Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Termopüülide lahingu ülevaade (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Termopüülide lahing
Pärsia saatis oma diplomaadid Leonidasega läbi rääkima. Pärslased lubasid Spartalastele paremat maad kus elada ehk nad oleks pidanud oma praegused kodud hülgama. Kui Leonidas keeldus, käskis Pärsia diplomaat neil relvad maha panna ja alla anda, mille peale ütles Leonidas kreeka keeles Molon Labe, ehk tulge ja võtke. Kuna pärslased ei saanud oma tahtmist oli lahing vältimatu. Xerxes ootas 4 päeva kreeklaste alistumist, kuid kuna seda ei tulnud asus ta rünnakule
Pärslaste 3000 000 sõdurit kohtusid 7000 kreeklasega Termopüülide kitsasteel, mis oli kõige kitsamas kohas 50 m laiune. Leonidas palus enne lahingut abi lähedal olevalt linnalt Phociselt. Phocise linn saatis 1000 meest kaitsma teed läbi mägede Spartalaste selja taha.
Esimesel lahingu päeval saatis Xerxes, pärast vibulaskjate rünnakut, mis kahju ei tekitanud, kuna spartalasi kaitsesid kilbid 10 000 sõdalast kes suutsid tappa vaid kolm vastast . 2 päeval saatis Xerxes 20 000 meest uuesti ründama, aga ka neil ei läinud paremini. Kuna kitsus oli niivõrd väikene, sai Leonidas pidevalt eesliini vahetada, lastes alati puhanud sõduritel sõdida, see tõi talle ka edu. Kui Xerxes nägi, et ta ei saavutanud edu kutsus ta oma mehed tagasi. 2 päeva lõpus tuli Xerxese juurde kohalik karjus  Ephialtes, kes rahast motiveerituna näitas Xerxesele teed kreeklaste selja taha. Ta nimi tähendab kreeka keeles õudusunenägu ja reeturit. 1000 meest, kes valvasid seda läbipääsu taganesid, nähes Pärsia armeed saabumas ja läksid oma linnriiki Phocist kaitsma. Kui Leonidas sellest kuulis , kutsus ta kokku sõjanõukogu, mille tulemusel käskis Leonidas kõikidel taganeda .. Võitlema jäid 700 Thespialast, 400 Thebalast ja 300 spartalast, kes kõik olid valmis võitlema surmani. Arvatakse, et need 1500 meest jäid maha, et teised saaksid põgeneda ja uueks lahinguks ette valmistada. Arvatakse, et kui keegi ei oleks taganenud oleks kõik ümber piiratud ja tapetud , ehk taganemise käskimisega päästis Leonidas umbes 3000 mehe elu, kes olid hiljem võimelised edaspidi Pärsia vastu võitlema. Kreeklased lahkusid kõige kitsamast vahest ja läksid laiemasse kohta, kus neil oli võimalik rohkem pärslasi hävitada. Lahingu käigus lahkusid osad Thebalased teistest kreeklastest ja andsid alla. Kuna kreeklased olid ümber piiratud lasti nende pihta nooli, kuni kõik olid surnud. Lahingus sai surma 20000 Pärsialast ja 3000 kreeklast . Kuna Xerxes oli Leonidase peale vihane , eemaldati Leonidase pea kehast ja löödi risti.
Termopüülide lahingu ülevaade #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-02-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Karl828 Õppematerjali autor
Ülevaade Termopüülide lahingust

Sarnased õppematerjalid

300 Spartalast referaat
3
doc

300 Spartalast referaat

jaotatud kaheks ­ meestele ja naistele eraldi. Linna keskel oli suur auk kuhu visati reetureid, vaenlaseid ja niisama halbu inimesi. Spartas valitses vanematenõukogu milles naised ei osalenud. Spartas kandsid inimesed kiltoone. Neegritel puudus seal mingigi sõnaõigus ­ nad olid orjad. Sparta üks kuningatest oli Leonidas kes elas aastatel 507/508480 ekr ja ta valitses aastatel 488480 ekr. KreekaPärsia sõdade ajal juhtis Leonidas 480 ekr. kreeklaste ühendatud vägesid Termopüülide kaitsmisel. Termopüülid (vanakreeka keeles 'soojad väravad') oli kitsastee KeskKreekas, Lamiast lõunas, kulges Kallidromoni mäestiku ja Mailise lahe soise lõunaranniku vahel, oli 50 m lai ja 4 km pikk. Sai nime kitsaima koha ("värava") lähedal olnud kuumade väävliallikate järgi. Selle "värava" kohas oli võimalik kitsasteed sulgeda. Termopüülidel oli sõjaliselt tähtis ühendus Tessaalia ja KeskKreekaga. Pärslaste

Ajalugu
Termopüülide lahing
3
doc

Termopüülide lahing

Termopüülide lahing Essee Koostas: 2008 See oli lahing kus pärslased purustasid Xerxes I juhtimisel Sparta väed Leonidas I juhtimisel. Surma said kõik Spartalased kuna nad olid treenitud võitlema surmani. Pärslaste väes oli sellel hetkel 250000 sõdurit, nad kohtusid 7000 kreeklasega, keda juhtisid 300 kuninglikku sparta sõdurit eesotsas väejuht Leonidasega, Termopüülide mäekitsuses, kust mahtu läbi korraga vaid 2 kaarikut. Päev enne lahingut kutsus pärsia kuningas Xerxes Leonidase ja lubas temast teha Kreeka kuninga, kui ta alistub. Leonidas keeldus sellest pakkumisest öeldes et pigem sureb. Selle peale Xerxes ärritus ja käskis kreeklastel relvad maha panna aga Leonidas ütles selle peale et tulge võtke ise. Kui pärslasteni jõudsid andmed kreeklaste neljakümnekordsest vähemusest, naersid nad Leonidase keeldumise üle. Kuid nad ei

Ajalugu
Kreeka-Pärsia sõjad
5
docx

Kreeka-Pärsia sõjad

aastal karistusrünnakule Balkani poolsaarele. Allutades kõik vahepealsed alad, jõudis Pärsia vägi Maratoni väljale, 35 kilomeetrit Ateenast ning kohtus ateenlaste ja plataialaste ühisväega. Maratoni lahing (490a eKr) Kreeklasi juhtis Ateena sõjapealik Militiades. Tema käsutada oli ligi 10000 sõjameest, kellest 7200 olid Ateena hopliidid[1]. Kuigi abi oli palutud ka Sparta linnriigilt, oli neil parasjagu tähistamisel religioosne püha, ning Ateenlased ja plataialased pidid lahingu ise vastu võtma. Pärslaste sõjaväe suurus oli 25000 sõjameest[1]. Kui kaks väge olid oma positsioonid sisse võtnud järgnes ootamine. Koidikul alustasid kreeklased rünnakut. Et kaitsta ennast pärslaste noolte eest, läksid kreeka hopliidid rünnakule nõlvalt alla joostes. Pärslaste vilunud vibukütid ei suutnud nende liikumiskiirust õigesti hinnata ja seetõttu lendasid nende väljalastud nooled peamiselt üle kreeklaste peade

Ajalugu
10-klassi Ajalugu - Kreeka
5
rtf

10. klassi Ajalugu - Kreeka

tapeti oma alluvate poolt, Al. mattis ta suurte auavaldustega. 26. Xerxes - Dareiose järglane ja Pärsia kuningas- jumal, kes tungis Kreekasse. Astus vastu Leonidasele ja tema 300-le ning suutis nad sohki tehes hävitada. 27. Maratoni lahing - Kreeklaste väejuht Militiades 10 000 mehega (ateenlased ja plataialased) ründasid pärslasi, kelle sõjaväes oli 25 000 meest. Pärslased põgenesid kui ei suutnud Ateenat vallutada, kuid osad Põhja-Kreeka linnriigid jäid nende kätte. 28. Termopüülide lahing - 250 000 pärslast kohtusid 7000 kreeklasega Termopüülide kitsasteel, Xerxes nõudis Leonidaselt alistumist, mida ta aga ei saanud. Xerxes otsustas rünnata, Leonidas oli 300 spartalasega, Leonidas oli alguses edukas, kuna kitsus oli väike, sai Leonidas eesliini pidevalt vahetada, peale pikka sõdimist läks üks kohalik karjus Ephialtes Xerxese juurde ja näitas tee spartalaste selja taha. Spartalased kõik surid, Leonidase keha löödi risti, pärslased liikusid edasi Ateena poole. 29

Ajalugu
Vana-Kreeka
20
doc

Vana-Kreeka

ja kui ta sinna jõudis karjus ta ,,rõõmustage, ateenlased, meie võitsime!" ja suri seejärel. Maratoni lahing. Pärslased tahtsid ikkagi Kreekat oma ülemvõimu alla allutada ja seega võttis uus pärsia kunignas Xerxes 480 eKr ette uue sõjaretke Kreeklaste vastu. Sel sõjaretkel liikusid pärslased hiiglasuure laevastikuga piki Egeuse mere põhjarannikut. Kreeka polised sõlmisid Xerxese sissetungi vastu liidu mille etteotsa valiti Spartalased. Otsustati kaitsta Termopüülide kitsasteed mille kaudu pääses Kesk-Kreekasse. Kreeklased ei suutnud koguda kokku suurt väge ja seega saatsid ainult väikse osa. need sõdurit olid Spartalased keda juhtis Sparta kuningas Leonidas. Nad hoidsid pärslasi kaks päeva tagasi kuni nad reedeti ja Pärslased said tänu salajast rada mööda Spartalastele seljataha. Kui sellest Spartalsed teada said saatis Leonidas osa oma väest tagasi ja jäi 300 spartiaadiga kaitsma Termopüüle. Pärslased nottisid nad kõik maha.

Ajalugu
Kreeka ajaloo periodiseering
10
doc

Kreeka ajaloo periodiseering

Ioonia piirkond ­ Väike-Aasia poolsaare ranniku ala koos lähedal olevate saartega. 2. Vahemere saarestik (Egeuse mere saarestik) ­ suurim saar oli Kreeta - 100 linnriiki, keskus Knossos. 3. Mandri-Kreeka e Balkani poolsaar ­ jagunes omakorda kolmeks: · Põhja-Kreeka ­ suurim, majanduslikult ja kultuuriliselt kõige vähem arenenud. · Kesk-Kreeka ­ territoriaalselt väikseim, kultuuriliselt ja majanduslikult arenenuim. Termopüülide kitsastee Põhja- ja Kesk- Kreeka vahel. Korintose maakitsus Lõuna- ja Kesk-Kreeka vahel. Atikasse oli koondunud kogu Kreeka kultuur. Atika keskus oli Ateena. Veel u paarkümmend linnriiki. Deelose saarel oli Kreeka rahakassa. Elanike suurimad tuluallikad olid viinamarjade ja oliivide kasvatamine. Osati väga hästi merd sõita. Hõbedakaevandused. Ateena oli käsitöökeskus. Seal oli üks

Ajalugu
Antiikaja armee ja sõjapidamine
12
doc

Antiikaja armee ja sõjapidamine

479 tungisid pärslased Mardoniose juhtimisel taas Kesk-Kreekasse, okupeerides ka Atika. Pärslased tegutsesid liidus teebalastega ja kasutasid Teebat pms tugipunktina. Augustis purustasid Kreeka liiduväed spartalaste Pausaniase juhtimisel Teeba lähedal Plataia lahingus Pärsia armee. Mardonios langes ja Pärsia väed taganesid Kreekast. Samal ajal võitis Kreeka laevastik pärslasi Väike-Aasia rannikul Mykale lahingus. Pärslastele allunud Aasia kreeka linnade väed tulid lahingu käigus kreeklaste poole üle. Järgnevalt hakkasid kreeklased pärslastelt tagasi võtma kreeka linnu Väike- Aasia rannikul. Archidamose sõda 431 ­ 425 rüüstasid Peloponnesose liidu väed peaaegu igal aastal Sparta kuninga Archidamose juhtimisel Atikat. Ateenlased vastasid Peloponnesose rannikualade rüüstamisega. 430 puhkes Ateenas taud, mis tõi kaasa rahulolematuse Periklese sõjapoliitikaga ja 429 ka tema surma. Seejärel tõusid juhtivate riigimeestena ning teineteise

Kunstiajalugu
Vana kreeka
28
docx

Vana kreeka

431 nim viiskümmendaastakuks. 478 kaotas sparta oma kauase hegemoonia. Themistokles asendatakse aristokraatia ja kimoniga. Konflikt kõigi kihtide ja aristokr ning areopaagi vahel. Ei toetata uut sparta suunalist poliitikat. 464 helootide mäss spartas, võimule perikles ja ephialtes. Katkestati liit spartaga, liit argosega, uus välispoliitika. Naupaktose linn. 457 üritab sparta , teeba jt kun nikomedesega vallutada ateenat, ateena ja liitlased kaotavad tanagra lahingu aga kaotused suured ja sõjapidamine soikub. 455 oli ateena võimsuse tipul. 454 kaotavad nad merelahingu egiptuses, sõditi liiga mitme vastasega, mereliidu kassa toodi deeloselt akropolile. 449 võidab salamise lahingu ateena. KALLIASE RAHU 449 kreeka-pärsia. 445 on 30 a rahuleping ateena-sparta. Uus ateena demokraat ephialtes. Areopaagi võim kahanes. Graphe paranomon 50ndail aastail. Esile tõuseb perikles, xanthippose, mykale lahingu võitja poeg.

Vanaaeg




Kommentaarid (1)

lehmm profiilipilt
A dsf Sdfds: Sain kiire ja hea ülevaate, aitäh!
13:13 18-11-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun