Toitumine erinevatel spordialadel 2019 Sissejuhatus Toidu valimine, mis annab energiat võistluste ja trenni toetamiseks, on hädavajalik ja võib olla üsna keeruline. Erinevatel spordialadega tegeledes peab erinevalt toituma. Et saavutada parimaid tulemusi peab toituma vastavalt. Et saavutada parimad tulemused on välja töötatud erinevatel aladel võistlejatele spetsiaalsed menüüd. Mida järgides saadakse kätte võistluseks vajalikud toitained. Korvpalluri toitumine Korvpallurite keskmine kcal arv päevas jääb umbes 3500 ja 4600kcal vahele päevas kõik oleneb mängija positsioonist ja kaalust. Mängude vahel peab jälgima kehakaalu et lihased saaksid õiget tüüpi toitaineid. Enne mängu 63 Kg mängija näidismenüü • Hommikusöök: 2 tassi hommikuhelbeid, 300 ml rasvavaba piima, banaan, 300 ml apelsinimahla • Suupiste: õun, 2 supilusikatäit maapähklivõid, 28 g • Lõunasöök: 1 kalkuni võileib nisu...
Rooma teatris ei kasutatud koori, orkestra jäi vabaks ja sellest kujunes parter . Erinevalt kreeka teatris ei kasutatud maske. Tragöödiate asemel eelistasid roomlased kergeid komöödiaid. Näitlejateks olid kreeklased, orjad või vabakslastud. Roomlasi tõmbas gladiaatorite verine võitlus amfiteatris ja hobuste võiduajamised. Olümpiamänge Kreekas hakati pidama alates 776. aastast eKr. Mänge peeti iga nelja aasta tagant ning Zeusi auks. Võisteldi erinevatelt spordialadel osaleda said kõik kodanikud erinevatel spordialadel. Erinevalt kreeklastest ei pidanud roomlased spordist lugu. Nagu eelnevalt mainitud huivitusid nad glatdiaatorite võistlustest, neile meeldis vaadata, kuidas teised näevad vaeva ning tegeutsevad, selle asemel, et teha ise midagi. Mina arvan, et Vana-kreeka on meile rohkem andnud, kui Vana-rooma, sest kõik mida me koolis õpime matemaatika,ajalugu,kirjandus on ju nemad sellele aluse pannud. Nende
Sisukord 1. Vastupidavus…………………………..2 2. Vastupidavuse arendamine………….…3 3. Kiirus………………………………..…4 4. Kiiruse arendamine………………….…7 5. Lisad…………………………………...8 Vastupidavus 1 Vastupidavus on võime säilitada vajalikku töö intensiivsuse taset pika aja vältel, olles tähtis nendel spordialadel, kus töö kestus on üle ühe minuti, näiteks kiirkõnd, pikamaa jooks, rattasõit, aeroobika, sõudmine, suusatamine, ujumine, korvpall, jalgpall, triatlon. Peamine kasu vastupidavuse arendamisest enamusel sportlastel seisneb väsimusele vastuseisu võimekuse omandamises, mis tekib intensiivsete treeningute ja võistluse käigus. Sportlik tulemus sõltub 70% ulatuses indiviidi pärilikust lihaste koostisest. Teiseks faktoriks, mis
Seega saab kehakoostist mõistliku jõutreeningu abil parandada. Kombineerides jõuharjutusi kas dieedi või vastupidavusharjutustega, võimaldab see kergemini korrigeerida oma kehakaalu. Lihaskudet lisades suurendab jõutreening energiavajadust või metabolismi puhkeoluekus samamoodi kkui haiguste ajal. (Noormets: 12-13) 4.Lihasjõud ja selle arnedamine Lihasjõu arendamine soodustab paljude sporditehnika elementide kvaliteetsemat sooritamist. Spordimeisterlikkus nendel spordialadel, kus liigutustugevuse puhul tuleb ületada välist vastupanu, kasvab ainult tänu jõutreeningule. Erinevatel spordialadel tuleb ületada mitmesugust välist vastupanu näiteks: ujumises, sõudmises ja aerutamises- vee vastupanu; jooksudes ja hüpetes- raskusjõud; maadlused, sportmängud- partneri vastupanu; tõstmine, heited- vahendi vastupanu Jõutreeningute lubatavus on olnud kaua aega vaidluste ja diskussioonide teemaks. Varasematel
............................................... 7 Kasutatud kirjandus................................................................................................. 8 2 Sissejuhatus Väga olulisele kohale on tänapäeva spordis tõusnud hüppevõime. Hea hüppevõime ei ole oluline mitte ainult võrkpallis, vaid enamus spordialadel. Konkurentsis püsimiseks peavad sportlased sellele üha enam tähele panu pöörama. Lisaks individuaalaladele on hea vertikaalne hüpe peamise tähtsusega populaarsemates pallimängudes nagu korvapall, jalgpall ja võrkpall. Võrkpall on muutunud väga atleetlikuks ning head füüsilised võimed on edu aluseks. Tänapäeval võib märgata, et paljud noored ja treenerid ei tea lihtsamaidki põhitõdesid hüppevõime ja selle arendamise kohta
pühitsetakse. Taliolümpiamängud toimusid algselt samal aastal suveolümpiamängudega, nüüd aga kaheaastase nihkega iga nelja aasta tagant. Vältimaks mängude liigset lohisevust, on sätestatud, et suveolümpiamängude ja taliolümpiamängude kestus ei tohi ületada 16 päeva. Olümpiamängude korraldamise otsustab Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali- ja punktiarvestustele on olümpiamängud võistlused individuaalsetel ja võistkondlikel spordialadel sportlaste, mitte riikide vahel. Murdmaasuusatamine 2002.a. Koht Osav. arv Sportlane/võistkond Võistlusala Millal? Kus? 1 67 Andrus Veerpalu 15km k 12.02 Salt Lake 2 61 Andrus Veerpalu 50 km k 23.02 Salt Lake 3 67 Jaak Mae 15 km k 12.02 Salt Lake
Spetsialistide lahkumisele ei pööratud varem nii tõsist tähelepanu. Kuid nüüd erinevates meedia väljaannetes jääb kõrvu, kus poliitikud väitlevad selle üle, kuidas meil oleks võimalik oma kodanikke Eestisse tagasi tuua. Minu arvates, et niikaua, kui Eestis valitseb ,,MASU" ei tule ilmselt paljud inimesed oma kodumaale tagasi, kui tegemist ei ole just patrioodiga. Seega jäävad Eesti riigil paljud maksud saamata. Märkimist väärivad ka Eesti sportlased erinevatel spordialadel, kes on esindanud Eestit välismaal ja on saanud häid tulemusi. See on aidanud Eesti riigil tõsta oma mainet teiste riikide seas. Alati on mul olnud hea tunne näha eesti sportlasi võitmas ning sini-must-valget lippu lehvimas. Sellised kodanikud vajavad riigilt suurt tunnustust tehtud töö eest. Arvatakse, et eestlane on kinnise loomuga, aga nähes meie suuri laulu ja tantsupidusid, kus osalevad 10 tuhanded inimesed, siis mina seda küll ei arva.
) (löök minutis) löögimahuks Mittetreenitud 500-700 70-80 Sprinterid 560-750 60-80 Keskmaajooksjad 750-900 50-60 Pikamajooksjad 900-1200 30-50 Kehaline koormus ja närvisüsteem Sportliku treeningu mõju närvisüsteemile sõltub kehalise koormuse iseloomust Närvisüsteemi erutuvus võib suureneda aktiivsematel spordialadel ( sprint,maadlus) Närvisüsteemi erutavus langeb vastupidavusaladel ( pikamaajooks,rattasõit) Spordiga tegeleja aju omastab hapnikku paremini ja puhkab seetõttu paremini. Ainevahetus Sporti tehes suureneb happniku vajadus, sellepärast effektiivsem treening on väljas Töötavad lihased vajavad suuremat energiakogust mida nad saavad süsivesikutest Peale trennilihas vajab taastumiseks valke Peale treeningut organism jätab kalorite põletust ( taastumise käigul)
Selle talitlust iseloomustavad erutus- ja pidurdusprotsesside tugevus, liikuvus ja tasakaalustatus. Nende omaduste põhjal võib inimesed jagada nelja põhitüüpi: · Sangviinik tugev, tasakaalustatud, liikuv. Need inimesed on väga teovõimelised ning enamik tippsportlastest kuuluvad sinna põhitüüpi. · Koleerik tugev, tasakaalustamata, liikuv. Ülekaalus on erutusprotsessid, nad on väga rahutud, kärsitud, püsimatud. Mõningatel spordialadel saavutavad koleerikud väga häid tulemusi, kuid konfliktid treenerite, kohtunike ja võistkonnakaaslastega on kerged tekkima. Sellepärast sobivadki neile individuaalalad. · Flegmaatik tugev, tasakaalustatud, väheliikuv. Need inimesed on väga suure töövõimega, nad võivad olla spordi- ja tööaladel väga edukad. Sobivad on pika kestusega, väikese intensiivsusega individuaalalad. · Melanhoolik nõrk, tasakaalustamata, väheliikuv
kuna poisid ja noorukid veetsid gümn.palju aega tänu spordiharjutustele siis õpetlased hakkasid seal oma loneguid ja vestlusi pidama 4. Millal toimusid esimesed olümpiamängud?380 ekr 5. Kus olümpiamängud toimusid?Zeusi pühamus Olümpias Lõuna-Kreekas 6. Kelle auks toimusid olümpiamängud?Zeusi 7. Kes võtsid olümpiamängudest osa?sinna kognes võistlejaid ja pealtvaatajaid ,osalesid ainult hellenid,naistele oli pääs keelatud 8. Millistel spordialadel võisteldi?kiirjooks-staadionijoox;pikemad jooxudistantsid;maadlus;rusikavõitlus;kombineeritud võitlus(maadluse ja rusikavõitluse segu);viievõistlus(jooks,odavisemjettaheide,hoota kaugushüpe,maadlud)ning hobukaarikute võidusõidud 9. Kuidas kujunes lüürika?kuulus pidustuste kavva,lüüra saatel ettekantav luule 10. Mis oli panatenaia?pidustused kogu Ateenas,tähitsati uue aasta algust 11. Kuidas kujunes teatrikunst
võivad tekitada tõsiseid vigastusi. Ületreening või ületreenimine on tänapäeva amatöörspordis suhteliselt vähemõistetud teema. Selle üldmõte on see, et mida rohkem sa vaeva treeningute juures näed, ei tähenda kohe ka heaolu ja sporditulemuste paranemist. Erinevate inimeste ja kehatüüpide puhul on teatud piir, pärast mida liigne pingutus treeningalal mitte ei paranda nende tulemusi, vaid lausa halvendab neid. Ületreening on kõige sagedasem spordialadel, kus treenitakse palju jõusaalis, näiteks nagu kulturism. Trennide puhul siis saab vahel vähemaga parema trenni, kui saaks seda rohkema vaeva korral. Ületreenimine toob endaga kaasa palju probleeme: väsimustunne, erinevad valud, ärritatavus, depressioon, valu liigestes, jõudluse vähenemine ka vaimsel tööl, magamishäired, peavalud, nõrk immuunsus, efektiivsuse kahanemine erinevatel tegevustel, tujukus, entusiasmi
Sportlastel on keelatud kasutada ning arstidel, treeneritel ja teistel isikutel määrata ning sundida kasutama dopinguaineid või keelatud meetodeid, mis on määratud ROK-I või rahvusvaheliste spordialade föderatsioonide (liitude) poolt. (2) 4 2. Keelatud ained Esimest korda ajaloos kehtivad ühtsed antidopingut reguleerivad seadused ja sätted kõigile sportlastele kõikidel spordialadel. Maailmas on olemas vaid üks rahvusvaheliselt tunnustatud keelatud ainete nimekiri. Keelatud ainete nimekiri määrab kindlaks need keelatud ained ja meetodid, mis on dopinguna keelatud alati, ning need, mis on keelatud võistlussiseselt. 2.1 Keelatud ainete jaotumine Maailma Antidopingu Agentuuri ,,keelatud nimekiri" jaotub järgmiselt: Alati keelatud ained (keelatud nii võistluste ajal kui ka võistlusvälisel ajal) S1. Anaboolsed ained S2
See võib tekitada palju segadust näiteks turistide seas. Inimeste mõistmiseks on ka olemas märkide keel. Isegi kurtidel ja vaegkuuljatel on oma keel. Selleks on viipekeel, mis on esmane keel kõigile kuulmispuudega inimestele. Viipekeel on kokku pandud sümbolitest. Sümbolitest koosnevad ka morse ja erinevateks olukordadeks vajaminevad signaalid. Näiteks sukeldujatel on omad kätega antavad märgid millega vee all saab hõlpsasti edastada olulist infot. Ka erinevatel spordialadel on omad signaalid, millega saab olukordi kiirelt lahendada. Kehakeele tundmine ja õppimine on sama oluline kui võõrkeelte teadmine. Suheldes võõrast rahvusest või inimesega kellel on teine emakeel aitab kaasa erinevate keelte tundmine. Ühed tuntumad rahvusvahelised keeled on inglise, vene, saksa ning prantsuse keel. Probleem võib tekkida ka muidugi keelest arusaamisel, sest väga keeruline ja peaaegu võimatu on rääkida täiesti puhtalt võõrkeelt
Vana-Rooma aegadest. Alates 18. sajandist on võimlemine olnud paljudes riikides peamine noorsoo kehalise kasvatuse koostisosa. Kaasaegse riistvõimlemise aluseks loetakse Sookoli võimlemiskoolkonda, mis tekkis 19. sajandil Tsehhis. Selle koolkonna ühe rajaja M. Tõrsi algatusel hakati noorsõdurite kehalise ettevalmistuse programmi võtma võimlemisharjutusi riistadel. Paljusid võimlemisharjutuste sooritamisel omandatud oskusi on võimalik kasutada ka teistel spordialadel või tegevustes, mis on seotud näiteks keha pöörlemise, rippumise ja toenguga. Võimelise eesmärgkiks on arendada paindlikust, tasakaalu hoidmist ning tagada liigeste ja lihaste parem ja vastupidavam töö. (Viide: http://www.cs.ut.ee/~vello/VoimlemiseOpik.PDF) Akrobaatika Akrobaatika on üks esinemiskunstidest ning seda viljeldakse ka spordis. See hõlmab keerulisi tasakaaluharjutusi, väledust ning koordinatsiooni
suveolümpiamängudega, nüüd aga kaheaastase nihkega iga nelja aasta tagant. Vältimaks mängude liigset lohisevust, on sätestatud, et suveolümpiamängude ja taliolümpiamängude kestus ei tohi ületada 16 päeva.Olümpiamängude korraldamise otsustab Rahvusvaheline Olümpiakomitee.Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali- ja punktiarvestustele on olümpiamängud võistlused individuaalsetel ja võistkondlikel spordialadel sportlaste, mitte riikide vahel.Kuigi võitja toob uhkust oma riigile ja kodukohale nagu antiik ajalgi. Olümpiamängudel on muutunud põhiliselt see, et osaleda võivad kõik inimesed kes täidavad olümpianormid ,olenemata soost ,vanusest või päritolust ja muutunud on ka see, et võistlusalasid on väga palju juurde tulnud.Suveolümpial on nüüd 27 ala ja taliolümpial 7 ala.
nüüdisaegset lugejat. Kui ta püüab nende suhtes oma uudishimu rahuldada ja saada täielikku pilti sellest, mis toimuskreeka staadionil atleetikavõistluste ajal, siis leiab ta varsti, et tema ees seisab väga raske probleem ja pildil on palju tühje kohti, kuna pole piisavalt materjale. Niisugune teadmiste puudus võib paista veider, kui võtta arvesse atleetika (kerge- ja raskejõustiku) suurt osatähtsust kreeka maailma elus. Tänapäeval tuleb atleetilistel spordialadel nii pealtvaatajate kui ka sportlaste enese hulgas populaarsuse saavutamiseks konkureerida paljude teiste aladega. Olenevalt aastaajast ja riigist on nüüdisaja sportlasel võimalik valida mitut liiki jalgpalli, tennise, kriketi, pesapalli, ujumise, purjetamise, sõudmise, jalgrattasõidu ja muude alade vahel. Kusjuures nendele suurtele spordialadele lisanduvad paljud väiksemad, kuid hästi organiseeritud alad. Kreeka maailmas atleetikal selliseid rivaale polnud
ole seotud meie väiksusega. Sloveenia on Eestist 2 korda väiksem, veidi üle kahekümne tuhande ruutkilomeetri. Rahvaarv on Eestist küll seitsmesaja tuhande võrra suurem, kuid elatustase siinset ei ületa. Kokkuvõttes oleme suhteliselt sarnased geograafilisest vaatenurgast vaadates, kuid Sloveenia medalisaak Vancouveris trumpab Eesti saagi mitmekordselt üle. See näitab, et suurus ilmtingimata ei määra võimekust spordialadel, lihtsalt peab oskama õigel ajal alustada. Puudub see intuitsioon, see väike vahe, mis teeb võitjast olümpiavõitja. Nõukogude reziimi ajal suudeti need säravamad suusasõbrad õiges vanuses välja noppida ja nende valikute vilju on näinud kõik uudistes 4 olümpiakulla, 3 maailmameistritiitli ja mitmete muude medalite näol. Tundub, et võõrvõimuga läks ka hästi õlitatud spordimasinavärk. Viimastel aegadel on rohkem
Nüüdisaegsed rahvusvahelised olümpiamängud on olümpialiikumise kulminatsioonihetkeks olev spordipidu. Olümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel. Olümpiamängud koosnevad suve ja taliolümpiamängudest. Vältimaks mängude liigset lohisevust, on sätestatud, et nad ei tohi kesta kauem kui 16 päeva. Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali ja punktiarvestustele on olümpiamängud võistlused individuaal ja võistkondlikel spordialadel sportlaste, mitte riikide vahel. Olümpialiikumine koosneb Rahvusvahelisest Olümpiakomiteest (ROK), rahvusvahelistest föderatsioonidest, rahvuslikest olümpiakomiteedest, olümpiamängude organiseerimiskomiteedest, rahvuslikest assotsiatsioonidest, klubidest ja nende liikmeteks olevatest isikutest, eelkõige sportlastest, kohtunikest, treeneritest ja teistest spordiga seotud isikutest. Peale nende on olümpialiikumisse kaasatud ka teised ROKi poolt
.. Koordinatsioon on sportlase oskus kõige täiuslikumalt, kiiremini, täpsemalt, ökonoomsemalt ja leidlikumalt lahendada keerukaid ja ootamatult tekkinud liigutusülesandeid ning väliste ja seesmiste jõudude kooskõlastatud tegevust organismis motoorse potensiaali täilikuks kasutamiseks (Loko 2007) Koordinatsioon Üldine Spetsiifiline laiaulatuslik liikumine konkreetne paljudel erinevatel spordiala, tehnika spordialadel Koordinatsioon on tihedalt seotud teiste kehaliste võimetega: Paiduvus Vastupidavus Jõud Kiirus ilma nendeta ei saa rääkida koordinatsioonist Koordinatsiooni alaliigid Tasakaal Liigutuste täpsus Liigutusvilumus Rütmitunnetus Ruumitunnetus Täpsusvõime Ümberkohanemine Tasakaal Võime hoida oma keha tasakaalus, ning peale keha liigutamist jõuda kiiresti samasse asendisse Eristatakse staatilist ja dünaamilist tasakaalu Vajalik arendada varakult Ruumitunnetus
Jakob Westholmi Gümnaasium Vastupidavus Katriin Saar Juhendaja: Elen Viikmann 2015 Vastupidavus spordis Vastupidavus on võime säilitada vajalikku töö intensiivsuse taset pika aja vältel, olles tähtis nendel spordialadel, kus töö kestus on üle ühe minuti, näiteks kiirkõnd, pikamaa jooks, rattasõit, aeroobika, sõudmine, suusatamine, ujumine, korvpall, jalgpall, triatlon. Hea vastupidavuse tase on organismile hea tervise ja töövõime üks tähtsamaid eeldusi, samuti aitab pikendada meie eluiga. Vastupidavustreening arendab ka tahtejõudu ja tugevdab psüühikat. Vastupidavust jaotatakse, kas tavaliseks (üldiseks) ning ka spetsiaalseks ehk erialaseks
PAIDE GÜMNAASIUM Jõu arendamine Kaisa Eslas Paide 2012-04-08 Jõud Jõud on võime lihaste kokkutõmbe abil ületada välist vastupanu. Jõuvõimete tasemest sõltuvad saavutused praktiliselt kõikidel spordialadel. Jõudu on vaja igapäevaste toimetusteks, kasvõi vähesel määral. Lihasjõu abil hoiame oma käsi paigal või tõstame asju. Näiteks koolikotti maast lauale ja nii edasi. Jõu arendamine Jõuharjutuste mõju osas organismile on kaks vastandlikku seisukohta. Varasematel aastatel väideti, et jõuharjutused pidurdavad kiiruse ja osavuse arenemist. Arvati, et lihasepikkus lüheneb ja need harjutused on ohtlikud tervisele, sest kerelihaste pingutamisel tekib hingamispeetus
DOPING Doping on Maailma Antidopingu Agentuuri poolt kehtestatud dopinguainete nimekirja kuuluvate keelatud ainete ja meetodite kasutamine. Maailma Antidopingu Agentuur (inglise keeles lühendatult WADA) asutati 1999. aastal. Maailma antidopingu koodeks jõustus 1. jaanuaril 2004. Esimest korda ajaloos kehtivad ühtsed antidopingut reguleerivad seadused ja sätted kõigile sportlastele kõikidel spordialadel. Maailmas on olemas vaid üks rahvusvaheliselt tunnustatud keelatud ainete nimekiri. Keelatud ainete nimekiri määrab kindlaks need keelatud ained ja meetodid, mis on dopinguna keelatud alati, ning need, mis on keelatud võistlussiseselt. WADA avaldab dopinguainete nimekirja vähemalt üks kord aastas. Aine või meetod lisatakse keelatud nimekirja juhul, kui on tegemist varjava ainega või ta vastab järgnevast kolmest kriteeriumist kahele:
See sõltub sellest, kelle poole oli agressiivsus: Kui täiskasvanule siis laps karistakse rangemalt, kui eakaaslasele. Agressiivsuse mõõtmine. Agressiivsust saab mõõta projekiivsete metoodikate abil, isiklikute testide abil, eksperimentaalsete olukorrdade organiseerimise abil, kus stimuleeritakse just agressiivsus. Nende meetodite abil võib selgitada sügavaid tendentse, mida raske märkata ainult jälgimisega. Agressiivsuse juhtimine on üks olulisem asi paljudel spordialadel, k.a. need alad ,kus agressiivsust võib suunata pallile, odale, või teisele objektile. Allikad: 1.Agressiivsus sportimisel. SPORDI ÜLDAINED - III tase. Kaivo Thomson 2. Agressiivsuse kujundamine sportlastel . http://psylist.net/sport/fats.htm
Kehaline kasvatus VANCOUVERI TALIOLÜMPIAMÄNGUD 2010 Referaat 2010 1. Üldist Vancouveri linnas Kanadas toimuvad 12. veebruarist 28. veebruarini 2010 XXI taliolümpiamängud. Vancouveri Paraolümpiamängud toimuvad 12.-21. märtsini 2010. aastal. Vancouveri 2010. aasta taliolümpiamängudel võisteldakse järgmistel spordialadel: · Bobisõit · Curling · Iluuisutamine · Jäähoki · Kahevõistlus · Kelgutamine · Kiiruisutamine · Laskesuusatamine · Lumelauasõit · Lühirajauisutamine · Murdmaasuusatamine · Mäesuusatamine · Skeleton (kelgutamise eriliik) · Suusahüpped · Vigursuusatamine Eesti sportlastest osalevad: · Iluuistamises: paarissõitjad Maria Sergejeva ja Ilja Glebov, naisüksiksõidus Jelena
nikotiini metaboliit uriinis. Nii nikotiin kui ka kotiniin glükuroniseeruvad. Nikotiini eliminatsiooni poolväärtusaeg on umbes 2 tundi (vahemikus 1...4 tundi). Nikotiin ja selle metaboliidid eritatakse peamiselt uriiniga. Nikotiini eritumine muutumatul kujul neerude kaudu sõltub suurel määral uriini pH-st ning eritumine on suurem happelise pH korral. 2.2 MÕJU SOORITUSELE Nikotiini poolt avaldatav mõju võib olla kasulik erinevatel spordialadel seega arvatakse, et sportlased kuritarvitavad nikotiini. Kerge treeningu korral aktiveerib nikotiin sümpatoadrenaalsüsteemi, mis suurendab südame löögisagedust, vasokonstriktsiooni (veresoonte ahenemine), tõstab vererõhku ning tõstab tsirkuleerivate katehoolamiinide taset. Nikotiin suurendab lihaste verevarustust ning lipolüüsi (rasvade lagundamine), see on tingitud epinefriini ja norepinefriini kõrgenenud tasemest vereringes ning N- kolinoretseptorite tegevusest rasvkoes.
spordipidu, mis toimub iga nelja aasta järel, selle olümpiaadi esimesel aastal, millega neid pühitsetakse. Olümpiamängud koosnevad olümpiaadi mängudest (ehk suveolümpiamängudest) ja taliolümpiamängudest. Vältimaks mängude liigset lohisevust, on sätestatud, et nende kestus ei tohi ületada 16 päeva. Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali- ja punktiarvestustele, on olümpiamängud võistlused individuaalsetel ja võistkondlikel spordialadel sportlaste, mitte riikide vahel. Olümpiamängude korraldamise au usaldab ROK linnale, mis määratakse olümpialinnaks. Olümpialinn valitakse seitse aastat enne vastavate olümpiamängude toimumist. Ehkki mängud korraldab linn, mitte riik, peab korraldussoovi omava linna kandidatuuri toetama sama riigi valitsus ning kinnitama rahvuslik olümpiakomitee. Olümpialinnas peavad toimuma olümpiamängude ava- ja lõputseremoonia, samuti kõik olümpiavõistlused, kui ROK ei ole andnud
kasutatakse võistlustel paremate tulemuste saamiseks. Dopingu kasutamine on vastuolus ausa mängu põhimõttega, sest seab võistleja konkurentidega võrreldes eelisolukorda. Veredoping on sportlase vere hemoglobiinisisalduse suurendamine vereülekande teel, kui seda ei tehta ravieesmärgil. Geenidoping on geenmanipulatsioon, mille tõttu on sportlasel paremini arenenud lihased või muud organid. Geenidoping võib olla ka kaasasündinud genoommutatsioon. Paljudel spordialadel esineb ka sageli vigastusi. 5 3. Kokkuvõte Selle referaadi tegemise käigus sain teada palju spordi ajaloo ja muu spordiga seostuvate asjade kohta. Nagu näiteks seda milline spordiala oli 19. sajandil Eestis kõige populaarsem ning ka seda mis asi on velodroom. Mulle väga meeldis seda referaati teha, sest ma sain ka harjutada oma vormistamist. 6 4. Kasutatud allikad Vikipeedia: https://et
"Tühjad kalorid" vähesoovitavad toiduained Suhkrud, maiustused Monosahhariidid - glükoos, fruktoos) disahhariidid - sahharoos) sokolaad, marmelaad, tort, sokolaadikompvekid, jt Jahutooted valge sai, saiakesed, koogid, keeks Rasv, rasvarikkad toiduained ja rikka rasvaga valmistatud road Pannkoogid, vorst, rasvane sink, munakollane (rasv, kolesterool jm), paneeritud road (snitsel) Alkohol Spordialadel erinev energiakulu · Erinevatel spordialadel 3000....12000kcal o Jalgrattur 160km päevas 4680kcal, maantee jalgratturite päevane energiakulu üle 6000kcal. o Tour de France pikimad etapid 12000kcal. o Jalgrattasõit 540km (19,4t) 13850kcal) o Ujuja (5 15km päevas) 3055 5525kcal o Tõstja (päevas 90 tonni) 9000kcal o Korvpallur 5500kcal
Taliolümpiamängud toimusid algselt samal aastal mis suveolümpiamängudki, nüüd aga kaheaastase nihkega iga nelja aasta tagant. Vältimaks mängude liigset lohisevust on sätestatud, et suveolümpiamängud ja taliolümpiamängud ei tohi ületada 16 päeva. Olümpiamängude korraldamise otsustab Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelisele medali- ja punktiarvestustele on olümpamängude võistlused individuaalsetel ja võistkondlikel spordialadel sportlase, mitte riikide vahel. Olümpiamänge sümboliseerib olümpialipp (vt.joon.1). Olümpialipp on valge, ilma äärsituseta põhjaga plague, mille keskel asub viievärviline olümpiasümbol. Esmakordselt heisati olümpialipp 5.aprillil 1914.aasta juunis Pariisis VI olümpiakongressil. Rõngaste värvid ülalt vasakult on sinine, must ja punane ning alt vasakult kollane ja roheline. Kollane rõngas ühendab sinist ja musta ning roheline musta ja punast rõngast. Kogu
esimene valge sportlane, kes on 100 m jooksus suutnud edestada sprinterite jaoks maagilise 10 sekundi piiri. (6) (tabel 3, joonis 4) Kuigi meeste tulemusteleht on suuresti erinev, on mõlemad mehed kirjutatud tõsiselt ajalukku kui edukaim mustanahaline ja kiireim valge sprinter. Lemaitre ja Lewis on ka suhteliselt pikad mehed, vastavalt 189 cm ja 191 cm, mis on hea eeldus kiirete aegate jooksmiseks. 4. MUSTANAHALISED TEISTEL SPORDIALADEL 20. sajandi alguses oli must mees spordis nähtus omaette. Jesse Owensi neli kuldmedalit rassipuhastajast diktaatori Adolf Hitleri silmade ees 1936. aasta Berliini olümpial oli omamoodi sokk. Mida aeg edasi, seda enam mustanahalised hoolimata diskrimineerimisest erinevate spordialade juurde trügisid. Üks paremaid näiteid on 1965/1966. aasta hooaeg USA üliõpilaste korvpalliliigas NCAA. Lääne-
Võistlused Esialgsetel mängudel võisteldi ainult staadionijooksus, mille pikkus oli 192,3 m. Hiljel lisandus kahestaadioni jooks, pikamaajooks (24 staadioniringi, ehk 4,7 km) ja viievõistlus. Juurde tulid ka kontaktsporidialad nagu maadlus, rusikavõitlus ja pankraaton (maadlus ja rusikavõistlus koos). 680.a e.m.a lisati mängude kavasse veel ka kaarikute võidusõit ja veel hiljem hobuste võidusõit. Võistlused kestsid vaid ühe päeva, kuna algselt võisteldi üksikutel spordialadel. Alade lisamisega pikenes ka olümpiamängude kestvus. Hilisemad mängud kestsid koos pidustusega 5 päeva. Esimesel päeval toimusid pidustused, rongkäigud, pidulikud õhtusöögid ja kohtunike ja võistlejate tõotuste ütlemised. Teisel päeval toimusid kuulutajate ja pasunapuhujate võistlused ja noorukite võistlused kõikides alades. Kolmandal päeval toimusid juba suured kuulutamised ja tutvustamised. Sel päeval võistlesid mehed jooksudes, rusikavõitluses, pankraationis, ja
koormusi väikeste ja keskmistega kasutatakse eelneva tegevuse järelmõju. Näiteks: 80 % koormusega raskuse kasutamisele järgneb seeria harjutusi 20 40 % koormusega, kusjuures harjutuste sooritamise kiirus (tempo) tõuseb eelnevaga võrreldes 40 50 %. Väikese vastupanuga harjutusi (kuni 20 % max) on soovitav vaheldada samuti atsükliliste ühekordsete harjutustega (ca 40 % max) vahekorras 5 : 1. Kiirusliku jõu juurdekasv avaldub erinevatel spordialadel või harjutuste sooritamisel liigutuste kiiruse kasvus. · Jõuvastupidavuse arendamise heaks näiteks on sõudmine. 2000 m. distantsil tuleb sõudjal 6 7 min. vältel sooritada 230 250 tõmmet, rakendades iga tõmbe puhul keskmiselt 40 60 kg. jõudu. Jõuvastupidavuse treeningefekti määravad: o vastupanu suurus o harjutuste sooritamise tempo o töö kestvus ja iseloom o treeningutevaheline puhkepaus o treeningperioodi kestus o jõuvastupidavuse lähtetase
Erinevate spordiorganisatsioonide, spordiürituste, sportlaste sponsoreerimine on küll väga õilis tegu, sest pakub sponsoreeritavatele mitmeid võimalusi end arendada ja teostada. Sponsoreerimise abil aidataks ka kaasa spordi üldisele populariseerimisele ja tutvustamisele. Samas on see aga vastuolus spordi üldiste põhimõtetega, kus viidatakse tervisele, tervislikele eluviisidele. 5 2.Kohtunike äraostmine Spordialadel kus võitja selgitamine käib kohtunike antud punktide järgi ja kus kohtunike subjektiivne arvamus võib tulemusi muuta ( iluuisutamine, iluvõimlemine, vettehüpped, jne...) on tulnud ette juhtumeid, kus kohtuniku hinnangut on mõjutanud talle pakutavad rahasummad või muud soodsad pakkumised. Näited: · 2002 a. Olümpiamängudel võitis iluuisutamises paarissõidu Venemaa paar kanadalaste ees. Kuigi kanadalased olid sõitnud puhta kava, ent venelased korra
Kallihinnalised tõuhobused, eriti võidusõiduhobused ja takistussõiduhobused veedavad iga päev väsitavaid tunde intensiivsel treeningul. Võidusõidul alluvad hobused oma karjainstinktile ja järgnevad esimesele hobusele; kaasa aitavad ka piitsalöögid, mis mõjuvad nii, nagu ajaksid hobust kiskjad taga. Peale võidu- sõidu või takistussõidu on iidsemaid spordialasid hobustel jahipidamine. Peale jahi osalevad ho- bused paljudel erinevatel spordialadel, nad tagavad inimestele tervisliku ja kosutava meelelahu- tuse nii ponirännakutel kui pikamaavõistlustel, nii rahvusvahelistel rakendispordivõistlustel kui klassikalises ratsutamiskunstis ehk koolisõidus. Kasutatud kirjandus: 1. J.Clutton-Brock ,,Hobused" Suurbritannia 1992 63 lk. 2. J.Hermsen ,,Hobuste entsüklopeedia" Rebo 1997 312 lk.
maadlus ja viievõistlus. Maadluses tuli võidu saavutamiseks vastane 3 korda seljatada. Viievõistlus koosnes jooksust, kaugushüppest, odaviskest (mõne ajalooallika järgi võisteldi odaviske täpsuses), kettaheitest ja maadlusest. Hiljem võeti mängude kavva rusikavõitlus (688 e. m. a.), võiduajamine hipodroomil (680 e. m. a.), vabavõitlus (648 e. m. a.) ja kilbijooks (520 e. m. a.). Antiikaja atleet pidi olema mitmekülgselt arenenud: võistelda tuli kõigil mängude kavas olevail spordialadel. A. 632 e. m. a. hakati korraldama ka noorukite (alla 20aastaste) võistlusi. Esimesel mängude päeval toimusid ohverdamispidustused ning võistlejad ja kohtunikud andsid vande. Esinesid poeedid ja oraatorid, kes ülistasid mänge luuletustes ja kõnedes (444 e. m. a. sai kunstikonkurss olümpiamängude lahutamatuks osaks). Teisel päeval peeti noorukite jooksu ja maadlusvõistlused ning rusikavõitlus, kolmandal võisteldi meeste jooksualadel (staadionijooksud),
langus,vegetiivsed kaebused, unehäired,suurenenud ärritatavus, ülekoormusvigastused,immunsüsteemi häired ja muutused biokeemilistes näitajates. Umbes 5-15% tippsportlastest kannatab oma karjääri jooksul ülekoormussündroomiga.Jooksjate hulgas on see protsent veel kõrgeb, lausa 65% sportlastest. Ülekoormussündroom võib avalduda kliiniliselt kahe erineva vormiga.Esimene, ehk siis parasümpaatiline tüüp esineb rohkem aeroobset võimekust nõudvatel spordialadel ja avaldub madala rahuloleku pulsi, unehäirete,langenud meeleolu ja väsimusega. Teine tüüp on sümpaatiline,mis on rohkem kõrge aeroobse võimekusega sportlastele ja selle tunnuseks on kõrgenenud rahuoleku pulss ja vererõhk,isutus,lihasmassi vähenemine,unehäired ja väsimus. Ülekoormuse diagnoosimiseks puuduvad spetsiifilised testid.Mitteküllaldase taastumise, kuid mitte ilmtingimata ületreenituse näitajateks on madala
ihualasti . Võistlejad . Olümpiamängudest tohtisid osa võtta ainult vabad kreeklased, orje võistlema ei lubatud. Võistlustes osaleda soovijaile, kes olid 10--12 kuud järjekindlalt harjutanud, korraldati katsed. Need, kelle ettevalmistust ei peetud küllaldaseks, kõrvaldati. Ülejäänuid treenisid mängude kohtunikud ise veel kuu aega. Antiikaja atleet pidi olema mitmekülgselt arenenud: võistelda tuli kõigil mängude kavas olevail spordialadel. A. 632 e. m. a. hakati korraldama ka noorukite (alla 20aastaste) võistlusi. Esimene olümpiavõitja (776 e. m. a.) oli Elisest pärit kokk Koroibos. Antiikaja kuulsaimad olümpiavõitjad olid Philombrotos Spartast (võitis 676--668 e. m. a. 3 korda järgemööda viievõistluse), Chionis Spartast (tuli 668--656 e. m. a. 7 korda staadionijooksude võitjaks), Hipposthenes Spartast (võitis 632--608 e. m. a. 6 korral, teistel andmetel 624--608 e. m. a. 5 korral maadluse), tema poeg
Laktaat Spordis on laktaadi mõõtmine 2. kohal pulsisageduse mõõtmise järel Laktaat annab spordis teavet: treeningkoormuse koormustsoonide treeningvahendite koormuse intensiivsuse kohta Aeroobne lävi Aeroobse läve juures treenimine on tervise aluseks ning selle osakaal treenituse parandamisel väga suur. Aeroobsel lävel on laktaadi sisaldus veres kuni 2 mmol/l. (varieerub spordialadel) Koormustestil tunneb spordiarst aeroobse läve ära järsu tõusuna hingamissageduses, ventilatsioonis ja hapnikutarbimises enne, kui organism satub hapnikuvõlga. Tavaliselt juhtub see umbes 2040 pulsilööki allpool täielikku hapnikuvõlga sattumist ehk anaeroobset läve. (Treenitud sportlastel võib olla ka vahe 10 lööki). Aeroobne treening Aeroobse läve ümbruses treenides paraneb organismi
Sissejuhatus Suur osa inimesi teeb trenni harrastuskorras ja omal käel, see aga võib viia spordivigastuste tekkeni. Harrastussportlastel võivad tekkida kahte tüüpi vigastused traumad ja ülekoormusvigastused. Traumade oht on suurem spordialadel, kus on suurem kontakt teiste inimeste ja näiteks palliga (kontaktspordialadel). Sellised levinuimad spordialad on käsi- ja korvpall, jäähoki jne. Ülekoormusvigastused tekivad sellistel aladel nagu rattasport, jooksmine jt. Spordivigastused moodustavad peaaegu neljandiku kõigist laste ja noorukite vigastustest. 7080% spordivigastustest kuulub kergemate vigastuste hulka (põrutused, venitused, marrastused jm). Levinumad vigastused
Näiteks on need: · Suhkrud, maiustused o Monosahhariidid (glükoos, fruktoos) o Disahhariidid (sahharoos) o Sokolaad, marmelaad, tort, jne. · Jahutooted o Valge sai, koogid, keeks, jne. · Rasv, rasvarikkad toiduained ja rasvased road o Pannkoogid, vorst, rasvane sink, munakollane, paneeritud road, jne. · Alkohol Energiavajadus erinevatel spordialadel võib kõikuda väga suures ulatuses 3000 kilokalorist kuni 12000 kilokalorini. Näiteks: · Jalgrattur 160km päevas 4680kcal, maantee jalgratturite päevane energiakulu üle 6000kcal. · Tour de France pikimad etapid 12000kcal. · Jalgrattasõit 540km (19,4t) 13850kcal) · Ujuja (5 15km päevas) 3055 5525kcal · Tõstja (päevas 90 tonni) 9000kcal · Korvpallur 5500kcal
NomeKennel Club'i poolt korraldatud All Alaska Sweepstakes nime kandvat võistlust. Distantsi pikkuseks oli408 miili ehk ligi 660 km. Aasta hiljem osalesid All Alaska Sweepstakes võistlusel William Goosak'I poolt Siberist toodud esimesed siberi huskyd. Goosak'i huskyrakend oli edukas, ning saavutas kolmanda koha.Kui algusaegadel harrastati kelgukoertega vaid kelguvedu, siis tänapäeval on kelgukoertegaharrastatavaid spordialasid hoopis rohkem. Kelgukoertega harrastatavad spordialad ja nendel spordialadel korraldatavad võistlused jagunevad vastavalt sellele, kas tegemist on talvel ja lumel toimuvate võistlustega või kevadel ja sügisel toimuvate lumeta alade ehk dryland võistlustega: talvised spordialad: dryland e. lumeta spordialad: kelguvedu koerakross e. Canicross suusatajavedu e. Skijoring jalgrattavedu e. Bikejoring rakendisuusatamine e
(3) Erinevate uuringute tulemusel on tehtud kindlaks, et 100 m läbimisel on kõige aeglasem kiirus esimesel 20 meetril. Kiirus kasvab vaid esimesed 40 meetrit, jääb samaks 40-80 meetril ja hakkab siis langema. Tavaliselt saavutatakse keskmine sammupikkus ning maksimaalne jooksukiirus 12.-15. sammuks (s.o 20-25 m). Maksimaalkiirus 5 saavutatakse 5-6 s peale starti. (1) Sama kehtib ka teistel spordialadel, nt kiiruisutamine (70-80 m) ja jalgrattasõit (150 m). Kiirus kujutab endast kehalist võimet, mis on eelduseks liigutuste edukaks sooritamiseks kõrge intensiivsuse ja lühikese aja jooksul. Kiiruse hea taseme saavutamiseks ei piisa vaid headest kiiruslikest eeldustest, vaja on ka lihasjõudu, tugevat psüühikat, tehnilisi oskusi, korralikku koordinatsiooni jne. (9) Kiirus on vajalik kõigil spordialadel. Kiiruse koostisosad on: (7) 1) reaktsioonikiirus,
Painduvus näitab sportlase võimet ja omadust suuta sooritada laiaulatuslikke liigutusi omal jõul või väliste jõudude mõjul ühe või mitme liigesega. Üksikute liigeste suhtes oleks õigem rääkida nende liikuvusest, mitte painduvusest. Liigeste liikuvus on efektiivse tehnilise täiustumise möödapääsmatuks tingimuseks. Hea painduvus on väga oluline õigete liigutuste õigeks teostamiseks erinevatel spordialadel, olles seotud nii erinevate kehaliste võimetega kui sporditehnikaga. Kui painduvus on hea, suudab sportlane teha vajalikke liigutusi tugevamini, kiiremini, täpsemalt, pikemalt jne. Mittepiisava painduvuse korral väheneb tunduvalt liigutusvilumuste omandamise protsess. Mittepiisava liigeste liikuvus ei võimalda rakendada täieliku jõudu, soodustab kaasa kiiruse- ja koordinatsiooni halvenemisele, töö
väljahingamine. Südame löögisageduse määramine Südame löögisageduse ehk pulsi määramine on ühtviisi kasutusel treeningu intensiivsuse määramisel nii tervisespordis kui tippspordis. Optimaalse treeningpulsi määramiseks vastupidavuse arendamisel kasutatakse järgmist lihtsat valemit (Hollmann 1983) Treeningpulss = 180 vanus Seega, 50 aastase tervisesportlase soovitav pulsisagedus on 130 lööki / min. Küll tuleb arvestada aga sellega, et mitte kõigil spordialadel pole organismile võrdne mõju spordiala omapära (jooksmine, ujumine, jalgrattasõit jm) ning kasutatavad vahendid (jalgratas, suusad, uisud jm) mõjutavad erinevalt südame vereringet, lihassüsteemi, koormuse intensiivsust. spetsiaalsete valemitega arvutatud pulsinäit ei ole rangelt määratletud, soovitav on kasutada pulsivahemikku ± 5 lööki. Viimasel ajal on laialt kasutusel aga nn. Karvoneni valem, mis võitnud tervisespordis suure populaarsuse
Etanooli võimel oksüdeeruda juba õhuhapniku toimel põhineb ka alkomeetrite töö. Vastavas seadmes katalüüsitakse väljahingatavas õhus olev etanool. Viimase oksüdeerumisel tekkiv elektrivool ongi võrdeline alkoholi sisaldusega väljahingatavas õhus. Selle järgi hinnatakse alkoholi kogust kontrollitava isiku organismis. SPORT JA ETANOOL Alkoholi (etanooli) kasutamine on keelatud ainult võistluse ajal allpool esitatud spordialadel. Alkoholisisaldus määratakse väljahingatavas õhus ja/või veres. Alaliidu kehtestatud lubatud alkoholisisalduse piirmäär (hematoloogiline näitaja) esitatakse sulgudes. · Lennundus (FAI) (0,20 g/l) · Vibulaskmine (FITA, IPC) (0,10 g/l) · Autosport (FIA) (0,10 g/l) 5 · Petank (IPC) (0,10 g/l) · Karate (WKF) (0,10 g/l) · Moodne viievõistlus (UIPM) (0,10 g/l), laskealad · Motosport (FIM) (0,10 g/l) · Veemoto (UIM) (0,30 g/l)
aasta järel, selle olümpiaadi esimesel aastal, millega neid pühitsetakse. Olümpiamängud koosnevad olümpiaadi mängudest (ehk suveolümpiamängudest) ja taliolümpiamängudest. Vältimaks mängude liigset lohisevust, on sätestatud, et nende kestus ei tohi ületada 16 päeva. Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali- ja punktiarvestustele, on olümpiamängud võistlused individuaalsetel ja võistkondlikel spordialadel sportlaste, mitte riikide vahel. Olümpialinn Olümpialinn on linn, millele ROK usaldab olümpiamängude korraldamise au ja mille ta määrab olümpialinnaks. Olümpiamängude korraldamise au usaldab ROK linnale, mis määratakse olümpialinnaks. Olümpialinn valitakse seitse aastat enne vastavate olümpiamängude toimumist. Ehkki mängud korraldab linn, mitte riik, peab korraldussoovi omava linna kandidatuuri toetama sama riigi valitsus ning kinnitama rahvuslik
Taliolümpiamängud toimusid algselt samal aastal suveolümpiamängudega, nüüd aga kaheaastase nihkega iga nelja aasta tagant. Vältimaks mängude liigset lohisevust, on sätestatud, et suveolümpiamängude ja taliolümpiamängude kestus ei tohi ületada 16 päeva. Olümpiamängude korraldamise otsustab Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali- ja punktiarvestustele on olümpiamängud võistlused individuaalsetel ja võistkondlikel spordialadel sportlaste, mitte riikide vahel. Esimesed olümpiamängud toimusid 1896. aastal Ateenas. 1920. Antwerpen 1920. aasta suveolümpiamängud olid VII kaasaegsed olümpiamängud, mis toimusid 20. aprill 12. september 1920 Belgias Antwerpenis. VI olümpiamängud, mis pidid toimuma 1916. aastal Berliinis, jäid pidamata Esimese maailmasõja tõttu. Pärast sõja lõppu kokku tulnud ROK-i kongressil otsustati pidada VII olümpiamängud
tervistav tulemus, on vaja ka jägida toitumisharjumusi. Oma referaadis käsitlen toitumise ja treeningu vahelisi seoseid ning leian optimaalseima ja kasulikema viisi terveks elulaadiks seoses toitumisega ja kehalise aktiivsusega. TIPPSPORTLASED Enamajaolt kalduvad sportlased, kes on tõsiselt enda alale pühendunud, olema äärmiselt võitlushimulised ja valmis peaaegu kõigeks, et oma eesmärkideni jõuda. Selline suhtumine võib aga kujuneda ohtlikuks, kuna spordialadel, mis nõuavad head välimust ja kehakaalu nagu näiteks iluvõimlemine, iluuisutamine ja võistlustants, on tihti suure võitlushimu tagajärjeks toitumishäired. Kuigi teada on ka mõningaid juhtumeid, kus mõni meessportlane on hakanud end näljutama, on seesugune käitumine pigem siiski omane õrnema soo esindajatele. Enese näljutamine või toidu välja oksendamine toovad paraku endaga kaasa rohkem halba kui head. Kõige mustema stsenaariumi korral võib see lõppeda surmaga.
võimaldab fikseerida tähelepanu õpitava liigutuse üksikutele osadele, paremini 5 tunnetada spordiharjutuse struktuuri võimaldab tunnetada ja kinnistada kinesteetilisi aistinguid'' (tlu.ee) (kasutatud 03.03.2017) 2.2. Kerelihaste treenimine Kätekõverdusi kasutatakse sageli selleks, et arendada ülakeha jõudu, plahvatuslikkust ja lihasvastupidavust. Kasutatakse üldkehalise ettevalmistuse treenerite poolt sportlaste peal paljudel spordialadel. 6 Joonis 1. kätekõverused Rippes kätekõverdused on keharaskuse tõstmine maapinnalt kõrgemale kasutades käte- ja seljalihaste jõudu. Joonis 2. rippes kätekõverdused 7 Kükid on jalalihaste jõu abil põlvede kõverdamine nii, et põlved ei läheks üle varvaste. Joonis 3. Kükk 8 Õlavarre kolmpealihase kõverdamine keharaskusel
Sisekaitseakadeemia Kulturism ja jõu arendamine Sven Veek RS-130 Tallinn 2014 2 Jõu arendamine Jõud Jõud on võime lihaste kokkutõmbe abil ületada välist vastupanu. Jõuvõimete tasemest sõltuvad saavutused praktiliselt kõikidel spordialadel. Jõudu on vaja igapäevaste toimetusteks, kasvõi vähesel määral. Lihasjõu abil hoiame oma käsi paigal või tõstame asju. Näiteks koolikotti maast lauale ja nii edasi. Jõu arendamine Jõuharjutuste mõju osas organismile on kaks vastandlikku seisukohta. Varasematel aastatel väideti, et jõuharjutused pidurdavad kiiruse ja osavuse arenemist. Arvati, et lihasepikkus lüheneb ja need harjutused on ohtlikud tervisele, sest kerelihaste pingutamisel tekib hingamispeetus