Termopüülide lahing (0)

Termopüülide lahing
Essee
Koostas:
2008
See oli lahing kus pärslased purustasid Xerxes I juhtimisel Sparta väed Leonidas I juhtimisel. Surma said kõik Spartalased kuna nad olid treenitud võitlema surmani. Pärslaste väes oli sellel hetkel 250000 sõdurit, nad kohtusid 7000 kreeklasega, keda juhtisid 300 kuninglikku sparta sõdurit eesotsas väejuht Leonidasega, Termopüülide mäekitsuses, kust mahtu läbi korraga vaid 2 kaarikut. Päev enne lahingut kutsus pärsia kuningas Xerxes Leonidase ja lubas temast teha Kreeka kuninga, kui ta alistub. Leonidas keeldus sellest pakkumisest öeldes et pigem sureb . Selle peale Xerxes ärritus ja käskis kreeklastel relvad maha panna aga Leonidas ütles selle peale et tulge võtke ise. Kui pärslasteni jõudsid andmed kreeklaste neljakümnekordsest vähemusest, naersid nad Leonidase keeldumise üle. Kuid nad ei teadnud seda, et spartalased olid treenitud surmani võitlema. Xerxes ootas paar päeva seda et äkki kreeklased ikkagi alistuvad, kuid kuna seda ei juhtunud asus ta rünnakule 10000 sõdalasega. Need 10000 meest ei suutnud midagi korda saata ning mõningatel andmetel suutsid nad tappa vaid 3 meest. Pärast sellist masendavat kaotust saatis Xerxes välja juba 20000 meest kuid ka neil ei läinud paremini. Kuna kitsus , kus lahing toimus, oli niivõrd väikene, sai Leonidas pidevalt eesliini vahetada, lastes alati puhanud sõduritel sõdida, see tõi talle ka edu. Kui need 20000 mees ei suutnud tagada edu saatis ta võitlusesse veel 50000 meest. Teise päeva lõpuks, kui Pärsial polnud ikka veel mingit edu, läks üks kohalik karjus Ephialtes Xerxese juurde ja näitas talle läbi mägiradade teed kreeklaste selja taha. Xerxes saati osa oma väest sealtkaudu, ning kreeklased olid äkki väga halvas seisus. Leonidas teadis et järgneb võitlus surmani ja lasi kõigil peale oma spartalaste ja teebalaste, kes olid pantvangis oma truuduse tõestamiseks taganeda . Järgnes jõhker lahing. Kui Leonidas oli surnud võeti tal pea maha ning tema keha löödi risti. Pärslased kaotasid kogu lahinguga 20000-50000 meest. Samal ajal põgenesid ateenlased Artesiumi merelahingus, et aidata evakueerida Ateena linna kuna nad said teada kaotustest termopüülides. Linna taheti evakueerida Salamise saarele. Ülemvõim anti Egeuse merel pärslaste kätte. Pärsia laevastik järgnes seal neile millega alustasid ühtlasi maailma ajaloo seni suurimat merelahingut. Selle suurima merelahingu võitsid kreeklased kuna neil olid eelised. Nende eelisteks oli see, et nad teadsid igat lahesoppi ning palju pärslaste laevu läkski põhja sellepärast et nad jooksid karile. Pärsia eliitüksus surematud kes põgenesod laevade karile joostes lähedalolevale saarele. Kuid nende õnnetuseks olid saarel hopliidid kes pärsialased leidsid ning viimse meheni maha tapsid . Ka ilmastik oli kreeklaste kasuks. Puhuma hakkas tugev tuul, mis tekitas suuri laineid , segades foiniikia laevadel olevaid vibumehi. Seejärel kreeklased pöördusid ümber ning rammisid pärslasi ja tungisid nende laevadele. Kreeka laevadel olid raskerelvastuses hopliidid, kellele kergrelvastatud pärslased olid kerge saak. Pärslaste õnnetuseks oli ka see, et erinevalt kreeklastest ei osanud nad ujuda . Ning kui tapeti ka pärsia väepealik Ariamenes, tekkis pärslaste hulgas segadus ning kõik, kes suutsid, põgenesid. Kreeka võitis selle lahingu kindla eduga.
Pärast Salamise lahingu ootamatut lõpplahendust pages Xerxes kiiresti tagasi Pärsiasse, võttes paljud mehed ühes. Ta tegi väejuhiks Mardoniuse ja jättis ta kreekasse maha koos 300000 mehega. Xerxese käitus nii, kuna ilma laevastikuga polnud tal võimalik varustada oma hiiglaslikku armees väheviljakal Kreekamaal. Mardonius tegi ka rahupakkumise, aga kuna see lükati tagasi vallutas ta uuesti Ateena. Ateena, Megara ning Plataia linnriigid läksid ning palusid Sparta käest abi, mida nad kahjuks esialgu küll ei saanud, sest spartalased pugesid peitu ühe uue püha taha. Kuid kauplemise järel saadi ka nendega kaubale ning kreeklased panid Plataia lahinguks välja Kreeka kohta lausa uskumatu 100 000 meest. Sselline armee suudeti kreekas uuesti kokku panna alles 19. saj pKr vabadussõjas Türgi vastu. Kuid ka Mardonius sai teada, et spartalased ühinevad väega ja lõpetas ta Ateena lõhkumise tehes selle maatasa ning siis läks Teebasse. Kuid Teeba oli äraandja ning jäi kreeklasi ootama. Kreeklased, kes olid oma maa küll tagasi saanud, läksid siiski Mardoniuse skalbi järgi. Peale tagaajamisi mägedes jõudsid mõlemad väed Plataia väljadele, kus peeti Kreeka-Pärsia sõdade lõppvaatus.