Kaisa Leppik 11.c Ülenurme Gümnaasium 2011. aastal asutatud saatesari. Eesmärgiks on üles leida Eesti tulevased teadlased. Peaauhinnaks on 10 000 suurune stipendium. Saadet rahastab Euroopa Sotsiaalfond TeaMe, mille üheks eesmärgiks on noorte uudishimu ergutamine ja suunamine teadmiste omandamisel ja väärtustamisel. Saadet toodab videoproduktsioonifirma Vesilind OÜ koostöös Eesti Rahvusringhäälinguga. Eetriaeg laupäeviti kell 19.35 Ajalugu Esimesel hooajal 12 võistlejat. ülesandeid töötasid välja Tartu ülikooli teadlased MSc Aigar Vaigu ja Andres Juure juhtimisel.
· pikaajaline intressimäär ei tohi olla rohkem kui 2% kõrgem kolme kõige stabiilsemate hindadega riigi intressimäärast · eelarvepuudujääk ei tohi ületada 3% sisemajanduse kogutoodangust · avaliku sektori laenukoormus ei tohi ületada 60% sisemajanduse kogutoodangust · vahetuskursi stabiilsus teiste EL vääringute suhtes Euroopa Liidu regionaalpoliitika ja tõukefondid On 4 tõukefondi: · vanim 1958.aastal loodud Euroopa Sotsiaalfond: töö leidmise võimalused, geograafilise ja ametialase mobiilsuse suurendamine, koolitus, tüühõivealane nõustamine, meeste ja naiste võrdsed võimalused · suurim tõukefondidest Euroopa Regionaalarengu Fond: toetus suurtele investeeringutele, näiteks infrastruktuuri arendamiseks(transport, energia), keskkonnakaitse. Samuti väikeettevõtetele innovatsioonitoetused, turism, kohaliku arengu toetamine.
põllumajandustootjate elatustase ja siseturu (hindade) stabiilsus CAPi põhimõtted: ühine siseturg, ühenduse eelistatus, finantsiline solidaarsus CAPi meetmed: garanteeritud hinnad, turukaitse, hinnatoetused, eksporditoetused, otsetoetused Regionaalpoliitika Eesmärk: vähendada lõhet eri piirkondade elustandardite vahel Põhimõtted: solidaarsus ja ühtekuuluvus Tõuke- ehk struktuurifondid Euroopa Regionaalarengu Fond Euroopa Sotsiaalfond Ühtekuuluvusfond 2007-2013 saab Eesti 53 miljardit krooni toetusi Energiapoliitika ja keskkonnakaitse Põhiprobleemid: Kasvab sõltuvus impordist Nafta ja gaasi hind tõuseb Energiatoodete siseturu puudulikkus Kliima soojenemine Energiaalane tegevuskava: Taastuvenergia osakaalu tõstmine 20%ni aastaks 2020 Biokütuste osakaalu tõstmine 10%ni aastaks 2020 Energiasääst 20% aastaks 2020 Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine 30%
Euroopas kehtib endiselt solidaarne riiklik pension. Enamikus Euroopa maades kehtib ka rahvapensioni printsiip igal pensioniikka jõudnud vanuril on õigus riiklikule vanaduspensionile, olenemata tema tööstaazist või eelnenud palgas. Abiraha ei eelda abitaotleja isiklikku rahalist panust. Abi saavad need, kes kuuluvad mingisse riskigruppi. Taotleja peab tõestama oma abivajadust ehk kehva majanduslikku seisu. Euroopa Sotsiaalfond on Euroopa Liidu peamine rahastamisvahend, millega toetatakse liikmesriikides tööhõivet ning edendatakse majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust. ESFi kulutused moodustavad umbes 10% ELi üldeelarvest.Euroopa Regionaalarengu Fond on regionaalpoliitika peamine vahend ja selle eesmärk on vähendada regionaalset ebavõrdsust, kolm põhimõttelist eesmärki:
Akadeemiline essee Tallinn 2014 Võlanõustamine on hea abikäsi raskes finantsmajanduslikus olukorras olevatele isikutele või peredele. Võlanõustamine aitab isikuid ja peresid, kes ei suuda enam omal jõul toime tulla, kelle võlad on kasvanud üle pea või kes on selle poole juba teel. Võlanõustamine on üldiselt tasuta mitterahaline teenus, mida pakub kohalik omavalitsusüksus, Euroopa Sotsiaalfond ning on ka teisi juriidilisi isikuid, kes võivad pakkuda võlanõustamist, aga võivad võtta selle teenuse eest ka raha. Mis puhkudel läheb kõige sagedasemalt vaja abi võlanõustajalt? - paljud, kes on võtnud näiteks sms-laenu, ei suuda seda ära maksta, võlad kasvavad üle pea ja intress muudkui tõuseb ja tõuseb; - samuti õppelaenud; - liisingud, järelmaksud; - väikelaenud või eluasemelaenud; - trahvid; - viivised, intressid; - üürivõlad jne
kõrge regionaalse ja kultuurilise imidziga kvaliteetsete kohalike toodete järele Põllumajanduse on oma roll keskkondliku ja territoriaalse ühiskondliku iseloomuga toodete valmistamisel. II Struktuurfondid Euroopa liidul on 4 suuremat struktuurfondi, mis avanenud osaliselt või täielikult ka juba Eestile. Struktuurfondide eesmärgiks on vähem arenenud regioonide järeleaitamine. Struktuurfondid jagunevad järgnevalt. · Euroopa Sotsiaalfond (ESF), mis aitab tõsta tööhõivet läbi inimressursi arendamise; · Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF), mis toetab majandusarengut ja uute töökohtade loomist; · Euroopa Põllumajanduse Arenduse- ja Tagatisfond (EAGGF), mis toetab nii põllumajanduse kui ka maaelu ümberkorraldamist; · Kalanduse Arendus rahastus (FIFG) , mis on suunatud lahendama kalanduse valdkonna struktuurseid probleeme.
töötajate kohanemist ja suurendades investeeringuid inimkapitali. Olemasolevad rahalised vahendid Regionaalvaldkonna kulud ajavahemikuks 20072013 moodustavad üle ühe kolmandiku ELi eelarvest ehk ligikaudu 350 miljardit eurot. Sõltuvalt sellest, mida rahastatakse ning millises riigis või piirkonnas, tuleb raha kolmest eri allikast: Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) hõlmab üldist infrastruktuuri, innovatsiooni ja investeeringuid; Euroopa Sotsiaalfond (ESF) rahastab kutseharidusprojekte ning teisi tööhõivet toetavaid ja töökohti loovaid programme; Ühtekuuluvusfond hõlmab keskkonna ja transpordiinfrastruktuuri valdkonna projekte ning taastuvate energiaallikate väljatöötamist. Asjaomased rahalised vahendid on ette nähtud 15 riigi jaoks, kus elatustase on vähem kui 90% ELi keskmisest (12 kõige uuemat ELi liikmesriiki ning lisaks neile ka Portugal, Kreeka ja Hispaania). Kus ja kuidas kulutatakse
Rahavõimal Jah Jah. Riik, MTÜ. MTÜ. uste -rahastatakse ilmselt ka Diferentseeritu Liikmema olemasolu projektipõhiselt; liikmetasud ja d liikmemaks. ks. Ilmselt rahastajateks nt mõningane Ilmselt on üsna sotsiaalministee rahaline toetus rahalised piiratud rium, Euroopa sarnastelt vahendid Sotsiaalfond rahvusvahelist piiratud, kuid elt mitte organisatsiooni olematud delt Juurdepääs Otsene Olemas Puudub Ei poliitika juurdepääs kujundamis puudub ele: (1) otsene (2) kaudne Olemas – EPE Ilmselt olemas, Jah - peale Ilmselt ei (avaliku töö tulemusel kuid suurema meediakajastu oma veel
Euroala liikmesriikide puhul võib see toimuda hoiatuste ning lõpuks ka rahaliste sanktsioonide vormis, hõlmates trahve, mis moodustavad kuni · 0,2% SKPst, kui riik ei järgi kas ennetavaid või korrigeerivaid eeskirju või · 0,5% SKPst, kui riik ei järgi korduvalt korrigeerivaid eeskirju. · Lisaks sellele võidakse kõigi liikmesriikide (v.a Ühendkuningriigi) puhul peatada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide (nt Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond, Ühtekuuluvusfond, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfond) kulukohustused või maksed. Kui riik ei korrigeeri oma eelarvet ja vii teda lubatud defitsiidi piiridesse, siis rakendatakse sanktsioone mille suurus on 0.2% SKPst ja see suureneb 0,1% iga 1% ülemäärase defitsiidi kohta. Samas aga tehti sellele nõudele 22 23. märtsis 2005 toimunud EL Ülemkogul hulk
Miinused: · kaupmehed tõstavad hindu · meie palgad on väikesed võrreldes teiste eurotsoonidega · pole harjunud sentidega arveldama rahaasjade üle otsustab Euroopa Keskpank EKP Euroopa Liidu regionaalpoliitika ja tõukefondid. Et tagada kõigi likkmesriikide ja regioonide võrdne osalus integratsiooniprotsessis, on Euroopa Liit ellu kutsunud regionaalpoliitika. Regionaalpoliitika toimub tõukefondide abil. 1) 1958. aastal loodud Euroopa Sotsiaalfond ESF. Eesmärk töökohtade leidmise võimaluste parandamine kogu ühenduse piires, geograafilise kui ametialase mobiilsuse suurendamine töötajate hulgas. ESF-i raames toetatakse üksikisikute koolitust, koolitussüsteemide arendamist, tööhõivealast nõustamist, naiste ja meeste võrdseid võimalusi, koostööd uurimiskeskustega jms. 2) Euroopa Regionaalarengu Fond ERDF. Sellest fondist toetatakse suuri, majandusliku arengu
Miks on mõistlik ühiselt turundada? Mitmel ettevõttel koos on lihtsam turgu võita, eriti välisturgu. Üksikul Eesti ettevõtjal oleks liialt kulukas tipptegijat palgata ning väike ettevõte ei ole ka tippspetsialistile huvipakkuv. Mitu ettevõtet suudavad tagada edasimüüjale ka piisava müügimahu ja laiema tooteportfelli TOETUSED ÜHISTURUNDAMISEL Arendustöötaja kaasamise toetus - välisriigist turundusjuhi palkamiseks (programmi rahastab Euroopa Sotsiaalfond (ESF). MIKS? - suurendada ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet. KELLELE? - Eesti äriregistrisse kantud ettevõtetele. MILLEKS? - Toetatavad tegevused: arendustöötaja ettevõttesse värbamisega seotud tegevused; arendustöötaja rakendamine toetuse saaja projekti eesmärkide elluviimiseks. NB! Toetatakse ainult neid tegevusi, mis on kirjas taotluses sisalduvas projektis ja mis on läbi viidud projekti perioodil. MITTETOETAVAD TEGEVUSED
Liidu struktuurifondidest ja Ühtekuuluvusfondist vahendeid 12,5 miljardi kooni ulatuses. Perioodil 2007-2013 on Eestil võimalik kasutada vahendeid 53,3 miljardi krooni ulatuses, seega aastas ligikaudu 2 korda rohkem kui eelnevatel aastatel. Eesti-poolne lisapanus sel perioodil on ligi 9 miljardit krooni. Võib öelda, et üsna väike panus võrreldes sellega, mis vastu antakse. See raha tuleb kolmest erinevast fondist, milleks on Euroopa Regionaalarenfu Fond, Euroopa Sotsiaalfond ja Ühtekuuluvusfond. Neist fondidest saavad toestust kõik liikmesriigid, kuid toetuse maht on regioonide lõikes väga erinev. Kõige enam toetust saavad Ida-Euroopa riigid, kus sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta on Euroopa Liidu keskmisest tunduvalt madalam. Kuigi Euroopa Liidu tasandil on otsustatud, kui suures summas liikmesriigid toetust saavad, sõltub raha maksimaalne ärakasutamine siiski Eestist endast
Struktuuritoetus on eraldatud Eestile Euroopa Liidu poolt selleks, et toetada majanduse arengut ning vähendada seeläbi arenguerinevusi Euroopa regioonide vahel ning tõsta Euroopa Liidu kui terviku konkurentsivõimet maailmaturul. Struktuuritoetust antakse perioodil 2007-2013 kolmest fondist, mis on Euroopa Liidu peamised toetusallikad. Nendeks on: · Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF); · Euroopa Sotsiaalfond (ESF); · Ühtekuuluvusfond (ÜF). Nimetatud fondidest saavad toetust kõik liikmesriigid, kuid toetuse maht on regioonide lõikes väga erinev. Kõige enam toetust saavad just Ida-Euroopa riigid, kus sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta on Euroopa Liidu keskmisest tunduvalt madalam. Perioodil 2007- 2013 on Eestil võimalik kasutada vahendeid 53,3 miljardi krooni ulatuses, seega aastas ligikaudu 2 korda rohkem kui eelnevatel aastatel. Neid summasid suurendavad Eesti riigi
o Ühine rahastamine 30. Regionaalpoliitika eesmärgid o Arendada alasid, kus SKT elaniku kohta on alla 75% ELi keskmisest o Abistada raskustesse sattunud piirkondi o Võidelda tööpuudusega 31. Regionaalpoliitika strateegiad ja instrumendid Strateegiad: o turule orienteeritud o ressursisubsideerimine o innovatsioonile orienteeritud o ekspordile orienteeritud o infrastruktuurile orienteeritud Instrumendid: o Euroopa Regionaalarengu Fond o Euroopa Sotsiaalfond o Ühtekuuluvusfond 32. ELi regionaalpoliitika põhimõtted ja korraldus Eesmärgiks on sotsiaalsete ja majanduslike erinevuste vähendamine nii liikmesriikide kui ka regioonide vahel. Regionaalpoliitika on suunatud: o vähemarenenud regioonid, mille SKT elaniku kohta on kolme viimase aasta jooksul alla 75% Euroopa Liidu keskmisest o regioonid, kus toimuvad ulatuslikud majanduslikud ja sotsiaalsed muudatused o inimressursside arendamine väljaspool kahte esimest sihtala 33
10 Euroopa Liidu regionaalpoliitika Regionaalpoliitika eesmärgiks on tasakaalustada ja ühtlustada Euroopa Liidu liikmesriikide arengut ning tõsta seeläbi Euroopa Liidu kui tervikliku majanduspiirkonna konkurentsivõimet maailmaturul. Euroopa Liidu regionaalpoliitika elluviimiseks jagatakse liikmesriikidele struktuuritoetust, mida pakuvad erinevad fondid. Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) ja Euroopa Sotsiaalfond (ESF) on struktuurifondid, neile lisandub Ühtekuuluvusfond (ÜF). Regionaalpoliitika edendamisse investeerib Euroopa Komisjon märkimisväärselt suuri summasid. Perioodil 2000-2006 suunati regionaalpoliitikasse 34,4% EL eelarvest, aastatel 2007-2013 aga hõlmab regionaalpoliitika 36% Euroopa Komisjoni eelarvelistest vahenditest. Eestile on aastatel 2007 – 2013 struktuuritoetusena ette nähtud kokku 3,40 miljardit eurot (53,3 miljardit krooni).
tehtud analüüsile toetudes keskendub Euroopa tööhõivestrateegia neljale prioriteedile: 1) töötajate ja firmade kohanemisvõime suurendamine; 2) enamate inimeste tööjõu hulka meelitamine ning nende seal hoidmine; 8 3) töötajatesse rohkem ja efektiivsemalt investeerimine; 4) reformide tegeliku rakendamise tagamine parema reguleerituse kaudu. Euroopa Sotsiaalfond keskendub Euroopa tööhõivestrateegia paremaks sobitumiseks järgmise programmiperioodi jooksul, mis kestab aastatel 2007-2013 vähemarenenud regioonidele ja teistele piirkondadele, mida majanduslikud ja ühiskondlikud muutused kõige enam mõjutavad. Ülioluline on kõrvaldada takistused, mis tõkestavad täna tööjõu vabalt liikumist Euroopa tööturule. Aina olulisemaks muutub täiendavate kindlustuspensionite siirdamise
Luksemburg. ESTÜ muutus EMÜks. Lepingu eesmärgid: * Ühisturu loomine · Vabakaubanduspiirkonna loomine · Ühise tollitariifi sisseseadmine mitte-liikmesriikidele · Inimeste, kaupade ja kapitali vaba liikumine · Konkurentsipoliitika * Majandusühenduse laiendamine teistesse valdkondadesse · Ühine põllumajanduspoliitika · Ühine transpordipoliitika · Majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimine Loodi uued institutsioonid: Euroopa Sotsiaalfond Euroopa Investeerimispank Uued EMÜ struktuursed institutsioonid: Euroopa Komisjon (European Commission) Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) Parlamentaarne Assamblee (Parliamentary Assembly) Euroopa Kohus (Court of Justice) Euroopa Investeerimispank (European Investment Bank) Majandus- ja Sotsiaalkomitee (Economic and Social Committee; ECOSOC) Kontrollikoda (Court of Auditors) Euroopa Aatomienergiaühenduse eesmärgiks sai uuringute teostamine ja koordineerimine. 1.3
Ühel kuul peaks tulema alla 10% eelarvest. Oktoobris tuleb aktsiisid, raskeveokimaks mõjutavad riigi eelarvet. Oktoobrilaekumine peaks olema suurem. Muuta tohib riigieelarvet ainult riigikogu. Riigieelarve kassapõhine, siis kui raha laekub pannakse kirja. Mittemaksulised tulud, riigilõiv, kaupade teenuste müük. Riigi kaubad ja teenused on trahvid, renditulud. Kohalikel omavalitsustel toidurahad, vee ja kanalisatsioon. Välismaised toetajad- Pria-EAS annab Priale raha. Euroopa sotsiaalfond- toetab MTÜ-sid. Dets ettevõtlustoetuste väljamaksmine. Riigieelarves kõige suurem kulu sots. Tegevuskulud riigieelarves- politseinikud arsti, õpetajad, riigikogu liikmed. Riigil vaja kokku hoida mille arvelt- pensionärilt riigi eelarve võit kõige suurem. Vanemahüvitis kehtestati et iivet tõsta. Tema otsene mõju- annab kindlustunnet. Vanemahüvitis annab keskmist palka, kui jääd lapsega koju. (makstakse 1,5 aastat). Riiklik eesmärk: rohkem tasuvaid töökohti läbi madalate
5.Millised on EL toimiva arenduse põhivaldkonnad? Struktuurifondid ehk tõukefondid on Euroopa Liidu regionaalpoliitika elluviimiseks ja arendamiseks mõeldud toetusfondid. Struktuuritoetused aitavad tasakaalustada ja ühtlustada Euroopa Liidu liikmesriikide arengut ning tõsta see läbi Euroopa Liidu kui tervikliku majanduspiirkonna konkurentsivõimet maailmaturul.[1] Liikmesriikidele jagavad struktuuritoetusi Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) ja Euroopa Sotsiaalfond (ESF) ning lisaks ka Ühtekuuluvusfond (ÜF).[2] Kui siiani on eurotoetuse abil korda tehtud suur osa riigi baastaristust - lihtsustatult teed, hooned ja torud - siis uuel perioodil on keskmes tark majanduskasv, inimeste heaolu ning töö- ja elukvaliteedi tõstmine. Eesti suunab eurotoetust hariduse, tööhõive, majanduse, keskkonna ja energeetika, transpordi ja infotehnoloogia arendamiseks. Jaguneb 12 prioriteediks: 1. Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea
tootlikkuse kasv. · Parem infrastruktuur. · Säästev keskkonnakasutus. · Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng. · Suurem haldusvõimekus. (Riigi Raha Veeb) Struktuuritoetust antakse aastatel 2007- 2013 kolmest fondist, mis on Euroopa Liidu regionaalpoliitika põhilised toetusallikad. Nendeks on: 1. Euroopa Regionaalarengu Fond- toetatakse majandustegevuse ja infrastruktuuri arengut. 2. Euroopa Sotsiaalfond- toetatakse töötute kaasamist tööhõivesse, uute töökohtade loomist ning haridus- ja täiendõppesüsteemide tugevdamist 3. Ühtekuuluvusfond- toetatakse suuemahulisi investeeringuid transpordi- ja keskkonnaprojektidesse. (Riigi Raha Veeb) Struktuurivahendite kasutamise strateegia rakenduskavadeks on: · Inimressursi arendamise rakenduskava, mille koostajaks ja elluviijaks on Haridus- ja teadusministeerium.
tööluba.4 kapital-ühtlustatakse pangandus reegleid ja nvesteerimisnõudeid. El on ühtse majandusruumi tugevdamiseks võtnud kasutusele ühise rahapol. Ja ühise raha EURO. Mida kujutab endast EL regionaalpol. Nim ja isel. Tähtsamaid EL tõukejõude. EL regionaalpol. Elluviimine toimub tänu 3 tõukefondi abil. Regionaalpol on riigivõimu sihipärane tegevus regioonide arengueelduste parandamiseks ja riigi regionaalarengu suunamiseks. 1. Euroopa Sotsiaalfond-kõige vanim tõukefond, eesmärgiks on töökohtade leidmise võimaluste parandamine kogu ühenduse piires. 2. Euroopa Regionaalarengu Fond- teostatakse suuri majanduslikku arengu seisukohast olulise investeeringuid ning keskkonnakaitselisi.3 Ühtekuuluvusfond- mille kaudu teostatakse mahajääned liikmessugu kelle SKP on alla 90% EL keskmisest.
· Võrdsete võimaluste loomise uus kultuur - M ja N võrdsed palgad võrdse töö eest, naisettevõtluse toetamine Lissaboni strateegia 2000 10 aasta reformikava · EL-st peab 2010. aastaks saama kõige dünaamilisem ja konkurentsivõimelisem teadmispõhine majanduspiirkond maailmas, kus on: · jätkusuutlik majanduskasv · rohkem paremaid töökohti · suurem sotsiaalne sidusus (ühiskonna, regionaalne jm.) · areng peab toimuma keskkonda kahjustamata Euroopa Sotsiaalfond, 1957 Rooma lepinguga Euroopa Sotsiaalfondi missioon · Rahastada EL tööhõivestrateegiat · Investeerida inimestesse (elukestev õpe) · Suurendada liikmesriikide vastutust tööhõive- ja sotsiaalküsimustes · Lihtsustada avaliku sektori administreerimist · Edendada partnerluse erinevaid vorme (sotsiaaldialoog, äri-, avaliku- ja 3.sektori koostöö) · Ergutada kohalikku initsiatiivi ESF peamised eesmärgid
• Komisjon on Euroopa Liidu lepingu esimene ja peamine järelvalvur. • Komisjon on EL katalüsaator: tal on ainuõigus algatada seadusandluse muutusi ja ta saab avaldada mõju selle protsessi kõikidel etappidel. • Komisjon on EL täidesaatev organ: reeglid lepingute artiklite täitmiseks, eelarve administreerimine. • Eelarvetöö on korraldatud läbi EL peamiste fondide: Euroopa Põllumajanduse Suunamise ja Garanteerimise Fond, Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa regionaalse Arengu Fond, Euroopa Ühtekuuluvus Fond. • Lissaboni leping näeb ette, et alates 2014. aastast vähendatakse volinike arvu kahe kolmandikuni liikmesriikide arvust. • Volinikud hakkavad roteeruma iga 5 aasta tagant. • Iga volinik komisjonis vastutab kindla poliitikavaldkonna eest. • Komisjon kollegiaalse organina, see tähendab, et otsuste eest ei vastuta mitte üks volinik, vaid komisjon tervikuna. EUROOPA LIIDU KOHUS
olema vähem kui 8 el/km2.eesmärk 3- võitlus pikaajalise töötusega, eesmärk 4- töötajate toetus kohanemises tööstusliku muutusega, eesmärk 5A-maaelu arengu soodustamine. 39) regionaalse sekkumise vajadus. 40) EL struktuuri- ja eelstrukt vahendid, millised, kellele. Struktuurifonidi: need baseeruvad nii maj kui ka regioonidele. ERDF-Eur regionaalfond- kivid ja betoon,ettevõtete asendamiseks, kohalike initsiatiivi ning inflatsioonimuutusi toetamiseks ESF- Eur Sotsiaalfond- koolitus ja nõuanne, tööhõive ja töötajate konkureerimisvõime tõstmiseks FIFG-kalandusfond- kalanduse arendamise rahastamine EAGGF põllumaj arendus ja tagatisfond- investeeringud ettevõtte konkurentsivõime tõstmiseks ja elukeskkonna parandamiseks. Eelstruktuurifondid: ISPA- viia E li nõuetele, saavutada hea transpordiühendus kandidaat- ja liikmesriikide vahel, tegeleb soovitavalt vaid transpordi ja keskkonnaga. PHARE- liitumispartnerluslepingu saavutamine
· Töötamine välismaal (sotsiaalsed garantiid) · Sooline võrdõiguslikkus · Mitmekesisus ja mittediskrimineerimine · Puuetega inimeste probleemid · Sotsiaalsed ja demograafilised suundumused (statistika, uuringud) SP küsimused EL poliitikavaldkonnas · Sotsiaalne kaasamine · Sotsiaalkaitse · Pensionid · Tööõigus · Töötervishoid ja tööohutus · Euroopa Globaliseerumisega Kohanemise Fond (Euroopa-ülene tööotsing, -nõustamine, koolitus jt) · Euroopa Sotsiaalfond (ESF) Sotsiaalhoolekande areng Eestis · Esmane hoolekandetegevus Eesti- ja Liivimaal - kloostrite varjupaigad, seegid, hospidalid pidalitõbistele, vigastele - XII-XIV saj. tänu ristiusu levikule · Seegid on vanimad hoolekandeasutused Eestimaal, kus inimesed said peavarju ja tasuta toitu. Seek (saksa keeles Siechenhaus) - põdurate maja, on aegade jooksul omandanud teise tähenduse ja tähendab tänapäeval vaestemaja või vanadekodu (Jaani seek 1237)
aastani ning põhimõtteliselt jätkatakse nende kaudu struktuuritoetuste jaotamist ka käesoleval uuel perioodil, kuid teatavate korralduslike muudatustega, mis tulenevad uutest eesmärkidest. Alljärgnevalt nendest neljast täpsemalt: Euroopa Regionaalarengu Fond (European Regional Development Fund – ERDF) -Fond abistab mahajäänud regioone eelkõige investeeringutega tootmisse, infrastruktuuri ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arengusse; Euroopa Sotsiaalfond (European Social Fund – ESF) Euroopa Ühenduse asutamisleping seadis ESF-i ülesandeks tööliste töövõimaluste parandamise. Algselt finantseeriti sellest fondist töötajate ümberasumist ja ümberõpet. 1980ndatest aastatest alates peamiselt tööpuuduse vähendamiseks noorte hulgas; Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (European Agricultural Guidance and Guarantee Fund - EAGGF) arendusosakond on tegelenud
· Mida suuremad regionaalse arengu erinevused EL, seda suuremad takistused majandus- ja rahandusintegratsiooniks. 92.EL struktuurifondid (keda/mida toetatakse, suhteline maht) EL struktuurifondid: 21 1. Euroopa Regionaalarengu fond: rahastatakse põhiliselt infrastruktuuri rajamise ja kaasajastamisega seotud projektid. 49 % 2. Euroopa Sotsiaalfond: rahastatakse põhiliselt täiend- ja ümberõpet. 30 % 3. Euroopa Põllumajanduse Arendus ja Tagatisfond: mõeldud põllumajandusstruktuuride ümberkujundamiseks. 18 % 4. Kalanduse Arendusrahastu: rahastab kalandusektori kaasajastamist ja struktuuride ümberkujundamist. 3 % 93.Ühtekuuluvusfond (keda/mida toetatakse, valdkonnad, põhimõtted) KEDA? Toetatakse liikmesriike, kelle SKP on alla 90% EL keskmisest. MIDA
linnade getostumise probleemi. Mida suuremad regionaalse arengu erinevused EL, seda suuremad takistused majandus- ja rahandusintegratsiooniks. 92.EL struktuurifondid (keda/mida toetatakse, suhteline maht) EL struktuurifondid: 1. Euroopa Regionaalarengu fond: rahastatakse põhiliselt infrastruktuuri rajamise ja kaasajastamisega seotud projektid. – 49 % 2. Euroopa Sotsiaalfond: rahastatakse põhiliselt täiend- ja ümberõpet. – 30 % 3. Euroopa Põllumajanduse Arendus – ja Tagatisfond: mõeldud põllumajandusstruktuuride ümberkujundamiseks. – 18 % 4. Kalanduse Arendusrahastu: rahastab kalandusektori kaasajastamist ja struktuuride ümberkujundamist. – 3 % 93.Ühtekuuluvusfond (keda/mida toetatakse, valdkonnad, põhimõtted) KEDA? Toetatakse liikmesriike, kelle SKP on alla 90% EL keskmisest. MIDA
· Mida suuremad regionaalse arengu erinevused EL, seda suuremad takistused majandus- ja rahandusintegratsiooniks. 92.EL struktuurifondid (keda/mida toetatakse, suhteline maht) EL struktuurifondid: 21 1. Euroopa Regionaalarengu fond: rahastatakse põhiliselt infrastruktuuri rajamise ja kaasajastamisega seotud projektid. 49 % 2. Euroopa Sotsiaalfond: rahastatakse põhiliselt täiend- ja ümberõpet. 30 % 3. Euroopa Põllumajanduse Arendus ja Tagatisfond: mõeldud põllumajandusstruktuuride ümberkujundamiseks. 18 % 4. Kalanduse Arendusrahastu: rahastab kalandusektori kaasajastamist ja struktuuride ümberkujundamist. 3 % 93.Ühtekuuluvusfond (keda/mida toetatakse, valdkonnad, põhimõtted) KEDA? Toetatakse liikmesriike, kelle SKP on alla 90% EL keskmisest. MIDA
· Mida suuremad regionaalse arengu erinevused EL, seda suuremad takistused majandus- ja rahandusintegratsiooniks. 92.EL struktuurifondid (keda/mida toetatakse, suhteline maht) EL struktuurifondid: 21 1. Euroopa Regionaalarengu fond: rahastatakse põhiliselt infrastruktuuri rajamise ja kaasajastamisega seotud projektid. 49 % 2. Euroopa Sotsiaalfond: rahastatakse põhiliselt täiend- ja ümberõpet. 30 % 3. Euroopa Põllumajanduse Arendus ja Tagatisfond: mõeldud põllumajandusstruktuuride ümberkujundamiseks. 18 % 4. Kalanduse Arendusrahastu: rahastab kalandusektori kaasajastamist ja struktuuride ümberkujundamist. 3 % 93.Ühtekuuluvusfond (keda/mida toetatakse, valdkonnad, põhimõtted) KEDA? Toetatakse liikmesriike, kelle SKP on alla 90% EL keskmisest. MIDA
· Vajalikkus: o Kõigil peab olema õigus osa saada üldise majanduskasvu hüvedest o Võimaldab vähendada inflatsiooni ja suurendada majanduskasvu o Puudumine on takistuseks süvendatud majandus- ja rahandusintegratsioonile 34. EL struktuurifondid (keda/mida toetatakse, suhteline maht) · Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF) rahastatakse põhiliselt infrastruktuuri rajamise ja kaasajastamisega seotud projekte 49% · Euroopa Sotsiaalfond (ESF) rahastatakse põhiliselt täiend- ja ümberõpet 30% · Ühtekuuluvusfond (CF) toetatakse liikmesriike, transporti ja keskkonda (EI loeta otseselt struktuurifondide hulka) · Euroopa Põllumajanduse Nõuande- ja Tagatisfond (EAGGF) mõeldud põllumajandusstruktuuride ümberkujundamiseks. 18 % · Kalanduse Arendusrahastu (FIFG) rahastab kalandusektori kaasajastamist ja struktuuride ümberkujundamist. 3 % 35
Euroala liikmesriikide puhul võib see toimuda hoiatuste ning lõpuks ka rahaliste sanktsioonide vormis, hõlmates trahve, mis moodustavad kuni 0,2% SKPst, kui nad ei järgi kas ennetavaid või korrigeerivaid eeskirju või 0,5% SKPst, kui nad ei järgi korduvalt korrigeerivaid eeskirju. Lisaks sellele võidakse kõigi liikmesriikide (v.a Ühendkuningriigi) puhul peatada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide (nt Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond, Ühtekuuluvusfond, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfond) kulukohustused või maksed. Stabiilsuse ja kasvu pakt (Stability and Growth Pact) on ELi majanduspoliitika koordineerimise instrument, millest tulenevad eelarveküsimusi käsitlevad protseduurid: (i) stabiilsus- ja konvergentsiprogrammid vastavalt europiirkonna ja europiirkonda mitte kuuluvatele EL liikmesriikidele; (ii) eelhoiatus stabiilsuse
1. Euroopa Regionaalarengu fond: rahastatakse · 82% konvergentsi piirkondadesse põhiliselt · Ülejäänud regioonidesse 55 miljardit eurot infrastruktuuri rajamise ja kaasajastamisega seotud piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärgil projektid. 49 % · 8,7 miljardit Euroops territoriaalse koostöö raames 2. Euroopa Sotsiaalfond: rahastatakse põhiliselt täiend- ja 97. Ühenduse algatused 2000 2006 (keda/mida ümberõpet. 30 % toetati) 3. Euroopa Põllumajanduse Arendus ja Tagatisfond: mõeldud põllumajandusstruktuuride Ühenduse algatused valdkond, kus EL peab oluliseks ümberkujundamiseks. 18 % probleemide käsitlemist ja lahendamist üle-euroopalisel 4
võib jääda vahemikku 30 000- 1 000 000 krooni, kuid üle 500 000 krooni ületavat summat on võimalik kasutada vaid investeeringuteks. Käendusleping maksab 0,5% laenulepingu summast, mis tuleb maksta lepingu sõlmimisel. Sellele lisandub panga laenulepingu tasu, mis jääb hinnanguliselt 7,5-12% vahele. (Kredex 2009) Teiseks heaks võimaluseks alustavat ettevõtet finantseerida on Starditoetus. See on isegi parem kui Stardilaen, sest seda ei pea tagasi maksma. Seda toetust rahastab Euroopa Sotsiaalfond. See on suunatud ettevõtjatele, kes on jätkusuutlikud, kuid ei ole orienteeritud kiirele kasvule. Veel peab ettevõte olema jätkusuutlik ja pakkuma toodet või teenust, mida 12 turg reaalselt vajab. Seda toetus ei saa taotleda ettevõtte, mille omanikeks on üle 25% ulatuses juriidilised isikud. See tähendab, et see toetus on suunatud eraisikutele. Starditoetuse puhul
Selleks tugevdab komisjon peamisi õigusakte ja vahendeid ning tutvustab uusi edasipüüdlikke algatusi. V. Just sel põhjusel esitas komisjon oma ettepanekus EURESe määruse kohta konkreetsed sätted, mis seda probleemi käsitlevad. Määruse (EÜ) 2016/589 artikli 30 kohaselt peavad nüüd kõik liikmesriigid sellesse analüüsi panustama. Komisjon loodab, et see aja jooksul parandab tööjõu puudu- ja ülejääki käsitlevate andmete kättesaadavust ning kvaliteeti. VI. Euroopa Sotsiaalfond (ESF) on juba kindlaks määranud 18 investeerimisprioriteeti. Paljude valdkondlike investeerimisprioriteetide eesmärk on aidata inimestel leida töö (või parem töö) ja tagada kõikidele õiglasemad võimalused elus. Selline toetus tugevdab seega mis tahes töötaja võimalusi leida töökoht, kus teda vajatakse, kas oma elukohas või kaugemal, kas oma või mõnes muus liikmesriigis. Lisaks peavad liikmesriigid ja piirkonnad vastama nn
Rühmituse peakorter loodi Brüsselisse. Vastavalt Ühisturu Rooma kokkuleppeile hakati järk- järgult kaotama liikmesriikide vahelisi tollimakse ja kaubavahetuse kvootkitsendusi. Kehtestati ka EMÜ-riikide väliste maadega kauplemiseks ühtsed tollitariifid ja ühtne kaubanduspoliitika. Tähsaim oli aga asjaolu, et tagati EMÜ maade vaheline inimeste, teenuste ja kapitali vaba liikumine. Samas hakati ühtlustama EMÜ riikide vahel seadusandlust, rajati Euroopa Sotsiaalfond ja asutati Euroopa Investeerimispank ning hakati hoogustama koostööd arengumaadega. EMÜ lõppeesmärgiks aga kuulutati Euroopa poliitiline integratsioon. Paraku tuleb veel tänagi tõdeda, et see ülesanne on vaid osaliselt täidetud, kuna kriisid EMÜ riikide majanduses, poliitilised vapustused ja äge omavaheline konkurentsivõitlus pole seda lihtsalt võimaldanud. Ent sellele vaatamata õnnestus EMÜ-l sõlmida mõne aastaga ulatuslikud
Euroopa Liidu Leping sätestab, et Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament on kohustatud õigusloome ja muude meetmete vastuvõtmisel konsulteerima Regioonide Komiteega valdkondades, mis mõjutavad või võivad mõjutada kohalikke ja regionaalseid huvisid eriti: haridus kutseõpe; noorsooküsimused; kultuur; tervishoid; keskkond; piiriülene koostöö; transport; üleeuroopalised infrastruktuuri võrgustikud; majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus; Sotsiaalfond. Juhul kui Majandus- ja Sotsiaalkomiteega konsulteeritakse vastavalt art 198, siis informeeritakse sellest ka CdR-i, ning kui viimase arvates on küsimusega seotud ka spetsiifilised regionaalsed huvid, avaldatakse Arvamus (Opinion). Samuti võidakse Arvamus avaldada omal initsiatiivil juhtudel kui niisugust sammu peetakse otstarbekaks. Niimoodi hoitakse end kursis EL seadusandlusega, mis puudutab regionaalseid ja kohalikke omavalitsusi. CdR
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25
tööohutuse alastel läbirääkimistel tööandjaga. (Tööinspektsioon http://www.ti.ee/index.php?page=887&). 81 Töövahend on masin, seade, paigaldis, transpordivahend, tööriist või muu tööks kasutatav vahend. Töövahend peab olema tehniliselt heas seisukorras, korrapäraselt hooldatud ning töötajale sobiv (Tööinspektsioon http://www.ti.ee/index.php?page=969&). 82 Poliitikauuringute Keskus Praxis. Euroopa Sotsiaalfond. (2011). Metoodikaraport. RIIGI- JA KOHALIKE OMAVALITSUSTE ASUTUSTE KOLLEKTIIVSETE TÖÖSUHETE UURING. Tartu Ülikool. Võrgulehel www.sm.ee (03.01.2012) 83 Tööinspektsiooni põhimäärus (RTL 2010, 80, 11; 29.10.2010, 6) 84 Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud ülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööinspektsioon
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel.
annaabi.ee 
