Kumb on andunud maailmale rohkem kas Kreeka või Rooma? (0)

Sarnased õppematerjalid

5

txt

Vana-Kreeka kultuuri kokkuvõte

1)geograafilised ja looduslikud olud Vana-Kreeka ja Vana-Rooma Geograafiliselt paiknes Vana-Kreeka aladel mis olid vga knkalised ning liigendatud paljude saarte ja poolsaartega mis tttu on kreeka tugevalt killustunud ning sajanditega srvukateks sltumatuteks riikideks jagunenud . Kreeklasi peeti tsivilisatsiooni lhtekohaks euroopas . Mere tee oli siiski levinud ning sellekoudu suhelid teiste maadega . Vana-Rooma oluliselt tasapinnalisem maaala kui Vana-Kreekas , mullastik oli neil aladel suhteliselt hea seega tegeleti enamasti plluharimisega . Rannajoont oli oliliselt vhem kui Kreekas seega suheldi mere teedpidi teiste riikidega vhem

Ajalugu

12

odt

Ajalooreferaat: Vana-Rooma

Rooma Hanna Seeder 10 E Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 2008  Sisukord Eluolu Ühiskonna üldilme Seisused Orjad ja vabakslastud Perekond ja kasvatus Kalender Rõivastus ja toit Roomlaste elamud ja Rooma linn Avalikud mängud Kultuur Kreeka mõjud rooma kultuuris Teater Kõnekunsti areng. Cicero Kultuuri õitseng Augustuse ajal Vergilius Ajalookirjutus Rooma kirjandus pärast Augustust Kreeka kultuur Rooma keisririigi ajal Usk Rooma riigis Rooma jumalused Riigi osa religioonis. Preestrid ja kultus Ennustamine Kristluse tekkimine Kristluse tekkimine Kristluse levik Kristlased ja Rooma riik  Eluolu

Ajalugu

15

docx

Antiikaja teater

maagilisi mänge, millega paluti jumalalt head saaki. Mänguõnn pidi tooma õnne ka tegelikku ellu. Aastatuhandete jooksul arenes sellistest kombetalitusest näitekunst. Eri rahvaid on see isesugune. Teater kui meelelahutusasutus tekkis Vana-Kreekas. Etendused toimusid amfiteatris. On teada, et 534 eKr korraldati esimene tragöödiate võistlus. Etendati ka komöödiaid. Kreeklasi jäljendasid roomlased: ka nemad hakkasid etendama näidendeid, sealhulgas palju kreeka omi. Roomas etendati areenil ka veriseid vaatemänge, trikke loomadega jms, millest on hiljem arenenud tsirkus. Teatri algusaeg jääb kaugesse minevikku ning on seotud usu tseremoonia teha.(Vikipeedia: Teater) Tragöödia ja komöödia maskid (allikas: google) 4 1. Teater Kreekas 1.1 Teatri teke

Antiigi pärand euroopa kultuuritraditsioonis

15

doc

Antiikaja teater

mänge, millega paluti jumalailt head saaki. Mänguõnn pidi tooma õnne ka tegelikku ellu. Aastatuhandete jooksul arenes sellistest kombetalitustest näitekunst. Eri rahvail on see isesugune. Teater kui meelelahutusasutus tekkis Vana-Kreekas. Etendused toimusid amfiteatris. On teada, et 534 eKr korraldati esimene tragöödiate võistlus. Etendati ka komöödiaid. Kreeklasi jäljendasid roomlased: ka nemad hakkasid etendama näidendeid, sealhulgas palju kreeka omi. Roomas etendati areenil ka veriseid vaatemänge, trikke loomadega jms, millest on hiljem arenenud tsirkus. Teatri algusaeg jääb kaugesse minevikku ning on seotud usutseremooniatega.(Vikipeedia: Teater) Tragöödia ja komöödia maskid  2. Teater Kreekas 2.1 Teatri teke Teatri algeod sisaldusid juba rahvaloomingus, kus oli palju mängu ja dialoogi elemente

Kultuuriajalugu

13

doc

Kreeka ja Rooma teater

Paljudel juhtudel eraldus koorist eeslaulja, kellega kooril arenes dialoog. Miimilised mängud koos maskeerimisega (kasutati mõne jumala, deemoni ja eriti loomade maske) etendasid tähtsat osa põllunduskultustes: viljakuspidustuste ajal kujutati neis mängudes vana surma ja uue sündi, noore võitu vana üle, viljakusdeemoni surma ja ülestõusmist. Õgimine, suguline ohjeldamatus, ropendamine pidid kindlustama hea viljasaagi, loomade sigivuse ja toidukülluse-aasta. Kreeka kultusliku draama näidiseks võib olla püha mäng müsteeriumide ajal, mida peeti Eleusises. Siin kujutati Persephone röövimist allmaailma jumala Hadese poolt, Demeteri rännakuid kadunud tütre otsinguil, Persephone tagasitulekut maa peale; kujutati ka Zeusi ja Demeteri abiellumist (see on eufemism). Surmale järgnes elu, nutule juubeldus. Jumaluste osi etendasid preestrid. Ettekanne kordus aastast aastasse tardunud, muutumatuis vormides.

Uurimistöö alused ja metoodika

9

doc

Kreeka ajalugu

Ajaloo kontrolltöö kordamine §25, §26, §27 §25 ühiskond ja eluolu ühiskonna üldilme · Linnriigist hakati arenema linnadeks · Rikastest inimestest enamik elasid linnades kaasa arvatud suurmaaomanikud · Roomlaste arvates oli linn ja tsiviliseeritud elu omavahel lahutamatult seotud. · hindasid väga oma esivanemate vaimset ja kõlbelist pärandit · vallutussõdade tägajärjel sattusid suurel määral Kreeklaste kultuurimõju alla. o õpiti kreeka keelt o loeti kreeka kirjandust o võeti oma ks kreeka kombeid ja uskumusi · teine osa Roomlasi oli sellele väga tugevalt vastu. · kardeti rooma muistsete vooruste hääbumist kreeklaste ja idamaalaste halva mõju tõttu. Seisused · Roomas oli seisuslik ühiskond · kõige kõrgemal astmel asus pärilik senati aristrokraatia o vabariigi ajal tulid suursugusematest patriitsi- ja plebeisuguvõsadest(nobeliteedi hulgast)

Ajalugu

24

pdf

Rooma, vabariik ja keisririik

ROOMA Itaalia greograafilised olud ja elanikkond Vahemeremaade hulgas kesksel kohal paiknev Apenniini poolsaar kandis juba vana-ajal Itaalia nime. Kogu poolsaart läbivast Apenniini mäeahelikust hoolimata on Itaalia Kreekaga võrreldes on vähem mägine ja põlluharimiseks sobivaid tasandikke leidub siin rohkem. Ka rannajoon pole sedavõrd liigendatud ja sopiline nagu Kreekas. Seetõttu pöörasid Itaalia elanikud põhitähelepanu põlluharimisele, pidasid omavahel ühendust eelkõige maismaad mööda ja tegelesid meresõiduga vähem, kui kreeklased. Itaalia geograafiline ühtsus lõi siin paremad eeldused ühtse riigi tekkeks, kui Kreekas. Kuna Itaalia on kolmest küljest piiratud merega, siis sattusid sealsed rahvad Vahemere

Ajalugu

8

doc

Rooma

Sõjavägi muutus elukutseliseks, sest vallutatud aladel oli vaja alalist sõjaväge. See sõltus suuremalt osalt väepealikust. Viimased võisid isegi ignoreerida senati otsuseid ja nii tekkisid Roomas kodusõjad. 30 eKr võttis Octavianus ainuvõimu (+ nime Augustus) ja vabariigist sai keisririik. Armee Võimas sõjalaevastik, müürilõhkujad, piiramistornid, katapuldid -->roomlased olid parimad kindluse piirajad, oskasid kaitsta oma sõjalaagreid. Keisririigi ajal pidid nad aina rohkem piire kaitsma ja nii tekkis piirikaitsevöönd limes Romanus (ld k "Rooma piir"). Peamine väeüksus oli leegion (5000 in) ­ raskerelvastusega jalaväelased. Malelaua üksused. Riiklik korraldus keisririigi ajal Loobuti rahvakoosolekute kokkukutsumisest, riigi juhtimine koondus keisri kätte. Senat oli valitseja nõuandja ja magistraadid viisid otsuseid ellu. Senatisse tõusid Itaalia aristokraatia esindajad. Munitsiipiumi staatus linnades: elanikud said Rooma kodakondsuse, kuid linn

Ajalugu

Kommentaarid (0)