Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keelatud ained spordis (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

PALDISKI GÜMNAASIUM
Janeli Adermann
KEELATUD AINED SPORDIS
Referaat
Paldiski 2011
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
  • DOPING 4
  • KEELATUD AINED 5
  • Keelatud ainete jaotumine 5
  • Näiteid keelatud ainetest ja nende seletused 6
    3. KEELATUD MEETODID 8
    KOKKUVÕTE 9
    KASUTATUD KIRJANDUS 10
    Sissejuhatus
    Dopingu kasutamine spordis pole uus trend. Juba Rooma gladiaatorid sõid erinevaid seeni, mis parandasid nende võitlusvaimu ning andsid juurde jõudu. Kaasaegses spordis kerkis dopingu teema üles aga 1960. aastal, mil Rooma olümpiamängudel suri jalgrattur Knut Jensen . Lahkamisel tulemusena leiti, et sportlane oli kasutanud stimulaatorit amfetamiini. Aastal 1967 võttis Rahvusvaheline Olümpiakomitee vastu resolutsiooni, millega keelati farmatseutiliste ainete kasutamine sportlaste tulemuste parandamiseks. Kuni tänase päevani moodustab Maailma Antidopingu Agentuur iga aasta uue täiendatud nimekirja keelatud ainetest, mis on kättesaadav kõigile.
  • Doping
    Dopingu mõiste võeti esmakordselt kasutusele 1889. aastal. Sõna dope (tulnud inglise keelest) all mõisteti preparaati ehk narkootilist ainet, mis mõjutas traavlite jooksukiirust ja vastupidavust. Sel ajajärgul kasutati põhiliselt erguteid, mida anti lisaks sportlastele ka traavivõistlustel hobustele ja võidujooksudel koertele. 20. sajandil omandas dopingu mõiste hoopis laiema tähenduse ning seda on aastate vältel püütud korduvalt defineerida.
    Doping on terve inimese poolt organismile võõraste ainete või füsioloogiliste ainete manustamine kogustes , mis ületavad normaalseid, ning ebanormaalsete meetodite kasutamine ainsa eesmärgiga saavutada kunstlikku ja ebaausat eelist spordivõistlustel. (1)
    Doping on ebaaus võte, mis kahjustab oluliselt tervist. Päritolult on enamik dopinguaineid ravimid , mida tarbitakse suuremates kogustes kui ettenähtud ning mis võivad endaga kaasa tuua ülemanustamise. Sellest lähtuvalt tekivad meditsiinilised kõrvaltoimed, mis on kas ajutised (akuutsed kahjustused) või pikaajalised ( hilisemad kahjustused). Pärast jalgratturi Knut Janseni surma 1960. aasta olümpiamängel Roomas, võttis Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) vastu otsuse keelata farmatseutilised ained.
    Üldkasutatavaks loetakse Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) sõnastust:
    Doping on Rahvusvahelise Olümpiakomitee meditsiinikomisjoni poolt kehtestatud dopinguainete nimekirja kuuluvate keelatud ainete ja meetodite kasutamine.
    Sportlastel on keelatud kasutada ning arstidel, treeneritel ja teistel isikutel määrata ning sundida kasutama dopinguaineid või keelatud meetodeid , mis on määratud ROK-I või rahvusvaheliste spordialade föderatsioonide (liitude) poolt.
    (2)
  • Keelatud ained
    Esimest korda ajaloos kehtivad ühtsed antidopingut reguleerivad seadused ja sätted kõigile sportlastele kõikidel spordialadel. Maailmas on olemas vaid üks rahvusvaheliselt tunnustatud keelatud ainete nimekiri. Keelatud ainete nimekiri määrab kindlaks need keelatud ained ja meetodid, mis on dopinguna keelatud alati, ning need, mis on keelatud võistlussiseselt.
  • Keelatud ainete jaotumine
    Maailma Antidopingu Agentuuri „keelatud nimekiri” jaotub järgmiselt:
    Alati keelatud ained (keelatud nii võistluste ajal kui ka võistlusvälisel ajal)
    S1. Anaboolsed ained
    S2. Hormoonid ja muud sarnased ained
    S3. Beeta-2 agonistid
    S4. Hormooni antagonistid ja modulaatorid
    S5. Diureetikumid ja teised varjavad ained
    Alati keelatud meetodid (keelatud nii võistluste ajal kui võistlusvälisel ajal)
    M1. Organismi hapnikuga varustamist soodustavad meetodid
    M2. Keemiline ja füüsiline manipuleerimine
    M3. Geenidoping
    Võistluse ajal keelatud ained ja meetodid
    S6. Stimuleeriva toimega ained
    S7. Narkootilise toimega ained
    S8. Kannabinoidid
    S9. Glükokortikosteroidid
    Ainult teatavatel spordialadel keelatud ained
    P1. Alkohol (keelatud nt vibuspordis, autospordis, mootorrattaspordis jne)
    P2. Beeta-blokaatorid (keelatud näiteks bobisõidus, suusatamises ja lumelauasõidus (3).
  • Näiteid keelatud ainetest ning nende seletused
    Androgeense toimega anaboolsed steroidid (AAS) on hormoonid. Nii nagu enamik homoone liiguvad nad vereinges, et reguleerida teatud organismide funktsioone. Nende kasutamine spordis on seotud valgu ainevahetuse mõjutamisega, anaboolne toime avaldub lihasjõu ja lihasmassi kasvus. Lisaks kutsuvad ained esile eufoorilise seisundi, suureneb agressiivsus ja motivatsioon .
    Anaboolse toimega ainete kasutamine võib esile kutsuda maksakahjustusi, avaldab negatiivset mõju maksa ainevahetusele, suureneb südamehaiguste risk. Naistel võivad tekkida mehelikud tunnused – ülemäärane karvakasv, nahakahjustused, madal hääl. Meestel võib langeda seksuaalne aktiivsus. Androgeense (mehestava) ja anaboolse (ülesehitava) toimega ainet kutsutakse testosterooniks. (4) (3)
    Beeta-2 agonistid. Beeta-agonistid on valdavalt astma puhul kasutatavad ravimid, mis on spordis lülitatud dopinguainete nimekirja seoses laialdase kasutamisega vastupidavusaladel nagu näiteks tennis või suusatamine. Üldiselt on aga kõik beeta-2 agonistid on keelatud. Erandiks on formoterooli, salmeterooli ja terbutaliini ravimid, mille kasutamiseks on vajalik taotleda meditsiiniline eriluba.
    Peptiidhormoonid ja muud sarnased ained. Erütropoetiin (EPO); kasvuhormoon (hGH), kortikotropiinid (ACHT, teracosactide); insuliinitaoline kasvufaktor (IGF-); mehaanilised kasvufaktorid; gonadotropiinid (LH), on keelatud ainult meestel; kooriongonadotropiin (hCG); insuliin ja kõik vastavad “vabastajad faktorid” (liberiinid) ja nende analoogid.
    Antud nimekirjast võib insuliini kasutada ainult insuliini-sõltuva diabeedi raviks.
    Erütropoietiin on viimastel aastatel enam probleeme tekitanud dopinguaine , mida kasutatakse eeskätt vastupidavusaladel punaliblede massi suurendamiseks. Selle läbi on võimalik suurendada organismi hapnikutarbimise võimet.
    Diureetikumid. Ained, mis kiirendavad uriini teket, põhjustades suurema vedeliku ja mineraalsoolade organismist väljutamise. Spordis kasutatakse neid kaalu vähendamiseks ja dopinguainete sisalduse varjamiseks. Ainete kasutamine koos suure koguse vedeliku tarbimisega lahjendab uriini, mistõttu dopingukontrollil oleks probleeme keelatud ainete avastamisega. Diureetikumide kahjulikud kõrvalmõjud on dehüdratsioon, pearinglus, lihaskrambid, peavalu, iiveldus . (4) (5)
    Stimulaatorid. Ained, mis oluliselt tõstavad kesknärvisüsteemi aktiivsust, suurendavad motoorset aktiivsust, tõstavad riskivalmidust, vähendavad väsimust. Nende üldine eesmärk on vabastada sportlane treeningu ajal ja võistluste eel nn krambist ja võimaldada sportlasel esineda, kasutades ära 100 % oma võimetest.
    Kahjulikud kõrvaltoimed: vererõhu ja kehatemperatuuri tõus, südame rütmishäired, agressiivsus, ärevus, söögiisu langus ja sõltuvuse tekkimine. Tuntuimad esindajad on amfetamiin , kofeiin, kokaiin , efedriin. (1)
    Keelatud on kõik stimuleeriva toimega ained (sealhulgas vajaduse korral nende mõlemad optilised isomeerid ), välja arvatud imidasooli derivaadid paikseks kasutamiseks ning stimuleeriva toimega ained.
    3. Keelatud meetodid
    M1. Organismi hapnikuga varustamist soodustavad meetodid
    Keelatud on järgmised meetodid:
  • veredoping, sealhulgas autoloogse, homoloogse või heteroloogse vere või mistahes päritoluga erütrotsüütide toodete ülekandmine. Sellepuhul kantakse sportlasele üle tema enda või kellegi teise punased verelibled või neid sisaldavad vereproduktid. Veri võetakse tavaliselt kõrgmäestikutreeningu lõpus, hoitakse külmas ning kantakse uuesti sportlasele üle võistluste eel (4). Veredoping sarnaneb oma olemuselt EPO-le kuid on kohese efektiga . Terviseriksid selle puhul on trombide oht, allergiate risk, vere kokkusobimatuse risk ja ägedate infektsioonide risk nagu HIV.
  • hapniku sidumist, hapniku edasikandumist või kudede hapnikuga varustamist kunstlikult soodustavate preparaatide kasutamine, nende hulgas ( loetelu ei ole ammendav ) perfluoroühendid, efaproksiraal (RSR13) ja modifitseeritud hemoglobiinipreparaadid (nt. hemoglobiinipõhised vereasendajad, mikrokaitsekattega hemoglobiinipreparaadid), välja arvatud lisahapnik.
    M2. Keemiline ja füüsikaline manipuleeriminie
  • keelatud on võltsimine või võltsimiskatse eesmärgiga muuta dopingukontrolli ajal kogutud dopinguproovide terviklust ja kehtivust. Need toimingud hõlmavad kateteriseerimist, uriini asendamist ja/või muutmist (nt. proteaasid ) (toimingute loetelu ei ole ammendav).
  • intravenoossed infusioonid on keelatud, välja arvatud õiguspärastel juhtudel haiglaravi või kliiniliste uuringutega seoses.
    M3. Geenidoping
    Järgnev on keelatud seoses sportliku sooritusvõime potentsiaalse tõhustamisega:
  • rakkude või geneetiliste elementide (nt. DNA, RNA) ülekanne;
  • geenide väljendumist muutvate farmakoloogiliste või bioloogiliste ainete mitteraviotstarbeline kasutamine (4). Spordis pole geenidopingu kasutamist praegu teada kuna tegu on uue ja keerulise meetodiga. Võimalikud eesmärgid võivad olla EPO tootmise suurendamine ja lihaste kasvufaktorite stimuleerimine kehas.
    Kokkuvõte
    Enamik arutletud dopinguaineid või kui nimetada neid ka keelatud aineteks on päritolult tegelikult ravimid. Neid ravimeid kasutatakse osaliselt ägedate haigusseisundite ravimiseks. Vastavalt sellele on neil ravimitel ühelt poolt nende soovitud toimed haigusseisundile, aga teisel poolt on neil soovimatud kõrvaltoimed.
    Ravimite kasutamise probleem tulemust parandavate ainetena on selles, et terved
    sportlased kasutavad ravimeid tegeliku vajaduseta. Peale selle on enamik kuritarvitatud aineid sisse võetud nii nimetatud suprafarmakoloogilistes annustes, mis tähendab, et suuremates annustes kui on seda ettenähtud. Samuti manustatakse aineidi erinevates kombinatsioonides („ kuhjumine ”) eelneva meditsiinilise uurimiseta, mis põhjustab meditsiinilised kõrvaltoimed, mida keegi ei suuda ette ennustada. Siiski on teada, et paljudel juhtudel on just noorte sportlaste äkksurm keset võistlust üks selline meditsiiniline kõrvalmõju.
    Paratamatult areneb dopingu avastamine oluliselt aeglasemalt kui uute dopingainete- ja meetodite loomine ja kasutamisele võtmine. Sellegi poolest on jõutud niikaugele, et osade dopingainete kasutamine on peaaegu lakanud, sest efekt ei ole kuigi suur, aga vahelejäämise võimalus praktiliselt kindel. Kuna spordist on üha enam saamas äri, on tekkinud kahtlusi selles, kas kõik dopinguproovi läbinud ja negatiivse tulemuse saanud on tõesti puhtad, sest maailmatasemel tippatleedi dopingukasutajaks kuulutamine tooks kaasa spordiala populaarsuse languse, sportlase kõrvaldamise mingi ajani ning ka kohtuprotsessi.
    Kasutatud kirjandus:
  • http://www.hot.ee/sporter/Doping.html . Artikkel: „Dopingust ja kontrollist selle kasutamise üle”.
  • http://www.fitness.ee/artikkel/192/doping
  • www.doping-prevention.de
  • „Doping spordis“ lehekülg 132-134. Autorid: Rein Jalak, Moonika Viigimäe (spordimeditsiin)
  • „Maailma dopinguvastane koodeks . 2010. aasta keelatud ainete nimekiri. Rahvusvaheline standard.”
  • „Doping spordis“ Joe Noormets . Kättesaadav aadressilt: www.tlu.ee/opmat/ts/TSK6005)
    10
  • Vasakule Paremale
    Keelatud ained spordis #1 Keelatud ained spordis #2 Keelatud ained spordis #3 Keelatud ained spordis #4 Keelatud ained spordis #5 Keelatud ained spordis #6 Keelatud ained spordis #7 Keelatud ained spordis #8 Keelatud ained spordis #9 Keelatud ained spordis #10
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-09-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Vari Õppematerjali autor
    Referaat teemal keelatud ained spordis. Sisaldab endas põhilisi keelatud aineid ja keelatud meetodeid.

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Doping
    8
    doc

    Doping

    manipulatsioon terve indiviidi organismiga, või selle indiviidi poolt kasutatav- ükskõik millisel viisil- aine, mis ei ole organismi poolt toodetud, või füsioloogiline substants manustatuna ebatavalises koguses või ebatavalisel viisil, kindla eesmärgiga kunstlikult või ebaausalt mõjutada esinemistulemust nende indiviidide puhul, kes osalevad võistlusspordis. Doping võib olla keemiline aine (sagedamini anaboolne steroid vms), mis on vastavate spordiorganisatsioonide reeglites keelatud ainete nimekirja kantud ning mille kontsentratsioon sportlase organismis ei tohi ületada teatud piiri. Dopinguainete nimekirja võivad kuuluda ka tegelikku dopingut maskeerivad ained. Veredoping on sportlase vere hemoglobiinisisalduse tõstmine vereülekande teel, kui seda ei tehta ravieesmärgil. Geenidoping on geenmanipulatsioon, mille tõttu on sportlasel paremini arenenud lihased vm organid. Geenidoping võib olla ka kaasasündinud genoommutatsioon. KEELATUD AINETE KLASSID SPORDIS

    Kehaline kasvatus
    Doping spordis
    5
    doc

    Doping spordis

    vastupidavust. Sel ajajärgul kasutati põhiliselt erguteid, mida anti lisaks sportlastele ka traavivõistlustel hobustele ja võidujooksudel koertele. 20. sajandil omandas dopingu mõiste hoopis laiema tähenduse ning seda on aastate vältel püütud korduvalt defineerida. Üldkasutatavaks ja lihtsaimaks loetakse Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) sõnastust: Doping on Rahvusvahelise Olümpiakomitee meditsiinikomisjoni poolt kehtestatud dopinguainete nimekirja kuuluvate keelatud ainete ja meetodite kasutamine. Sportlastel on keelatud kasutada ning arstidel, treeneritel ja teistel isikutel määrata ning sundida kasutama dopinguaineid või keelatud meetodeid, mis on määratud ROK-I või rahvusvaheliste spordialade föderatsioonide (liitude) poolt. Eestis teostab dopingukontrolli Eesti Antidopingu Keskus ja rahvusvahelised organisatsioonid, kes omavad vastavaid volitusi. Isikuid, kes kasutasid, õhutasid või sundisid

    Bioloogia
    Referaat - Doping
    16
    docx

    Referaat - Doping

    ............................... 4 Keelustamine.................................................................................................. 5 Keelatud meetodid......................................................................................... 6 Eesti doping.................................................................................................... 7 Dopingu kontroll............................................................................................. 8 Doping Doping on spordis reeglitevastane vahend, mida kasutatakse võistlustel paremate tulemuste saamiseks. Dopingu kasutamine on vastuolus ausa mängu põhimõttega, kuna seab võistleja konkurentidega võrreldes eelisolukorda. Doping võib olla keemiline aine, mis on vastavate spordiorganisatsioonide reeglites keelatud ainete nimekirja kantud ning mille kontsentratsioon sportlase organismis ei tohi ületada teatud piiri. Dopinguainete nimekirja võivad kuuluda ka tegelikku dopingut maskeerivad ained.

    Kehaline kasvatus ja sport
    Doping
    2
    sxw

    Doping

    Doping on Maailma Antidopingu Agentuuri poolt kehtestatud dopinguainete nimekirja kuuluvate keelatud ainete ja meetodite kasutamine. Maailma Antidopingu Agentuur (inglise keeles lühendatult WADA) asutati 1999. aastal. Maailma antidopingu koodeks jõustus 1. jaanuaril 2004. Esimest korda ajaloos kehtivad ühtsed antidopingut reguleerivad seadused ja sätted kõigile sportlastele kõikidel spordialadel. Maailmas on olemas vaid üks rahvusvaheliselt tunnustatud keelatud ainete nimekiri. Keelatud ainete nimekiri määrab kindlaks need keelatud ained ja meetodid, mis on dopinguna keelatud alati, ning need, mis on keelatud võistlussiseselt. WADA avaldab dopinguainete nimekirja vähemalt üks kord aastas. Aine või meetod lisatakse keelatud nimekirja juhul, kui on tegemist varjava ainega või ta vastab järgnevast kolmest kriteeriumist kahele: · omab võimet suurendada või suurendab sportlikku sooritust, · omab potentsiaalset või tegelikku terviseriski,

    Kehaline kasvatus
    Doping
    11
    odt

    Doping

    all. 3 Tippspordis on kõige ohtlikumaks dopingurühmaks muidugi stimulaatorid, mille kasutamisel kaob sportlasel objektiivne ülevaade oma võimetest. Nende kasutajate hulgas on ka enim ohvreid. DOPINGUAINETE KLASSID ROK meditsiinikomisjoni poolt kinnitatud dopingainete klasside ja meetodite nimistu seisuga 01.09.2001. KEELATUD AINETE KLASSID a) stimulaatorid b) narkootikumid c) anaboolse toimega ained d) diureetikumid e) peptiid ­ja glükoproteiinhormoonid , nende analoogid ja mimeetikud Keelatud on tarvitada kõiki aineid mis kuuluvad ülaltoodud klassidesse, vaatamata sellele, et kõikide ainete nimetused ei ole äratoodud näidisnimekirjas. Seetõttu on kasutusele võetud termin-" ja nendega sarnased ained " . See termin iseloomustab ravimeid, mis on seotud vastavate aineklassidega oma farmakoloogilise toime ja/või keemilise struktuuri poolest. KEELATUD MEETODID a) veredoping

    Kehaline kasvatus
    Aus mäng spordis
    7
    docx

    Aus mäng spordis

    võib rikkuda erapooletuse põhimõtet ja eelistada võistlejat ühest riigist, riikide grupist, kontinendilt või etnilisest grupist. Erapooletu reeglite haldamine on kõigi kohtunike esmane kohus. 3) Reeglid treeningul. Mõningaid reegleid tuleb järgida ka väljaspool võistlusareeni. Tähtsaimad neist on kõlblikkus ja reeglid medikamentoossete ja farmakoloogiliste abivahendite kasutamise kohta. 3.Keelatud ained Tänapäeval võimaldab tehnika ja meditsiini areng sportlastel kasutada tunnustuse pälvimiseks ka ebaausaid võtteid. Levinud pettuse liik on näiteks keelatud ainete kasutamine, mis aitab sportlase võimekust tõsta. Kas dopingu kasutamine on eetiline või mitte? Kui sportlane on teadlik dopingu võtmise riskidest ning ta vabatahtlikult otsustab toniseerivaid aineid kasutada, on see tema isiklik valik. Kuid tekib küsimus, kas selline käitumine oleks teiste sportlaste suhtes aus

    Sport/kehaline kasvatus
    Spordiüldainete küsimused ja vastused kokku pandud
    26
    docx

    Spordiüldainete küsimused ja vastused kokku pandud

    Mõni selline uuring on andnud ka osaliselt positiivseid tulemusi, kinnitades näiteks IgA kontsentratsiooni suurenemist pikamaajooksjate süljes, ilma et see oleks mõjutanud ülemiste hingamisteede infektsioonide esinemise sagedust uuritud sportlaste seas. Kokkuvõttes on seniste andmete põhjal ennatlik soovitada sportlastele ternespiima kui efektiivset immuunsüsteemi tugevdamise vahendit. TAASTUMISPROTSEDUURID JA TAASTUMISVAHENDID SPORDIS. 1. Millised on treeningujärgsed taastumisvõimalused?  külma- (jäävannid, külmageelid jne) ja kuuma- (saun, soojendussalvid jne) protseduurid.  spetsiaalseid taastumisseadmeid (tervisekapsel, energiakookon, elektrostimulatsiooniseade, ultraheliseade jne)  spetsialisti teostatavaid taastumisprotseduure (spordimassaaž, manuaalteraapia jne). 2. Milles seisneb külma toime treeningujärgsel taastumisel?

    Toit, toitumine ja sportlik saavutusvõime
    Sportlase lihashooldus konspekt
    34
    doc

    Sportlase lihashooldus konspekt

    ning eemaldades jääkained, mis aitab rakkudel kiiremini taastuda. Kindlat veetemperatuuri ei ole soovitatakse 12-15 kraadi, 5-10 minutit. Riskid: · Liiga kaua külmas vees olemine võib põhjustada lihas kangust ja jäikust. · Külmakahjustused · Südamelöögisageduse vähenemine · Tõuseb vererõhk · Vatsakeste rütmihäired või südame seiskus · Krambid Soojaravi Laialdaselt kasutatav taastumisvahend spordis. Sooja kasutamine on lokaalselt näidustatud kroonilise lihasjäikuse, lihasspasmide ja -ainevahetushäirete korral. Sooja 6 võiks kasutada lihaste temperatuuri tõstmiseks (eriti enne treeninguid või võistluseid). Tähele panna, et lihasvalud võivad sageli olla põhjustatud põletikulistest protsessidest ja seega ei tohi kergekäeliselt sooja kasutada. Sooja kasutamisel: · Koe temperatuur tõuseb

    Sport/kehaline kasvatus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun