Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kas elaksin pigem Spartas või Ateenas? (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Arutlev küsimus
Miks ma oleksin tahtnud elada pigem Ateenas
Vana-Kreeka oli killustunud polisteks. Igal polisel oli enda valitsus, valitsejad ja seadused, kuid nad kõik jagasid ühist keelt ja usku. Arhailise perioodi kuulsamateks ja mõjukamateks linnriikideks Peloponnesose poolsaarel olid Sparta ja Ateena. Järgnevalt vaatlen võrdlevalt nende kahe polise elukorralduse eri tahke, et hinnata seal elamise eeliseid .
Orjandus,
Mõlemas polises elasid ja töötasid orjad , kellel puudusid õigused ja vabadus. Ateenas oli 6.-5. sajandil eKr püsivalt umbes 80 000 orja. Spartas tegid orjad kõike, mis ei olnud seotud sõjaga. Kuid vaatamata orjade olulisele rollile spartalaste igapäevaelus, oli nende elu kannatusterohke. Ateenas võis orje müüa, vahetada ja laenata, kuid orjade tapmine ja julm kohtlemine oli keelatud. Spartas oli orjadel elu raskem kui Ateenas. Orjana ei sooviks ma kummaski neist riikidest ega ka mujal elada.
Valitsemisvorm ,
Spartas valitsesid kaks päritava võimuga kuningat, kes langetasid otsuseid. Sparta ei olnud demokraatlik, sealset võimukorraldust saab nimetada sõjaliseks oligarhiaks. Ateena oli demokraatliku valitsemiskorraldusega, kuna riigiga seotud otsuseid langetati rahvakoosolekul ühiselt. Rahvakoosolekul võisid osaleda kõik kodanikud ja seetõttu eelistan kodanikuna Ateenat.
Haridus ,
Mõlemas riigis oli meestel võimalik saada tolle aja kohta head haridust, mis oli aga väga erinev suunitlusega. Spartas võeti peredelt poisid ära juba 7 aastaselt ja neid hakati õpetama sõduriteks. Nad õppisid kuidas võidelda, kasutada erinevaid relvi ja palju muud, mis oli seotud sõjandusega. Ateenas õppisid mehed lugemist, kirjutamist, aritmeetikat ja kirjandust ja kui nad said 18 aastaseks pidid nad läbima 2 aastast sõjalist treeningut. Ateenas on meestele antav haridus palju laiapõhjalisem kui Spartas.
Turvalisus,
Sparta oli elanike jaoks turvaline riik tugeva sõjaväe tõttu. Kuid turvaline oli ainult see neil, kes ei olnud ise sõjaväes. Sõduri elu oli kogu aeg ohus, kuna neil tuli sageli Sparta eest sõdida. Ateenas oli elanikel turvalisem, kuna sõjalisi konflikte oli vähem ja mõjuvõimu püüdis riik saavutada rohkem majanduslike vahenditega. Ateena ei otsinud sõda ja kuna riik oli tugev ja hea äripartner, siis oli meestel oht lahinguväljal langeda väiksem kui Spartas.
Meeste ja naiste ebavõrdsus.
Ateena oli küll demokraatlik, kuid naiste õigused olid piiratud. Nad ei tohtinud ilma mehe loata kodust lahkuda, nad ei saanud haridust. Ateenas oli kodanikeks ainult mehed. Spartas naistel oli rohkem õigusi ja neil oli ka võimalus saada sarnane haridus meestega. Kuigi Spartas hinnati ainult perre sündivaid poegi, oli Sparta naiste elu palju vabam kui Ateenas naistel.
Eelpooltoodu põhjal ja lähtuvalt sellest, et olen mees, valiksin ma enda elukohaks Ateena, kui saaksin seal olla vaba kodanikuna.
Kas elaksin pigem Spartas või Ateenas #1 Kas elaksin pigem Spartas või Ateenas #2 Kas elaksin pigem Spartas või Ateenas #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-11-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor markuustalu Õppematerjali autor
Arutlev tekst, mis toob välja fakte mõlema poole kohta.

Sarnased õppematerjalid

Keskaeg
12
doc

Keskaeg

Mükeene kultuur- elukohtadeks olid lossid, mis olid sõjaliselt kindlustatud. Kreeka ajalugu jaotatakse perioodidesse 1)Tume ajajärk 1180 ­ 899 ekr. 2)Arhailine 800 ­ 500 ekr. Tume ajajärk ­ Mükeene kultuur hävines, lossid olid varemes, kõrgkultuuri ei olnud enam. Arhailine ­ inimeste elujärg hakkas paranema, inimesi hakkas rohkem sündima, linnad saavutasid endise võimsuse, hakkasid kujunema linn riigid ehk polised, tuntumad neist Ateena, Spartaaaaaaaaaa, Korintos. Korintos ja Sparta asusid Peloponnesuse poolsaarel ja Ateena asus kesk Kreekas. Ühte suurt riiki ei olnud. Sellel ajajärgul võeti uuesti kasutusele ka kiri. Kujunes välja ka ülemkiht, kes hakkasid tegelema juhtimisega ­ aristokraatia. Suhted naabritega muutub aktiivseks. Kreeklased hakkavad rajama asumaid ehk kolooniaid naaberriikidesse. Hakatakse ka korraldama esimesi Olympia mänge. Linnriigi keskus oli akropol, mis asus kalju otsas. Turuplats oli agoraa. Nende lähestikus

Ajalugu
Antiik- ja Vana-Kreeka ajalugu
9
doc

Antiik- ja Vana-Kreeka ajalugu

ANTIIK-KREEKA. ÜLEVAADE KREEKA TSIVILISATSIOONI AJALOOST Kreeka asub Balkani poolsaarel ja seda piirava Egeuse mere saartel. See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. Suhteliselt väikesi tasandikke eraldavad sageli raskelt läbitavad mäeahelikud või sügavalt maismaasse lõikuvad merelahed. Peamine ühendustee on tuhandeid aastaid olnud meri, mida mööda on peetud sidet ka välismaaiilmaga. Niisugused olud tingisid ühelt poolt avatuse muu maailma suhtes ja teisalt sügava sisemise killustatuse. Tänu oma asukohale Lähis-Ida tsivilisatsioonide ja märksa vähem arenenud Euroopa vahel täitis Kreeka vanal ajal pideva kultuurivahendaja rolli. Antiik-Kreeka ajalugu võib jaotada 5 perioodi: 1) Kreeta-Mükeene periood (u 2000-1100 eKr),

Ajalugu
Vana kreeka
28
docx

Vana kreeka

Epeiros suur mägine, kliima karm, kontinent, vihm, äike, lumetormid,, mägedevahelisi orge kasutasid epeiroslased karjamaadena, kuulus piimakarja poolest. Tessaalia on suur tasandik, pindose ja ossa mägede vahel. Põhjas igilumega Olümpose mägi, viljakaim osa tempe org, niisutab peneiose jõgi. Tessaalia kreeka viljaait. Seal hariti põldu, kasvatati viinamarju, aiandus, karjandus, hobused. Põhjakreekast keskkreekasse viis termopüla kitsastee. Keskkreekas on maakonnad atika, keskusega ateena, loodes boiootia keskusega teeba, läände fookis, millel on delfi püha territ. Apolloni templi ja ülekreekalise oraakliga, põhjas doris ja lokris, läänes aitoolia ja akarnaania. Eriline on atika maakond, rikas maavarade poolest ja meresõiduks sobiva asendiga. Klassikalisel ajajärgul muutus ateena kreeka kaubandus ja käsitöökeskuseks, teraviljakasvatus oli atikas vähe arenenud, külvati otra. Tähtis viinamarjad, oliivid, aiandus. Kuulus olid vein ja mesi, kirsed

Vanaaeg
Kreeka poliitiline ajalugu
68
pdf

Kreeka poliitiline ajalugu

............. 21 Früügia .............................................................................................. 21 Lüüdia ............................................................................................... 21 Meedia riik ja Pärsia imperiumi kujunemine ................................................... 22 Pärsia sõjad ..................................................................................................................... 24 Klassikalise Kreeka hiilgeaeg. Ateena demokraatia ................................................... 26 Sparta ja Ateena vastasseis. Ateena mereliit. Esimene Peloponnesose sõda ................... 26 Ateena demokraatia Periklese ajal ................................................................................... 29 Peloponnesose sõda (431 ­ 404) ja oligarhilised riigipöörded Ateenas ..................... 31 Archidamose sõda (431 ­ 421) ................................................................... 32

Ajalugu
Antiikkirjandus
76
doc

Antiikkirjandus

Mõnel perioodil (renessanss, klassitsism) on pöördumine kreeka kultuuri varamute poole olnud väga intensiivne. Antiikkulturi suurepärased tundjad ning loovad kasutajad olid K. Marx ja Fr. Engels. Viimane on märkinud, et paljudel kultuurialadel peab ikka ja jälle „tagasi pöörduma selle väikese rahva suurte tegude juurde, kelle universaalne andekus ja tegevus on talle kindlustanud inimkonna arengu ajaloos seesuguse koha, millele ei või pretendeerida ükski teine rahvas.“ Vanakreeka kirjandust võime jaotada kaheks suureks perioodiks: esimene hõlmab ajajärku Homerosest Aleksander Suure surmani ja seda nimetame kreeka kirjanduse klassikalise ajastuks; teine periood kestab Aleksander Suure surmast antiikmaailma hävimiseni ja seda võib üldiselt nimetada hellenistlikuks ajastuks (Hellenism tähendab kitsamas mõttes kreeka kultuuri suurima leviku perioodi

Antiikkirjandus
Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile
28
pdf

Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile

KREEKA Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile Kreeka asub Balkani poolsaarel ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa paljude poolsaarte ning saartega. Suhteliselt väikesed tasandikud on eraldatud sageli raskelt läbitavate mäeahelike või sügavalt maismaasse lõikuvate merelahtedega. Peamine ühendustee on siin aastatuhandeid olnud meri. Seda mööda on peetud ühendust ka välismaailmaga. Sellised olud tõid kaasa ühelt poolt avatuse muu maailma suhtes, teisalt aga sügavalt juurdunud sisemise killustatuse. Kreeka maakonnad on sajandite vältel kiivalt kaitsnud oma iseseisvust. Kreeka paiknes Lähis-Ida kõrgtsivilisatsioonide ja märksa vähemarenenud Euroopa vahel

Ajalugu
Kreeka ja hellenism
28
pdf

Kreeka ja hellenism

KREEKA Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile Kreeka asub Balkani poolsaarel ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa paljude poolsaarte ning saartega. Suhteliselt väikesed tasandikud on eraldatud sageli raskelt läbitavate mäeahelike või sügavalt maismaasse lõikuvate merelahtedega. Peamine ühendustee on siin aastatuhandeid olnud meri. Seda mööda on peetud ühendust ka välismaailmaga. Sellised olud tõid kaasa ühelt poolt avatuse muu maailma suhtes, teisalt aga sügavalt juurdunud sisemise killustatuse. Kreeka maakonnad on sajandite vältel kiivalt kaitsnud oma iseseisvust. Kreeka paiknes Lähis-Ida kõrgtsivilisatsioonide ja märksa vähemarenenud Euroopa vahel

Ajalugu
Vana-kreeka kokkuvõte
3
docx

Vana-kreeka kokkuvõte

Tähtsal kohal olid ka kehakultuuri ja tantsu tunnid. Vaesemast perest lapsed õppisid kodus. Kui noormehed said 18 aastat vanaks, hakati neile õpetama võistluskunsti, et nad oleksid valmis sõtta minema. Ka tüdrukud õppisid lugema ja kirjutama, kuid peeti olulisemaks, et nad oskaksid teha majapidamistöid. Spartas oli kord karmim, poisid saadeti 7-aastaselt sõjaväebarakkidesse. Seal anti neile nii vähe süüa, et poisid pidid varastades lisa teenima. Sparta tüdrukud käisid võimlemis-, tantsu- ja laulutundides. Rõivastus Kreeka naised ketrasid lambavilla peenteks lõngadeks ja valmistasid linast kangast. Nad värvisid riiet erinevate värvidega ja kaunistasid tikanditega, Sissetoodud siidriie oli väga hinnaline. Kreeklased kandsid korraga vaid 1-2 riideeset. Selleks oli alusrõivas e. kitoon, mis mässiti ümber keha, kinnitati vasaku õla pealt omapäraste õlanõeltega ja kinnitati keskelt vööga. Talvel kanti kitooni peal

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun