise on mitmeid tihti räägitakse (ehk pisut liialt üldistades) kvantitatiivsest ja kvalitatiivsest metoodikast. Andmete kogumisest rääkides eelistan sõnapaarile kvantitatiivne kvalitatiivne kasutada sisult konkreetsemaid märksõnu: struktureeritud ja struktureerimata andmekogumise instrumendid ja/või andmed. Struktureeritud instrumendi tüüpilise näitena võib ette kujutada üht tavapärast ankeeti, kus vastajale on ette antud nii küsimused kui ka võimalikud vastuste variandid, mille hulgast ta vastavalt juhendile sobiva(d) välja peab valima; struktureerimata andmekogumise tüüpilise näitena võib ette kujutada avatud intervjuud, mis sarnaneb vabale vestlusele, kus intervjueerija ei esita konkreetseid lühivastust eeldavaid küsimusi,
Esitamiskuupäev:…………….. Allkiri:……………... Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus Andmete kogumise ja analüüsimise viise on mitmeid – tihti räägitakse (ehk pisut liialt üldistades) kvantitatiivsest ja kvalitatiivsest metoodikast. Andmete kogumisest rääkides eelistan sõnapaarile kvantitatiivne – kvalitatiivne kasutada sisult konkreetsemaid märksõnu: struktureeritud ja struktureerimata andmekogumise instrumendid ja/või andmed. Struktureeritud instrumendi tüüpilise näitena võib ette kujutada üht tavapärast ankeeti, kus vastajale on ette antud nii küsimused kui ka võimalikud vastuste variandid, mille hulgast ta vastavalt juhendile sobiva(d) välja peab valima; struktureerimata andmekogumise tüüpilise näitena võib ette kujutada avatud intervjuud, mis sarnaneb vabale vestlusele, kus intervjueerija ei esita konkreetseid lühivastust eeldavaid küsimusi,
Tehnoloogia ja ringmajanduse instituut Õpperühm: Juhendaja: Tallinn 2021 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Andmete kogumise ja analüüsimise viise on mitmeid – tihti räägitakse (ehk pisut liialt üldistades) kvantitatiivsest ja kvalitatiivsest metoodikast. Andmete kogumisest rääkides eelistan sõnapaarile kvantitatiivne – kvalitatiivne kasutada sisult konkreetsemaid märksõnu: struktureeritud ja struktureerimata andmekogumise instrumendid ja/või andmed. Struktureeritud instrumendi tüüpilise näitena võib ette kujutada üht tavapärast ankeeti, kus vastajale on ette antud nii küsimused kui ka võimalikud vastuste variandid, mille hulgast ta vastavalt juhendile sobiva(d) välja peab valima; struktureerimata andmekogumise tüüpilise näitena võib ette kujutada avatud intervjuud, mis sarnaneb vabale vestlusele, kus intervjueerija ei esita konkreetseid lühivastust eeldavaid küsimusi, vaid suunab
omaduste ja kontekstide võrdluse teel Allikas: aluseks Reichardt ja Cook (1979). Üldiselt on tunnustatud, et induktiivse ja avastusliku uurimistöö jaoks on kvalitatiivsed meetodid kõige paremad, kuna nad võivad viia hüpoteeside püstitamise ja seletusteni. Selle vaate kohaselt on kvalitatiivsed või kvantitatiivsed meetodid sobivad uurimistöö eri staadiumides või tasemetel. Esimesel tasemel on probleem struktureerimata iseloomuga ja sobivad on kvalitatiivsed meetodid. Teisel tasemel on kvantitatiivsed meetodid kõige paremad, kuna tahetakse kontrollida hüpoteese, milleni jõuti esimesel tasemel. Kolmandal tasemel võib kasutada nii kvalitatiivseid kui kvantitativseid meetodeid. Sageli kasutatakse sellel tasemel kahe meetodi kombinatsiooni. Ehkki termin kvalitatiivne on sarnane sõnaga kvaliteetne, võib heaks või halvaks osutuda nii kvalitatiivne kui ka kvantitatiivne uurimus
käitumisülesanne -> valiku tegemine. 24. Kirjeldage töövõtuintervjuu liike? TÖÖINTRVJUU nõuab suurt professionaalsust. Intervjuu eeldab vaba vestluse vormi, et saada küsimustele objektiivsed vastused. STRUKTUREERITUD INTERVJUUS kasutatakse varem väljatöötatud küsimusi, kuid nende esitamise järjekord on vaba. SITUATSIOONILINE INTERVJUU on struktureeritud intervjuu, mis piirdub tööga seotud küsimustega. STRUKTUREERIMATA INTERVJUUS kasutatakse ainult põhiküsimusi, mida tuleb kindlasti esitada, teised küsimused tekivad vabas vestluses. KÄITUMIST KIRJELDAVAS INTERVJUUS palutakse kandidaadil kirjeldada, kuidas ta mingit probleemi on varem lahendanud. STRESSIINTERVJUUS püütakse selgitada kandidaadi iseärasusi stressisituatsioonis. JÄRJESTIKUNE e PANEELNTERVJUU kandidaati intervjueerib mitu intervjueerijat eraldi. KOMISJONIINTERVJUU - intervjuud viib läbi mitu inimest korraga. 25
·olukordades, mis pakuvad selget loogikat ja mudeleid, ·keerulistes olukordades, kus ta peab kasutama oma oskusi ja teadmisi, ·struktureeritud situatsioonides, millel on selge eesmärk, ·kui talle pakutakse huvitavaid ideid, kuigi need ei ole koheselt antud situatsiooniga seotud, ·kui tal on võimalus esitada küsimusi ning uurida ideede tagamaid. Teoreetik õpib kõige vähem: ·situatsioonides, mis rõhutavad emotsioone ja tundeid, ·kui tegevus on struktureerimata, ·tehes asju, kui nad ei tea põhimõtteid ja kontseptsiooni, ·olukordades, kus ta ei sobi kokku teiste osalejatega, nt koos inimestega, kellel on väga erinevad õpistiilid. Mitmed kaasaegsed õpiteooriad seavad küll õpistiilide vajalikkuse ja olulisuse kahtluse alla, kuid kindlasti aitab meie õppimisele kaasa teadmine, kuidas me infot vastu võtame ning uusi teadmisi ja oskusi omandame.
vastastikune seos ehk suhteseos ) r , Küsimustikes: sisemine konsistentsus Cronbachi alfa 6. Valiidsus: Väline, Ökoloogiline, Sisu, Konstrukti: Näiv, Kriteerium (ennustus, konkureeriv) 7. Psühholoogia uurimismeetodid – eksperiment: Laboratoorne või loomulik eksperiment, Kontrollgrupp, Eksperimentaalgrupp, Sõltuv muutuja, Sõltumatu muutuja. vaatlus: Enese vs teiste, Struktureeritud vaatlus, Pool-struktureeritud, Struktureerimata, Loomulik vs labor, Osalus vs mitteosalus, Mida mõõta: Intervall, Kestus, Intensiivsus nt 5-palli skaalal Intervjuu: Struktureeritud, Poolstruktureeritud, Struktureerimata. Küsimustik: Objektiivtest (nt küsimustik), Projektiivtest, Küsitlus. Juhtumi analüüs: (case study) 8. W.Wundt ja teadusliku psühholoogia sünd. W. Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia labori 1879.aastal Leipzigi ülikoolis. Uuriti: kuidas erinevad
· Ökoloogiline · Sisu · Konstrukti Näiv Kriteerium (ennustus, konkureeriv) Ajaline periood · Ristlõikeline /läbilõikeline · Longitudinaalne · Järgnevuslik võrdlus Eksperiment · Laboratoorne või loomulik eksperiment · Kontrollgrupp vs eksperimentaalgrupp · Sõltuv muutuja ja sõltumatu muutuja Vaatlus · Enese vs teiste · Struktureeritud vaatlus · Pool-struktureeritud · Struktureerimata · Loomulik vs varjatud · Osalus vs mitteosalus Uurimismeetodid · Intervjuu Struktureeritud Poolstruktureeritud Struktureerimata · Test Objektiivtest (nt küsimustik, küsitlus) Projektiivtest · Juhtumianalüüs (case study) W.Wundt ja teadusliku psühholoogia sünd W. Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia labori 1879.aastal Leipzigi ülikoolis. Ta oli strukturalist.
Kasutatud kirjandus 7 Mitte keegi ei kasutanud ametlikul tasandil sõna 'satanism' enne A.S.LaVey'd, kes asutas 1966. aastal Ameerika Ühendriikides "Saatana Kiriku" ja nimetas seal praktiseeritavat satanismiks. Üsna kindlalt oli satanismi praktiseerijaid ka varem, sest ükski asi ei teki tühjale kohale, kuid ilma raamfilosoofiata oli tegu vaid üksikute uitajatega, kelle kaootilist struktureerimata maailmavaadet ei saanud veel religiooniks ega filosoofiaks nimetada. 'Saatanlik Piibel' on hoolimata LaVey surmast ja möödunud aastakümnetest siiani modernse/ratsionaalse satanismi selgroog ja lävepakk paljudele 'algajatele' ületamiseks edasiste sügavamate uuringuteni. Nagu ka teiste religioonidega, nii ka satanismi puhul oleks loomulik, et seda defineerivad satanistid, mitte isikud väljapoolt. Satanismi puhul oleks õiglane selle tähendust küsida satanistilt eneselt ja mitte
alati lahendada. 26. Mind peetakse väga veenvaks. 6 27. Olen grupis domineeriv ja püüan alati kõike kontrollida. 10 28. Olen alati haaratud tegevusest ja pühendunud tööle, mida teen. 7 29. Mul on kombeks kriitiliselt hinnata erinevaid võimalusi ja lahendusi. 6 30. Suudan töötada struktureerimata/ebamäärastes situatsioonides isegi siis kui 7 kohtan vastupanu ja ilmnevad takistused. 1 Adapted from Don Harvey & Donald R. Brown, An Experiential Approach to Organization Development, 6th Edition, 2001, Englewood Cliffs, NJ: Prentice Hall, pp. 49-55. Käitumisprofiili analüüs A. Kommunikatsiooni oskus B. Suhete loomise oskus 1. Suhtlemine 7 2. Spontaansus 5 6
Hierarhiasuhted-liigisuhted, üks kahest omavahel seotud tähendusest on kõrgem(hüperonüüm) ja hõlmab teist(hüponüümi). Kõrgem tähendus sisaldab endas kõik temaga seotud hierarhias allpool olevad tähendused. Meronüümia- osa ja terviku suhe: hierarhiliselt madalaim mõiste(meronüüm) on kõrgema mõiste(holonüümi) osa. Nt- holonüüm:inimene, meronüümid:pea, kere, käsi jne. Sünonüümia- e.samatähenduslikkus- seob tähendusi struktureerimata kimpudeks e.klastriteks. täis ja lähisünonüümid. Eristab emotiivsus,tähendusaspekt,kasutussfäär. Vastandus- e.opsitsioon.sõnad moodustavad paari,nende tähendust ei ole võimalik mõista ilma paarilise tähendust teadmata. Komplementaarne vastandus-sõnad välistavad tähenduslikult teineteist, kuid eeldavad vastandi olemasolu. Skalaarne vastandus- e.antonüümia. seob omavahel kaht tähendust, mis vastanduvad mingi skaala alusel, kaldudes normist kas ühele või teisele poole
Sõna kultuur pärineb ladina keelest (cultura - haritud ala). Esialgu tähendaski kultuur põllumajandust. Kultuur on piiritletud ala, mille sees asub kultuur ja väljaspool mittekultuur. Mittekultuursus defineeritakse kultuuri kaudu, aga kumbki neist mõistetest ei ole absoluutne. Kultuur on primaarne (avastas mittekultuuri (looduse/metsa) 18. sajandil. :) Kultuur on inimese poolt struktureeritud maailm. Väljaspoole jääv on jumalate ja vaimude ala, inimese jaoks ebasõbralik, ebaturvaline, struktureerimata, ebakindel. (Muide - sõna jumal pärineb samast tüvest (div-, dev-, dik-) kui saatan: Jumal on kultuuri produkt ja sellisena turvaline.) Kultuuri piirid on küll stabiilsed, aga neil on kalduvus laieneda, haarata enda alla uusi alasid (aga kohati ka osa endast välja heita). Mittekultuuriline inkultureeritakse. Inimesed räägivad mõtestatud juttu; jumalad, kui räägivad, siis segaselt või mõistu. Inimesed ja jumalad, 'meie' ja 'nende' kultuur
peamiseks puuduseks on ankeetide tagastamine ja 100%-ne täitmine. Intervjuuà Intervjueerimisel küsitletakse töö vahetut teostajat, sageli ka tema vahetut juhti ning töökaaslaseid. Intervjuu viib läbi üks või enam intervjuueerijat Intervjuu võib olla kas: a) individuaalne intervjuu (korraga intervjueeritakse ühte inimest) või b) fookusgrupi intervjuu (korraga intervjueeritakse mitut inimest) Intervjuu viiakse läbi kas: a) struktureeritud intervjuuna või b) struktureerimata intervjuuna Meetod sobib enamusele elukutsetest. Intervjuu eelis võrreldes küsimustikuga on see, et vastused saab kõikidele küsimustele. Samuti on võimalik esitada täiendavaid küsimusi, mida küsimustik ette ei näe. Puuduseks on läbiviimise ressursimahukus (aeg, intervjueeritavate kasutamine). Ühe intervjuu keskmine kestus on 40-80 minutit. Dokumentide ja andmestute analüüs à Sobib kasutada kõiki dokumente, mis mingil määral kirjeldavad olemasolevat töökorraldust
uurimuses ignoreerib sotsiaalse tegelikkuse keerulist, juhuslikku ja kontekstist sõltuva iseloomu ja arusaama, et inimesed interpreteerides tegelikkuse, loovad seda, mitte ainult passiivselt vastavad välistele põhjustele Soov näha inimest, inimese elu tervikuna, mitte ainult kategooriatesse jagatuna Soov kätte saada inimese ainulaadset kogemust, tema eluilmast sõltuvalt Kvalitatiivne uurimus Paindlik ja andmestiku poolt juhitud lähenemine Suhteliselt struktureerimata andmestik On märgatav subjektiivsuse teatud aktsepteerimine ja isegi „pühitsemine“ Fenomenide uurimine loomulikus keskkonnas Väikeste arvude juhtumite uurimine ja süvaanalüüs Pigem verbaalne kui statistiline andmeanalüüs Keskendumine tekstiliste andmete analüüsile Mida võib, tasub uurida kvalitatiivsel meetodil? Tooge mõni näide teemades, mille puhul sobib kvalitatiivne uurimisviis. Sõnastage uurimisteema, mida sobib uurida kvalitatiivsel meetodil.
kvaliteet). Oskus- ja üldkeele vahel pole selgeid piire: sõnad liiguvad oskuskeelest üldkeelde ja vastupidi (stress, keha). Oskuskeel on seotud erialadega, selle arendamine on teadlikum tegevus. Terminoloogiline purism oskuskeel on üksnes tööriist. Usutakse ka, et oskuskeel on vaid üks kirjakeel, ei saa üldkeelest erineda kuidagi. Mis ja milline on mõiste? · Teadmusüksus · Mõisteväli temaatiliselt seotud mõistete struktureerimata hulk · Mõistesüsteem struktureeritud mõistete hulk · Ainikmõiste üks objekt; üldmõiste mitu objekti · Mõistete hierarhia: soo ja liigi suhe · Mõiste on defineeritav. Mis ja milline on definitsioon? · Määratlus mõiste kirjeldus tuntud mõistete kaudu - Sisudefinitsioon ehk klassikaline definitsioon, lähedaseim soomõiste - Mahudefinitsioon, nt loetelu - Piirdeselgitused esitab vaid mõned jooned või valdkonna
uurija poolt. See küsimus on sageli üles tõusnud seoses sellega, et kvalitatiivsete uurimistulemuste tõestuseks pakutakse artiklites ja aruannetes liiga nappe väljavõttesid intervjuu- ja vaatlusprotokollidest. Teine põhjus, miks kvalitatiivsed uuringuid kritiseeritakse, on nende poolt pakutud seletuste tõesus, valiidsus. Lausa anekdootlikuks on nimetatud kvalitatiivsete uuringute järeldusi, mis toetuvad üksnes lühikestele vestluskatkedele või üksikutele lõikudele struktureerimata intervjuudest. Valiidsuse ja reliaabluse küsimused kvalitatiivses uuringus pole tähelepanu pälvinud mitte üksnes kvantitatiivse suunitlusega autorite poole, vaid on tõsiselt päevakorras ka kvalitatiivsete uuringute pooldajate endi käsitustes. Flick (2006: 367) tõdeb, et probleem, kuidas kvalitatiivset uurimust hinnata, pole veel lõpplikku lahendust leidnud. (Laherand 2008: 47-48). 2.3 Kvalitatiivsete uuringute tüübid
Töölevõtu intervjuu läbiviimise kord Intervjuu on personali valiku meetod, mille käigus tööandja poolt määratud isikud viivad kandidaadiga läbi tööalase vestluse, et välja selgitada kandidaadi sobivus pakutavale ametikohale Olenevalt intervjuude kavandamise astmest võib neid liigitada: struktureeritud intervjuu (on oma olemuselt ankeedilaadne, mille küsimused on eelnevalt täpselt välja töötatud ja neid esitatakse enamasti kindlas järjekorras) struktureerimata intervjuu (on oma sisult ja läbiviimiselt suhteliselt vaba. On sobilikum juhtide ja spetsialistide valikul) poolstruktureeritud intervjuu (oma koht on nii konkreetsetel küsimustel kui vabavestlustel) Intervjuu protsess ja põhietapid: PROTSESS intervjuuks intervjuu valmistumine intervjueerimine lõpetamine
(B. Malinowski pärand) Osalusvaatluse ohud: subjektiivsus, dokumenteerimine võib osutuda keeruliseks(kõikide olukordades ei saa seda teha), ei sobi „projektilaadsesse“ olukorda. Sellest meetodist on saanud rangelt soovitatav meetod. Süvaintervjuud 1. Struktureeritud – teemad on paigas 2. Pooleldi struktureeritud – püütakse juhtida vestlust kindlatele teemadele 3. Struktureerimata – vaba vestluse vormis. Nii saab kõige paremini inimesi tundma õppida. Informandid – kellelt saadakse välitöödel infot Võtmeinformandid – kellelt saadakse kõige rohkem infot. Keegi, kes mõistab, mida uurija teada tahab, mida ta uurib. Peab uuritava kultuuri kohta palju teadma. Poliitiliste süsteemide jagunemine Elman Service’i järgi: 1. Salk/rühm 2. Klann/sugukond/hõim 3. Territoriaalne hõimuliit/pealikuvalitsus 4. Riik
Eelintervjuu Töölevõtu intervjuu Test 26. Intervjuu läbiviimine. Intervjuu on personali valiku meetod, mille käigus tööandja poolt määratud isikud viivad kandidaadiga läbi tööalase vestluse, et välja selgitada kandidaadi sobivus pakutavale ametikohale struktureeritud intervjuu (on oma olemuselt ankeedilaadne, mille küsimused on eelnevalt täpselt välja töötatud ja neid esitatakse enamasti kindlas järjekorras) struktureerimata intervjuu (on oma sisult ja läbiviimiselt suhteliselt vaba. On sobilikum juhtide ja spetsialistide valikul) poolstruktureeritud intervjuu (oma koht on nii konkreetsetel küsimustel kui vabavestlustel) 1. Intervjuu ettevalmistamine (kavandamine, keskkonna loomine) 2. Intervjuu läbiviimine (intervjuu suunamine, vestlemine) 3. Intervjuu lõpetamine (tööalane pakkumine, järelduste tegemine) 27. Personali koolitus.
Sotsiaalsete oskuste arendamine on tagaplaanil, laste omavaheline suhtlemine on vähene, konflikte lahendab õpetaja. Vastavat õpetamisstiili nimetatakse õpetajakeskseks, traditsiooniliseks või didaktiliseks. · Õpetajad, kes lähtuvad ainult lapsest, lasevad lastel enamikke tegevusi juhtida ning on ise suhteliselt passiivsed, pakkudes vaid minimaalselt juhendamist, selgitusi, tagasisidet, ega rõhuta oskuste täiendamist. Seda nimetatakse ka struktureerimata ehk lapse poolt juhitud õpetamisstiiliks. · Õpetajad kombineerivad sageli erinevaid õpetamisstiile ning selgelt ühe kategooria alla liigituvat rühma on raske leida. Õpetaja- Õpetaja aktiivne, ,,andja", õpetab klassi -keskne Keskmes: õpetamine, õppekava täitmine -domineeriv Õpilased: ,,vastuvõtjad", -juhitud aktiivsed kindlates piirides -autoritaarne -traditsiooniline
Willem de Kooning. Kompositsioon (1955)õli, email, süsi, lõuend Solomon R. Guggenheim Museum Franz Kline. No 7 (1952)õli, lõuend Solomon R. Guggenheim Museum Marc Rothko (1903-1970) on Lätis sündinud vene päritolu Ameerika maalikunstnik ja colour-field-paintingu olulisemaid esindajaid. Eesti keeles võib kasutada ka väljendit värviväljamaal. Selle terminiga hakati 1950. aastatel tähistama puhaste täiesti struktureerimata (kujundamata) värvipindadega opereerivat abstraktset maalisuunda. M. Rothko jõudis oma küpse stiilini 1947. aasta paiku. Tavaliselt on tema suur lõuend ühevärviline, ent sellele on peale maalitud pehmete hajuvate servadega värvitriibud või - vööndid, mida on üldjuhul kolm. Need värvipinnad võivad näida pilvetaoliselt hõljuvatena ja tekitada ruumilise sügavuse illusiooni. Tema maalid on neutraalsed ja impersonaalsed. Mark Rothko
Kui laps ei saa eduelamust, teda kritiseeritakse ja halvustatakse pidevalt, kujuneb välja alaväärsustunne ja oskamatus/tahtmatus teha vaimset tööd. Endiselt on oluline mäng. Õppimine toimub samuti läbi mängu. Suhted eakaaslastega tihenevad, kujunevad välja püsivad sõbrad (tavaliselt samasoolised). Õpib palju eakaaslastelt.( Anu Leuska, Arengupsühholoogia 2010) Lapsepõlve põhiloomus on muutunud viimaste generatsiooniga. Minevikus oli lapsepõlv muretu, struktureerimata ja järelvalveta periood, mil enamus lastel lubati mängida terve päev. Enamus päevast pühenduti aktiivsele mängule. Sellises lapsepõlves tuli saavutada edu kas muusikas, spordis, tantsimises või karates. Koolijärgsed klaveritunnid ja ujumine oli nii laste kui vanemate jaoks ebaoluline ja koormav. Breggin kirjeldas eelmise generatsiooni tüüpilist lapsepõlve kui aega, kus lapsed ei veetnud suurt osa toas tegemas istuvaid tegevusi nagu videomängud, jututoad ja teleka vaatamine
Juhtumiuuringu kavandamine: Intervjuu on eesmärgistatud ja kindlalt suunatud mõttevahetus/arutelu kahe või enama inimese vahel. Intervjuu liigid: · struktureeritud intervjuu - ankeetküsitluse suuline vorm; vastusevariandid on ette antud · poolstruktureeritud intervjuu - määratletud on küsimuste üldine temaatika ning küsimused; küsimused võivad erinevate intervjueeritavate korral varieeruda · struktureerimata / süvaintervjuu - olemas on ettekujutus teemast, mida tahetakse uurida; konkreetsed küsimused arenevad intervjuu käigus; uurija peab valdkonda väga hästi tundma ning omama intervjueerimise kogemust Avatud küsimused annavad võimaluse kirjeldada sündmusi ja tegevusi. Partneri avamiseks võib kasutada ka osaliselt suunavaid küsimusi. Kokkuvõtvad küsimused abistavad intervjueeritaval
Suurema tulemuslikkuse allikad: hoiakud, tarkus, töökus. TÖÖINTERVJUU LIIGID: Tööintervjuu nõuab suurt professionaalsust. Intervjuu eeldab vaba vestluse vormi, et saada küsimustele objektiivseid vastuseid. Struktureeritud intervjuus kasutatakse varem väljatöötatud küsimusi, kuid nende esitamise järjekord on vaba. Situatsiooniline intervjuu on struktureeritud intervjuu, mis piirdub tööga seotud küsimustega. Struktureerimata (juhisteta) intervjuus kasutatakse ainult põhiküsimusi, mida tuleb kindlasti esitada, teised küsimused tekivad vabas vestluses. Käitumist kirjeldavas intervjuus palutatakse kandidaadil kirjeldada, kuidas ta on mingit probleemi varem lahendanud. Stressiintervjuus püütakse selgitada kandidaadi iseärasusi stressisituatsioonis. Järjestikune e. Paneelintervjuu kandidaati intervjueerib mitu intervjueerijat järjestikku.
Tõenäosuslik valimine- juhuvalim, süstemaatiline, kihiline, klaster Mittetõenäosuslik valim – mugavusvalim, kvootvalim, eesmärgipäranevalim, dimensionaalne, lumepalli meetod, vabatahtlikkus. Eksperiment – laboratoorne v loomulik, kontrollgrupp, eksperimentaalgrupp, sõltuv muutuja, sõltumatu muutuja. Vaatlus - enese või teiste, struktureeritud vaatlus, pool struktureeritud vaatlus, struktureerimata. Loomulik vs labor – erinevad keskkonnad Osalus v mitteosalus – kõrvaltvaataja v kõrvaltvaatleja Mida mõõta – intervall, kestus, intensiivsus nt. 5 palli skaalal. - Uurimismeetodid – - Intervjuu - Struktureeritud – räägime mis tuleb - Poolstruktureeritud - osaliselt ettevalmistatud - Struktureerimata – korralikult etteantud Test:
Kordamisteemad 1) Uurimistsükkel: millised etapid eelnevad ja järgnevad andmeanalüüsile. Tuleb püstitada uurimisküsimused: mida ja kelle käest tahan teada saada; millistele küsimustele tahan vastuseid. Andmete kogumine. Enne kogumist kontrollida, ehk on andmed juba olemas ja arvestada aja- ning raharessursiga. Vaatlus: otsevaatlus, varjatud vaatlus, osalusvaatlus Eksperiment Intervjuu: struktureeritud, poolstruktureeritud või struktureerimata Küsitlus Kas uurida valimit või üldkogumit? Üldkogum ehk populatsioon. Valim on üldkogumist uurimiseks eraldatud osa, mille põhjal tehakse statistilisi järeldusi üldkogumi kohta. Valimi moodustamine: a)tõenäosuslik: 1. Lihtne juhu- nimekiri 2. Süstemaatiline juhu- nimekiri, millest iga 10. 3. Kiht- valin grupid, keda küsitlen 4. Klaster- valin kellegi grupist b) mittetõenäosuslik:
) • Dokumentide valik (iga kümnes lõpukirjand) • Uuringu läbiviimine (töömahukus, eri uurijad samal viisil) • Protseduuri kirjeldus. Kontrollivõimalus. • Tulemuste analüüs ja esitamine (näit sõnasagedus) VAATLUS • Vaatlus: vanim inimeseuurimise meetod • Edward Titchener: enesevaatlusega teadvuse Mendelejevi tabelini! • Vaatluse liigid: enesevaatlus, isikuvaatlus, grupivaatlus, keskkonnavaatlus • Struktureeritud/struktureerimata vaatlus • Osalusvaatlus • Vaatluse kasutusalad: probleemi ja hüpoteesi püstitamisel, suletud gruppides, etnograafias, verbaliseerimata reaktsioonide mõõtmisel … VAATLUSE ETTEVALMISTUS • Nähtuse määratlemine, tähenduslike ja vaadeldavate muutujate defineerimine • Sihtrühm ja valik. Koht • Vaatluspäevik ja kodeerimisskeem • Vaatlejad. Instrueerimine ja treening VAATLUSE LÄBIVIIMINE • Osalusvaatlus: eesmärgi varjamine
andmeid, mis on olulised organisatsiooni töö ja selle juhtimise jaoks. Struktureeritud andmed hoitakse kirjetena (record) – omavahel seotud väljade (field) kogumid, mis iseloomustavad organisatsiooni tegutsemise objekti (business object) või tegevust Informatsiooni loomine toimub väljade pealt päringute tegemisega (n: anna kõik nimekirjas olevate tudengite andmed, kelle perekonnanime esitäht on „A―) Struktureerimata andmed on terviktekstid, pildid jne. Informatsiooni loomine toimub läbi märksõnade järgi otsimise (n: otsi tekstist sõna „aga―) 46. Andmebaasi mõiste- Andmebaasi näol on tegemist infovajaduste rahuldamiseks põhilise andmeallikaga. Andmebaas on ettevõtte tegutsemise seisundit esitavate struktureeritud andmete kogum, mis kajastab ettevõtte ja tema toimimise hetkeseisu (kõige värskemaid andmeid)
pärida üldjoontes samu küsimusi, et oleks lihtsam võrrelda nende tugevaid ja nõrku külgi. Küsimused, mida intervjuul küsitakse on väga tähtsad, sest vastused, mida saab intervjueeritavalt annavad vajalikku informatsiooni. Usutluse küsimuste koostamise iseloomu järgi võib eristada järgmisi intervjuusid : --- struktureeritud usutlused e. standardiseeritud usutlused; osaliselt struktureeritud intervjuu e. poolstandardiseeritud usutlus; struktureerimata intervjuu e. standardiseerimata usutlus. Struktureeritud intervjuu eelnevalt on küsimused konstantselt välja töötatud ja usutluse käigus neid ei muudeta. Piiratud küsimustik viib piiratud vastusteni. See on tundetu osalejate eneseväljenduse vajaduste suhtes. Valiidsus : valitud variantide valiidsus, vastaja ei väljenda oma mõtteid, vaid valib välja poliitiliselt korrektse vastuse. Küsimuste standardiseerimine võimaldab saada kvantitatiivseid andmeid.
suunavad küsimused). Vaba meenutus lastakse tunnistajalt vabalt kirjeldada olukorda ja juhtunut. Avatud küsimused nõuavad pikemat arutlust, seletust või kirjeldust. Suletud küsimused vastatakse ühe sõna või lausega. Valikvastustega küsimused on ette antud vastusevariandid, mille seast peab valima Suunavad küsimused sisaldavad juba soovitud vastust. 47. Mis on struktureeritud küsitlemise eelis tavalise struktureerimata küsitlemise ees? On võimalus rohkem informatsiooni meenutada, kuna antakse rohkem aega vabalt meenutada ning alles hiljem minnakse edasi küsimustega. Saavutatakse suurem usaldus. Täpsemad vastused. Kasutatakse rohkem lahtiseid küsimusi parem meenutus. 48. Millised faktorid mõjutavad laste sugestiivsust? Spetsiifilised ja sunnitud vastustega küsimused, korduvad küsimused, pikk ajavahemik, vihjamine, alandamine, tasustamine,
· Andmete ühiskasutus paljudel platvormidel, rakendustes ja seadmetes hõlbustab ettevõttesiseste ja välissüsteemide ühendamist. · Kulude kontrolli all hoidmine ilma jõudlust, käideldavust, skaleeritavust või turvalisust ohvriks toomata. SQL Serveri andmeplatvorm sisaldab järgmisi tööriistu: Relatsioonandmebaas. Turvaline, töökindel, skaleeritav, kõrge käideldavusega relatsioonandmebaas, mille jõudlust on parandatud ja millele on lisatud struktuursete ja struktureerimata (XML) andmete tugi. · Tirazeerimisteenused. Andmete tirazeerimine (kopeerimine) hajusate või mobiilsete andmetöötlusrakenduste jaoks, süsteemide kõrge käideldavus, skaleeritav konkurentsus teiseste andmesalvedega ettevõtete aruandluslahenduste jaoks ning integratsioon heterogeensete süsteemidega (sh olemasolevad Oracle'i andmebaasid). · Teavitusteenused. Täiustatud teavitusvõimalused selliste skaleeritavate
midagi ei tea. b) Poolstruktureeritud süvaintervjuu. Koostatakse küsimuskava, aga see pole nii range kui oli eelneval. Seal on markeeritud valdkonnad, mis uurijat huvitavad ning küsitleb lähtuvalt sellest. Üldiselt pole hullu kui inimene leiab seoseid ja hakkab muust rääkima, siis lihtsalt liigutakse vaikselt tagasi põhiteema juurde tagasi. Tundub vabavestlusena, kuid omab siiski ka mingit struktuuri. Olenevalt olukorrast saab seda rakendada rohkem struktureeritud või siis struktureerimata süvaintervjuuna. Sobivama lahenduse saab leida koha peal, sest mõnele meeldib rohkem vabalt rääkida, teisele aga lähtuda mingitest kindlatest pidepunktidest. c) Struktureerimata süvaintervjuu. Uurijal peab sellise intervjuu puhul olema juba mingi kompetents. Peab oskama küsida ja ka ise vastata, sest ette ei ole tehtud kava. Hea meetod, et aru saada, mis on inimestele endale tähtis (kuna ei anta ette teemasid, millest rääkima peab). Kõige spontaansem ja vahetum
annaabi.ee 
