Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Arvustis filmi "300" kohta (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis kasu sain mina filmi vaatamisest ?
300 meest miljoni vastu
Film „300“ on kirjutatud ajaloolisest lahingust, mis kannab nime Termopüülide lahing.Lahing sai nime Termopüüli mäekitsuse järgi, kus peeti veriseid taplusi. Seal seisid 300 spartalast armee vastu, mis oli tolleaegse suurim. Armee koosnes ajalooliste allikate järgi miljonist sõjamehest üle maailma. Film on väga tõetruu ja julm pilt oma ajastust , kuna seal näeb palju veriseid ja jõhkraid tapmisstseene. Inimestele on selle filmiga tahetud näidata tolle ajastu „ilu ja valu“.
Film on valminud 2006.aastal režissöör Zack Snyderi käe all, kes on hetkel maailma filmimastaabis võrdlemisi tundmatu nimi,kuna tegemist oli tema esimese filmiga, mis nii suurejooneliselt kinolinale pääses. Vaatamise teevad veelgi põnevamaks filmis kasutatud huvitavad filminipid ja kaadrid .
Teos jutustab sõjast Kreeka ja Pärsia vahel,kuhu saadetakse sõnumitooja , kes toob teate, et Xerxes , kes oli tol ajal Pärsia kuningas, tahab spartalaste käest saada maad ja vett. Leonidas , kes oli Sparta kuningas tappis sellepeale sõnumitooja, mis oli raske kuritegu . Enne sõja alustamist pidi kuningas küsima luba Jumala teenritelt. Nemad nõusolekut ei andnud, kuid Leonidas läks ikkagi sõtta. Pärslaste väes oli sellel hetkel 250 000 sõdurit, nad kohtusid 7000 kreeklasega, keda juhtisid 300 kuninglikku sparta sõdurit eesotsas väejuht Leonidasega, Termopüülide mäekitsuses, kust oleks tolleagsete kirjapanekute järgi läbi mahtunud korraga vaid 2 kaarikut. Lahingu eelõhtul kutsus pärsia kuningas Xerxes Leonidase ja lubas temast teha kogu Kreeka kuninga, kui ta väed alistuvad, Leonidas keeldus, öeldes, et ta parem sureb Kreeka eest, kui valitseb oma sõjakaaslaste üle. Selle peale Xerxes ärritus ja käskis kreeklastel relvad maha panna. Selle peale ütles Leonidas: „Tulge ja võtke need ise“. Kreeklaste faalaks töötab hästi ja see toob neile edu. Filmis on hästi esile toodud õpetus, millega Spartalasi õpetati: Armasta oma naist ja kaitse oma kodumaad , iial ära tagane , iial ära anna alla. See põhimõtte viibki lõpuks mehi huku äärele. Neil on võimalus alla anda ja minna koju, kuid nad ei tee seda kuna sellega nad rikuksid koodeksid, mille järgi nad terve elu elanud on.
Minu arvates oli film väga, sest mulle isiklikult meeldivad ajaloolised filmid. Eelnevalt on soovitav läbi lugeda samat lahingut kirjeldav raamat ja siis vaadata filmi. Selliselt järjestatuna on hea spekuleerida, võrrelda ja analüüsida filmi ja raamatu erinevusi ja sarnasusi. Mis kasu sain mina filmi vaatamisest ?, küsin ma endalt. Aga vastus on minu meelest väga lihtne. Minu teadmiste laegas sai jälle ühe killukese juurde, just ajalooliste sõdade valdkonnast. Näha, kuidas tolleaegsed sõjamehed valdasid maailma parimat sõjakunsti. Nende läbimõeldud sõjataktikat ja sõjaplaane võib üle kanda ka tänapäeva tegemistesse ja toimetamistesse. Oluline on ära teha „kodutöö“. Siis võib alati loota heale tulemusele.
Arvustis filmi-300-kohta #1 Arvustis filmi-300-kohta #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kenoja Õppematerjali autor
Arvustus.. Oma arvamust on vähe.

Sarnased õppematerjalid

300 Spartalast referaat
3
doc

300 Spartalast referaat

300 Spartalast Spartas hakati lapsi õpetama juba seitsme aastaselt. Neid õpetati: varastama, kaklema,looduses ellu jääma, et kunagi ei tohi alla anda ega taganeda ja isegi tapma. Kui nad midagi valesti tegid karistati neid ihunuhtlusega. Spartas olid majad jaotatud kaheks ­ meestele ja naistele eraldi. Linna keskel oli suur auk kuhu visati reetureid, vaenlaseid ja niisama halbu inimesi. Spartas valitses vanematenõukogu milles naised ei osalenud. Spartas kandsid inimesed kiltoone. Neegritel puudus seal mingigi sõnaõigus ­ nad olid orjad. Sparta üks kuningatest oli Leonidas kes elas aastatel 507/508480 ekr ja ta valitses aastatel 488480 ekr. KreekaPärsia sõdade ajal juhtis Leonidas 480 ekr. kreeklaste ühendatud vägesid Termopüülide kaitsmisel. Termopüülid (vanakreeka keeles 'soojad väravad') oli kitsastee KeskKreekas, Lamiast lõunas, kulges Kallidromoni mäestiku ja Mailise lahe soise lõunaranniku vahel, oli 50 m lai ja

Ajalugu
Termopüülide lahing
3
doc

Termopüülide lahing

Xerxese käitus nii, kuna ilma laevastikuga polnud tal võimalik varustada oma hiiglaslikku armees väheviljakal Kreekamaal. Mardonius tegi ka rahupakkumise, aga kuna see lükati tagasi vallutas ta uuesti Ateena. Ateena, Megara ning Plataia linnriigid läksid ning palusid Sparta käest abi, mida nad kahjuks esialgu küll ei saanud, sest spartalased pugesid peitu ühe uue püha taha. Kuid kauplemise järel saadi ka nendega kaubale ning kreeklased panid Plataia lahinguks välja Kreeka kohta lausa uskumatu 100 000 meest. Sselline armee suudeti kreekas uuesti kokku panna alles 19. saj pKr vabadussõjas Türgi vastu. Kuid ka Mardonius sai teada, et spartalased ühinevad väega ja lõpetas ta Ateena lõhkumise tehes selle maatasa ning siis läks Teebasse. Kuid Teeba oli äraandja ning jäi kreeklasi ootama. Kreeklased, kes olid oma maa küll tagasi saanud, läksid siiski Mardoniuse skalbi järgi. Peale tagaajamisi mägedes jõudsid mõlemad väed Plataia

Ajalugu
Kreeka-Pärsia sõjad
5
docx

Kreeka-Pärsia sõjad

Pärsia võimeline varustama oma hiigelsuurt armeed kivisel, väheviljakal Kreekamaal. Mardonius läks ning vallutas uuesti Ateena, olles eelnevalt saanud oma rahupakkumise tagasi lükatud. Ateena, Megara ning Plataia linnriigid läksid ning palusid Sparta käest abi, mida nad esialgu ei saanud, sest spartalased pugesid peitu uue püha taha. Viimaks aga saadi ka nendega kaubale ning kreeklased panid Plataia lahinguks välja Kreeka kohta lausa uskumatu 100 000 meest. Sellist arvu on suudetud Kreekas korrata alles 19. saj pKr vabadussõjas Türgi vastu. Kui Mardonius sai teada, et spartalased ühinevad väega, lõpetas ta Ateena lõhkumise, kuni kõik oli maatasa ning siis läks Teebasse, kes siiski oli äraandja, ning jäi kreeklasi ootama. Kreeklased läksid Mardoniuse skalbi järgi. Peale manööverdusi ning tagaajamisi mägedes jõudsid mõlemad väed Plataia väljadele, kus peeti Kreeka-Pärsia sõdade lõppvaatus.

Ajalugu
Kreeka poliitiline ajalugu
68
pdf

Kreeka poliitiline ajalugu

riituste läbiviimisel täitsid tähtsat rolli preestrinnad. Kindlasti mängis usus olulist osa härja kultus ja rituaalne härjavõitlus. Poliitilise võimu korraldusest ei tea me midagi kindlat. Arvatavasti jagunes Kreeta linnriikideks eesotsas losse valitsevate preesterkuningatega. Knossos oli linnade hulgas tõenäoliselt suurim, kuid kas sellega kaasnes võim teiste üle, pole teada. Samas pole kahtlust toonaste kreetalaste ulatuslikest väliskontaktides. Kreetalaste kohta leidub tõendeid nii Egiptusest kui ka Ugariti tekstides ja on peaaegu kindel, et 17. ­ 16. sajandil Alam-Egiptust valitsenud hüksoslased kasutasid Kreeta kunstnike teeneid (sellele viitavad Kreeta-pärased freskod Avarise lähedalt). Eriti tihedad kontaktid kujunesid Kreeka ranniku ja Egeuse saartega. Üks markantsemaid tõendeid selle kohta on Minose tsivilisatsioonist tugevalt mõjutatud, või koguni kreetalaste rajatud, Akrotiri asula Thera (Santorini) saarel

Ajalugu
A dumas Kolm musketäri terve raamat
0
docx

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

mõte, et need on vaid varjunimed, mille taha d'Artagnan varjab võib-olla kuulsaid nimesid, -- juhul kui nende laenatud nimede kandjad ise polnud neid valinud päeval, mil nad kas kapriisi, rahulolematuse või vaesuse pärast olid selga tõmmanud musketäri lihtsa mantli. Sellest ajast peale ei saanud me enam rahu. Püüdsime leida mõningaidki jälgi neist ebatavalistest nimedest, mis nii tugevasti erutasid meie uudishimu. Juba üksi kataloog nende raamatute kohta, mida me lugesime eesmärgile jõudmiseks, täidaks terve peatüki, mis oleks võib-olla vägagi õpetlik, kuid kindlasti vähe lõbu pakkuv meie lugejatele. Seetõttu ütleme vaid niipalju, et hetkel, kus nii paljude viljatute uurimuste tõttu olime juba lootuse kaotanud ja valmis loobuma otsingutest, leidsime lõpuks, juhituna meie kuulsa ja õpetatud sõbra Paulin Päris' nõuannetest, ühe fooliokaustas käsikirja, mis oli registreeritud, ei mäleta enam hästi, kas number 4772 või

Kirjandus
M Twain Tom Sawyeri seiklused-terve raamat
281
docx

M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat

Ta tundis end nagu täheteadlane, kes on uue planeedi avastanud. Mis puutub aga tõsisesse, sügavasse, puhtasse rõõmu, siis oli see poisil kahtle-mata suurem kui täheteadlasel. Suveõhtud on pikad. Polnud veel pime. Korraga kat-kestas Tom vilistamise. Tema ees oli võõras poiss, veidi suurem kui tema. Iga uustulnuk, ükskõik millises vanuses või kummast soost, oli vaeses St. Petersburgi linnakeses tähelepandavaks harulduseks. See poiss oli hästi riietatud -- liiga hästi äripäeva kohta. See oli lihtsalt hämmastav. Tema müts oli tore,, sinine kinninööbitud kuub uus ja puhas, samuti püksid. Tal olid kingad jalas, ja ometi oli alles reede. Ta kandis isegi heledast laiast paelast kaelasidet. Üldse oli tal linlase välimus, mis ärritas Tomi. Mida rohkem Tom seda hiilgavat imet vahtis, seda rohkem krimpsutas ta nina selle toreduse peale ja seda viletsamana tundus talle tema oma riietus. Kumbki poiss ei kõnelnud. Kui üks liikus, siis liikus ka teine, kuid ainult

Kirjandus
Holokaust
290
pdf

Holokaust

Pealtvaatajast päästjaks 80 Vastutus tulevaste põlvede ees. Kirjutatud sõna jõud 82 Andestada või vaikida 84 Jääda inimeseks 86 Töö kronoloogiaga 89 Valik allikaid holokausti kohta 90 Fotode ja piltide analüüs 112 Ülesandeid Briti Sõjamuuseumi õppematerjalide paketist 120 Ülesandeid tööks filmikatkenditega 131 Selgitusi PowerPoint esitluse juurde 134 I. Juudivastase poliitika kujunemine ja selle tagajärjed 134 II

Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

Esiteks see suur, küünrapikkune ja jalalaiune leegitsev täht, mis, nagu kõik teavad, taevast 7-ndal märtsil pärast keskööd Justiitspalee peale langes. Teiseks see Theophile'i* neljarealine salm: 9 Jah, polnud nali, mis kord sellest tuli, et daam Justiits liig palju vürtsi sõi: suulagi vürtsist hõõguma tal lõi ja teda kõrvetas kui lõõmav tuli.1 Mida ka arvata -sellest kolmekordsest -- poliitilisest, loodusteaduslikust ja luulekujulisest -- seletusest Jus-tiitspalee tulekahju kohta 1618-ndal aastal, igatahes üks asi on kindel, nimelt tulekahju ise. Selle hävituse tõttu, kõigepealt aga mitmesuguste paranduste tõttu, mis lõpu tegid sellelegi, mida tulekahju oli säästnud, on väga vähe säilinud Prantsusmaa 1 Sõnademäng: epice -- «vürts» ja «altkäemaks», palais -- loss» ja «suulagi». 4 kuningate esimesest eluasemest, paleest, mis on vanem kui Louvre ja mis juba Phi-lippe

Kirjandus




Kommentaarid (1)

 profiilipilt
: Ah et kuhe arvustis või mis? :D Seda pole vist küll mõtet download-ida...
17:22 11-04-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun