5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2014-05-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
raulhanson
Õppematerjali autor
loteriid, kabareed. Linnastumine algas, tõusis elatustase, muutus leibkonnamudel  väiksemad perekonnad. Algselt olid linnad ülerahvastatud, olme- ja sanitaarolud kehvad, modernne linnatsivilisatsioon arenes välja 19. Ja 20. sajandi vahetusel. Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus : · tööhõive majanduse põhivaldkondades · leibkonnamudel · linna- ja maarahvastiku suhtarv. Tööstuse osatähtsuse kasvu suurenemisel kasvab riigi jõukus, suureneb sissetulek ühe elaniku kohta. Tööstuse kõrval hakkavad arenema teised majandusharud (teenindus). Esimene tööstusharu, kus muutused hakkasid toimuma, oli tekstiilitööstus. Igapäevase riidematerjali järele oli nõudlus kõige suurem. Tööstuspööre algas Inglismaal 1760. aastatel, mehaniseerimine toimus valdkonniti. Esimene valdkond oli puuvillaketramine. Tööstuspöörde peamised eeldused: · tehniline areng, mis võimaldas mehaniseerimist;
a) kindel autoriteet  näit. vanem, õpetaja, sõber, kuulus inimene. Probleem: teisi ei huvita sinu autoriteet. b) üldine autoriteet  Mõjutavad paljusid inimesi ühiskonnas, on eriti ilmsed alusena normatiivsetele teadmistele. näit. Põhiseadus, üldise arvamuse liider, usulised tõekspidamised, laialt leviv meedia. Probleem: erinevates poliitilistes süsteemides on erinevad arusaamad. Ühe riigi kodanikud võivad teise riigi kodanike seisukohti naeruväärseiks pidada ning arvata et tolle riigi kodanikud on "ajupesu" all. c) "igaüks autoriteedina" - Teiste inimeste tugev arvamus, hoiak, et kui kõik teised arukad inimesed nõustuvad, miks peaks siis sina teisiti arvama. Probleem: "kõiki inimesi saab mõnda aega lollitada." Erinevad autoriteedid annavad tihtilugu vastukäivat informatsiooni ja seega on raske aru saada, mis info on "õige". 2. Isiklik mõtlemine
süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valitsuse majandustegevus ja majanduspoliitika. Riigi roll majanduse kujundamises. Ühishüvede tarbimine. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Sotsiaalne grupp. Tänapäevane sotsiaalne jaotus. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Huvigrupid ja avalik arvamus. Huvide realiseerimine ühiskonnas. Huvide ja arvamuste vaba ning avalik võistlus demokraatlikus ühiskonnas. Sotsiaalsed probleemid. Sotsiaalse lõhe mõju ühiskonna stabiilsusele, sotsiaalsete pingete vältimine. Peamised probleemid ja nende lahendusvõimalused.
Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, et huvid turul ei ole reeglina harmoonilised vaid põrkuvad ja konfliktsed ning iga turuüksuse eesmärgiks on ennast kehtestada, et saavutada oma eesmärkide võimalikult täpsem täitmine. See omakorda toob kaasa paratamatu vastasseisu turuosaliste vahel. Riik teostab oma võimu läbi riigiorganite. Riigiorganid on riigi organisatsioonilise struktuuri koostisosad, isikud või ametiasutused, kes täidavad kindlaksmääratud ülesandeid ja moodustavad riigivõimu toimemehhanismi. Modernset riiki iseloomustab riigiorganite paljusus. Neid võib liigitada mitmeti: funktsioonide järgi võib eristada seadusandlikke, täidesaatvaid ja kohtuorganeid; asendi järgi riigiorganisatsioonilises ülesehituses kesk- ja kohalikke ning kõrgema ja madalama
puudub erasektori huvi. Ühiskonna areng peab tagama ühiskonna jätkusuutlikkuse, st tuleb valida selline arengutee, mis rahuldaks praeguse põlvkonna vajadused, aga ei seaks ohtu tulevaste põlvkondade huvisid. Jätkusuutlikkuses on võimalik eristada nii majanduslikku, kultuurilist, keskkondlikku, poliitilist kui sotsiaalset valdkonda. Otsuseid langetades tuleb arvestada majanduslike ja poliitiliste otsuste pikaajalist mõju järgmistele põlvedele. Siirdeühiskond  ühiskonna arenguetapp, mille käigus toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale (ühest ühiskonnatüübist teise). Heaoluühiskond  ühiskond, mille tururiske ja tururiskide mõju inimese sotsiaalsele toimetulekule leevendatakse riigi sekkumise abil turumajandusse ja tulude jaotamisse. Tänapäeval eristatakse kaht tüüpi ühiskonda: avatud ja suletud ühiskonda. Avatud ühiskond
kus puudub erasektori huvi. Ühiskonna areng peab tagama ühiskonna jätkusuutlikkuse, st tuleb valida selline arengutee, mis rahuldaks praeguse põlvkonna vajadused, aga ei seaks ohtu tulevaste põlvkondade huvisid. Jätkusuutlikkuses on võimalik eristada nii majanduslikku, kultuurilist, keskkondlikku, poliitilist kui sotsiaalset valdkonda. Otsuseid langetades tuleb arvestada majanduslike ja poliitiliste otsuste pikaajalist mõju järgmistele põlvedele. Siirdeühiskond – ühiskonna arenguetapp, mille käigus toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale (ühest ühiskonnatüübist teise). Heaoluühiskond – ühiskond, mille tururiske ja tururiskide mõju inimese sotsiaalsele toimetulekule leevendatakse riigi sekkumise abil turumajandusse ja tulude jaotamisse. Tänapäeval eristatakse kaht tüüpi ühiskonda: avatud ja suletud ühiskonda.
kus puudub erasektori huvi. Ühiskonna areng peab tagama ühiskonna jätkusuutlikkuse, st tuleb valida selline arengutee, mis rahuldaks praeguse põlvkonna vajadused, aga ei seaks ohtu tulevaste põlvkondade huvisid. Jätkusuutlikkuses on võimalik eristada nii majanduslikku, kultuurilist, keskkondlikku, poliitilist kui sotsiaalset valdkonda. Otsuseid langetades tuleb arvestada majanduslike ja poliitiliste otsuste pikaajalist mõju järgmistele põlvedele. Siirdeühiskond  ühiskonna arenguetapp, mille käigus toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale (ühest ühiskonnatüübist teise). Heaoluühiskond  ühiskond, mille tururiske ja tururiskide mõju inimese sotsiaalsele toimetulekule leevendatakse riigi sekkumise abil turumajandusse ja tulude jaotamisse. Tänapäeval eristatakse kaht tüüpi ühiskonda: avatud ja suletud ühiskonda.
saaksid aru, mis poliitilisel maastikul täpsemalt toimub ning seda läbi süstemaatilise ja teadusliku lähenemise. Poliitika eksisteerib eelkõige tänu inimeste vahelistele eriarvamustele. Inimesed vaidlevad selle üle, kuidas peaks elama, kuidas võim ja teised ressursid peaksid olema jagatud või jaotatud. Kas ühiskond peaks tuginema koostööle või konfliktile jne. Samuti vaidlevad inimesed selle üle, kuidas teha ühiseid otsused, kui suurt mõju peaks omama indiviid, kellel võiks olla õigus arvamust avaldada jne. Poliitika kohta on välja öeldud järgmised definitsioonid: * Poliitika on võimu teostamine/kasutamine; * Poliitika on väärtuste avalik jaotamine; * Poliitika on võistlus indiviidide ja gruppide seas oma huvide teostamiseks; * Poliitika on selle määramine, kes saab mida, millal ja kuidas; * Poliitika on poliitiliste otsuste tegemine avalike vahenditega, st et on seotud riigi valitsuse, parteide või
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid