Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"sotsiaalsed huvid" - 501 õppematerjali

sotsiaalsed huvid - on üksikisikute, sotsiaalsete gruppide, kihtide või klasside majanduslike, õigusloke, kultuuriliste vajaduste, ootuste või eesmärkide avaldus.
thumbnail
4
doc

Kodanikud, huvid ja demokraatia

Too konkreetne näide toimumisest Eestis. Otsene ehk vahetu demokraatia- demokraatia vanim vorm, mille puhul kodanikud võtavad ise(rahvakoosolekul, hääletusel) vastu poliitilisi otsuseid; tänapäeval on otsese demokraatia põhivahendik referendum. Esindusdemokraatia ehk vahendatud demokraatia- nüüdisaegne demokraatiavorm, mille tuumaks on spetsiaalsete(rahva nimel võimu teostavate) rahvaesindajate regulaarne valimine. 2)Mida tähendavad osalus- ja elitaardemokraatia? Osalusdemokraatia- demokraatiavorm, mida iseloomustab rahva huvi poliitika vastu ning aktiivne osalus selles; mõitseliselt kattub otsese demokraatiaga. Elitaardemokraatia- demokraatia, mille puhul rahva aktiivne osalus poliitikas on tagasihoidlik, põhitegijateks ning otsustajateks on poliitikud ja tippametnikud. 3) Mis on vabade valimiste funktsioonid ja peapõhimõtted? Vabad valimised- demokraatlikud ühiskonnas korralda...

Ühiskonnaõpetus
153 allalaadimist
thumbnail
8
ppt

Karjääriõpetus: võimed, huvid

3. Võimed. Huvid 8. klass 1. TEEMA: ENESETUNDMINE JA SELLE TÄHTSUS KARJÄÄRI PLANEERIMISEL 2 Võimed Võime on isiksuseomadus, mis võimaldab sooritada midagi heade tulemustega. 3 Võimed · on igal inimesel · alged on sünnipäraselt ette antud · suuresti pärilikud · saame elu jooksul tegevuse kaudu arendada · neid võib olla mitmel alal · soodustavad teadmiste ja oskuste omandamist 4 Võimed Kaasasündinud võimeid tuleks arendada, muidu võivad need hääbuda. 5 Võimed saame jagada: · Keelelised · Loogilis-matemaatilised · Ruumilised · Kehalised · Muusikalised · Personaalsed (seotud suhtlemisega) 6 Huvide jaotusi: · Materiaalsed · Vaimsed · Sotsiaalsed...

Karjääriõpetus
10 allalaadimist
thumbnail
25
ppt

Kodanikud, huvid ja demokraatia (lk 60-95)

Teema. Kodanikud, huvid ja demokraatia II osa Erakonnad tänapäeva poliitikas. Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised. Sidususe mehhanismid. Ühiskonnaõpetuse õpik, lk 74-94 Helle Pondre 2010 Valimiskäitumine ja valimistulemus 1. Valimiste ettevalmistamine algab õigusliku aluse loomisest (seadus, rahastamine, valijate register, valimiskomisjon, hääletamiseks vajalik dokumentatsioon jt) 2. Valimiskomisjon registreerib kandidaadid (kontroll, kautsjon) 3. Tulemused (tehnoloogia areng võimaldab anda mitteametlikke) 4. Ametlikud tulemused kinnitatakse alles siis kui on laekunud apellatsioonid või on möödunud teatud tähtaeg) 5. Kulukad valimised (reklaam) põhjustavad erakondade kuludele üle rohkem kontrolli Helle Pondre 2010 Valijate käitumist mõjutavad aspektid Klassikuuluvus (sotsiaal-majanduslik positsioon). Varem oli selge...

Ühiskond
5 allalaadimist
thumbnail
58
docx

"Kodanikud, huvid ja demokraatia"

Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium KODANIKUD, HUVID JA DEMOKRAATIA Koostaja: Klass: 12 klass, ekstern Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................... 3 Kodanikud, huvid ja demokraatia 1.Demokraatia kui rahva võim............................................................................... 4 1.1Otsene ja esindusdemokraatia.......................................................................4 1.2Osalus- ja elitaardemokraatia.........................................................................5 2.Vabad valimised...

Ühiskond
11 allalaadimist
thumbnail
6
rtf

Kodanikud, huvid ja demokraatia

Rahva valitsus osundab, et kõigil on juurdepääs poliitikasse võimu teostamine rahva poolt rõhutab avalikkuse kaasatust otsustamisse valitsemine rahva huvides tähendab, et otsused peavad lähtuma avalikest huvidest Otsene ehk esindusdemokraatia, samuti ka klassikaline demokraatia.Tänapäeval leidab seda kohalikes omavalitsustes, kus rahva vahetu kaasamine poliitikasse on lihtsam. Riigi tasandil on otsese demokraatia teostamise peamine viis referendum ehk rahvahääletus. Nüüdisdemokraatia peamine vorm on siiski esindus- ehk vahendatud demokraatia, ehk siis liberaalne demokraatia. Selle tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Mandaat saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. Mandaat reguleerib valitute ja valijate vahelisi suhteid ning piirab v...

Ühiskonnaõpetus
241 allalaadimist
thumbnail
3
doc

ühiskonna sidusus, kodanikud, huvid ja demokraatia

Sotsiaaldemokraadid) - võrdsus - segamajandus, valitsus reguleerib - suurem tulu = suuremad maksud - turu konkurentsi mõju pehmendamine (kommunism ­ tulu võrdne jaotamine) Parempoolsed ideoloogiad Liberalism (Reformierakond) - indiviidi vabadus - vaba turumajandus, konkurents, avatud turud, minim riigi sekkumine - väiksed maksud, toetused (upu või õpi ujuma) Konservatism - traditsioonid, rahvus, kristluse moraal - stabiilsus, kollektiiv üksikisikust tähtsam - vähene sekkumine majandusse - mõõdukad maksud, kaitsevad rahvusliku kapitali - töökad elavad ära, toetatakse üksikisikuid Sotsiaaldemokraadid (vasak), Rohelised (ei ole selget suunda), IRL (parem) Rahvaliit (tsentrism ja põllumajandus), Kesk e. (tsentrism), Reform (parem) Heaolumudelid Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel - püüd kõigile anda toetusi riigilt - valitseja eesmärk toetada kõiki, kõigi heaolu Skandinaaviamaad...

Ühiskonnaõpetus
81 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Valimised, poliitika, demokraatia, kodanikud, huvid

Valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. 6 Demokraatia erinevad vormid. 7 Otsene demokraatia ehk vahetu demokraatia. Ajalooline nimetus klassikaline demokraatia. Seda leiab näiteks kohalikus omavalitsus. Riigi tasandil on otsese demokraatia teostamise peamine viis referendum ehk rahvahääletus. 8 Nüüdisajal : esindus- ehk vahendatud demokraatia. . Sünonüümne tähendus liberaalne demokraatia. Esindusdemokraatia tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Hääletamine toimubteatud aja järel toimuvatel valimistel. 9 Osalusdemokraatia. Iseloomustab kodanikkonna pidev ja mitmekülhne kaasatus poliitikasse. Kodanikul on võimalus osal...

Ühiskonnaõpetus
11 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Ühiskond - kodanikud, huvid ja demokraatia

Ühiskond-kodanikud, huvid ja demokraatia Demokraatia erinevad vormid a)Osalusdemokraatia- aktiivne osalus riigiasjades, kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse, kodanikul võimus osaleda ka küsimiuste arutamisel ja otsuste vormimisel; kodanikufoorumid, ümarlauad, võrgustikud; Skandinaavias, USA b)Elitaardemokraatia- rahva osalmine poliitikas tagasihoidlik, põhitegijateks ning otsustajateks on poliitikud ja tippametnikud. c)Otsene ehk vahetu demokraatia- rahvahääletus, rahva vahetu kaasamine poliitikasse d)Esindus demokraatia- rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine, rahvas ei osale ise vahetult ja alaliselt otsustamises, ta on oma õigused delegeerinud saadikutele. Valimised 1)Ülesanne-a)tagavad valitseva võimu koosseisu vahetumise b)valimiste kaudu esitavad kodanikud oma nõudmisi riigivõimule c)valimiste abil tehakse kindlaks kehtiva reziimi toetuspinna suurus d)harivad riigikodanike p...

Ühiskonnaõpetus
19 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kodanikud, huvid ja demokraatia

Kordamisküsimused: Kodanikud, huvid ja demokraatia Demokraatlike valimiste põhitunnused Üldine valimisõigus, kandidaatide võistlus, valimisprotsessi reguleerivate õigusaktide olemasolu. Erakonnad: PAREMPOOLSED ERAKONNAD ­ Reformierakond, Isamaa ja Res Publica liit (IRL). VASAKPOOLSED ERAKONNAD ­ Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik erakond(SDE). OPOSITSIOONIERAKONNAD ­ Keskerakond ja SDE. KOALITSIOONIERAKONNAD ­ IRL ja Reformierakond. Millist ideoloogiat kannavad Eesti erakonnad? Reformierakond=liberalism, IRL=konservatism, Keskerakond=vasaktsentrism, SDE=sotsiaaldemokraatlik. Sotsiaalsed liikumised ­ kollektiivse sotsiaalse käitumise vormid, mida iseloomustavad osalejate pühendumus teatud põhimõtetele ning sarnased hoiakud/väärtused; erinevalt survegrupist ja parteist puudub sotsiaalsel liikumisel formaalne organisatsioon ja liikmelisus (nt roheliste liikumine, abordivastaste liikumine). Survegrupid...

Ühiskonnaõpetus
37 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Andekate laste ja noorukite sotsiaalsed probleemid

Andekate laste ja noorukite sotsiaalne elu Need noored, kellest andekuse raamatus kirjutatakse, jagavad ühte ühist fakti ­ nende areng on ühes või enamas kognitiivses või akadeemilises valdkonnas edumeelne. Hoolimata sellest, on andekad nii rahvuselt kui ka sotsiaalmajanduslikust küljest väga erisugused. Nad erinevad nii pere koosseisu ja pere dünaamilisuse poolest, erinevad loovuse, taiplikkuse, motivatsiooni, energiataseme, enesekindluse, temperamendi ja sotsiaalsete oskuste poolest. Mõned andekad lapsed on edumeelsed paljudes tunnetuslikes valdkondades, teised on edumeelsed aga ainult vähestes valdkondades. Mõned näitavad sotsiaalsete oskuste kasutamisel välja küpsust ja enesekindlust, omavad oskust reguleerida oma emotsionaalsust vastavalt nende eale. On ka andekaid lapsi, kes ei hooma oma emotsioonide reguleerimist nii osavalt ning nende emotsioonid ei vasta nende kronoloogilisele eale, vaid pigem nende vaimsele arengule. Andekate...

Eripedagoogika
52 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Ühiskonnaõpetuse konspekt + kordamisküsimused

LK. 5-28) 1. Tööstusühiskonna põhijooned: (töö konveieril, range arvestus töötegemise üle, bürokraatia tugevnemine, tööaja domineerimine puhkeaja üle, linnaelanike kasv, teenuste tarbimise suurenemine, leibkonna mudeli muutus). Postindustriaalse ühiskonna põhijooned: teenindussektori kiire kasv, teaduse ja tehnoloogia tähtsuse kasv majanduses, vajadus haritud spetsialistide järele, riik sekkub ka majandusse, keskklassi kujunemine, eluolu maal ja linna ühtlustuvad, masstootmine, massikultuur, massimeedia. Infoühiskonna põhijooned: oluline on info kiire hankimine ja töötlemine, info kerge kättesaadavus. Teadmusühiskonna põhijooned: majanduslikud ja poliitilised otsused peavad toetuma uuringutele ja analüüsidele, oluline on töölise loovus ja paindlikkus; ohuks: tootmise ja tehnoloogia ohtlik...

Ühiskonnaõpetus
110 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Mis on ühiskond?

Mis asi on ühiskond? - Ühiskond on tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. - Avalik sektor - Riigi- ja omavalitsused koos töötajaskonnaga, riigi käsutuses olev raha ja vara. - Erasektor ehk mittetulundus sektor – tegevus, mis on loomult sotsiaalne ehk ühiskondlik ja mis pole suunatud kasumi saamisele ega võimu teostamisele. - Kodaniku ühiskond - on avalik elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodaniku organisatsioonid ja ühendused. - Eraelu – iga indiviidi isiklik elu. - Moraal – moraalnormide kogum - Tava – Ajalooliselt väljakujunenud reegel - Õigusriik – Riik kus valitsetakse õigusnormide alusel, mida järgivad nii valitsetavad kui valitsejad. 2. Kommunikatsioon … ehk suhtlemine. - Massikommunikatsioon – suurte massidega suhtlemine ehk infot antakse korraga suurtele massidele. - Massimeedia – Massikommunikatsioonivahend | - Interaktiivsedkommun.vahend – internet, telefon. 3. Kellest koosneb...

Ühiskonnaõpetus
8 allalaadimist
thumbnail
62
doc

Ühiskonna riigieksami kokkuvõte

On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. ­ 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest,...

Ühiskonnaõpetus
1044 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Ühiskonnaõpetuse eksam I osa

Tavaline jaotus: kõrgklass, keskklass, alamklass. Tänapäeva demokraatlikes ühiskondades on iseloomulik tugeva keskklassi olemasolu. Kuulumine mingisse sotsiaalsesse kihti annab inimesele sotsiaalse staatuse e. sotsiaalse positsiooni. See näitab tema positsiooni ühiskonna sotsiaalse kihistumise süsteemis, mida võib määrata kas siis päritolu või materiaalsed või vaimsed ressursid. Ühesugusest staatusest tulenevad ka grupi liikmete ühesugused sotsiaalsed huvid ja elustiil. Igale staatusele vastab sobiva käitumise mall, mis määratleb selle staatusega inimese suhted teistega. Staatusega sobivat käitumisstandardit nimetatakse sotsiaalseks rolliks. Staatuslikke tunnuseid, mille üle inimesel puudub kontroll, nimetatakse omistatud staatuseks (sünnipära, rass, sugu). Inimese pingutuste, tegevuse tulemusel saavutatud staatust nimetatakse omandatud staatuseks (haridus, ametikoht, abielu)....

Ühiskonnaõpetus
864 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Pluralistlik ühiskond

* pluralism ­ ehk mitmekesisus(huvide), mitmesuguste ideede, arvamuste ja organisatsioonide olemasolu ühiskonnas N: klassireisile minekul tahavad pooled minna Rootsi, veerand Tsehhi ja teine veerand Venemaale * pluralistlik ühiskond ­ ühiskond, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid Demokraatlik ühiskond -> Eesti ühiskond .> usuvabadus * identiteet ­ ühiskonna- või kogukonnaliikmete vaimne ühtekuuluvustunne Ühtekuuluvustunne -> Laulupidu * tolerantsus ­ sallivus teistsuguse väljanägemise, käitumis- või mõtteviisi suhtes Abielu kahest erinevast rassist inimese vahel * nulltolerants ­ täisleppimatus; sallimatus, tolerantsi vastand Eesti vabariigi sallimatus kuritegevuse ja roolijoodikute vastu * enamusotsus ­ demokraatias enamlevinud huvide arvestamise viis, mille puhul võetakse vastu otsus, mida pooldab/mille poolt hääletab enamus Riigikogu otsuste vastuvõtmine * k...

Ühiskonnaõpetus
56 allalaadimist
thumbnail
23
pdf

Ühiskonna valitsemine

Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkus. Lk.96 Osalus- ja elitaardemokraatia Lk.62 Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib...

Ühiskonnaõpetus
202 allalaadimist
thumbnail
6
doc

PÕHISEADUSE PÕHIPRINTSIIBID

PÕHISEADUSE PÕHIPRINTSIIBID SOTSIAALRIIKLUS-VÕRDSETE VÕIMALUSTE TAGAMINE Õiguse mõiste põhiseaduse kontekstis: õigust saab olla ühiskonnas niipalju, kui palju õiguse subjektid seda oma käitumise kaudu lõppastmes välja näitavad. Põhiseadusest arusaamine peab tuginema õigusmõtlemisel. Õigusmõtlemise vundamendiks on kujunenud väärtused. Meist igaühel on väärtuskogemusi, mida saab kas heaks kiita või hukka mõista. Põhiseaduses sisalduvad väärtused ei moodusta sellist väärtuskonda, mis oleks täiuslik ehk vaba lünkadest. Väärtused ise, nende kvaliteet on pidevas muutumises. Nii pole väärtused identsed põhisedusega, mille kaudu ja abil me neist teavet saame. Nii võib eristada kõlbelisi, sotsiaalseid, õiguslikke jm väärtusi. Kui aga küsida, kas me võime leida põhiseadusest mingi ülima väärtuse, mis on aluseks õigusriiklikult organiseeritud Eesti riigile, siis võib sellele vastata põhimõtteliselt jaatavalt. Jutt on inimese ja riigi omavahelisete...

Õigusteadus
51 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Erakonnad ja ametiühingud

1-3.6 §3.1 Erakonnad ja ametiühingud. 1. Mis on erakond? Miks on erakondi vaja? Erakond ­ kindla liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mis püüab valimiste kaudu saada võimule, et oma seisukohti ellu viia. Erakondi on vaja, et saaks esindatud erinevad inimeste huvid ning et kodanik saaks oma hääle ühiskonnas kuuldavaks teha. 2. Miks võib öelda, et mitmeparteilisus on demokraatia tunnus? Sest kui esindatud on vaid üks partei, siis tähendab see seda, et sul pole mingit valikuvõimalust ning nende poliitika on sulle pealesurutud. Mitu erinevat parteid tähendab seda, et on ka mitu erinevat ideoloogiat, mistõttu saavad esindatud erinevad ühiskondlikud huvid ning sul on valikuvabadus nende vahel valida. 3. Milliste tunnuste põhjal jagunevad parteid vasak- ja parempoolseteks(selgita ja too näiteid)? Vasakpoolsed: Keskerakond, Sotsiaaldemokraadid. · Peavad suurimaks väärtu...

Ühiskonnaõpetus
69 allalaadimist
thumbnail
44
doc

Õiguse alused eksami konspekt

Õigus kujuneb ja selgub demokraatlikus protsessis otsustamisreegleid järgides. Selles protsessis otsustatakse, mis kellele lubatud, mis keelatud, kuidas õigused ja kohustused on jaotatud- need otsused pannakse õigusaktide vormi. Terves ühiskonnas peab ühiskonnaliikmete enamus õigeks, vajalikuks ja võimalikuks seadusi jm õigusnorme täita. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta: ühele pannakse mingi õigus-subjektiivne õigus- ja teisele kohustus. Objektiivse õiguse moodustavad normid, subjektiivse õiguse moodustavad õigusuhted. Õigus objektiivses tähenduses- riiklikult kehtestatud üldkehtivad reeglid, nt. liiklusseadus Õigus subjektiivses tähenduses- õbjektiivsest õigusest tulenev üksikisiku nõue teise eraisiku või riigi suhtes, nt. saada juhiluba, kui eksam...

Õiguse alused
489 allalaadimist
thumbnail
7
docx

AJALUGU II MMS

Kuidas vabanes Saksamaa Versaille´i rahulepingust ? Pärast Esimest Maailmasõda oli inimesed hirmunud ja lootsid, et mitte midagi sellist kunagi enam ei juhtuks. Esimene Maailmasõda lõppes Versailles' rahulepinguga, millega määrati sõja kaotajale, Saksamaale, karmid tingimused. ( Saksamaa territooriumi loovutamine umbes kaheksandiku võrra,sõjaväe vähendamine,keelati lennuväe ja allvelaevade omamine,laevastikke piirati,reparatsiooni maksud võitjariikidele ). Saksamaa jaoks oli olukord täiesti lootusetu ning samm haaval viidi Saksamaa uue sõjani, selleks, et päästa riik Versailles' rahulepingu tingimustest. Esimene Saksamaa samm Teise Maailmasõtta toimus 16. aprillil 1922. aastal, Itaalias Genova eeslinnas Rapollos, kus Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariik sõlmisid Versaille's süsteemi vastase koostöölepingu. Sellega alustas Saksamaa on sõjatööstuse arengut ja hakkas looma uut armeed. Selline toiming andis juba aimduse, et Saksamaa...

Maailmasõjad
138 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun