50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-08-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Sonnpall
Õppematerjali autor
Joonis 3 . Küsitluses osalenud gümnaasiumiõpilaste arvukus klasside kaupa 10 4.1. Õpilaste vaba aja tegevused peale kooli Kõige rohkem tegelevad Paide Ühisgümnaasiumi õpilased peale kooli spordiga kõikidest 121 vastanust kokku 42 poissi ja 39 tüdrukut. Spordiga tegeleb aktiivselt 69% vastanud noormeestest ning 65 % neidudest. Sporti harrastatakse kõige enam 12-ndate klasside poiste ja tüdrukute seas. Eelnimetatud klassid on eelkõige kõige sportlikumad kuna nad on vanemad teistest ja teavad, mida tahavad ja harjumused on juba kujunenud (Joonis 4). Samuti kulub suur osa vabast ajast peale kooli õppimisele. Vastajate hulgas leidus 22 poissi ja 33 tüdrukut. Kõige aktiivsemad õppijad on 11-ndate klasside tüdrukud ja 10-ndate klasside poisid küsitluse vastuste põhjal. Õppimisega tegeleb üldse vabal ajal 36 % vastanud poistest ja 56% neidudest
KEILA GÜMNAASIUM 10A klass Nimi 15 16 AASTASTE ÕPILASTE TOITUMISHARJUMUSED JA TERVISLIK ELUVIIS Uurimustöö Juhendaja: Nimi Keila 2009 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................3 1. Tervislikud eluviisid.............................................4 2. Toitumisharjumused.............................................5 3. Rämpstoit ja selle kahjulikkus...
nendega seonduvast. Enamasti valisid õpilased vastuseks Interneti (48%) ning samuti õpetaja (39%). Muudeks vastusvariantideks pakuti enam sõpra ja treenerit. Kust oled saanud oma põhilised teaadmised valkudest? 60 50 40 30 20 10 0 Joonis 5. Valkude kohta teadmiste saamise allikad 17 3. TULEMUSED JA ARUTELU Võrreldes teadmispõhiste küsimuste tulemusi poiste ja tüdrukute vahel ilmnes, et poiste tulemused on küll veidi paremad, kuid ei erine statistiliselt olulisel määral tüdrukutest. Saadud tulemustest võib järeldada, et ehkki noormeeste seas on valgukontsentraatide tarbijaid rohkem (17%), ei ole nad valkudest selletõttu paremaid teadmisi omandanud. Noormeeste seas on rohkem neid, kes on märkinud, et nad on valkude ala- ja ületarbest põhjustatud probleemidest teadlikud (10%) , kuid nii mõnelgi tüdrukul (6%) on selgitustes palju täpsemalt
Kuressaare Gümnaasium ARVUTI KASUTAMINE ÕPILASTE SEAS Uurimistöö Koostaja: Risto Paiste Klass: 10A Juhendaja: Kuressaare 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1.Arvuti.................................................................................................................................................5 1.1 Arvuti ajalugu............................................................................................................................5 1.2 Personaalarvuti...........................................................................................................................5 1.2.1 Pihuarvuti........................................................................
· Õhtuoode · Õhtusöök · Hiline oode · 25% 1250kcal · 5% 250kcal · 25% 1250kcal · 10% 500kcal · 20% 1000kcal · 15% 750kcal · KOKKU 5000kcal Toidu kalorsus kiirusjõualadel ja sportmängudes · 1. hommikusöök · 2. hommikusöök · Lõunasöök · Õhtuoode · Õhtusöök · Hiline oode · 25% 1125kcal · 5% 225kcal · 30% 1350kcal · 5% 225kcal · 20% 900kcal · 15% 675kcal · KOKKU 4500kcal Sportlase toitumisharjumused olenevad · Sportlike eeskujude mõju o Kui tippsportlane lausub, et kasutab vaid taimetoitu ja joob hapukapsamahla, leiab see kahjuks järgijaid · Treeneri mõjutus o Tema toitumisteadmised võivad puudulikud olla o Järgitakse konkurentide juttu ja tegusid · Meedia, reklaami eksitav mõju (nt. toidulisandid) · Spordikirjanduse, meedia ühekülgne käsitlus Spordis on 4 toitumise riskirühma · Eeldavad väikest kehamassi
Rapla Ühisgümnaasium Mari Kõrtsini 11. H klass MUUSIKA MÕJU SPORTIMISELE RAPLA ÜHISGÜMNAASIUMI NOORTE NÄITEL Uurimistöö Juhendaja: Erika Šefer-Müller Rapla 2016 SISUKORD TABELID JA JOONISED....................................................................................................... 4 SISSEJUHATUS ...................................................................................................................... 5 1. MUUSIKA KUI SPORTIMISE MÕJUTAJA ................................................................... 6 1.1 Sportimisel kuulatav muusika ....................................................................................... 7 1.1.1 Sünkroonne muusika ............................................................................................... 7 1.1.2 Asünkroonne muusika .................................................................
1. Mis on õigusajalugu, tema koht õigusteaduse süsteemis.Saab alguse 19saj teisel poolel. Kuulub teoreetiliste õigusrakenduste alla. Objektiks on õiguse möödanikuuurimine. Uurib õigustegelikkust, vanu õigusnorme ja väärtusi. Õigusajaloo kui teaduse eesmärk on rõhuda uurimist ajaloo järele.Õigusajaloo vajalikkuse ja kasulikkuse probleem:1 . Õ i g u s e ku i a re n e v a t e r v i ku m õ i s t m i n e 2 . I m m u u n s u s p o s i t i v i s t l i ku s t a a t i k a e e s t 3.Arusaamine erinevatest õigusest mõtlemise viisidest. 2. Erinevate lähenemiste võimalus õigusajaloo uurimisel ja õpetamisel, õigusajalooperiodiseeringute erinevad alused.Õigusajalugu saab liigendada: 1.universaalne õigusajalugu. 2.partikulaarne õigusajalugu – mille eesmärk onkäsitleda inimsoo teatava osa õiguse ajalugu. Universaalne omakorda jaguneb 1.geograafiline. 2.kronoloogiline –antiigi, keskaja õigusajalugu. Saame ülevaate õigusest ku itervikust. Negatiivne külg on perioodi
V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid