Kas
noortel on linnas kohta?
Küsimust,
kas noortel on linnas kohta võib mõista mitut moodi. Kergem viis
oleks mõelda paikade peale, mis on loodud noorte jaoks ning, kus
noored vabal ajal on või võiksid olla. Sellele teemale võib
läheneda ka teistmoodi. Kui palju kuulatakse noorte mõtteid ja arvamusi , ning kas on neil üldse kellegile nendest rääkida?
Noorte sõna kuulda võttes, võib lahendada palju asju, mis on
seotud kooli või vaba aja sisustamisega.
Enamus
noori veedavad oma vaba aja õues. See on väga tähtis, et mõeldaks
noorte peale, kuna kui pole millegi mõistlikuga aega sisustada,
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-05-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
21 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
SilverQuik
Õppematerjali autor
,,Mul on täiesti poogen, aga viiulit ei ole" Teema millest ma nüüd kirjutama hakkan räägib ,siis sellest miks enamus noori ei huvita see poliitika kohe kuidagi. Järgnevalt hakkan lahkama tõsisemalt seda teemat miks ikkagi meil noortel on poliitikast täiesti poogen ja jätab meid täiesti külmaks. Kõik me teame, et ühiskond on kooselu vorm. Iga inimene peab kuuluma mingisse ühiskonda. Poliitika on samutu mingi osa ühiskonnast. On inimesi kes on huvitatud poliitikast, on aga ka neid keda see üldse ei huvita. Üks osa nendest on muidugi noored. Ja muidugi on neid noori kes osalevad poliitikas, teadmata et see on poliitika. Enamasti miks poliitika ega ühiskonnas toimuv ei huvita meid on näiteks see,et me lihtsalt ei saa
probleemsete alla liigitaksin ka riskirühma kuuluvad noored, kellega nüüd praktiliselt igapäevaselt tegelen ja eelnevat tööd tehes pidevalt kokku puutusin. Ammu oli soov midagi ära teha, otsida neile abi, neid aidata, aga tihti jäin mõttesse – kuidas? Nüüd juba noorsoopolitseinikuna tunnen, et noored on sihtgrupp, kellega tuleb palju tegeleda. Noored on meie tulevik ja selliseks, milliseks me kasvatame oma noored, kujuneb meie ühiskond. Noortega töö pole üldse mitte lihtne kuna noortel alles kujuneb välja isiksus. Nendega tuleb osata suhelda ja nende probleemidele lahendusi leida. Olulised on siinkohal ametnikud, kes peavad oma käitumisega ja isiksuseomadustega olema eeskujuks noortele ja neid vajadusel õigele teele suunama. Enda tööst lähtudes julgen väita, et riskinoored võrduvad sõnadega probleemsed noored. Noorel, kes kuulub riskirühma on alatasa erinevat sorti probleeme. Sealt tulevad koolikohustuse mitte
noorteprojektide rakendamine uusi professionaalseid väljakutseid ning avardab oluliselt kinnipeetavate toimetuleku ja arengu toetamise võimalusi. Vanglates noortega töötavad spetsialistid märkisid ära probleemid, mis esinevad nende igapäevatöös: Paljude noorte õpimotivatsioon on madal ning neil on puudulikud elementaarsed oskused ja teadmised. Samuti on ka vanglas neil vähe võimalusi enda aega kasulikult sisustada ja ennast arendada. Noortel kinnipeetavatel on enamasti madal enesehinnang, puuduvad igasugused eesmärgid elus toimetulemiseks, tihti polegi neil, kuhu peale vabanemist elama minna. Peale vanglat pole noortel kuskilt nõu ega toetust küsima minna. Väga tähtis on, et ka peale vabanemist jätkuks hoolekandetöö. Enamus kinnipeetavatest noortest on närvilised ega suuda keskenduda, lisandub kehv mälu ja muud kahjustused, mis on tihti tekkinud lapsepõlves toksiliste ainete nuusutamise tulemusena
kus käivad. Hüpotees uurimistööl oli et koolinoorte suvi on tihedalt sisustatud ning meeldivate ja taskukohaste ürituste seast on võimalik oma valikud teha. Töö koosneb sissejuhatusest, kahest peatükist, kokkuvõttest, kasutatud kirjanduse loetelust, kolmest lisast. Tööl on 18 lehekülge ning tööd illustreerivad kaks tabelit, kus on ära toodud sellel suvel toimuvate tegevusloaga noortelaagrite tutvustused ja toimumiste ajad, samuti informatsioon välislaagrite kohta. Tänan kõiki, kes olid abiks selle uurimustöö valmimisel. 3 VABA AJA SISUSTAMINE Suvevaheajale mõteldes, tundub see parajalt pikk aeg. Seda aega planeerimata jättes või ootama jäädes, et keegi mingi hea võimaluse välja pakub, võib hinnalist vaba aega raisates igavust tundma hakata. Mida hakata peale kolm kuud kestva vaba ajaga?
katsetamisvõimaluste vastu (Allaste, Lagerspetz, Kurbatova 2005, 32;33). Põhjus, et kanep on illegaalne uimasti, kujundab noorte tarbimisharjumusi. Võimalus seadusega vastuollu sattuda tekib koolinoorel eelkõige kahel juhul. Kanepit ostes ning seda tarbides. Seepärast on olulised valikud, kuidas seda teha. Seepärast: - valitakse uimasti üleandmiseks turvaline koht; - kohtumine vahendajaga on põgus ning ostu- müügiakt toimub kiirelt, liigsete sõnadeta; - tarbimise koht valitakse hoolikalt; - ei suitsetata kanepit reeglina avalikes kohtades; - kantakse endaga kaasas kanepit väga väikeses koguses (Võõbus, 2008, 63). Koolinoorte kanepitarbimise harjumusi mõjutab kõige suuremal määral viis, kuidas nad veedavad koolivälist vaba aega. Viimaste aastate küsitluste andmetel on uimastitarbimine tihedalt seotud sagedastel pidudel ja baarides käimise ning igapäevase sõpradega aja veetmisega kaubanduskeskustes ja parkides
- 4. TOETUSED KOKKU: 33 881 / 34 526 11 802 874.- / 11 802 666.- ROHKEM LAPSI 645 JÄÄK / 208.- FINANTSARUANDE SELGITUS PUNKTIDE LÕIKES Maakondade + Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuametid esitasid Eesti Noorsootöö Keskusele jaotuskava 2761 soodushinnaga laagrituusiku kohta oma maakonna lasterikaste ja vähekindlustatud perede lastele. Lastekodulastele eraldatud 421 soodustuusikut jagas lastekodude lõikes Eesti Laste Hoolekandeasutuste Juhtide Ühendus. Soodustuusiku toetus laagripäeva kohta oli 144 krooni. Sotsiaaltuusikute toetuse tõus tegi märgatavalt lihtsamaks soodustuusikute jaotuse. Tänu otsekontaktidele, kus lastekodu ja noortelaager sõlmisid omavahel kokkulepped, õnnestus ka lastekodulaste soodustuusikute jaotus paremini kui eelmistel aastatel.
6.3 Treenimisel kuulatav muusika 9. klassis ............................................................. 24 3.6.4 Treenimisel kuulatav muusika 10. klassis ........................................................... 25 3.6.5 Treenimisel kuulatav muusika 11. klassis ........................................................... 25 3.6.6 Treenimisel kuulatav muusika 12. klassis ........................................................... 26 3.6.7 Järeldused kuulatava muusika kohta .................................................................. 26 KOKKUVÕTE ....................................................................................................................... 28 2 KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................................................ 29
pidutsevadki varajaste hommikutundideni väga noorelt juba. Küll aga on Taani koolides keelatud tarbida alkoholi tööpäevadel. Narkootikumide tarvitamine on väga rangelt keelatud ning nende kasutamine lõpeb reeglina koolist välja viskamisega. (Mis on Taani kultuur? 2015) Taanlased on väga sportlik rahvas. Ligikaudu 75% lastest ja 50% täiskasvanutest tegelevad vabal ajal spordiga. Euroopas kõige rohkem spordirajatisi ühe inimese kohta ongi Taanis. Spordiüritustest osavõtt on heaks viisiks kohta uusi inimesi ning seetõttu on paljudes ülikoolides kinnised spordirajatised, et ülikooli tudengid saaksid seal omavahel tutvuda. Liikumisvahendina on kõige populaarsem jalgratas. Taanis on ka väga palju spordiklubisid kuid nende liikmeks olemine on sageli väga kallis. (Mis on Taani kultuur? 2015) Taanlased on väga humoorikas rahvas. Tihtipeale käivad huumor ja iroonia käsikäes.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid