Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Millisena näen mina tänapäeva Eestit ? (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millisena näen mina tänapäeva Eestit ?
  • Mis on Eestis hea mis halb ?
Millisena näen mina tänapäeva Eestit ?
Eesti iseseisvus 24.veebruaril 1918, kuid taasiseseisvus 20.augustil 1991. Tänapäevane Eesti nimi pärineb arvatavasti Rooma ajaloolaselt Tacituselt. Eesti on aegade algusest olnud väike riik, kuid ka siin esineb probleeme ning rõõmu, mis on hea. Alati on meedia huviorbiidis just pahed, mitte headus , seega paistab see väike riik nii mõnelegi inimesele halb ja kuritegelik, kus ta enam elada ei tahaks. Aga kas see tegelikult on nii ? Mis on Eestis hea, mis halb ? Millisena näen mina tänapäeva Eestit ?
Eesti kindel negatiivne külg on narkomaania ja alkoholism. Ma nimetaks seda isegi haiguseks. Ilmselt on narkootikumide ja alkoholi kättesaadavus väga kerge, seega ongi Eesti enim alkoholi tarbivaid riike Euroopas. Narkootikume liigub kegesti ja neid hakatakse aina nooremas eluaeas proovima. Tekivad kiiresti sõltlased, kes ilma selle mõnuaineta elada ei saa. See viib riigi maine alla, mis on väga negatiivne. Alkoholismiga kaasneb paljude süütute inimeste surm, sest alkoholijoobes iskud on autoga õnnetusi tekitanud ja selle tagajärjel inimesi tapnud. See ei pruugi olla juhtunud meelega, kuid alkoholijoobes ei või sõita autoga, ja kui purjus inimene peaks kaaskodaniku all ajama on, ta mõrvar. Mina vihkan roolijoodikuid, sest alkoholi tuleks tarbida mõistuse piires ja mitte istuda alkoholijoobes auto või mis tahes sõiduki rooli.
Palju on ka juttu olnud korruptsioonist ehk ametiseisundi kuritarvitamisest omakasu eesmärgil. Ajalehed räägivad pidevalt, et jälle on korruptsiooni kahtlusega vahistatud mõni tuntud riigikogu liige või politseinik , kes on võtnud arvatavasti altkäemaksu. Seadusega on see keelatud, kuid see ei huvita neid inimesi. Nad ei taha kunagi oma süüd tunnistada, sest arvavad , et tegid õigesti, kuid tegelikult see nii ei ole.
Ega Eesti ainult negatiivselt teisele riikidele silma paista. Eestis on väga palju häid sportlasi, kes on saavutanud väga head tulemused olümpial, kuid ka väiksematel võistlustel. Silmapaistvamad sportlased Eesti ajaloos on Andrus Veerpalu , Markko Märtin, Erki Nool , Kristina Šmigun-Vähi. Ma arvan, et Eestis on palju häid sportlasi just sellepärast, et siin on neli aastaaega ja inimesed saavad valida, milline spordiala just neile meeldib ja millisel spordialal on tulemused parimad. Kevad, suvi, sügis ja talv võimaldavad tegeleda paljude spordialadega. Eestlased on kultuursed ja haritud rahvas, kes ei ole õppinud ainult ühte eriala, vaid mitut ja oskavad seega erinevaid töid teha, et elus toime tulla. Eestlased on alati olnud töökas rahvas.
Mõni inimene usub, et Eesti on hukas , mõni aga arvab , et kõik on korras. Tegelikult ei saagi kõik inimesed seaduse järgi elada, alati on pahatahtlikke ja halbu inimesi, nii ka teistes riikides. Ma arvan, et Eesti on suhteliselt korralik riik ja minu silmis on siin headust rohkem kui kurjust .
Millisena näen mina tänapäeva Eestit- #1 Millisena näen mina tänapäeva Eestit- #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 43 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Egert Vakker Õppematerjali autor
Kirjand teemal, millisena näen mina tänapäeva Eestit.

Sarnased õppematerjalid

Sportimisvõimalused
25
doc

Sportimisvõimalused

kõva tegijaga. Ka Tiidrek on õppinud Kuressaare Gümnaasiumis. Ta ei ole küll seda kooli lõpetanud, kuid arvan, et ta on sportlane, keda tuleks antud teema puhul esile tõsta. Tiidrek Nurme on sündinud 18. novembril 1986. aastal. Ta tegeleb keskmaa jooksudega, põhiliselt 1500 ja 3000m distantsil. Tiidreku nimel on paljud Saaremaa rekordid. Samuti on ta ületanud Eesti tippmarke. Tiidrek on oma aladel vaieldamatu Eesti tipp. Ta on esindanud Eestit ka erinevatel välismaistel võistlustel. Tiidreku potentsiaali on märganud ka Eesti läbi aegade ühe kuulsama ja edukama maratonijooksja Pavel Loskutovi treener, kes treenib nüüdsest Tiidrekut. 9 3.4. Raigo Saar Raigo lõpetas Kuressaare Gümnaasiumi 2002. aastal. Tema puhul saab lugeda märkimisväärseks väga paljude KG rekordite omamine. Rekordid on sooritatud kergejõustikualadel ja on väga kõrgest klassist

Teadus tööde alused (tta)
Uurimustöö-Eestlane-Eurooplane-kui maailmakodanik
16
docx

Uurimustöö "Eestlane, Eurooplane, kui maailmakodanik"

rahvas väikesel territooriumil, kes hoiab kokku ühise raske mineviku tõttu. Kuid kes on eestlased? Kas tõesti ainult väike rahvus, kel on vaid ühine minevik ja maa-ala? Kui eestlastelt endilt küsida, kes me oleme, siis esimeseks ise- loomustavaks jooneks tuuakse välja töökust, teiseks tuuakse välja rahulikku loomu ning tagasihoidlikkust. Öeldakse, et venelased on väga temperamentsed ning elava loomuga ning eestlastele pole sellised iseloomujooned omased. Mina arvan, et mitmed sajad aastad tagasi, kui eestlased olid veel pärisorjad, võisime 3 tõesti olla pika taibuga, kuid tänapäeva eestlased on üpris ärksa olekuga. Eestlased kui rahvus, on tugeva iseloomuga ning kokkuhoidev. Suutsime orjusest vabaks võidelda, paremad elutingimused endale luua, lisaks veel mitmetele rahvuse tunnet tekitavatele olulistele sündmustele suutsime väheste vahenditega iseseisvuda ning luua Eesti Vabariigi

Ühiskonnaõpetus
Olümpiamängud
22
doc

Olümpiamängud

Sisukord Sissejuhatus............................................................................................ 2 Olümpiamängude ajalugu....................................................................... 2 Olümpialiikumine..................................................................................... 3 Olümpiamängude sümboolika................................................................ 3 Olümpiarituaalid....................................................................................... 4 Eesti olümpiamängudel........................................................................... 6 Eestlased olümpiamängudel................................................................... 6 Eesti olümpiamedalid............................................................................... 9 Huvitavaid fakte...................................................................................... 11

Kehaline kasvatus
Kümnevõistlus
16
doc

Kümnevõistlus

Saksa DV vastu. 1970-ndal aastal oli ta koondise kapteniga lausa üks paremaid ning tuli kolmandaks. Eesti NSV ja Rootsi maavõistlusel Stockholmis asus ta aga kuue-seitsme ala järel koguni rekordi-graafikus, mis 30-aastasele Aunale endalegi üllatusena tuli. Seejärel takistasid sportimist aga tõsised jalavigastused, kuid loobuda spordist ta ei suutnud ning katsed võistelda luhtusid. Lõpp tuli kiiresti ning keskteed ei olnud. Rein Aun on mänginud suurt rolli selles, et Eestit tunnustatakse kui kümnevõistluse maad. Nõu-kogude Liidu meistrivõistlustel oli kümne parima hulgas korraga kuus eesti sportlast, kuid seda mitte ainult kümnevõistlejana. Juba Müncheni olümpiamängude aastal, mil Eesti koondise vanem-treenerina tegutses Fred Kudu, alustas Rein Aun tööd treenerina, tuues noori kümnevõistlusesse. Montreali olümpia eel juhendas ja abistas Rein Aun Eesti koondise mehi

Kehaline kasvatus
Nimetu
16
docx

Nimetu

Appi, kuidas ma mõtlema olen hakanud! Vanasti oli kolm (eriti tunnistusel) ikka üsna häbenemisväärt asi. Aga nüüd on mul üsna ükskõik, arvaku vanemad mida tahes" (A.Vallik, Kuidas elad, Ann?, lk 32). Mitteõppimine oli justkui karistuseks vanematele, sest Ann teadis, et ta vanemate jaoks on head hinded tähtsad. Kuigi teostest võib jääda mulje, nagu kool poleks noorte tüdrukute jaoks oluline, siis on mitmed uuringud näidanud, et just hariduse omandamine ja edukus on tänapäeva noorte kõige tähtsamaks väärtuseks mille poole püüeldakse. "Tüdrukute õpiedukus on olnud läbi aegade poiste omast parem, kuid konkurentsiühiskonnaga kaasnev kindlustunde puudumine kannustab tüdrukuid veelgi rohkem pingutama. Eneseharimine annab tüdrukutele väljakutseid esitavates oludes kindlustunnet ja avab uusi võimalusi" (Eesti Päevaleht, 2009). Et teada saada noorte väärtushinnangutest korraldas Eesti Noorteühenduste Liit aastal 2004

Eesti kirjandus
KULTUURIPÄEVIK
13
docx

KULTUURIPÄEVIK

Mis siis juhtub? Kahekiiruseline Euroopa Pean üsna tõenäoliseks, et Euroopa Liit jaguneb kaheks ­ kiiremaks ja aeglasemaks Euroopaks. Esimese moodustavad ühtse valuuta- ja eelarvepoliitikaga Euroopa Ühendriigid, mille tuumikus domineerivad Saksamaa ja Prantsusmaa. Lisaks soovivad sellesse kuuluda väiksemad riigid nagu Eesti, Läti või Portugal, kelle jaoks säärasest liidust saadavad hüved kaaluvad üles fiskaalsõltumatuse äraandmise. Teine sarnaneb rohkem majandusühingule, millisena tundsime Euroopa Liitu enne euro tutvustamist, ja mis oli ka väga edukas. Ilmselt ei juhtu midagi enne, kui Brexit jõuab lõpule, ja selgub, millise kokkuleppega britid lahkuvad. Euroopa Liidu ühendriikidemeelsed läbirääkijad ei soovi Suurbritanniale head diili, sest tahavad panna nad kannatama. Samuti võib heade lahkumistingimuste korral tekkida olukord, kus näiteks Ungari või Poola ütlevad, et nad tahavad ka selliseid tingimusi.

Kultuur
Stilistika ja reklaamtekst
5
doc

Stilistika ja reklaamtekst

nõutakse, pakkuda ei ole. 2. kõne- * Ideid uuendusteks on hetkel veel piisavalt. keelsus * Ja kui teha eriti korralikult tööd, äkki on võimalik ülemuselt puhkuse pikendustki välja kaubelda ja perega kuhugi kena metsajärvekese kaldal päikeseloojangut nautida? * ...tekib ka jäätmeid kordades rohkem. * Näiteks inimest loetakse täiskasvanuks alles ... * Lihtsad inimesed pole näpuga peale osutatavad... * Arvan, et tänapäeva noored peaksid hoiduma liigsest (on tehtud stiiliveaks, märgitud äärele) arvuti taga istumisest ja tegelema millegi muuga. * Rikkaks ei saa ju öö pealt, selleks on vaja haridust, mille saan ma koolis õppides käies, ning siin ehitan ma endale vundamendi alla. * Suurt tähtsust omistatakse ka kirjanikele ja ajaloolastele, kes on eesti kultuuri ja kirjakeele üldse paberile kirjutanud ning seda põhjalikumalt uurinud.

Reklaam ja imagoloogia
Nimetu
23
docx

Nimetu

Kui sa selle aja ära tunned, ei häiri sind kunagi, et sellel maal, kus sa elad, on liiga külm, liiga sombune või liiga masendav elada". ("Mina olin siin esimene arest", 2005) 1.2.3. Sass Henno ilmunud teosed Võrguteavik "Elu algab täna" (internetis alates 2003) "Mina olin siin esimene arest" (Eesti Päevaleht 2005) "Mereröövlimäng" (Troll 2005) Lühimängufilm "Südameasjad" (Allfilm 2007) 1.2.4. Inimeste avaldatud arvamused " Mina olin siin esimene arest" teose ja autori kohta Sassil on üks oluline omadus, mis eristab teda suurest enamikust eesti kirjanikest ­ ta oskab kirjutada. Ja lugu on veenev, karm ja põnev. Ootan järgmist osa. Ja järgmist. Kaur Kender, kirjanik Raamat esitab jõulise väljakutse kõigile, kes pretendeerivad tänapäeva noorte elu kajastamisele või selle mõistmisele, ning näitab otsekoheselt, kui ebameeldivate

Kategoriseerimata




Kommentaarid (1)

terejes profiilipilt
terejes: mind aitas see väga
19:26 21-01-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun