Milliseid positiivesid ja negatiivseid jooni võib leida sparta ühiskonna ja riigikorraldusest (0)

1 Hindamata

Milliseid positiivseid ja negatiivseid jooni võib leida Sparta ühiskonna- ja riigikorraldusest?
Sparta riigi ühiskond ja riigikorraldus erines teise riikide omast suuresti. Ehhki tänapäval Sparta riik enam ei eksisteeri, tegi see riik oma range eeskirjade ja seadustega paljudele teistele silmad ette. Kuid millised olid need positiivsed ja negatiivsed jooned, mida võis leida Sparta ühiskonnakorraldusest?
Sparta eesotsas seisis kaks kuningat. Neil oli piiramatu võim ainult sõja ajal, rahu ajal aga pidid kuningad küsima kõigis asjus nõusolekut vanematenõukogult, mida nimetati geruusiaks. Geruusia koosnes 30-st liikmest, peale kahe kuninga kuulus sellesse 28 vanemat meest, kes olid valitud kogu eluajaks. Ükski neist ei võinud olla alla 60 aasta vana. Peale kuningate, efooride ja geruusia oli Spartas ka rahvakoosolek, millest võtsid osa kõik täiskasvanud spartalased . Ma arvan, et selline süsteem tuli kasuks Spartale, sest viimane oli tihti sõjas teiste riikidega ning kuna korraga valitses ka kaks kuningat võeti vastu ka mõistvamaid seadusi. Üks hea asi veel, mis sellisest süsteemist mulle meeldib on see, et eksisteeris rahvakoosolek, kus oseleda said vaid Sparta täisealised kodanikud. minuarust on see isegi õiglane, sest rahval oli õigus kas siis otsuseid hüüatusega vastu võtta, või tagasi lükata.
Range tähelepanu all oli spartalaste kasvatus juba sünnist peale – kui laps sündis nõrgana visati ta kuristikku, tugev laps aga tagastati vanematele, sest arvati, et vaid tugevatest saavad head sõdurid. Alates seitsmendast eluaastast läksid lapsed kooli, kus õpiti kuni 18-da eluaastani läbides päevast päeva erinevaid õppusi, mis koosnesid oda- ja kettaheitmistest ning muudest erinevatest sõjalistest harjutustest. Et karistada lapsi ja harjutada neid varakult sõjaliste raskustega rõivastati neid õhukeselt ning toideti halvasti ning vahel ka peksti. Selline käitumine nagu lapse elu üle otsustamine kohe peale sündi ei ole minuarust isegi vastuvõetav, sest nõrgalt sündivatest lastest võib tulevikus samuti väga head sõdurid kasvada ning kuna kasvatus oli samuti väga range kontrolli all arvan ma, et nende inimeste lapsepõlv ei saanud olla kunagi nauditav. Samuti mis mulle selle süsteemi puhul väga ei meeldi on see, et lastel polnud valikut kelleks nad saada tahavad, sest pea kõiki treeniti kas või sunniviisiliselt sõduriteks.
Spartas kasvatati lapsi väljaspool kodu ja see nõrgendas kahtlemata perekondlikke sidemeid . Kõik kasvatasid kõigi lapsi. Et kindlasti saada kõige tervemaid, vastupidavamaid ja tugevamaid järglasi, võisid spartalased oma abikaasakohustused üle anda tugevamale ja nooremale kaaskodanikule. Sellisest kasvatusmeetodist võib täiesti aru saada, et kuna eesmärk oli sõdurite treenimine, siis taheti seda ka võimalikult hästi teha. Ei mõeldud aga sellele, et see tõesti nõrgendas tugevalt perekondlikke sidemeid ning see tekitas samuti halba meelt noortes, mis aga ei tule kasvatamisele kasuks jälle.
Orjad moodutasid ligi 2\3 kogu rahvastikust. Neid ei tohtinud keegi vabaks lasta, müüa ega surmata. Peale nende oli veel teisi, kes olid isiklikult vabad, harisid oma maad ja maksid spartalastele maksu. Spartalased ise elasid Sparta linnas. Nad ei teinud mingisugust kehalist tööd, see oli nende arvates häbistav. See, et orjasid oli palju on minuarust negatiivne ning arvatavasti oli see tingitud sellest, et kehalist tööd peeti häbistavaks. Mõneti võib väita ka, et spartalased olid kavalad ja ka laisad-kehalist tööd ei tehtud, raha saadi orjadelt. Seetõttu saadi ka pühenduda vaid sõjaväelisele väljaõppele, mis oli Sparta riigi krooniks , sest Sparta sõjavägi oli ka väga distsiplineeritud ning paistis silma oma suurepärase hoiaku ja relvastusega.
Seega tuues välja Sparta peamised positiivsed ja negatiivsed jooned olen veendunud, et ehhki Sparta kasvatus oli väga julm ning ebaõiglane, tagas just see nii erakordse distsiplinaarsuse ning riigi edu erinevates sõdades.
Andreas Saarem 10b

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk · .doc · 17 allalaadimist

Milliseid positiivesid ja negatiivseid jooni võib leida sparta ühiskonna ja riigikorraldusest #1

Milliseid positiivesid ja negatiivseid jooni võib leida sparta ühiskonna ja riigikorraldusest #2

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-09-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti

17 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

andz31 Õppematerjali autor

Milliseid positiivesid ja negatiivseid jooni võib leida sparta ühiskonna ja riigikorraldusest

sparta

Sarnased õppematerjalid

doc

Sparta

Sparta Spartalased tulid põhja poolt Peloponnesose poolsaarele. Suurem osa neist asus üle jõe viljarikkas orus, kus nad endile pealinna Sparta ehitasid. Maa, mis oli kõigi ühisomadus, jaotasid nad eneste vahel ühesugusteks osadeks. Alistatud pärismaalased kaotasid mitte ainult oma maa, vaid ka isikliku vabaduse. Nad töötasid spartalaste juures orjadena, harisid nende põllud, olid sõudjateks laevastikus ja sõja korral käisid oma isandatega kaasas, kandes nende relvi. Orjastatud pärismaalased olid riigi omandus ja moodutasid ligi 23 kogu rahvastikust. Neid ei tohtinud keegi vabaks lasta, müüa ega surmata

Ajalugu

doc

Sparta kasvatus ja koolisüsteem

Tartu Ülikool Haridusteaduskond Õpetajate seminar Bibian Luik SPARTALIK KASVATUS JA KOOLISÜSTEEM REFERAAT Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2008 SISUKORD 1. Sparta riik lk. 3 2. Sparta ühiskonna klassikoosseis lk. 4 3. Sparta kasvatus lk. 5 4. Sparta koolisüsteem lk. 7 5. Kasutatud kirjandus lk. 8 2 1. Sparta riik Sparta asus Lakoonika ja Messeenia maakonnas, Lõuna-Kreekas.Osa doorlasi, kes saabus

Ajalugu

doc

Sparta ühiskonna positiivsed ja negatiivsed jooned

Sparta positiivsed ja negatiivsed jooned Essee Sparta oli Lakoonika maakonnas, Peloponnesose poolsaarel asunud riik, mis põhines vallutustel. Spartalased oli põhja poolt Peloponnesose poolsaarele tulnud sissetungijad, kes alistasid hiljemalt 8. sajandil eKr kogu Lakoonika oma ülemvõimule. Sparta oli omal ajal üks tugevamaid riike ja see oli orienteeritud põhiliselt maade vallutamisele ja võitmatu sõjaväe treenimisele. Kuid millised negatiivsed ja positiivsed jooned on sellise ühepoolse ühiskonnakorraldusega riigil? Enamus ajaloo õpikuid kujutavad Spartat, kui brutaalset ja kultuuriliselt seisvat riiki. Minu arvates on Spartal piisavalt positiivseid jooni, mis näitavad Sparta häid külgi. Näiteks võib tuua kõikide spartiaatide ühtsus ja võrdsus

Ajalugu

pdf

Kreeka poliitiline ajalugu

Tsivilisatsiooni uus esiletõus leidis aset alles 9. sajandist alates. 7 Varane rauaaeg ja Arhailine periood (11. 6. saj.) Varane rauaaeg ehk Tume ajajärk (11. 9./8. saj.). 12. 11. sajandi katastroofilaine tegi Mükeene perioodi riikidele lõpu: lossid jäeti maha, lineaarkiri kadus käibelt (ainult Küprosel püsis ta veel sajandeid), elanikkonna arvukus ja ühiskonna sotsiaalne kihistatus vähenes drastiliselt ning varem tihedad kontaktid idamaadega kahanesid miinimumini. Kirjalikke allikaid sellest ajast ja järgnevatest sajanditest meil pole, kui mitte arvestada väheseid müüdilaadseid lugusid sootuks hilisematelt antiikautoritelt. Arheoloogilise leiumaterjali tagasihoidlikkus aga maalib pildi toonasest Kreekast kui üsna hõredalt asustatud ja lihtsakoelise ühiskonnakorraldusega maast. Kui Mükeene perioodil oli Kreeka lossid oma

Ajalugu

pdf

Vanaaja konspekt kaartidega

Sealt on leitud ruume, mis on pühadeks peetud. Kuju "Paks jumalanna", ilmselt viljakusekultus. Istub mäe peal üks vohav naine ja kaks suurt kiisut on kõrval. Üldiselt on leitud üldse palju naisekujusid. Alasti, selgete sootunnustega ja suured. Tavaliselt on nad nagu geomeetrilised, too on aga realistlikum. Miks olid varastel põlluharimiskultuuridel sellised kujud? Tavaline arusaam on see ,et need on seotud viljakusekultusega. Võib ka viidata naiste positsiooni kõrgele tasemele (vb oli emajärgne sugulusarvestus). Samas pole ühtegi kindlat teadmist muidugi. 10 000- 7000 a jooksul oli muutunud VP ala põlluharijatekultuuriliseks. Üheski asulas polnud pealikuresidentsi märki. VP-st väljajäänud idapoolel (Eufrat ja Tigris) polnud eriti võimalik põldu harida. Oli võimalik vaid kunstliku niisutusega. Seda rakendati alates 6000 e.m.a ja siis hakkas tsivilisatsioon tõeliselt elama. Kaitsetammide rajamine

Vanaaeg

doc

Antiikkirjandus

tegude juurde, kelle universaalne andekus ja tegevus on talle kindlustanud inimkonna arengu ajaloos seesuguse koha, millele ei või pretendeerida ükski teine rahvas.“ Vanakreeka kirjandust võime jaotada kaheks suureks perioodiks: esimene hõlmab ajajärku Homerosest Aleksander Suure surmani ja seda nimetame kreeka kirjanduse klassikalise ajastuks; teine periood kestab Aleksander Suure surmast antiikmaailma hävimiseni ja seda võib üldiselt nimetada hellenistlikuks ajastuks (Hellenism tähendab kitsamas mõttes kreeka kultuuri suurima leviku perioodi Aleksander Suure ajast kuni kreeklaste lõpliku alistumiseni Rooma ülemvõimule (330-30 aastat eKr); Laiemas mõttes tähendab hellenism kreeka kultuuri üldse). 1. Defineeri mõisted: antiikkirjandus, vanakreeka kirjandus, hellenism. 2. Milisteks perioodideks jaguneb vanakreeka kirjandus? 3

Antiikkirjandus

116

doc

Vanaaeg

Abielu oli Hammurapi seaduste järgi leping, mitte jumalik kokkulepe. Naine läheb algse perekonnapea võimu alt oma meehe võimu alla. Abielu võis ka lahutada (tavaliselt ainult mees), aga siis pidi kaasavaara ka tagasi andma. Ka siis vüib lahutada, kui naine käitub halvasti, ntks raiskab vms, a see peab olema töendatav (mehele suht lihtne). Kui naine on haige ja poegi ei sünnita, siis võib uue naise võtta, aga vana eest peab ikka hoolitsema, ei tohi teda kõrvale heita. Ka naine võib lahutada tegelikult, aga ta peab töestama (et kaasavara tagasi saada) et mees on teda vääriti kohelnud (nttks mees liiga palju naisi majaj võtnud). Oli ka risk, et isa ei võta teda enda juurde tagasi, või kui tõestada ei suuda süüd, siis naisele surmanuhtlus. Ka abielurikkumine oili surmaga karistatav. Abielurikkumine on abielunaise seksuaalne suhe mitte oma mehega. Mehel võis ükskõik kui palju naisi olla.

Ajalugu

doc

Vana-Kreeka

Tessaalia uus aristokraatia võttis üle vallutatute keele ja kultuuri. Tessaaliast lahkuma sunnitud asustasid hilisema Aiolise piirkonna V-Aasia lääneranniku põhjapoolse osa + Lesbose saar. Doorlaste sissetungile järgnes varajane rauaaeg e. tume ajajärk. Pärast Mükeene kõrgkultuuri hävingut ei rajatud monumentaalseid ehitisi, käsitöö oli primitiivne, välissuhted katkesid (merel valitsesid foiniiklased), kiri (lineaarkiri B) unustati (Küprosel säilis kauem, küprose kiri võib sellest pärineda). Valitses sugukondlik kord, fraatriad (sugukondade ühendus), füülid (sugukondade ja fraatriate ühendus), elati nat.-maj. põllunduskogukondadena, valitsejaid nimetati basileusteks. Võeti kasutusele rauast tööriistad ja relvad, maj. ja ühisk. areng kiirenes. Sugukondlik kord hakkas lagunema, valitsema hakkas sugukondlik aristokraatia (eupatriidid, `õilsate isade pojad'), kes koondas enda kätte maa. Basileuse võim pärilikuks, areng monarhia suunas.

Ajalugu

Rohkem sarnaseid