12. klass Antsla Gümnaasium Ala valiku põhimõtted ● Sport on midagi enamat kui seos inimese füüsilise tervisega. See aitab ka arendada meeskonnatööd, tõsta enesekindlust ja tunnetada oma keha. Mõnele sobivad meeskonna- ning teisele individuaalsed alad. Ühed kehatüübid sobivad rohkem ühe spordialaga, teised teisega. Kuidas valida õige spordiala? ● Uurida ja tutvuda kodupiirkonnas harrastatavate spordialadega. ● Kui on kiirust, jõudu, osavust, vaimset tugevust ja töötahet, ollakse võimeline osalema igal spordialal. ● Üksikalad õpetavad püsivust, pühendumust ja tõstavad lapse enesehinnangut. Kuigi spordiala harrastatakse üksi, siis on palju võimalusi sotsialiseerumiseks ja teistega võistlemiseks, mis annab samad eelised kui võistkonna sport. Enne treenimist vajalik tegevus ● Tervisekontroll - enne, kui alustad treeningutega, peaksid
imetlust. 1909.aastal viis uudse idée ellu Selfridges, olles esimene kauplus, kus pandi kosmeetikatooted välja, nii, et ostja võis neid proovida ja värvidega katsetada. Kaubamajad muutusid tähtsaks ainult mitte pakutava kauba pärast, vaid olid kohad, kus moodsad naised end kohe kindlasti näitamas käisid. See oli lõputu edvistamise ja uhkeldamise aastakümme. Vastsetes tütarlastele mõeldud haridusasutustes hoogustus naiste spordialadega tegelemine. Spordist oli saanud üldtunnustatud viis vastassooga kohtumiseks. Suusatamine, golf, tennis ja isegi muusika saatel rulluisutamine olid kõik väga populaarsed meelelahutamise viisid. Populaarne olemisel oli meeletu mõju ning tänu sellele hakkasid moehuvilised naisterahvad nende spordialadega väga innukalt tegelema. Ladies Realm ja Windsor olid tolle aja juhtivad naisteajakirjad nende arvamuste üle ilust, elust ja moraalist arutledes kulutati tunde.
Lisaks sellele on võimlemisega võimalik ära hoida ja leevendada mitmesuguseid rasedusest tingitud vaevusi. Sobivad treeningud Käimine (kepikõnd) Ujumine Vesivõimlemine Jalgrattasõit Mõõdukas tempos areoobikatund Rasedatele mõeldud jooga Treening tuleks lõpetada valu, pearingluse, halva enesetunde ja/või jõuetuse korral Millised spordialad on keelatud ? Miks? Pallimängud Ratsutamine Vee- ja mäesuusatamine Sukeldumine Allveeujumine Nende spordialadega võib kaasneda kõrge traumade oht, äkilised suuna muutused ja võimalikud kokkupõrked teiste mängijatega. Treeninguks sobilik riietus Selga tuleks panna mitmekihiline riietus, mis võimaldab palavuse tekkides osa riideid ära võtta ja sel moel kehatemperatuuri tasakaalus hoida. Jalga panna mugavad jalatsid. Mitte asuda treenima päris tühja kõhuga ning treeningu ajaks varuda pudel vett. Ettevaatuseks treenimisel Väsimuse tekkides tuleb koormust vähendada ja
Minu ettekandes on kirjas , kes tegi FC Barcelona klubi ja mis aastal ning palju muud. FC Barcelona FC Barcelona on Hispaania spordiklubi, mille asutas Barcelonas 1899 Hispaaniasse kolinud sveitslane Juan Hans Gamper. Praeguseks on klubi kasvanud enneolematult suureks, üle 170 000 liikme. 108 000 liige oli paavst Johannes Paulus II, kes sai klubi liikmeks 1982. aasta Hispaania-visiidi ajal. Klubis tegeldakse jalgpalli, korvpalli, käsipalli, võrkpalli, ragbi, rulluisuhoki ja teiste spordialadega. FC Barcelona on üks kolmest Hispaania klubist, kes on osalenud kõigil seni peetud maa meistrivõistlustel jalgpallis. Teised on Madridi Real ja Bilbao Athletic. Enne meistrivõistluste korraldamise algust jõudis FC Barcelona 8 korral võita Hispaania karika. FC Barcelona tuli ka esimeseks Hispaania jalgpallimeistriks hooajal 1928/1929. 17. mail 2006 võitis FC Barcelona jalgpallimeeskond UEFA Meistrite Liiga finaalkohtumise Londoni Arsenaliga 2:1. Meeskonna treener Frank
kui nende eakaaslastel, kes ei tegele spordiga. Noored naissportlased ja mittesportlased ei saa piisavalt kaltsiumi ja ei suuda omastada piisaval määral rauda. Croll ja tema meeskond leidis ka selle, et põhi- ja keskooli õpilaste harrastatavad tegevused nagu näiteks: jõusaal, uisutamine ja maadlus, olid toitumisharjumuste näitajad sama head või isegi paremad, kui samaealistel õpilastel, kes tegelevad meeskonnaspordialadega. Kuigi uuringud on näidanud , et harrastusspordiga seotud spordialadega tegelevad inimesed võtavad vastu vähem kaloreid ja toitained, kui nad tegelikult vajavad. See võib tuleneda sellest, et noored ei tegele päris proffispordiga keskooli tasemel ja selle tõttu suudavad nad hoida paremini toiduprofiile kui proffisportlased. Uurijad võrdlesid noorte toitumisharjumusi. 250 neist tegelesid aktiivselt harrastusspordiga 1,465 tippspordiga ja 858 ei tegele üldse spordiga. Täideti toitumisharjumuste kohta küsimustik:
sest mul on luud elastikud kõik kukkumised vastikud ma lõpule viin naeruga teen vettehüppeid aeruga ja benjihüppeid sooritan perfektselt ilma nöörita Meeldib, kuna selles luuletuses on kasutatud paarisriimi. Meeldis ka sellepärast, et luuletuse mõte ja luuletuse pealkiri läheb kokku, ilma et pealkirjas kasutatud sõna "vedrumehike" pole kasutatud. Luuleanalüüs Contra luules esines väga palju erinevaid teemasid, suurem osa oli aga seotud spordialadega. Näiteks: kalasport, Urvaste-Tartu rattaralli, rabajooks, Tartu sügisjooks. Contra kirjutab oma luulet nii lüürilises kui ka proosalises liigis. Luulekujundid Isikustamine: värisevad väravad. Epiteet: turjad tiivulised; mustvalgel kirja pandud fakt; uni kummituslik, jäle, halb; jooksen, kargan nagu pull; musttuhat jäätunud järve; sirget siledat silgake. Metafoor: välejalg; me ei lase nina norgu; ei liigutanud ka õit;
2. Haridus ·Koolid: ,,Kuninglike järglaste maja", kus õppisid tulevane vaarao ja kõrgemate ülikute pojad; kool ametnike poegadele ja templikoolid. ·Õpetajad: preestrid (ranged) ·Õpilased: Koolis käisid ainult poisid; enamik õpilasi pärines rikastest peredest kuid ka lihtrahva lastel oli mingi võimalus kooli pääseda. ·Õppeained: astronoomia, matemaatika, astroloogia, tarbekunst; tegeleti ka mitmesuguste mängude ja spordialadega. 3. Teadus oli praktilise suunitlusega, jäi põhiolemuselt praktikas kasulike õpetuste ja näpunäidete kogumiks. ·Astronoomia: Loodi päikesekalender (Siriuse taevasse ilmumise järgi) ·Geomeetria: Osati arvutada kolmnurga ja ringi pindala ning silindri ja püramiidi ruumala, mis oli vajalik ehitustegevuses. ·Arstiteadus: Osati teha silmaoperatsioone; haigusele mõisteti diagnoos ja kohane ravi, mitte palved ega maagia; valmistati ravimeid (salvid, joogid). 4. Kirjandus
saada, peab maksma raha. Raha saamiseks peab tegema tööd. Töökoha saamiseks on vaja olla haritud. Elu kergendamiseks on vaja olla haritud. On olemas kahte sorti inimesi. Ühed on sellised, kes ostavad suure maja, kiire auto ja teisi asju ehk ta on raha laristaja. Nad elavad võimalikult luksuslikult ning võtavad oma elust viimast. Kui olla selline inimene, siis võiks osta suure maja, ühe maasturi ja ühe sportauto, kaatri. Tuleks hakata tegelema ka kallimate spordialadega. Kindlasti läheb söök maksma ja tuleb maksta ka maja kütte ning bensiini eest. Teised inimesed on sellised, kes ei kuluta raha, vaid hoiavad oma lastele või annetavad lastekodudele, haiglatele või teistele vaja minevatele kogudustele. Nendel on kas natuke suurem korter või keskmise suurusega maja, tavaline sõiduauto ning nad maksavad kütte eest vähem. Nad peavad ka söögi ja bensiini eest maksma. Nemad ostavad näiteks telefoni ja kasutavad seda võimalikult kaua,
arvamusi, ning kas on neil üldse kellegile nendest rääkida? Noorte sõna kuulda võttes, võib lahendada palju asju, mis on seotud kooli või vaba aja sisustamisega. Enamus noori veedavad oma vaba aja õues. See on väga tähtis, et mõeldaks noorte peale, kuna kui pole millegi mõistlikuga aega sisustada, tekivad lollid mõtted. Suur roll mängib ka sõpradel, aga kui noorte jaoks on moodustatud meeldiv keskkond, siis pole põhjust selle eiramiseks. Suur osa tegeleb extreem spordialadega (uisk, rula, lumelaud, bmx jne), nende jaoks ehitatakse spetsiaalsed pargid, kus saab erinevaid manöövreid teha. Seal käivad nii harrastajad, kui ka niisama vaatlejad. Teine, mis noortele loodakse on pallimängude väljakud, kus veedetakse samuti palju aega. See kõik on väga hea, kuid oleks parem, kui erinevad vabaaja veetmis vormid oleks ühes kohas koos. Siis saaksid noored valida tegevusi või neid muuta. Hetkel on platsid erinevates paikades, mis tähendab, et muu tegevuse jaoks on
mõnes mõttes väga hea. See õpetab inimesi arvestama teistega. Näitab, et kogu elu ei käi ainult ühes riigis, pikapeale muudab inimesed tolerantsemaks ja avardab tohutult inimeste silmaringi ja teadmisi. Läbi võõraste rahvaste saame me teada, mis toimub mujal maailmas. Õpime, et on olemas palju rohkem võimalusi ja teguviise, kui me kasutame ja teame.Tänu neile puutume rohkem kokku teistsuguste muusikastiilidega, toitudega, spordialadega, moega ja palju muu säärasega. Kindlasti on kasulik ka see, kui igapäevaselt jõuavad meie kõrvu erinevad võõrkeeled. Võõrkeelte õppimisele annab see väga palju juurde. Riigile tuleb kasuks ka see, kui teistel maadelt koonduvad meile arukad, targad ja ettevõtlikud inimesed, kes suudavad edendada majandus-ja igapäevaelu. Senimaani, kuni asi ei muutu äärmuslikuks ja võõrad rahvad ei hakka ühte riiki üle võtma on multikultuurne ühiskond lausa vajalik
võimalik valida ka mitu varianti). Kui mõni küsimus on arusaamatu või Te soovite midagi täpsutada, siis palun võtke meiega ühendust jaluses olevate kontaktandmete kaudu. TÄNAME TEID VASTUSTE EEST! 1. Kas Te hoolite enda tervisest? Jah 1 Ei 2 2. Kas Te tegelete spordiga? Jah 1 Ei 2 Kui vastasite „Ei“, siis palun jätkake küsimusest nr 11 3. Palun märkige, milliste spordialadega Te olete tegelenud viimase 2 kuu jooksul. (võimalik valida mitu varianti) Jooksimine 1 Aeroobika 1 Ujumine 1 Pallimängud 1 Jõusaal 1 Kergejõustik 1 Muu................................................................................................................................... 4
parem ja vastupidavam töö. (Viide: http://www.cs.ut.ee/~vello/VoimlemiseOpik.PDF) Akrobaatika Akrobaatika on üks esinemiskunstidest ning seda viljeldakse ka spordis. See hõlmab keerulisi tasakaaluharjutusi, väledust ning koordinatsiooni. Pea igasugust spordiala, mis kätkeb endast täielikku kehalist liikuvust eriti lühikestes, tugevasti kontrollitud liikumiste pursetes saab pidada akrobaatikaks ning on olemas arvestatavat kattumist tantsu, erinevate spordialadega, nt vette hüpped ning usukommetega. ( Viide: https://www.salto-youth.net/downloads/toolbox_tool_download-file-252/hold.jpg) Kommentaar: Joonisel on näidatud kuidas õigesti toetada erinevate harjutuste puhul . (Viide: https://www.salto-youth.net/downloads/toolbox_tool_download-file- 250/acrobaticalsteps.jpg ) Kommentaar : harjutuste näide ( viide: https://www.salto-youth.net/downloads/toolbox_tool_download-file-253/pyramids.jpg ) Kommentaar: püramiidid (viide: https://www.salto-youth
Eestis on väga palju häid sportlasi, kes on saavutanud väga head tulemused olümpial, kuid ka väiksematel võistlustel. Silmapaistvamad sportlased Eesti ajaloos on Andrus Veerpalu, Markko Märtin, Erki Nool, Kristina Smigun-Vähi. Ma arvan, et Eestis on palju häid sportlasi just sellepärast, et siin on neli aastaaega ja inimesed saavad valida, milline spordiala just neile meeldib ja millisel spordialal on tulemused parimad. Kevad, suvi, sügis ja talv võimaldavad tegeleda paljude spordialadega. Eestlased on kultuursed ja haritud rahvas, kes ei ole õppinud ainult ühte eriala, vaid mitut ja oskavad seega erinevaid töid teha, et elus toime tulla. Eestlased on alati olnud töökas rahvas. Mõni inimene usub, et Eesti on hukas, mõni aga arvab, et kõik on korras. Tegelikult ei saagi kõik inimesed seaduse järgi elada, alati on pahatahtlikke ja halbu inimesi, nii ka teistes riikides. Ma arvan, et Eesti on suhteliselt korralik riik ja minu
11. Eesti meister iluvõimlemises aastal 1978 (perekonnanimi). Mererajooni laste ja noorte SK. Vastuseks on üks esinemiskunstidest ning seda viljeldakse ka spordis. Hõlmab keerulisi tasakaaluharjutusi, väledust ning koordinatsiooni. Pea igasugust spordiala, mis kätkeb endast täielikku kehalist liikuvust -- eriti lühikestes, tugevasti kontrollitud liikumiste pursetes -- saab pidada selleks ning on olemas arvestatavat kattumist tantsu, erinevate spordialadega, nt vettehüpped ning usukommetega. Vastused leiab altpoolt, järgmiselt lehelt! 1. R Õ N G A S 2. K I K K A S 3. P Ö Ö R D E D 4. P O O M 5. R Ö Ö B A S P U U D 6. P A L L 7
sümptoomidegruppi, mis esines nende patsientidel. Nad avastasid, et kõik patsiendid olid noored, kasvueas ja väga sportlikud. Haiguse põhjuseks on põlveliigeste ülekoormus, mis tekitab liigeses põletikku ja turset ning valu. Põletik tekib kohas, kus põlvekeder kinnitub sääreluu külge. Seal võivad tekkida isegi väikesed, vaevumärgatavad luumurrud. Valu tugevneb tavaliselt trenni käigus, kus on vaja hüppamist. Noortel, kes tegelevad selliste spordialadega nagu korvpall, võrkpall, jalgpall, iluuisutamine ja iluvõimlemine, esineb OSH-d rohkem. Enamasti on haaratud üks põlveliiges, harva ka mõlemad. Poistel esineb OSH-d sagedamini, tüdrukutel harvem. OSH sümptoomid on: *valu, turse põlves või põlve all säärel *Valu tugevneb sportides, eriti jooksmisel ja hüppamisel *Lonkamine pärast trenni *Sümptoomid vähenevad, kui trenni ei tee. On oluline teada, et sõltuvalt põlveliigese seisundist võivad sümptoomid olla väga erinevad.
- või 1883. aastal Saksamaal. Lapsepõlves oli ta viletsa tervisega: põdes astmat, rahhiiti ja reumat. Oma haiguste tõttu pühendas J.Pilates kogu oma elu hea füüsilise vormi saladuste väljaselgitamisele. Ta uskus, et kui inimese nahk on võimeline pidevalt uuenema, siis peab samamoodi olema võimalik tervendada ja tugevdada kõiki organeid ning kogu organismi. 14-aastaselt oli temast saanud treenitud kehaga aktiivne kulturist. Ta tegeles paljude spordialadega, näiteks suusatamise, sukeldumise, poksi ja võimlemisega. Esialgsed kogemused teiste treenimisel sai ta Esimese maailmasõja ajal haiglas sanitarina töötades, kus leiutas ka spetsiaalsed abivahendid, mis koosnesid haigla voodite külge kinnitatud vedrudest. Nende põhjal töötas ta hiljem välja tänaseks klassikalised Pilatese masinad Reformeri(populaarseim Pilatese masin, mis täiustab treeningut, lisades harjutustele takistust
Läbi aegade on tehtud palju uuringuid laste ja spordi seostest. Sageli räägitakse nendes uuringutes madalast laste füüsilisest aktiivsusest ja abinõudest, kuidas tõsta laste füüsilist aktiivsust. Selle uurimistöö teema valisin eelkõige põhjusel, et tegelen ise spordiga küllaltki aktiivselt. Selles õpilasuurimistöös selgitan ma välja Paide Ühisgümnaasiumi kümnenda kuni kaheteistkümnenda klassi õpilaste spordiga tegelemise harjumusi. Töö eesmärgiks on uurida, milliste spordialadega ja kui tihedalt tegeletakse, kus ala harrastatakse, kui palju selle eest peab maksma praeguse raske majanduskriisi ajal. Kogu teoreetiline materjal saadakse refereeringute teel kirjandusallikatest ja oma andmed kogutakse küsitluse abil. Küsitluses osalesid ainult Paide Ühisgümnaasiumi vanema astme ehk 10. kuni ka 12. klassi õpilased. Spordiga tegelemine pole alati positiivne, võib leiduda ka negatiivseid faktoreid. 3 1
SISSEJUHATUS Mis on akrobaatika? Akrobaatika on üks esinemiskunstidest ning seda väljendatakse ka spordis. Akrobaatikaga on võimalik tegeleda erineva kehalise ettevalmistusega inimesel igas vanuse astmes. See hõlmab keerulisi tasakaaluharjutusi, väledust ning koordinatsiooni. Pea igasugust spordiala, mis kätkeb endast täielikku kehalist liikuvust- eriti lühikestes, tugevasti kontrollitud liikumises- võib nimetada akrobaatikaks. Akrobaatika kattub tantsu, erinevate spordialadega, näiteks vettehüpped ning usukommetega. Akrobaatika harjutused arendavad jõudu, osavust, painduvust, kiirust, liigutuste koordinatsiooni, ruumitaju, tasakaalutunnetust ja teisi omadusi. Paljude elukutsete omandamine lausa nõuab akrobaatikaga tegelemist, et arendada julgust, otsustavust, enesejulgestuse ja abistamise oskusi. Akrobaatikal on pikk ja iidne ajalugu. Siiski ei loetud akrobaatikat kuni kaasajani võistlusspordiks. 3 MÕISTED
eriti külmema kliimaga riikides. Suusatamine on ka harrastus- ja võistlusspordiala. See on kõige populaarsem taliolümpiamängude spordiala. Suusatamist harrastatakse mitmes variandis, näiteks murdmaa-, mäe- ja vigursuusatamisena. Suusahüpetes on oluline mitte otseselt suuskadega laskumine, vaid sellele järgnev õhulend. Samuti kombineeritakse suusatamist teiste spordialadega, näiteks laskesuusatamises laskmisega. Kahevõistlusühendab suusahüpped ja murdmaasuusatamise, Alpi kahevõistlus aga kaks mäesuusatamise ala: kiirlaskumise ja slaalomi. Kuna traditsiooniline suusatamine on võimalik ainult talvel, on sellele leiutatud suvised alternatiivid: rullsuusatamise puhul on suuskade all rullikud, veesuusatamine toimub aga veepinnal, kus suusatajat veab edasimootorpaat
Kui naisel esineb kroonilisi haigusi või esineb probleeme raseduse ajal - peab enne kehaliste harjutustega alustamist nõu pidama oma arstiga. Kehalised harjutusred võivad olla vastunäidustatud, kui esineb: rasedusaegne kõrgenenud vererõhk, rasedustoksikoos, preeklampsia, varasem raseduse katkemine või enneaegne sünnitus, platsenta eesasetus, kaksikud või esineb märke loote kasvu aeglustumisest. Rasedusel ajal on keelatud tegeleda spordialadega, millega kaasneb kõrge traumade oht, näiteks ratsutamine, pallimängud, veesuusatamine jt. Kõige paremini sobivad rasedatele võinlemine, ujumine, kõndimibe, joogaharjutustega võimlemine, vesivõimlemine. Harjutuste koormuse valikul tuleb lähtuda kolmest tegurist: treenitusest enne rasedust, raseduse suurusest ja raseduse kulust. Kui enne rasedust on naine regulaarselt tegelenud mõne spordialaga, võib ta ka raseduse ajal treenida
Juhendaja: Liidia Petrova Põlva 2008 Akrobaatika Akrobaatika (tuleneb kreeka keelest: akros -- kõrge; bat -- kõndima) on üks esinemiskunstidest ning seda viljeldakse ka spordis. See hõlmab keerulisi tasakaaluharjutusi, väledust ning koordinatsiooni. Pea igasugust spordiala, mis kätkeb endast täielikku kehalist liikuvust - eriti lühikestes, tugevasti kontrollitud liikumiste pursetes - saab pidada akrobaatikaks ning on olemas arvestatavat kattumist tantsu, erinevate spordialadega, nt. vettehüpped ning usukommetega. Ühes teatmeteoses (1985, ENE1, Eesti Nõukogude Entsüklopeedia, A-Cent Tallinn: Valgus) on akrobaatikat kirjeldatud järgnevalt: akrobaatika- tsirkusekunsti liik, hõlmab keerukaid trapetsil ja köiel, hobustel ja kaaslaste õlgadel tehtavaid harjutusi, hüppeid, jõuharjutusi. Sai tsirkuses oluliseks alates 18saj. lõpust, hiljem kandunud ka estraadile ja sporti.
Toitumine erinevatel spordialadel 2019 Sissejuhatus Toidu valimine, mis annab energiat võistluste ja trenni toetamiseks, on hädavajalik ja võib olla üsna keeruline. Erinevatel spordialadega tegeledes peab erinevalt toituma. Et saavutada parimaid tulemusi peab toituma vastavalt. Et saavutada parimad tulemused on välja töötatud erinevatel aladel võistlejatele spetsiaalsed menüüd. Mida järgides saadakse kätte võistluseks vajalikud toitained. Korvpalluri toitumine Korvpallurite keskmine kcal arv päevas jääb umbes 3500 ja 4600kcal vahele päevas kõik oleneb mängija positsioonist ja kaalust. Mängude vahel peab jälgima kehakaalu
harjutustega, milleks kasutatakse õhuga täidetud poolikut kummipalli. AKROBAATIKA Akrobaatika on üks esinemiskunstidest ning seda viljeldakse ka spordis. See hõlmab keerulisi tasakaaluharjutusi, väledust ning koordinatsiooni. Pea igasugust spordiala, mis kätkeb endast täielikku kehalist liikuvust -- eriti lühikestes, tugevasti kontrollitud liikumiste pursetes -- saab pidada akrobaatikaks ning on olemas arvestatavat kattumist tantsu, erinevate spordialadega, nt vettehüpped ning usukommetega. ILUVÕIMLEMINE Iluvõimlemine on ennekõike võistlussport, millega üldjuhul tegelevad noored vanuses 6-17. Seepärast võib iluvõimlemisest rääkida kui noortespordist. Märkimisväärsete sporditulemuste saavutamiseks treenivad lapsed sageli aastaid. Nendest tippu jõuavad aga vähesed. Sportlik ettevalmistus iluvõimlejatel jagatakse viide etappi: 1. algettevalmistus 5-7 a. (enamasti varem) 2. esialgne baasettevalmistus 7-10 a. 3
piisavalt teadmisi ja ettevalmistust selles valdkonnas. Paljud muusikateadlased väidavad, ei iga muusika elus füüsilised harjutused peavad seisma olulisel kohal. Asi on selles, et füüsilised harjutused aitavad täiendada oma eriala tehnikat ja aitavad vältida professionaalseid haigusi. Väga kasulik on võimlemine hommikul, veeprotseduurid, karastamine ja massaaž. Mõned teadlased rangelt soovitavad arendada ja treenida oma lihaseid, tegeleda talviste ja suveste spordialadega, tennisega, ujumisega. Ujumist üldse peetakse kõige sobivamaks spordialaks muusikute jaoks, esialgu puhkpillimängijate ja lauljate jaoks, kune ujumene arendab hingamissüsteemi. Lisaks, enamus lihaseid on lõdvestanud, väheneb pinge selgroo peale. Lisaks, ujumine aitab füüsiliste traumide ravimisel (nihestus, venitus). Oluline on see, et ujumine karastab. Kasulikud on ka erinevad spordimängud (korvpall, võrkpall), kuna sellised mängud arendavad
2. SPORDI TEGEMISE VÕIMALUSED KURESSAARE GÜMNAASIUMIS Kuressaare Gümnaasiumis on antud ajahetkel suhteliselt avarad võimalused spordiga tegelemiseks. Huvilised on oodatud tegelema: korvpall, võrkpall, saalihoki, jalgpall, kergejõustik ja ujumine. Kuresaare Gümnaasiumis on olemas täismõõtmetes saal, see tähendab, et saali mõõtmed vastavad nõuetele. Täismõõtmetes saal võimaldab koolis tegeleda näiteks korvpalli, võrkpalli, saalihoki ja teiste sise- ja spordialadega. Kuressaare Gümnaasiumil on ka täiesti oma ujula nelja ujumisrajaga, mis on linna koolides ainulaadne. Oma ujula annab võimaluse saada algõpetust erinevate ujumisstiilide kohta ja ka osaleda ujumistreeningutel. Koolis on jõusaal, kus on erinevate seadmete abil võimalik teha harjutusi ja hoida ennast vormis. Ka väljaspool siseruume on mitmekülgsed võimalused spordiga tegelemiseks.
Vanim suusk on pärit Rootsist ning see oli lai ja lühike. Tänapäeval harrastatakse suusatamist paljudes maades, eriti külmema kliimaga riikides. Suusatamine on ka harrastus- ja võistlusspordiala. See on kõige populaarsem taliolümpiamängude spordiala. Suusatamist harrastatakse mitmes variandis, näiteks murdmaa-, mäe- ja vigursuusatamisena. Suusahüpetes on oluline mitte otseselt suuskadega laskumine, vaid sellele järgnev õhulend. Samuti kombineeritakse suusatamist teiste spordialadega, näiteks laskesuustamises laskmisega. Kahevõistlus ühendab suusahüpped ja murdmaasuusatamise, alpi kahevõistlus aga kaks mäesuusatamise ala: kiirlaskumise ja slaalomi. Kuna traditsiooniline suusatamine on võimalik ainult talvel, on sellele leiutatud suvised alternatiivid: rullsuusatamise puhul on suuskade all rullikud, veesuusatamine toimub aga veepinnal, kus suusatajat veab edasi mootorpaat. Sõidustiilid Klassikaline sõidustiil
Vanim suusk on pärit Rootsist ning see oli lai ja lühike. Tänapäeval harrastatakse suusatamist paljudes maades, eriti külmema kliimaga riikides. Suusatamine on ka harrastus- ja võistlusspordiala. See on kõige populaarsem taliolümpiamängude spordiala. Suusatamist harrastatakse mitmes variandis, näiteks murdmaa-, mäe- ja vigursuusatamisena. Suusahüpetes on oluline mitte otseselt suuskadega laskumine, vaid sellele järgnev õhulend. Samuti kombineeritakse suusatamist teiste spordialadega, näiteks laskesuustamises laskmisega. Kahevõistlus ühendab suusahüpped ja murdmaasuusatamise, alpi kahevõistlus aga kaks mäesuusatamise ala: kiirlaskumise ja slaalomi. Kuna traditsiooniline suusatamine on võimalik ainult talvel, on sellele leiutatud suvised alternatiivid: rullsuusatamise puhul on suuskade all rullikud, veesuusatamine toimub aga veepinnal, kus suusatajat veab edasi mootorpaat. Murdmaasuusatamine Murdmaasuusatamine on spordiala, milles
24.03.2015 seisuga on Lionel Messil maailmarekordeid 7, Euroopas 7, Argentiinas 5, Hispaanias 17 ning Barcelonas 7. Kõige silmapaistvamateks rekorditeks osutuvad kindlasti Barelona ajaloo suurima väravaküti rekord (425 väravat) ning suurim väravakütt aasta jooksul (79 väravat). FC Barcelona FC Barcelona ametlik nimi on Futbol Club Barcelona. See on spordiklubi, mis asutati Barcelonas 1899. aastal šveitslane Juan Hans Gamper. Klubis on üle 170 000 liikme. Klubis tegeletakse paljude spordialadega. Klubi hüüdnimi on Blaugrana või Cules. FC Barcelona on üks kolmest Hispaania klubist, kes on osalenud kõigil seni peetud maa meistrivõistlustel jalgpallis. Enne meistrivõistluste korraldamise algust jõudis FC Barcelona 8 korral võita Hispaania karika. FC Barcelona tuli esimeseks Hispaania jalgpallimeistriks hooajal 1928-1929. Selle jalgpalliklubi suurimad staarid peale Lionel Messi on veel ka Xavi ja Inesta. FC Barcelona väljak kannab nime Camp Nou, mille mahtuvus on 98 772 inimest
- leevendab vaevusi kukla- ja õlapiirkonnas - parandab rühiomadusi - vähendab põlveliigestele langevat koormust - on ohutu liikumisviis südamehaigete taastusravis - kepivõimlemise harjutuste regulaarne sooritamine aitab töövõimet suurendada Rulluisutamine-kuulub nende tervislike spordialade hulka, mis ei koorma liigselt liigeseid ja on seetõttu sobiv ka kergelt ülekaalulistele. Kui liigset kehakaalu on tekkinud palju, võiks esialgu siiski teiste spordialadega (ujumine, jalgrattasõit) alustada. Paljudele jooksmisel põlve-, puusa- või hüppeliigese valusid tundnud tervisesportlastele on rulluisutamine hea vaheldus oma põhivastupidavuse suurendamiseks. Seoses keharaskuse regulaarse ülekandumisega ühelt jalalt teisele ei lange liigestele liialt suurt koormust, võrreldes näiteks jooksmisega. Seega on spordiala sobiv ka neile, kel nõrgad liigesed või sidemed. Rulluisutamine on hea vaheldus teiste alade harrastajaile.
Loodetavasti eestlaste seas suureneb huvi ralli vastu. Oleks ju uhke tunne mingis ralli MM entsüklopeedias näha eestlase nime. Ralli sõitja jaoks on saada uus parem auto sama hea kui saada armas lemmikloom või sõber. Auto kaotus võrdub lähedase kaotusega. Pealtvaatajad näevad põhiliselt ralliradade ääres tolmupilvi ja lumepööriseid tekitavaid, suurel kiirusel kihutavaid autosid ega märka autosse ja kiivri taha varjunud sportlasi. Enamiku teiste spordialadega võrreldes jääb autospordis nägemata sportlase pingutus inimvõimete piiril ja nii kipumegi mitte märkama, et nemadki on inimesed oma rõõmude ja muredega. Samuti jäävad tagaplaanile ja kaovad unustustehõlma need inimesed, tänu kellele on sportlastel vahendid, millega oma oskusi demonstreerida, ehk siis autod. Tavaliselt räägitakse ikka ühest või teisest ralliautost kui mingist umbisikulise "tootja" valmistatud sõiduvahendist. See referaat räägib minu lemmikust
Sport ja füüsiline tegevus raseduse ajal. Kui sa juba tegeled spordiga, siis võid seda kindlasti jätkata. Samas ei tohi harju tuste tegemine tekitada ebamugavustunnet. Ei sinu ega ka loote jaoks pole hea, kui sportides hakkab väga palav või sa ei tunne end hästi. Tuleb meeles pidada, et rase ei suuda kaitsta oma loodet, tegeldes selliste spordialadega nagu pallimängud ja ratsutamine. Naine võib saada järsu löögi või kukkuda. Samuti ei ole soovitatavad kõik harjutused hantlitega, sest rasedana tuleb vältida liiga suurte raskuste tõstmist. Liigsete raskuste tõstmine võib esile kutsuda enneaegse sünnituse. Kui sa ei ole kunagi spordiga tegelenud, siis ei tohiks praegu kindlasti pingutada supervormi saavutamise nimel. Samas tuleb hea füüsiline vorm sünnitusel ja emaks
01 III koht - Kajsa Bergqvist 1.99; Oana Manuela Pantelimon 1.99 2004. aastal: I koht - Jelena Slessarenko 2.06 II koht - Hestrie Cloete 2.02 III koht - Viktorija Stjopina 2.02 2008. aastal: I koht - Tia Hellebaut 2.05 II koht - Blanka Vlasi 2.05 III koht - Anna Tsitserova 2.03 Jüri Tarmak Sündinud 21. juulil 1946. aastal. Jüri tegeles lapsena paljude spordialadega, kuid tema kehalised võimed olid keskpärased. Pikaks kasvas ta alles keskkooli lõpuklassis. Kergejõustikuga hakkas ta tegelema 11-aastaselt. Ta harjutas Viktor Vaiksaare juhendamisel kõrgushüpet. Kooli lõpetades tuli ta tulemusega 2.00 Eesti NSV meistriks. Tarmak oli astronoomiahuviline ning läks Leningradi ülikooli astronoomiat õppima. Seal hakkas ta harjutama kõrgushüpet Leonid Kuznetsovi juures. Pärast
19671972 püstitas Talts 41 maailmarekordit. Ta oli esimene poolraskekaallane (kuni 90 kg), kes tõstis kolmevõistlusel üle 500 kg. Aasta : 1972 Spordiala : tõstmine (raskekaal) Tulemus : 580,0 Jüri Tarmak Jüri Tarmak (sündinud 21. juulil 1946) on eesti endine tippkõrgushüppaja, 1972. aasta suveolümpiamängude võitja kõrgushüppes. Jüri isa oli kettaheitja Aadu Tarmak. Jüri tegeles lapsena paljude spordialadega, kuid tema kehalised võimed olid keskpärased. Pikaks kasvas ta alles keskkooli lõpuklassis. Kergejõustikuga hakkas ta tegelema 11- aastaselt. Ta harjutas Viktor Vaiksaare juhendamisel kõrgushüpet. Aasta : 1972 Spordiala : kergejõustik (kõrgushüpe) Tulemus : 223cm Aavo Pikkuus Aavo Pikkuus (sündinud 23. novembril 1954 Kaperal) on eesti jalgrattasportlane, olümpiavõitja.
· Võib esineda mitraalklapi prolaps · Õhukesed juuksed · Kuiv, kollakas nahk · Atroofilised rinnad · Atroofiline vaginiit · Külmatunne, aktrotsüanoos Buliimiaga kaasnevad nähud: · Südame rütmihäired · Hüpotermia · Mitraalklapi prolaps · Juuksed on läiketa · Nahk on kuiv · Parotiit · Suuõõne haavandid, hambaemaili kahjustused Ilmselgelt on sellised tagajärjed madalat kaalu nõudvate spordialadega tegelejale saatuslikud ja viivad väga suure tõenäosusega karjääri lõpetamisele, kuna nende aladega tegelejatele on väga oluline ka välimus. Seepärast on oluline, et treenerid ei annaks oma noorsportlastele ülesannet teatud kuupäevaks ebareaalselt suurt kaalunubrit kergemaks saada, vaid omaks ka piisavalt teadmiseid toitumissüsteemi vallas ja oskaks anda piisavaid näpunäiteid, kui pika aja vältel tuleb kaal alla saada ja mida selleks
NSV Liidu meistrivõistluste hõbemedal 1974-76 ning pronksmedal 1968 ja 1969. Eesti NSV meister 1966, 1970, 1972 ja 1975. Parim tulemus kaugushüppes 8.09. 1968. aasta kevadel jagas olümpialootus maailma kõigi aegade edetabelis 15.-18. kohta. Kaugushüppe ajaloost Vana-Kreekas Esimesed olümpiamängud toimusid 776 a. ekr ja sellest ajast on olnud kaugushüpe üks seal olevatest spordialadest, kus võisteldi. 708 a. ekr liideti kaugushüpe koos teiste spordialadega viievõistluseks. Kreeka kaugushüppe üks erinevus meie omast seisneb selles, et kreeklased kasutasid käes hoitavaid raskusi halteere. Mõned neist sarnanevad triikraudadega, mõned telefonitorudega ning üks hiljuti Istmoselt leitud halteer on kivisilinder, milles on sõrmede jaoks õnarad. Halteerid kaalusid tavaliselt 1,638 3,276 kilogrammi. Nende otstarve ei ole veel praegugi päris selge. Käes hoitavad raskused abistavad nii kaugus- kui ka kõrgushüppajat sel
mäkke hüpped). Hüpata võiks ka üle kõrgushüppelati või -kummi otsehüpetega ja käärhüpetega. Heaks harjutuseks on ka korvirõngasse hüpped kergelt kaarelt ning hüpitsaga hüplemised. Lati ületamise ja painduvusharjutusi saab harjutada järgmiselt: paigalt kõrgushüpe, selg ees üle lati, kõrgushüppematile kukkumised, salto taha, sild. Jüri Tarmak Jüri Tarmak on sündinud 21. juulil 1946. aastal Tallinnas. Jüri tegeles lapsena paljude spordialadega, kuid tema kehalised võimed olid keskpärased. Pikaks kasvas ta alles keskkooli lõpuklassis. Kergejõustikuga hakkas ta tegelema 11-aastaselt. Ta harjutas Viktor Vaiksaare juhendamisel kõrgushüpet. Kooli lõpetades tuli ta tulemusega 2,00 Eesti NSV meistriks. Tarmak oli astronoomiahuviline ning läks Leningradi ülikooli astronoomiat õppima. Seal hakkas ta harjutama kõrgushüpet Leonid Kuznetsovi juures. Pärast kolmeaastast õppimist Eesti NSV-le ette nähtud
Küsimustik viidi läbi kirjalikult (lisa1). 18 16 14 12 10 8 6 4 2 0 Joonis 1. Meie sportlased tegelevad paljude erinevate aladega. Tulemuste põhjal on näha, et populaarseim spordiala on korvpall. Tulemustest tuleb välja, et spordialad millega tegelevad vaid 1-2 inimest on vähemuses, arvatavasti sellepärast, kuna just nende spordialadega ei ole võimalik tegeleda kooli lähedal või ei ole vähemuses olevad alad eriti populaarsed. 6 1. Kas sa elad kodus või ühiselamus? muu; 1% kodu; 16% ühikas; 83% Joonis 2. Küsimus elukoha kohta näitas, et 83 % vastanutest elab Audentese ühiselamus. Saime
Euroopa meistrivõistlustelt sai aastatel 1968, 1969, 1970 ja 1972 kuldmedali. 19671972 püstitas Talts 41 maailmarekordit. Ta oli esimene poolraskekaallane (kuni 90 kg), kes tõstis kolmevõistlusel üle 500 kg. J üri Tarmak J üri Tarmak J üri Tarmak (sündinud 21. juulil 1946) on eesti endine tippkõrgushüppaja, 1972. aasta suveolümpiamängude võitja kõrgushüppes. J üri isa oli kettaheitja Aadu Tarmak. J üri tegeles lapsena paljude spordialadega, kuid tema kehalised võimed olid keskpärased. Pikaks kasvas ta alles keskkooli lõpuklassis. Kergejõustikuga hakkas ta tegelema 11-aastaselt. Ta harjutas Viktor Vaiksaare juhendamisel kõrgushüpet. Kooli lõpetades tuli ta tulemusega 2.00 Eesti NSV meistriks. Tarmak oli astronoomiahuviline ning läks Leningradi ülikooli astronoomiat õppima. Seal hakkas ta harjutama kõrgushüpet Leonid Kuznetsovi juures. Pärast kolmeaastast õppimist Eesti NSV-le ette nähtud kohal hakkas
sain lapse. Juba sünnist alates hakkasin lapsega käima muusikateraapia seanssidel (esialgu Ameerikas ning hiljem siin Eestis), kus beebid alguses niisama muusikat kuulasid ja hiljem juba erinevate vahenditega muusikat teha üritasid. Tänu sellele kogemusele muusikateraapiaga leidsin tee loovteraapiateni. Aga miks just tantsu- ja liikumisteraapia suund? Ma olen terve elu tegelenud erinevate spordialadega. Olen olnud Euroopa tipus nii iluvõimlejana kui ka lumelaudurina ja isegi õpin kehakultuuri erialal. Kuid kogu aeg olen tundnud, et midagi on puudu, mingit väljundit tahaks veel leida sellele tantsu- ja liikumispisikule. Viies kaks otsa kokku, jõudsingi ma järeldusele, et tantsu- ja liikumisteraapia on midagi, millega mulle meeldiks tegeleda ning milla jaoks ma olen küllaltki võimeline. Kuigi olen oma terapeuditeekonna täielikus alguses ja psühholoogilise poole pealt
treeninguteks ja talvisteks jooksuvõistlusteks mõeldud kinnine galerii (xystos), lahtine jooksurada (paradromos), suure veemahutiga ruum (lutron), kus sportlased said ennast pesta, keha naha kaitsmiseks õliga võida ja liiva või tolmuga katta või siis seda kaabitsaga puhastada; võimla, lahtine plats ja selle ümber asusid portikused, mille taga olid riietus- ja kooliruumid ning õpetajate ja pedagoogide toad. Noored ateenlased treenisid võimlas, tegelesid mitmesuguste spordialadega ja harjutasid võitlemist, et oma keha arendada. Poisse juhendas purpurses rüüs õpetaja, kes neid jälgis ja kui oli vaja, siis pikka kaheharulist keppi viibutades parandas. Peale selle õpiti kirjatarkust (grammatike), muusikat (musike), matemaatikat ja filosoofiat. Ühesõnaga, gümnaasium oli koht, kus arendati tulevaste polise liikmete voorusi. Gümnaseioni juurde kuulus enamasti suur puupõrandaga kaetud spordiplats,
Vanim suusk on pärit Rootsist ning see oli lai ja lühike. Tänapäeval harrastatakse suusatamist paljudes maades, eriti külmema kliimaga riikides. Suusatamine on ka harrastus- ja võistlusspordiala. See on kõige populaarsem taliolümpiamängude spordiala. Suusatamist harrastatakse mitmes variandis, näiteks murdmaa-, mäe- ja vigursuusatamisena. Suusahüpetes on oluline mitte otseselt suuskadega laskumine, vaid sellele järgnev õhulend. Samuti kombineeritakse suusatamist teiste spordialadega, näiteks laskesuustamises laskmisega. Kahevõistlus ühendab suusahüpped ja murdmaasuusatamise, alpi kahevõistlus aga kaks mäesuusatamise ala: kiirlaskumise ja slaalomi.Kuna traditsiooniline suusatamine on võimalik ainult talvel, on sellele leiutatud suvised alternatiivid: rullsuusatamise puhul on suuskade all rullikud, veesuusatamine toimub aga veepinnal, kus suusatajat veab edasi mootorpaat. Levinumad sõidustiilid Klassikaline sõidustiil
1 KOKKUVÕTE Jäjest sagedamini võime noorte hiilgavatest tulemustest kesk-ja pikamaajooksus kuulda. Jälgimisel selgub aga, et maailmarekorditeni ja olümpiavõistudeni küünivad nendest üksikud. Seega valmistavad treenerid ette küll hulgaliselt noori, aga olümpiavõidud näppavad juhuslikult nende eest teised. Need, kes on kasvueas olnud süstemaatilisest jooksutreeningust eemal ja tegelenud teiste spordialadega. Sellest järeldus: senini üldkasutav noorte kesk-ja pikamaajooksjate treeningumetoodika ei ole end praktikas kõige paremini õigustanud. Enamik olümpia-ja maailmarekordiomanikke on kasvueas harrastanud teisi vastupidavust arendavaid spordialasid(jalgpall, korvpall, ragbi, suusatamine, jne. Paljud on arendanud üldist vastupidavust varases nooruses stiihilise jooksutreeninguga( mängud omaealistega koduõuel, metsas jne)
kätekõverdusi teha ja mõni kohe jõuab pikka aega järjest joosta. Paljud kehalised võimed on pärilikud ehk meile geenidega kaasa antud. Samas ei ole ainult andekus see, mis meie sportlikud tulemused määrab. Kõiki kehalisi võimeid on võimalik treenida. Kehalised võimed on jõud, kiirus, vastupidavus, painduvus, tasakaal ja koordinatsioon. Lisaks neile võimetele on kehaliste harjutuste sooritamisel ja erinevate spordialadega tegelemisel vaja ka näiteks rütmitunnet, oskust lõdvestuda, ruumitaju ja mitmeid tahteomadusi. Kehaliste võimete osakaal on spordis alati erinev. On oluline arendada kõiki kehalisi võimeid. Tervislik toit, küllaldane uni, rohke liikumine, värske õhk ja puhas loodus rajavad aluse suurele väärtusele lapse tervisele. 6. Allikad I. Vuori, S. Taimela. (1998) Liikumine ja meditsiin. Tallinn: Medicina P. Karvonen. (2003) Liikumisrõõm. Tallinn: Ilo
ruutmeetri suurune mänguplats 25-30 leibkonna kohta. Alad, mille kallak on suurem kui 1:3 ei lähe arvesse! Mänguplatside kaugus mitte suurem kui 50 m elukohast (võimalusel ühildatud piirkonnas oleva lastepäevakodu mänguplatsiga). Suurematele (kooliealised lapsed kuni täiskasvanud) suunatud mängu- ja spordiväljakud suuruses 1500-2000 m2 (võimalusel ühildatud piirkonnas oleva kooliümbruse mängu- ja spordialadega). Kaugus mitte suurem kui 150-200 m elukohast. Sisu ja kasutamisvõimalused: päikesepaistelised alad (nt rohkemal kui 50% piirkonnast (25% kompaktse hoonestuse korral) päikesepaiste kevadisel ja sügisesel pööripäeval kell 15:00). Nii looduslikud kui kultuuristatud alad (sõltuvalt ala kasutusintensiivsusest ja eesmärgist). Varieeruv taimkate. Oluline on eraldad vähemalt visuaalselt (mõnikord ka
8 KOKKUVÕTE Brasiilia on 5. kohal maailmas nii pindalalt kui ka rahvaarvult. Kuna riik on suur, siis inimesed seal elavad eri kliima - ja ajavöötmeis. Aastaajad on vastupidised Euroopale. Brasiilias asub Lõuna-Ameerika kõige pikim jõgi Amazonas. Samuti on väga palju erinevaid taime- ja loomaliike. Kuna brasiillased elavad lõunas, kus on päike, mis annab aktiivsust, siis nad tegelevad päris paljude spordialadega, millest kõige populaarsem on jalgpall. Nad on võitnud palju meistritiitleid ja olümpiamedaleid. Päikese tõttu on brasiillased ka väga rõõmsad ja sõbralikud. Neil on aga ka mõned miinused. Brasiillased ei järgi eriti liikluseeskirju ja politseinikud käituvad samuti ebaseaduslikult. Vaatamisväärsusi on väga palju erinevates osariikides. Külastatumad paigad asuvad pealinnas ja ühes suurimas linnas Rio de Janeiros
Aastaplaani koostades tuleb arvestada aastate iseärasusi, tähtpäevi ja võistlusi, kus soovid osaleda. · Koormused peavad kasvama, et toimuks pidev areng. Soovitav on koormusi tõsta laineliselt. Treeningkoormuse suuruse määrab harjutamise maht ja intenvsiivsus. · Arendama peab kõiki kehalisi võimeid. Algul tuleks tegeleda üldkehalise ettevalmistumisega, et luua baas erialaseks treeninguks. Võimalusel tegeleda paljude spordialadega ja viibida palju värskeks õhus. · Harjutamisel peab olema kindel eesmärk. See aitab treenida süstemaatiliselt. Eesmärk peab olema ka rahvasportlasel.Eesmärk peab olema väärt seda, mida sa tahad treenida. · Harjutada tuleb vastavalt võimetele. Kõik peab olema jõukohane. Ei tohi üle pingutada. KASUTATUD KIRJANDUS : http://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=sportimisel%20on %20reeglid&source=web&cd=1&ved=0CBgQFjAA&url=http%3A%2F%2Fwww.krootuse.edu.ee
Aastaplaani koostades tuleb arvestada aastate iseärasusi, tähtpäevi ja võistlusi, kus soovid osaleda. · Koormused peavad kasvama, et toimuks pidev areng. Soovitav on koormusi tõsta laineliselt. Treeningkoormuse suuruse määrab harjutamise maht ja intenvsiivsus. · Arendama peab kõiki kehalisi võimeid. Algul tuleks tegeleda üldkehalise ettevalmistumisega, et luua baas erialaseks treeninguks. Võimalusel tegeleda paljude spordialadega ja viibida palju värskeks õhus. · Harjutamisel peab olema kindel eesmärk. See aitab treenida süstemaatiliselt. Eesmärk peab olema ka rahvasportlasel.Eesmärk peab olema väärt seda, mida sa tahad treenida. · Harjutada tuleb vastavalt võimetele. Kõik peab olema jõukohane. Ei tohi üle pingutada. KASUTATUD KIRJANDUS : http://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=sportimisel%20on %20reeglid&source=web&cd=1&ved=0CBgQFjAA&url=http%3A%2F%2Fwww.krootuse.edu.ee
Keskkooliks ja 1963. aasta kevadel alustati uue koolimaja ehitust. Kõige pikema aja on kooli juhtinud Harry Salmisto: ta alustas veel Kooli tänava majas 1959. aastal ning töötas direktorina 1987. aastani. 1987. aastast juhib Tapa Gümnaasiumi Elmu Koppelmann. Noore direktori visa tegutsemise tulemusena rajati uus soojustrass ning aastaid külmaga maadelnud Tapa kool on praegu vist küll maakonna joojemaid koole. Huvialad ja sport 80 aasta jooksul on Tapa Gümnaasiumis tegeldud palude spordialadega. Populaarsed on olnud kergejõustik, korvpall, laskmine, käsipall, suusatamine jt. 1960-ndatel aastatel tegutses Tapa linna Laste- ja Noorte Spordikool. Põhialadeks olid suusatamine kergejõustik ja korvpall. Tugev oli tüdrukute korvpallinaiskond. Henn Sepa juhendamisel saavutati vabariigis palju auhinnalisi kohti. Võimlemisega tegeleti Eike Sepa juhendamisel. Laskesport oli koolis üks eldukamaid ja kuulsust toonud alasid, kuid praegu kahjuks laskmisega ei tegelda. 1962
FC Barcelona (ametliku nimega Futbol Club Barcelona; aastatel 1940–1973 Club de Fútbol Barcelona) on Hispaania (Kataloonia) spordiklubi, mille asutas Barcelonas 1899 Hispaaniasse kolinud šveitslane Juan Hans Gamper. Praeguseks on klubi kasvanud enneolematult suureks, üle 170 000 liikme. 108 000. liige oli paavst Johannes Paulus II, kes sai klubi liikmeks 1982. aasta Hispaania-visiidi ajal. Klubis tegeldakse jalgpalli, korvpalli, käsipalli, võrkpalli, ragbi, rulluisuhoki ja teiste spordialadega. FC Barcelona on üks kolmest Hispaania klubist, kes on osalenud kõigil seni peetud maa meistrivõistlustel jalgpallis. Teised on Madridi Real ja Bilbao Athletic. Enne meistrivõistluste korraldamise algust jõudis FC Barcelona 8 korral võita Hispaania karika. FC Barcelona tuli ka esimeseks Hispaania jalgpallimeistriks hooajal 1928/1929. 17. mail 2006 võitis FC Barcelona jalgpallimeeskond UEFA Meistrite Liiga finaalkohtumise Londoni Arsenaliga 2:1
Naistele on järelikult ka vägivalla tagajärjed raskemad. Eriti ohtlik on vägivald vanematele naistele. Ealised muutused toovad naise jaoks kaasa luude hõrenemise. Mehe rusikahoop võib vanema naise jaoks seetõttu lõppeda tõsise traumaga. - Mees on tugevam kui naine. Ka mehe füüsiline potentsiaal on paremini välja arendatud, mees teeb rohkeb füüsilist tööd, tegeleb enam jõudu arendavate spordialadega Koduse vägivalla tagajärjed lastele. Lastest võivad saada vägivalla ohvrid mitmel viisil: seksuaalsed ja füüsilised kallaletungid seksuaalne ärakasutamine (näiteks lapsele või teismelisele prostutsiooni või pornograafia, sh poseerimise pealesurumine hooletussejätmine peksimine mõrv lapserööv Lapse ja teismelise perevägivalla ohvri iseloomulikud tunnused: 1. Silmaga nähtavad vigastuse. Sinikad, vigastused kätel. 2
annaabi.ee 
