Mina valisin enda teemaks spartaliku kasvatuse ja haridussüsteemi, kuna minu jaoks on antiikaeg alati kõige suuremat huvi pakkunud. On ju öeldud, et Kreeka on meie tsivilisatsiooni häll ning selle tundmine annab parema mõistmise tänapäevast. Pearõhk minu referaadis on militaarsuse esinemisel spartalikus elus. Nimelt on just see see miski, mis neid kõige paremini määratleda laseb. Samuti räägivad paljud olemasolevad allikad just spartalaste sõjaväelisusest. Kuna aga allikad võivad olla vahel ka eksitavad, siis üritan mina leida põhjuseid sellise elukorralduse jaoks ja näidata, ehk ei olnudki kõik nii hull, kui mõned välja lasevad paista. Et paremini mõista spartalasi, tuleb vaadata, kus nad elasid ja millised tingimused valitsesid nende kodukohas. Sparta asus Kreekas täpsemalt Peloponnesose poolsaarel, Lakoonika maakonnas. Sealt on tulnud ka väljend ,,lakooniline kõneviis", mis spartalasi iseloomustas ja
Sparta oli üpris suur linnriik, mis asus Lõuna-Kreekas. Sparta linnriigis moodustasid spartalased ise vähemuse. Enamuse moodustasid orjad ja teiste vallutatud linnriikide elanikud. Sparta linnal ei olnud ümber müüri, vaid nad ütlesid, et nad on nii julged ja kaitsevad end ise. Ma arvan, et kui neil oleks linnal müürid ka ümber olnd, siis oleks neil veel eriti tugeva kaitsega lin olnud, aga see oleks arvatavasti teitele jätnud vähem julge mulje. Spartalaste kasvatus oli väga karm. Sparta poisid elasid küll esimesed seitse eluaastat kodus, aganeid ei kasvatanud nende enda ema. Ma arvan, et mulle ei meeldiks, kui keegi teine mind mu ema asemel oleks kasvatanud. 7. aastaselt läksid kõik Sparta poisid sõjakooli. Seal pidid nad tegema ise korjatud kõrtest voodid, mis torkisid ega olnud pehmed. Neid hoiti näljas ja õpetati varastama, et nad kunagi ka kõige raskemates oludes hakkama saaks. Kes varastamisega vahele jäi, sai kõigepealt
Et karistada lapsi ja harjutada neid sõjaelu raskustega, rõivastati neid kergelt, toideti halvasti ja vahel isegi peksti. Nõnda näiteks korraldati kord aastas Arfemise altari ees poiste peksmist, kusjuures poisid ei tohtinud kisendada ega armu paluda. Niisuguse karmi kasvatuse tagajärjel kasvasid spartalased julgeteks, vastupidavateks sõduriteks. Minu arvates oli selline kasvatus laste jaoks liiga karm. Spartas oli laste elu rõõmutu, nad ei tundnud hellust ega lõbu. Spartalaste võidujanu võttis ära lastelt nooruse ja pani nad juba sündides võitlema oma elu eest. Sparta üks negatiivsetest joontest oli kindlast ka suhtumine heloodidesse. Heloodid olid allutatud rahvakiht, kes oli rõhutud seisuses. Kuigi spartiaadid moodustasid vähemuse rahvastikust ja just heloodid pidasid üleval spartiaatide klassi, suhtuti heloodidesse äärmiselt halvasti. Minu arvates see on väga isekas ja ülbe käitumine arvestades, et spartalaste
Pedagoog - usaldusväärne, vanem ja kogenenum ori, kellele usaldati laste saatmine kooli ja nende tagasitoomine. 7. Barbar - kreeklastele võõramaalased, kes rääkisid neile tundmatut keelt. 8. Ateena Mereliit - pärslaste kätte langenud Kreeka linnriikide vabastamiseks loodi Ateena mereliit. 9. Peloponnesose Liit - kui Sparta riigi jõud hakkas tõusma, otsisid teised Peloponnesose ps. riigid temaga liitu. Sinna kuulusid peaaegu kõik Peloponnesose riigid. 10. Peloponnesose sõda - sõda spartalaste (ja liitlaste) ja ateenlaste (ja liitlaste) vahel. 460 - 445 e.Kr. 11. Strateeg - väejuht. 12. Akropol - kaljunukile rajatud kindlus. Linna keskne, kõrgem kindlustatud koht. 13. Agoraa - linnasüda, koosolekuplats. 14. Sümpoosion - koosviibimine (koosjoomine). 15. Alfabeet - tuletatud sõnadest alfa ja beeta (kaks esimest tähte Kreeka tähestikus). 16. Ateena rahvakoosolek - ekleesia, saadi kokku umbes 40 korda aastas, otsustas tähtsamad
ning oli Kreekas kõige tugevam ja kuulsam linn. Sparta oli teistele Kreeka linnriikidele õigluse ja tarkuse eeskujuks. Kui teised linnriigid vajasid Sparta abi, siis tähendas see, et vajati Sparta sõjalist juhtimist, mitte aga rahalist ega otsest sõjameestega sekkumist. Mitmedki filosoofid on andnud soovitusi, kuidas luua täiuslikku riiki, aga ainult Lycurgos suutis selle teoks teha. Ajapikku aga tulid kuld ja hõbe taas spartalaste ellu ning koos sellega kasvas ka raha- ning luksusehimuhimu. Ateenas aastatuhandete jooksul, järjepidevalt arenenud demokraatlik ühiskonnakorraldus lõi aluse tänapäeval kehtiva demokraatiale. Olgugi, et ka tänapäeval esineb nii türannistlikku, aristokraatlikku kui ka vanale kreekale tundmatuid valitsemisviise, peavad enamus tänapäeva ühiskkonnaliikmetest demokraatiat siiski parimaks teadaolevaks valitsusviisiks.
5 EFOORI ehk vaatlejat RAHVAKOOSOLEK valivad (kiitis heaks või lükkas tagasi vaemate nõukogus vastu võetud otsused) Spartiaatide kasvatus Poistele õpetatimuusikat, laulmist, lugemist, kirjutamist, maadlust, ujumist, relvade võitlust. Tüdrukutele õpetatikeha karastamist, oda viskamist, koduste tööde tegemist, tantsu, koorilaulu. Spartalaste omapära tugevad vastupidavad kartmatud harjunud vastuvaidlematult oma ülemuste käske täitma. lakooniline kõneviis Spartiaadi sõjamehed Lahingurivi Faalanks Relvastus kiiver rinnakaitse suurt ümmargune kilp oda lühike mõõk
Ateenas oli metoigide elu kergem ja kodanike protsent tunduvalt suurem kui Spartas, mis pidi kogu oma kultuuri sõjandusele keskendama, et õigusteta klasse ohjeldada suudetaks. Seega võis Ateenas tänu piisavalt suurele(, kuid tänapäeva mõistes siiski väikesele) kodanike kihile tekkida demokraatia, kus oli õigus riiki valitseda kõigil rohkem kui 20-aastastel kodanikel. Sparta oli aga lausa sunnitud kindlale diktatuurile. Toodi ohvriks spartalaste mugavus, et treenida üliosavaid sõdureid, kes juba alates 7. eluaastast barakkidesse võitlust õppima läksid. Neile anti raudne kasvatus. Spartalane oli väärikas, kuid puudusega harjunud ning kõrgesti distsiplineeritud. Loodi tugevuse, brutaalsuse ja halastamatuse reputatsioon, nii et ükski linnriik neid rünnata ei julgenud. Totalitaarses Spartas keskenduti lahingukunsti, eriti inimese kehalise võimekuse täiusele, mis jättis vähe ruumi muude eluvaldkondade viljelemisele
Salamise saarele. 480 septembris purustas Kreeka liidulaevastik, suuresti ateenlaste Themistoklese juhtimisel, Pärsia laevastiku Salamise lahingus. Xerxes lahkus Kreekast. Pärsia ülemjuhatajaks jäi Mardonios, kes veetis koos vägedega talve Põhja-Kreekas. 479 tungisid pärslased Mardoniose juhtimisel taas Kesk-Kreekasse, okupeerides ka Atika. Pärslased tegutsesid liidus teebalastega ja kasutasid Teebat pms tugipunktina. Augustis purustasid Kreeka liiduväed spartalaste Pausaniase juhtimisel Teeba lähedal Plataia lahingus Pärsia armee. Mardonios langes ja Pärsia väed taganesid Kreekast. Samal ajal võitis Kreeka laevastik pärslasi Väike-Aasia rannikul Mykale lahingus. Pärslastele allunud Aasia kreeka linnade väed tulid lahingu käigus kreeklaste poole üle. Järgnevalt hakkasid kreeklased pärslastelt tagasi võtma kreeka linnu Väike- Aasia rannikul. Archidamose sõda
Selle tagamiseks kujuneski Spartas range kodanike kasvatamise süsteem. Sparta oli range sisemise korraldusega riik. Peale sõjalise üleoleku tagati ka küllaltki suur sisemine stabiilsus. Spartalased olid uhked, et neil polnud kunagi esinenud türanniat. Paljud kreeklased pidasid Spartat hästi korraldatud musternäidiseks. Teisalt aga summutas kõigi eluvaldkondade range reglementeerimine spartalaste loomingulisust. Klassikaline Sparta kreeka vaimukultuuris oli seetõttu tühine ning Sparta ei arenenud linnaks.
Ateena(demokraatlik) pinged. Ateenas poliitik Perikles edendas Ateena võimsust. vaenulikud) kuningriigid: Süüria-Mesopotaamia, Egiptus ja Ateenast kujunes tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus, Ateena akropol. Makedoonia. · Peloponnesose sõda 431-404 aastat eKr vastuoludest suur sõda: Ateena merel, · Sõjarände tagajärjel tekkinud suurim linn ja pealinn Aleksandria. Sparta maismaal. Spartalaste võit! Ajutine lõpp Ateena võimsusele. · 146. aastal eKr langesid Kreeka ja Makedoonia lõplikult Rooma · Sparta ülemvõim 404-371 aastat eKr Sparta liit Pärsiaga, Kreeka linnade võimu alla. vastuolu. 371. aastal purustasid Teeba linnriigi väed Sparta armee. · Makedoonia tõus 359-338 aastat eKr Makedoonia kuningas Philippos II (Al.Suure isa) püüdis ühendada Kreekat ja Makedooniat
Leonidas kreeka keeles Molon Labe, ehk tulge ja võtke. Kuna pärslased ei saanud oma tahtmist oli lahing vältimatu. Xerxes ootas 4 päeva kreeklaste alistumist, kuid kuna seda ei tulnud asus ta rünnakule Pärslaste 3000 000 sõdurit kohtusid 7000 kreeklasega Termopüülide kitsasteel, mis oli kõige kitsamas kohas 50 m laiune. Leonidas palus enne lahingut abi lähedal olevalt linnalt Phociselt. Phocise linn saatis 1000 meest kaitsma teed läbi mägede Spartalaste selja taha. Esimesel lahingu päeval saatis Xerxes, pärast vibulaskjate rünnakut, mis kahju ei tekitanud, kuna spartalasi kaitsesid kilbid 10 000 sõdalast kes suutsid tappa vaid kolm vastast . 2 päeval saatis Xerxes 20 000 meest uuesti ründama, aga ka neil ei läinud paremini. Kuna kitsus oli niivõrd väikene, sai Leonidas pidevalt eesliini vahetada, lastes alati puhanud sõduritel sõdida, see tõi talle ka edu. Kui Xerxes nägi, et ta ei saavutanud edu kutsus ta oma mehed tagasi. 2
Arhailise perioodi kuulsamateks ja mõjukamateks linnriikideks Peloponnesose poolsaarel olid Sparta ja Ateena. Järgnevalt vaatlen võrdlevalt nende kahe polise elukorralduse eri tahke, et hinnata seal elamise eeliseid. Orjandus, Mõlemas polises elasid ja töötasid orjad, kellel puudusid õigused ja vabadus. Ateenas oli 6.-5. sajandil eKr püsivalt umbes 80 000 orja. Spartas tegid orjad kõike, mis ei olnud seotud sõjaga. Kuid vaatamata orjade olulisele rollile spartalaste igapäevaelus, oli nende elu kannatusterohke. Ateenas võis orje müüa, vahetada ja laenata, kuid orjade tapmine ja julm kohtlemine oli keelatud. Spartas oli orjadel elu raskem kui Ateenas. Orjana ei sooviks ma kummaski neist riikidest ega ka mujal elada. Valitsemisvorm, Spartas valitsesid kaks päritava võimuga kuningat, kes langetasid otsuseid. Sparta ei olnud demokraatlik, sealset võimukorraldust saab nimetada sõjaliseks oligarhiaks
näidata tolle ajastu ,,ilu ja valu". Film on valminud 2006.aastal rezissöör Zack Snyderi käe all, kes on hetkel maailma filmimastaabis võrdlemisi tundmatu nimi,kuna tegemist oli tema esimese filmiga, mis nii suurejooneliselt kinolinale pääses. Vaatamise teevad veelgi põnevamaks filmis kasutatud huvitavad filminipid ja kaadrid. Teos jutustab sõjast Kreeka ja Pärsia vahel,kuhu saadetakse sõnumitooja , kes toob teate, et Xerxes, kes oli tol ajal Pärsia kuningas, tahab spartalaste käest saada maad ja vett. Leonidas, kes oli Sparta kuningas tappis sellepeale sõnumitooja, mis oli raske kuritegu. Enne sõja alustamist pidi kuningas küsima luba Jumala teenritelt. Nemad nõusolekut ei andnud, kuid Leonidas läks ikkagi sõtta. Pärslaste väes oli sellel hetkel 250 000 sõdurit, nad kohtusid 7000 kreeklasega, keda juhtisid 300 kuninglikku sparta sõdurit eesotsas väejuht Leonidasega, Termopüülide mäekitsuses, kust oleks tolleagsete kirjapanekute järgi
Tavaline alusrõivas kandis nimetust kitoon. Meestel ulatus kitoon tavaliselt põlvini, naistel aga maani. SPARTA Sparta asus Lakoonika maakonnas Peloponnesose poolsaar. See oli üks suuremaid maakondi Kreekas. Sparta riik sai üheks kõige võimsamaks Kreekas. Riigi täieõiguslikud kodanikud ehk spartiaadid tööd ei teinud, vaid pühendusid täielikult sõjalistele harjutustele. Kõige alam seisus Sparta riigis olid heloodid orjad, kes harisid spartalaste põlde. Sparta riigi eesosas seisid kaks kuningat. Rahvakoosolek, kuhu kogunesid ainult spartiaadid, tuli tavaliselt kokku selleks, et nõukogu otsused heaks kiita. Hääletamine toimus kisaga. Peale jäi see ettepanek, mille poolt kõvemini karjuti. Spartalased vallutasid naabermaakonna Messeenia ja muutsid ka sealsed elanikud helootideks. Kõik spartiaadid pidid läbi tegema ühise kasvatuse. Seitsmeaastaselt võeti poisid ema juurest ära ja edaspidi elasid nad
kasutama. Dareios I Pärsia kuningas, kelle valitsemise ajal peeti Maratoni lahing 490 a eKr, mis ka võideti. Xerexes I Dareiose järglane, kuningas, kes vallutas Põhja- ning Kesk-Kreeka Themistokeles Ateena riigimees, kelle ettepanekul kulutati Laureioni hõbedakaevandusest saadud raha laevastiku ehitamisele. Tema juhtimisel võideti pärslasi Salamise lahingus. Mardonios Pärsia väejuht,kes nägi spartalaste kõhklusi ja ründas Plataia lähistel, sai aga lüüa ja langes lahinguväljal. Lykurgos u 8 saj eKr Sparta seaduseandja. Pärimuste järgi lõi ta Delfi oraakli korraldusel Sparta seadused. Solon Muutis Ateena riigikorda aastal 594, oli riigimees,poeet ja seadusandja, kes kärpis mõnel määral aristrokraatide eesõigusi ja avas lihtkodanikele senisest suuremad võimalused riigiasjades kaasarääkimiseks. Perikles 5 saj keskel seisis riigi eeotsas, kui Ateenas võeti vastu demokraatia.
Linnaelanikkond koosnes käsitöölistest ja kaupmeestest. Käsitöölised üldjuhul olid väga madala sotsiaalse positsiooniga. Rikkama ja mõjukama osa moodustasid aristokraadid, kes teenisid orjade ja sõltlaste põllutööst. Ainuvalitseja ehk türann püüdis kehtestada riigis kindla korra ja sageli ka parandada vaeste elujärge. Sparta riik põhines vallutustel. Sparta riigi eesotsas olid üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat ning neile allus sõjavägi. Spartalaste maaorjad olid heloodid. Spartas oli range kodanike kasvatamise süsteem ning riigihuvid olid seal esiplaanil. Ateena oli aristokraatliku valitsemisvormiga riik. Olukord hakkas muutuma, kui Solon muutis riigis korda. Kindlalt demokraatlikuks muutis riigi Perikles. Kreeka oli orjanduslik ühiskond, kus olid enamuses barbarid. Aegamööda kujunes arusaam, et viimased ongi orjuseks loodud. Orje kasutati põhiliselt kõikidel töödel, väljaarvatud oskustöödel, mida tegid vabad inimesed
Sparta Spartalased tulid põhja poolt Peloponnesose poolsaarele. Suurem osa neist asus üle jõe viljarikkas orus, kus nad endile pealinna Sparta ehitasid. Maa, mis oli kõigi ühisomadus, jaotasid nad eneste vahel ühesugusteks osadeks. Alistatud pärismaalased kaotasid mitte ainult oma maa, vaid ka isikliku vabaduse. Nad töötasid spartalaste juures orjadena, harisid nende põllud, olid sõudjateks laevastikus ja sõja korral käisid oma isandatega kaasas, kandes nende relvi. Orjastatud pärismaalased olid riigi omandus ja moodutasid ligi 23 kogu rahvastikust. Neid ei tohtinud keegi vabaks lasta, müüa ega surmata. Peale nende oli veel teisi, kes olid isiklikult vabad, harisid oma maad ja maksid spartalastele maksu. Spartalased ise elasid Sparta linnas. Nad ei teinud mingisugust kehalist tööd, see oli nende arvates häbistav.
veel 50 000 meest. Teise päeva lõpuks, kui Pärsial polnud ikka veel mingit edu, läks üks kohalik karjus Ephialtes, kelle nimi on nüüdseks sünonüüm kreeka sõnadele õudusunenägu ja reetur, Xerxese juurde ja näitas talle teed kreeklaste selja taha läbi mägiradade. Xerxes saati osa oma väest sealtkaudu, ning kreeklased olid ühtäkki väga halvas seisus. Leonidas, teades, et järgneb võitlus surmani, lasi kõigil peale oma spartalaste ja teebalaste, kes olid pantvangis oma truuduse tõestamiseks taganeda. Nende 300 sõduriga ühinesid ka 700 thespialast, kes samuti lubasid võidelda surmani Kreeka nimel. Järgnes väga brutaalne lahing, kus teebalased alistusid ning kõik spartalased ja thespialased võitlesid raevukalt lõpuni. Leonidasel võeti surnuna pea maha ning tema keha löödi risti. Pärslased kaotasid kogu lahinguga 20 000 50 000 meest. Nad jätkasid teekonda Ateena poole.
Türannia ainuvalitsus. Sparta riigi eesotsas oli üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat. Neile allus sõjavägi, samuti täitsid nad riigi kõrgema preestri kohuseid. Kodanikke oli vähem, sest nad olid mehed ja veel sõjamehed, kes olid spartaalid. Mittekodanikud olid ülekaalus. Poisid elasid alates 7. eluaastast kodust eemal, tegelesid sõjaliste ja kehaliste harjutustega. 20.a. täisväärtuslikud sõjamehed ja 30.a. täisõiguslikud kodanikud. Range reglementeerimine summutas spartalaste loomingulisust. Demokraatlik Ateena algselt oli korraldatud aristokraatsel viisil, kuid demokraatlikuks hakkas muutuma alates 594 eKr, kui Solon kärpis mõnel määral aristokraatia eesõigusi ja avas lihtkodanikele senisest suuremad võimalused riigiasjades kaasarääkimiseks. 3. Elu-olu ja perekond Agoraa turuplats Deemos lihtrahvas Sümpoosion kodune pidusöök Akropol kaljunukile rajatud kindlus Naiste positsioon
Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Anarhia on vabadest isikutest koosnev võimuta ühiskond; 9.Mõisted: Perioigid- isiklikult vabad mittekodanikud mitmes kreeka linnriigis Heloodid-orjastatud põliselanikud Sparta linnriigis Geruusia-30-liikmeline vanemate nõukogu Sparta linnriigis 10.iseloomusta Spartalaste kasvatussüsteemi Oli riigi range kontrolli all ja peamine siht oli arendada sõjameheomadusu.alates 7 eluaastast elasid poisid eakaaslastega koos rühmades kodust eemal pidid oma elu korraldamisega ise toime tulema Ja tegelseid pideva füüsilise treeninguga 20 aastaselt loeti neid täisväärtuslikeks sõjameesteks ja 30 said neis täieõiguslikud kodanikud 11.kuidas valitseti ateena linnriiki
lüüa ja oli sunnitud Kreekast lahkuma. b) Termopüülide lahing Kuningas Xerxes läks 480. a eKr Kreekat uuesti vallutama. Termopüülide lahingus ta sai aga surma ja pärslased võitsid (300 spartalast ja 50000 pärslast). Salamise merelahing. Pärslased läksid edasi Ateena poole, kuigi seal neid ootas kaotus ning Ateena laevastik võitis. Järgmisel astal purustas spartalaste juhitud Kreeka jalavägi pärslasi ja kihutas need minema. 6. Kreeka teadus ja teadlased a) Arstiteadus Kreeka meditsiinialased teadmised võtab kokku mahukas teos, mille autor on Hippokrates. Teos sisaldab haiguste kulgemise sümptoomide kulgemise kirjeldusi ja püüab haigusi seletada looduslike põhjustega. Olemas ka Hippokratese vane. b) Matem Matemaatikaga tegeles Thales, kuigi veelgi rohkem tegeles Pythagoros.
töökohti. 5. saj keskpaigaks eKr kujunes Ateenas demokraatlik riik, kui riigi eesotsas oli Perikles. Demokraatliku korra kehtestamisega ei tõrjutud aristokraate poliitilisest elust, nende tähtsus jäi samaks, sest olid haritud ja hea kõneoskusega. Pärsia sõjad, Peloponnesose liit ja Ateena mereliit 6. saj eKr tõusis esile Pärsia impeerium, mis üritas haarata võimu ka Kreekas. Paljud Kreeka polised moodustasid seepeale spartalaste juhtimisel liidu ning suutsid mitmes lahingus pärslasi võita, nii tekkis nt 6. saj eKr Peloponnesose liit. Laevastikus moodustasid tuumiku Ateena laevad ning tekkis Ateena mereliit. Algsete liitlaste Sparta ja Ateena vahel puhkes 431-404 eKr Peloponnesose sõda, milles ateenlased said hävitavalt lüüa. Seejärel sai Sparta ülevõimu Kreekas, mis hiljem kukutati, sest sekkuti teiste linnriikide siseasjadesse.
Ma arvan, et selline süsteem tuli kasuks Spartale, sest viimane oli tihti sõjas teiste riikidega ning kuna korraga valitses ka kaks kuningat võeti vastu ka mõistvamaid seadusi. Üks hea asi veel, mis sellisest süsteemist mulle meeldib on see, et eksisteeris rahvakoosolek, kus oseleda said vaid Sparta täisealised kodanikud. minuarust on see isegi õiglane, sest rahval oli õigus kas siis otsuseid hüüatusega vastu võtta, või tagasi lükata. Range tähelepanu all oli spartalaste kasvatus juba sünnist peale kui laps sündis nõrgana visati ta kuristikku, tugev laps aga tagastati vanematele, sest arvati, et vaid tugevatest saavad head sõdurid. Alates seitsmendast eluaastast läksid lapsed kooli, kus õpiti kuni 18-da eluaastani läbides päevast päeva erinevaid õppusi, mis koosnesid oda- ja kettaheitmistest ning muudest erinevatest sõjalistest harjutustest. Et karistada lapsi ja harjutada neid varakult sõjaliste raskustega rõivastati
KREEKA ÜHISKOND POLIS - sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kodanike kollektiiv; linnriik Tavaline polis oli üsna väike keskne asula ja selle lähiümbrus; u 30 000- 40 000 inimest Erandeiks olid Ateena ja Sparta KODANIKUD linnriigi valitsejad ja põhiline kaitsejõud; vabad põliselanikest mehed Kodanikkonda ei kuulunud naised, orjad ja võõramaalased (BARBARID) RAHVAKOOSOLEK riigi kõrgeim organ sellel osalesid kõik kodanikud NÕUKOGU rahvakoosoleku kõrval eksisteeriv rikastest kodanikest koosnev kogu RIIGIAMETNIKUD valiti rahvakoosoleku poolt juhtimaks sõjaväge ja igapäevaelu ARISTOKRAATLIK POLIS riik, milles domineeris rikaste ühiskonnakiht (varasemal perioodil ainuvalitsev valitsemisvorm) ARISTOKRAATIA rikas ülemkiht SÕJA KORRAL relvastusid kõik kodanikud vastavalt majanduslikele võimalustele Põhijõuks oli raskerelvastusega jalavägi pikad sirged read üksteise taga > tüüpiline Kreeka lahingurivi FAALANKS...
lastes alati puhanud sõduritel sõdida, see tõi talle ka edu. Kui need 20000 mees ei suutnud tagada edu saatis ta võitlusesse veel 50000 meest. Teise päeva lõpuks, kui Pärsial polnud ikka veel mingit edu, läks üks kohalik karjus Ephialtes Xerxese juurde ja näitas talle läbi mägiradade teed kreeklaste selja taha. Xerxes saati osa oma väest sealtkaudu, ning kreeklased olid äkki väga halvas seisus. Leonidas teadis et järgneb võitlus surmani ja lasi kõigil peale oma spartalaste ja teebalaste, kes olid pantvangis oma truuduse tõestamiseks taganeda. Järgnes jõhker lahing. Kui Leonidas oli surnud võeti tal pea maha ning tema keha löödi risti. Pärslased kaotasid kogu lahinguga 20000-50000 meest. Samal ajal põgenesid ateenlased Artesiumi merelahingus, et aidata evakueerida Ateena linna kuna nad said teada kaotustest termopüülides. Linna taheti evakueerida Salamise saarele. Ülemvõim anti Egeuse merel pärslaste kätte
· lahendati kontraposti probleem(jalad harkis, üks jalg eespool) · skulptuurid muutusid elulisemaks, loomulikumaks, kuna avastati tasakaalupunkt · kujunesid mitmed koolkonnad: Ateena: tähtsaim meister Pheidias(kasutas krüselefantiintehnikat), Praxiteles(,,Aphrodite"), Myron(skulptuur ,,Kettaheitja"). Suurem liikuvus, jumalad, jumalannad Sparta: tuntuim meister on Polykleitos(,,Odakandja"). Tugevad lihaselised figuurid, jäigemad poosid, spartalaste kujutamine, sõdalased. · Mausoleum: hauakamber, suur kõrge ehitis. Ümbritsesid reljeefid Hellenistlik ajajärk: · Skulptuur: hakatakse kujutama ärevust, tundeid ja liikumist. Naturalistlikumad figuurid ja portreed. Tuntumad tööd: ,,Sanothake Nike", ,,Farnese härg", ,,Laokoon" · Arhitektuur: Pergamoni altar varem asus väljas, nüüd siseruumis. Väike- Aasias. Ehitati amfiteatreid alla orgudesse. Teatrid olid väga suured ja pingiread
ägedad lahingud kui maal ja merelgi. Propaganda mõistete kohaselt saavutas võidu Ateena, mis reklaamis ennast kui moodsat ja liberaalset kreeklaste vabadusvõitluse ja saavutuste keskust, kujutades samal ajal Spartat vanamoodsa ja reaktioonilise rõhujana. Kuigi selles Ateena seisukohas oli teatav annus tõtt, on eelkõige tegemist ikkagi propagandaga. See kuidas Ateena kohtles mässulisi liitlasi, on täiesti võrreldav spartalaste jõhkrate repressioonidega: näiteks hääletas Ateena 427.aastal eKr selle poolt, et tappa kõik Mytilene elanikud. Demokraatia Paralleelselt kultuuri saavutustega arenes ka poliitiline elu. Kuni 6. sajandini eKr tagasi jälgitavate reformide tulemusena tekkis Ateenas aastaks 450 eKr maailma esimene linnademokraatia. Otsused, nagu näiteks kui palju kulutada raha laevastiku uuendamisele, langetati häälteenamuse alusel kõigi kodanike (keda oli umbes 25% kogu elanikkonnast
· Spartalased olid koloonia päritolu · Juhtis mereliitu sissetungijad kes alistasid kogu · Võim oli rahvakoosolekutel lakoonika oma ülemvõimule. · Kodanikud olid seaduse ees võrdsed · Vallutasid ka naabreid ja orjastasid · Otsene demokraatia sealsed rahvad. · Ainus polis, mis hõlmas 2 maakonda · Riigi eesotsas 2 päritava võimuga kuningat, kellele allus sõjavägi. · 30 liikmeline vanemate nõukogu · tööd tegid spartalaste asemel orjad · range elukord, sõjakoolis jms. Peloponnesuse sõda ( 431-404 eKr.) · Pikk ja väsitav sõda · Sai atheenale hukatuslikuks · Spartalased sõlmisid suhted Pärslastega · Nad ehitasid endale võimsa laevastiku ja ka said osad Atheena laevad enda võimusesse · Tulemuseks: atheena piirati sisse nii maalt kui merelt. Linna ja sadama kaitsemüür lõhuti. Mereliit saadeti laiali ja atheena sõltus spartast
See alistas oma võimule Väike- Aasia läänerannikul asuvad kreeka linnad, Balkani ps asuvad kreeklased. Aastal 490 eKr saatis Pärsia kuningas laevastiku koos sõjaväega üle Eguse mere ateena vastu, kuid kaotasid selle. Pärsia kuninga järglane Xerxes võttis selle uuesti ette ning ta liikus mööda Põhja- Ja Kesk- Kreeka rannikut. Kuid Salamise merelahingus võitsid ateenalased vaenlase üle otsustava võidu. Järgmisel aastal purustas spartalaste juhitud Kreeka maavägi pärslased, mis asusid Kreekas. Peale seda enam Pärsia ei ohustanud Kreekat. 7. Kreeka linnriikide seast kerkisid eriti esile Sparta ja Ateena. Spartat iseloomustas range sõjaline sisekorraldus, kuid Ateena oli demokraatlik riik. Nende vahelised suhted olid pingelised ja puhkes isegi Pelopennesose sõda. See aga osutus ateenale hukatuslikuks. Perikles oli ateena riigimees. Sel ajal kui sai Ateenast Kreeka suurimlinn, sai sellest kultuurikeskus
Kas Vana Kreekas oli demokraatlik ühiskond Pärsia sõdadele järgnes Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg. Võit pärslaste üle lisas eneseusku, tõi oma sõjalise ja poliitilise üleoleku veendumuse . Sel perioodil kerkisid Kreeka linnriikide seast eriti esile Sparta ja Ateena . Sparta,oli juba enne Pärsia sõdu tõusnud Lõuna-Kreeka võimsaimaks riigiks. Sparta jalavägi oli Kreekas konkurentsitult tugevaim ja selles põhinev ülemjuhatus Pärsia sõdades tõstis spartalaste autoriteeti veelgi. Sparta ümber koondusid paljusid Lõuna-Kreeka linnriikide ühendav Peloponnese Liit. Nii spartlased kui ka nende liitlased toetusid sõjaliselt eeskätt maaväele .5. sajandi Ateena oli demokraatlik riik , mille sise-ja välispoliitikast suunas ning kujundas pikka aega(umbes 460-430 eKr) silmapaistev riigimees Perikles . Ateenast sai Kreeka suurim linn, peamine kaubandus- ja kultuurikeskus. Ateena Mereliit koondas Egeuse mere rannikul ja saartel paiknevaid linnriike
· Spartalased olid koloonia päritolu · Juhtis mereliitu sissetungijad kes alistasid kogu · Võim oli rahvakoosolekutel lakoonika oma ülemvõimule. · Kodanikud olid seaduse ees võrdsed · Vallutasid ka naabreid ja orjastasid · Otsene demokraatia sealsed rahvad. · Ainus polis, mis hõlmas 2 maakonda · Riigi eesotsas 2 päritava võimuga kuningat, kellele allus sõjavägi. · 30 liikmeline vanemate nõukogu · tööd tegid spartalaste asemel orjad · range elukodr, sõjakoolis jms. Peloponnesuse sõda ( 431-404 eKr.) · Pikk ja väsitav sõda · Sai atheenale hukatuslikuks · Spartalased sõlmisid suhted Pärslastega · Nad ehitasid endale võimsa laevastiku ja ka said osad Atheena laevad enda võimusesse · Tulemuseks: atheena piirati sisse nii maalt kui merelt. Linna ja sadama kaitsemüür lõhuti. Mereliit saadeti laiali ja atheena sõltus spartast
riigijuht oli Perikles. Peloponnesose sõda (431-404): Sõda Ateena ja Sparta vahel. Peale hulka aega tasakaalu murdis spartalaste vägi Ateena võimu. Sparta ülemvõim (404-371): Sparta sõlmis Pärsiaga liidu valitsemaks kogu Kreekat. Ateena vastuolu märgiks oli 371. aastal toimunud Sparta armee purustus Teeba
Lakoonika alistatud rahvastiku orjastamine kiirendas klassikihistumist doorlaste hulgas. Ekstensiivne põllumajandus väikses orus tekitas spartalastel üsna kiiresti maa puuduse, mida suurednas nende sotsiaalne kihistumine. Maapuudus ja sotsiaalne kihistumine sundisid spartalasi vallitama põllumajanduslikku naabermaakonda Messeeniat, mis asetses lääne pool Taygetoni mäeahelikku. Raske I Messeenia sõda oma kaashõimlaste Messeenia doorlastega lõpes spartalaste võiduga, kes sundisid alistatud messeenlasi andma võitjaile poole saagist. I ja II Messeenia sõja ajal, VIII-VII saj., kujunes lõplikult välja Sparta riik orjandusliku aristokraatia kujul, kus valitses sõjaväeline korraldus, mis pidi kindlustama Lakoonika ja Messeenia vallutatud rahvastiku ekspluateerimist. 3 2. Sparta ühiskonna klassikoosseis
Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 eKr) lõpetavad arhailise ajajärgu) Põhjus: Mileetose ülestõus aastal 500 ja selle mahasurumine. Ateenlased sekkuvad Mileetose kaitseks, Pärsia kuningas tahab Ateenat karistada. 1. Dareiose sõjaretk 490 eKr Maratoni lahing kreeklased võidavad suurepärase lahinguplaani abil (faalanks, nõrgemad keskel, ründavad vaenlast külgedelt) 2. Xerxese sõjaretk 480-479 eKr (ateenlased kutsuvad appi spartalased) Termopüülide lahing spartalaste eesotsas Leonidas, spartalased kaotavad reeturi tõttu, pärslased liiguvad Salamise saarle Ateena alla Salamise lahing esimene suur merelahing, kreeklaste võit, Xerxes lahkub Plataia lahing 479 kreeklaste lõplik võit IV Klassikaline ajajärk Algab Kreeka-Pärsia sõdadega. Ateena saab võimsaks. Kreeka jaguneb kahe võimukeskuse vahel: 1. Ateena mereliit e. Delose liit Ateena liitlased sõltuvad Ateena laevastikust ja maksavad raha, Ateena kasutab raha enda ülesehituseks
kuulusid doorlastele, euboialaste kolooniates räägiti aga joonia murret. Seevastu Sitsiilia lääneosas kindlustusid foiniiklased ja saare sisealad jäid veel sajanditeks põliselanike sikelite, sikanite ja elüümlaste võimu alla. Ka Itaalia lõunaranniku kolonisatsioon algas juba 8. sajandi lõpus ja jätkus järgmisel sajandil. Suuremad linnad rajati siin Kroton ja Sybaris ahhaialaste poolt, Taras oli aga spartalaste rajatis. Umbes samal ajal hakkasid kreeklased koloniseerima Egeuse mere põhjarannikut (Traakia rannikut) ja Musta mere väinu. Väinades, nagu Mustal merelgi, kuhu kolooniate rajamisega jõuti tõenäoliselt alles 7. sajandi keskpaiku, oli ülekaalukalt aktiivseim Mileetose linn. Kuid edasises ajaloos kõige tähtsamaks osutunud asula Byzantioni (tänapäeva Istanbul) rajasid 670. a. paiku siiski Megara elanikud Kesk-Kreekast.
Jumalatega suhtlemise viisid: usupidustused, müsteeriumid. Kreeklased panid rõhku hingelisele elule, puudus surmajärgsus. 5. Sparta ja Ateena valitsemise erinevused. Sparta- riik põhines vallutusel, spartiaatide ülemvõimu säilitamisele suunatud range sisemise korraldusega riik, riigi huvid olid esiplaanil ja kodaniku õigused tagaplaanil, suur sisemine satabiilsus, polnud türanniat, eluvaldkondade range reglementeerimine summutas spartalaste loomingulisust, paljud kreeklased pidasis Spartat hästi korraldatud riigi musternäidiseks, riigi eesotsas kaks päritava võimuga valitsejat. Ateena- algselt oli Atikat ühendav ateena polis korraldatdu aristrokraatlikul viisil, olukord muutus alates 594 eKr, Solon kärpis mõnelmääral aristrokraatia eesõigusi ja avas lihtkodanikele suuremad võimalused riigiasjades, Ateenas kujunes demokraatlik kord, eesotsas Perikles, kogu võim
Muudes valdkondades Juhtis riiki Geruusia, st. 30-liikmeline vanemate nõukogu. ja igal aastal kodanike hulgast valitud riigiametnikud- 5 efoori. Kodanike arv oli muu elanikega võrreldes tühiseks. ülejäänud elanikkonna moodustasid perioigid, st Lakoonika asukad olid isiklikult küll vabad, kuid poliitiliste õigusteta ning sariaatide suhtes andami- ja sõjaväekohustuslikud ja heloodid, kes olid spartiaatide maaorjad. Spartalaste riik oli range sisemise korraldusega, kus kõige tähtsamaks peeti riigi huve, mitte kodanike õigusi. Sparta oli küll tugev ja hästi korraldatud riik, kuid tema osa Kreeka vaimukultuuris oli seetõttu tühine. Antud ajajärku Pärsia sõdadest kuni Makedoonia Aleksandri valitsusajani nimetatakse klassikaliseks ajajärguks. Ühiskond oli sel perioodil orjuslik , st et suurema osa kohustustest ühiskonnas, eelkõige aga kõige raskema töö, tegid ära orjad
Biootia liit. väIKE-Aasia rannikulinnad anti Pärsia võimu alla ning Pärsia kunindas võttis endale rahu tagaja rolli ähvardades rünnata igaüht, kes lepingut rikub. Pärsiale lisaks oli Kuningarahu kasulik eelkõige Spartale, sest üldise autonoomia nõudest hoolimata jäi Pel lIIT PÜSIMA. Teeba tõus:Leuktra lahing. Sparta ja Teeba vahel 371. a eKr toimunnud lahing Boiootia edelaosas. See on ehk kuulsaim kreeklaste omavaheline lahing. Spartalaste liitlased säilitasid külll võitlusvõime, kuid pidid langenute matmiseks vaherahu paluma ning Kesk-Kreekast lahkuma. sellel lahingul oli suur psühholoogiline tähendus: spartiaatide võitmatuks peetud faalanksi lüüasaamine suures lahingus lõpetas senise aukartuse nende sõjajõu vastu. Teisalt tõstis see oluliselt Teeba autoriteeti, pannes aluse viimase lühiajalisele hegemooniale. Arkaadialased kukutasid paljudes linnades
Poliitilised arengud 1.Kreeka-Pärsia sõjad 500-478 a eKr Kreeka langes Pärslaste võimu alla, kuid hiljem Sparta ja Ateena vabastasid Kreeka Pärslaste käe alt. 2.Kreeka hiilgeaeg 480-431 a eKr Spartast ja Ateenast olidkujunenud võimsaimad riigid Kreekas. Ateenas kujunes demokraatlik riigikord. Ateenast kujunes Kreeka tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus. 3.Peloponnesose sõda 431-404 a eKr Vastuolud Sparta ja Ateena vahel. Hulk aega püsis jõudude tasakaal, kui lõppes spartalaste täieliku võiduga, mis tegi ajutiselt lõpu Ateena võimsusele. 4.Sparta ülemvõim 404-371 a eKr Sparta sõlmis liidu Pärsiaga ja võimutses kogu Kreekas. Teistes linnades see tekitas vastuolu, mis aitas Ateenal oma jõu taastada. Purustati Sparta armee ja tema ülemvõim lõppes. 5.Makedoonia tõus 359-338 a eKr Makedoonia ülikud võtsid omaks kreeka keele ja kombed, ning hakkas sekkuma Kreeka riikide omavahelistesse suhetesse. Osad kreeklased oli Phipippose poolel nng Kreeka
eKr-. Poliitilised arengud 1.Kreeka-Pärsia sõjad 500-478 a eKr Kreeka langes Pärslaste võimu alla, kuid hiljem Sparta ja Ateena vabastasid Kreeka Pärslaste käe alt. 2.Kreeka hiilgeaeg 480-431 a eKr Spartast ja Ateenast olidkujunenud võimsaimad riigid Kreekas. Ateenas kujunes demokraatlik riigikord. Ateenast kujunes Kreeka tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus. 3.Peloponnesose sõda 431-404 a eKr Vastuolud Sparta ja Ateena vahel. Hulk aega püsis jõudude tasakaal, kui lõppes spartalaste täieliku võiduga, mis tegi ajutiselt lõpu Ateena võimsusele. 4.Sparta ülemvõim 404-371 a eKr Sparta sõlmis liidu Pärsiaga ja võimutses kogu Kreekas. Teistes linnades see tekitas vastuolu, mis aitas Ateenal oma jõu taastada. Purustati Sparta armee ja tema ülemvõim lõppes. 5.Makedoonia tõus 359-338 a eKr Makedoonia ülikud võtsid omaks kreeka keele ja kombed, ning hakkas sekkuma Kreeka riikide omavahelistesse suhetesse. Osad kreeklased oli Philippose poolel ning
Kodanikuõigustest olid nad ilma jäetud, sest : 1.) neil puudus maaomand 2.) puudus sõjaväeline väljaõpe ja/või võimalus muretseda sõjavarustust. Polise kodaniku õiguseks ja kohustuseks oli: * osaleda poliitikas * osaleda riigikaitses 2. Sparta elanikkond. Sparta elanikkond jagunes kolmeks: * spartiaadid doorlased, kellest mehed olid poliitiliste õigustega kodanikud ning nende tegevuseks oli peamiselt sõdimine. * perioigid endised Lakoonia elanikud, kes spartalaste poolt alistati. Olid isiklikult vabad, kuid poliitilistest õigustest ilma jäetud. Pidid maksma andamit ja vajadusel minema sõtta. * heloodid ehk orjad. Messeenia elanikud ja mõned Lakoonia elanikud. 3. Sparta ja Ateena võrdlus. Perikles. Jaotusmaterjal; õpik lk. 104; 106-107 4. Ateena ametnike valimise ja tasustamise omapära. * ametnikud pandi paika loosi teel * päritolu, rikkus ja haridus ei mänginud mingit rolli
sissetungi; elanikest ~10%. 2) isiklikult vabad, aga poliitilised õigused puudusid. 3) tegelesid käsitöö ja kaubandusega. 4) maksu- ja sõjaväekohuslased. HELOODID 1) spartalaste poolt vallutatud Messeenia elanikud; elanikest ~80%. 2) Sparta riigiorjad, kes olid kinnistatud maa külge ( sunnismaised ) ja ära jagatud spartiaatide vahel. SPARTA VALITSEMISKORRALDUS: 2 KUNINGAT: Algul võim päritav, hiljem valitavad. Valiti rahvakoosolekul.
Kõige vaesemad teenisid sõjaväes lingu või vibumeestena või olid laevadel sõudjad. Solon andis rahvale rohkem sõnaõigust kui varem. Tänu Solonile muutus Ateena riigikord demokraatlikumaks. Aastal 507 eKr sai Ateenast päris demokraatlik linnriik kui tegi Kleisthenes uued reformid. Ateena reformide looja Solon. Sparta Sparta oli polis mis asus Peloponnesose poolsaare lõunaosas Lakoonika maakonnas. Spartalaste esivanemad Doorlased tungisid umbes 1000 aastat eKr peloponnesose poolsaarele ja rajasid Sparta. Sparta oli üks tugevaimaid linnu Kreekas. Linna moodustasid neli lähedal asuvat küla mille ümber müüre ei ehitatud. Hiljem vallutasid ka spartalased naabermaakonna Messeenia. Sparta oli Aristrokraatlik polis mida valitsesid ainult rikkaimad spartiaadid. Spartalsed jagunesid kolmeks grupiks. Sparta kodanikke nimetati spartiaatideks ja nemad ei teinud tööd. Enamik Spartalasi olid
000 meest. Teise päeva lõpuks, kui Pärsial polnud ikka veel mingit edu, läks üks kohalik karjus Ephialtes, kelle nimi on nüüdseks sünonüüm kreeka sõnadele õudusunenägu ja reetur, Xerxese juurde ja näitas talle teed kreeklaste selja taha läbi mägiradade. Xerxes saatis osa oma väest sealtkaudu ning kreeklased olid ühtäkki väga halvas seisus. Leonidas, teades, et järgneb võitlus surmani, lasi kõigil peale oma spartalaste ja teebalaste, kes olid pantvangis oma truuduse tõestamiseks, taganeda. Nende 300 sõduriga ühinesid ka 700 thespialast, kes samuti lubasid võidelda surmani Kreeka nimel. Järgnes väga brutaalne lahing, kus teebalased alistusid ning kõik spartalased ja thespialased võitlesid raevukalt lõpuni. Leonidasel võeti surnuna pea maha ning tema keha löödi risti. Pärslased kaotasid kogu lahinguga 20 000 - 50 000 meest. Nad jätkasid teekonda Ateena poole.
olevat lavastatud Ateenas esimene tragöödia. Peisistratose surma järel pärisid võimu ta pojad Hippias ja Hipparchos (valitsesid üheskoos 527 514), kes jätkasid isa tasakaalukat poliitikat. Ateenast sai silmapaistev kultuurikesku, kuhu kogunes kuulsaid poeete (Anakreon, Simonides). 514 korraldasid aristokraadid Harmodios ja Aristogeiton atentaadi türannidele, mille tagajärjel Hipparchos tapeti. Hippias kukutati spartalaste abil võimult aastal 510. 507 viis Kleisthenes ellu demokraatlikud reformid rajati demokraatliku Ateena poliitilised struktuurid: 10 füüli, 500-nõukogu, pandi alus rahvakoosoleku juhtrollile jne. Väike-Aasia rannikulinnad Mõjukaimad nende seas olid Mileetos, Efesos ja Samos (rannikulähedasel saarel). VII VI sajandil langesid Väike-Aasia linnad järkjärgult Lüüdia võimu alla. Ainult Mileetos säilitas sõltumatuse.
Alkibiades jõudis kohale, kuid keegi ei tahtnud neid aidata. Seega jäid nad ootama, et ehk kolooniad muudavad meelt. Saadikud aga jõudsid selle ajaga neile järele ja Alkibiades palus mõtteaega, et ta saaks sõjapidamise üle anda, kuid hommikul selgus, et ta oli läinud Ateena sõjaplaanidega Sparta poolele. Ateena sõjamehed palusid enda tagasikutsumist, kuid Ateena sai valesti aru ning saatis veel 50 000 laeva abiks. Nende sõjavägi purustati spartalaste poolt. Eluga pääses ainult paarsada meest. Sõja viimasel etapil korraldas Alkibiades suure rüüsteretke Atika rannikule, kuid ateenlased aimasid seda ette ning evakueerisid piirkonna ja panid valmis laevastiku. Ateenlased ründasid spartalasi, kes olid sunnitud lõpuks taanduma. Pärast seda ei oldud Alkibiadesega rahul ning see talle ei meeldinud. Seega võttis ta Sparta sõjaplaanid ja läks Ateenasse. Viimasel kolmandal perioodil läks juhtkoht Sparta kätte
-muus osas juhtis riiki vanemate nõukogu e.geruusia (üle 60a mehed) -igal aastal valiti kõrgemate riigiametnikena viis efoori, kes kontollisid kuningate ja teiste riigiametnike tööd -lõplikud otsused langetati kõigi spartiaatide koosolekul -rõhutati võrdsust ja ühtekuuluvust -spartalik kasvatussüsteem (alates 7.a) -20a'st alates sõjamees -30.a'st täieõiguslikud kodanikud -riigi huvid üksikisiku huvidest tähtsamad -vaprus ja distsipliin -spartalaste faalanks püsis sajandeid võitmatuna Demokraatlik Ateena: -Atika maakonnas -Kodanikud olid kõik vabad meessoost põliselanikud -Salon >> pani aluse demokraatiale -kujunes välja Ateena mereliit(liitlased maksid makse, raha Ateenale) -vaesed kodanikud olid sõudjad ja madrused laevadel -V saj eKr keskpaigas tekkis kindel drmokraatlik riik, valitseja Periklese ajal -kodanikkond > vabad mehed -orjastamine oli seadusega keelatud
pähe ja haavas teda surmavalt. Apolloni kurbus oli piiritu. Tema, kes ta suutis oma kiirtega parandada ja elustada kõike, ei suutnud noorukit üles äratada. Soovides kuidagi jäädvustada sõbra mälestust, laskis tema verest tärgata imelise lõhnaga lille. Preestrid viisid lille Apolloni pühamu aeda Delfis ja sellest peale peeti igal aastal enneaegselt hukkunud nooruki mälestuseks kolmepäevaseid pidustusi, mida nimetati Hyakinthia. See oli spartalaste suurim püha. 8 Teine kreeka legend seostab hüatsindi tekkimise kuulsa Trooja sõja kangelase Aiasega. See Salamise saare valitseja Telamoni poeg oli Achilleuse järel tugevaim ja vapraim kreeka kangelane Trooja sõjas. Pärast Achilleuse surma läks ta Odysseusega tülli Achilleuse relvade omamisõiguse pärast ja jäi kaotajaks. Solvumisest segane, tappis ta kreeklaste kariloomad, pidades neid oma vaenlasteks. Tulnud
Rõhku pandi sõjalisele treeningule.20 aastaselt asus sõjaväkke. Sparta naised olid sportlikud ja pidid relva käsitlema. Mehed olid pere juures vähe. Küsimused ... 1. kuidas oli seotud sparta riigikord ja templi oraakel. 2. mille poolest erinesid ühiskonnas spartiaakide ,perioitide ja heloitide seisused. 3. põhjende mille poolest oli sparta riigikord aristrokraatlik. 4. mille poolest erines spartas valitsemine demokraatlikust ateenast. 5. iseloomusta spartalaste kasvatust ja milleks see tarvilik oli. 6. mida head ja mida halba tõi sellinne kasvatus endaga kaasa. Klassikaline ajajärk ja Ateena polis. 6-4 saj eKr. Perioodi alguses olid sõjad . Linnriigid sõdivad Pärsialastega. Pärsia tõrjuti välja. Kerkisid esile linnriigid ehk polised. Kuulsam sõda on Peloponnesose sõda. Selle võitis Sparta. Spartast hakkas kujunema sõjalinn. Kreekas kujuneb demokraatia ja Ateenast kujunes haridus ja kultuurielu tugevad küljed
Ateenas demokraatia riigi eesotsas poliitik Perikles, edendas laevastikku, tugevdas riiki. Ateena tähtis majandus- ja kultuurikeskus. Peloponnesuse sõda Vastuolud Ateena ja Sparta vahel. 431- 404 a eKr Ateena laevastik merel, spartalased maismaal. Spartalaste võit, ajutine lõpp Ateena võimsusele. Sparta ülemvõim Sparta liit Pärsiaga. Domineerib Kreekas. 404- 371 a eKr 371 eKr Teeba linnriigi väed purustavad Sparta armee. Ülemvõimu lõpp. Makedoonia tõus Elasid tänapäeva Kreeka riigi põhjaosas. 359-338 a eKr Võtsid üle kreeka keele ja kombed.
annaabi.ee 
