päevitamiskatus, suvekohvik). Pööratud katus on katuselagi, milles soojustus paikneb katusekatte peal. Murukatus on katus või katuslagi, mille katusekate on kaetud pinnase ja taimestikugakaldest olenemata. Katusekujud Viilkatus Pultkatus Poolviilkatus Kelpkatus Poolkelpkatus Mansardikatus Püramiidkatus Sibulkatus Koonuskatus Katuste liigitus Konstruktsiooni järgi: Soojustamata katused (soojustamata hooned, soojustatud hooned, kus soojustus paikneb pööningu vahelaes) Soojustatud katused (katuslaed) Tuulutatavad katuslaed Suletud katuslaed Tarindsoojustusega katuselaed Pööratud katuslaed Kasutustingimuste järgi: Tavakatused: katusekatte kalle on suurem kui 1:40 (väiksema kaldega katuseid ei ole ilma mõjuva põhjuseta soovitav projekteerida) Käidavad katused: kattepinna kalle suurem kui 1:100 Üldnõuded
kaks viisi? Difusioon kapillarmõju jõul 11.Mis juhtub soojustusega niiskumise korral? Hallitusseened ja mädanikseened (puitmaterjalid), roostetamine (metallmaterjalid) Kaotab soojustusvõime 12.Milline on õhu roll soojustusmaterjalis? Soojusisolaator 13.Kas niiskunud soojustusmaterjali on võimalik mõistlike kulutustega kuivatada? Ei 14.Kuhu paigaldatakse ehituskonstruktsioonis aurutõkkematerjal? Soojustusmaterjalist siseruumi poole 15.Millised ohud varitsevad soojustamata paneelmajas seestpool korteri soojustamisel ehituskonstruktsioone? Kirjeldage. Niiskuskahjustused, hallitusseened, külmakahjustused. 16.Mis juhtub puidust ehituskonstruktsioonidega niiskumise korral? Paisumine mädanik, hallitusseened 17.Mis juhtub metallkonstruktsioonidega niiskuse mõjul? Roostetamine 18.Mis juhtub betoon- ja kivikonstruktsioonidega niikuse mõjul? Hallitus. Mureemine. 19.Mis võib juhtuda raudbetoonkonstruktsiooniga niiskuse mõjul? Roostetamine . Murunemie 20
2 Katuse kuju viilkatus; pultkatus; poolviilkatus; kelpkatus; poolkelpkatus; mansardkatus; püramiidkatus; sibulkatus; koonuskatus; sadulkatus; konoidkatus. 5 6 3 Katuste liigitus Konstruktsiooni järgi: soojustamata katused (soojustamata hooned, soojustatud hooned, kus soojustus paikneb pöö pööningu ningu vahelaes); soojustatud katused (katuslaed): tuulutatavad katuslaed; suletud katuslaed; tarindsoojustusega katuslaed; pööratud ööratud katuslaed. 7 Katuste liigitus
1.5 Tehnilise seisundi kirjeldus Tabel - Hoone tehnilise seisundi kirjeldus Võimalik Remondi Ehitisosa Kirjeldus Seisund remont (aasta) vajadus Vundament/ Betoonist madalvundament, Väga 2012 jah Sokkel sokkel soojustamata Halb Suurpaneelidest sein; Välisseinad soojustatud ja krohvitud Hea 2020 ei 2007.aastal Metallist välisuks. Paigaldatud Välisuks Hea 2030 ei 2005.aastal Paneelidest seinad, SBS kattega katus; katusekate Väga
· soojustus- termoisolatsioon · sarrused- armatuurvardad, terasvardad Seinad: · kandvad seinad- võtavad vastu koormisi · mittekandvad seinad- ei võta vastu koormisi · vaheseinad- toimivad ruumide jaotisena · riiglid- hooneosade jäikust tagavad siseseinad · plokkidest seinad- tehiskivi, raudbetoon, poorbetoon, monteeritavad või laotavad · raudbetoonseinad- soojustatud või soojustamata monteeritavad seinad · freespalk seinad- freesitud ümarpalkidest seinad · rõhtpalk seinad- ümarpalkidest tahutud või tahumata poolseinad, horisontaalse asetusega · püstpalk seinad- puitmaterjalist sõrestikkarkass seinad · sõrestikseinad- sõrestikkarkass seinad · massiivsüsteemis seinad- välisseinad kannavad koormisi ja on soojapiirdeks · skeletsüsteemis seinad- hoone koormisi kannavad tarindid, seinad on soojapiirdeks
viisil ja kõik on tehtud ,,oma käe järgi". Leping sõlmiti ja ostuhinnaks lepiti kokku 250 000 eurot. Mingitest varjatud puudustest ega probleemidest ostjale ei teatatud. Pärast kinnisasja valduse ülevõtmist hakkasid ilmnema ometigi erinevad puudused. Esmalt ilmnes saunaruumis niiskuskahjustus, mille uurimisel ekspertide poolt ilmnes, et kahjustusega kaasneb seinas tervisele ohtliku hallitusseene levik. Seina avades ilmnes, et saunaseinad ja lae puitkandekonstruktsioonid on osalt soojustamata, osaliselt mädanenud ja varisemisohtlikud. Lisaks andis kohalekutsutud korstnapühkija andis arvamuse, et saun ja elutoa küttekolle - kaminahi on ehitatud oluliselt tuletõrjenõudeid eirates ja tuleohtlikud ning soovitas maja saunaosa sisuliselt uuesti ehitada ja asendada ka kaminahju koos korstnaga. Avatud katusekonstruktsioonid olid osaliselt söestunud, mis viitas lokaalsele põlengule katusel. Lisaks ilmnevad mitmed väiksemad puudused.
korralik söötmine ja lammaste tuule ja vihma eest varjumise võimalus (varjualused, kergehitised, mets, kadastikud, võsa jm) lume puhul lammaste aastaringsel väljaspidamisel lambad eelistavad viibida söödaplatsi lähedal, seistes sageli samal kohal, kus neid söödetakse Vähendavad söödakulusid, välistavad sööda saastumise, piiravad tallede liikumise oma aedikust välja. Saab paigaldada postide vahele või teisaldatavate jalgadega ettevalmistuseta tasasele pinnale Soojustamata lautades on vajalik külmumiskindlate jooturite kasutamine, fotol elektriga soojendatav veejootur, veetoru tuuakse maa-alt külmumise vältimiseks Lamba eripärad rohusöötade tarbijana Lammas on hea karjamaaloom, keda võimalik aastaringselt väljas pidada (grazing animal) Karjamaarohus eelistab lammas ristikut kõrreliste ees Sööb rohundeid valikuliselt, valides taime osi, mis on parema kvaliteedi ja seeduvusega kui seda oskab teha veis
30. Mis on kõrghooned? Kõrghooned ( 10 ja enam korrust ) . 31. Mis on kandetarindid? Kandetarindid- Hooneosad, mis võtavad vastu koormusi ( omakaal, kasulik koormus, tuul, lumi ) ja kannavad need üle hoone teistele osadele . 32. Mis on piirdetarindid? Piirdetarandid- Hooneosad, mis moodustavad ruume . 33. Mis on karkasshoone? Karkasshoone on hoone kus kandvate seinte asemel on postide ja talade võrgustik . 34. Mis on pööning? Pööning on katuse alla jääv soojustamata ruumiosa . 35. Mis on katuslagi? Kui hoonel pole pööningut ja viimase korruse vahelagi on soojustatud ja isoleeritud, siis on tegemist katuselaega . 36. Mis on ärkel? Ärkel on hoone põhigabriidist väljaulatuv seintega ümbritsetud platvorm . 37. Mis on rõdu? Rõdu on hoone põhigabriidist välja ulatuv kaitsepiiridega ümbritsetud platvorm 38. Mis on MTR? Majandustegevuse register ( MTR ) 39. Millal registreeritakse ettevõtja MTRs? Ehitusvaldkonnas tegutsemiskes on kehtestatud
sellepärast, et olid ka ise juhmid, kuid mitte nii juhmid kui Kalevipoeg,..aga tema lollus oli nakkav. Nad kuulsid ja õppisid tundma uusi kultuure, kuulsid ja õppisid ette kujutama kohti nii ilusaid ja imelikke. Uued kultuurid olid siis Kopli venelaste mitmekesisus ning juutide tagakiusamise taga- ja ka eesmõtted. Kõik oli kõige paremas korras kuni saabus kevad ja talvgi ei olnud kaugel. Inimesi hakkas õpetusi käima kuulamas aina vähem ja vähem, kuni oligi Kalevipoeg üksi oma soojustamata ühetoalises muldonnis. Ta mõtles kuidas saaks inimesi õpetada olenemata aastaajast ja ilmast.Ta mõtles hulk aega, kuni veebruarini välja ( kuna ta oli aeglase taibuga) ja otsustas minna Vanatarga juurde. Vanatark oli ainuke inimene, kes oli Kalevipojast targem. Nali..Vanatark oli igast tolle aja inimesest targem ja Kalevipojast on ka 5b targem. Vanatark mõtles ja ütles " too mulle terve aasta liha ja kartulivaru, siis ma ütlen sulle kuidas sa saad olenemata ilmast inimesi õpetada
horisontaalpõrandaga lahendused, mis on soovitatavalt eraldi söötmiskäiguga Eestis on hakatud muu maailma eeskuju üha enam pidama spetsiaalseid lihaveisetõuge Nuumpulle on enamasti peetud lõas, kus palju tööaega kulutatakse asemete puhastamiseks Nuumpulle oleks soovitav pidada kas restpõrandal või sõnnikukihil Nuumveisied peetakse üldjuhul aastaringselt laudas, mis võib olla nii soojustatud kui ka soojustamata välispiiretega Ühes grupis peetakse tavaliselt 5-10 enam-vähem ühevanust nuumpulli Rühmsulgude piirded valmistatakse tavaliselt terastorudest, nende kõrgus põrandast peab olema vähemalt 1,4m Lihaveiste pidamiseks mõeldud laudad on üldjuhul soojustama välispiiretegav Veiste lõastult pidamine õigustab ennast kõige paremini väiksema karja puhul, kus eraldi lüpsiplatsi ehitamine ei ole majanduslikult otstarbekas
Käidav katus on katus, millel on ette nähtud inimeste viibimine muul otstarbel kui katusega seotud tööd tegemiseks Pööratud katus on katuselagi, milles soojustus paikneb katusekatte peal Murukatus on katus või katuseagi, mille katusekate on kaetud pinnase ja taimestikugakaldest olenemata Üldkasutatav katus on katus, kuhu suvalistel isikutel on vaba pääs. Katuse liigitus Soojustamata katused Soojustatud katused - Tuulutatavad katuselaed - Suletud katuselaed - Tarindsoojustusega katuslaed - Pööratud katuslaed Kasutustingimuste järg Tavakatused: katusekatte kalle on suurem kui 1:40 Käidavad katused: kattepinna kalle suurem kui 1:100 Veeäravoolu süsteemi järgi: PILT TELEFONIS Üldnõuded Katuse katte kuju ja piisav kalle peavad tagama vee kiire ja takistamatu äravoolu. Katuse osad Kandetarindid
Selleks sobivad antud juhul kõige paremini niiskusele vastupidavad mineraalvillast tuuletõkke- ja soojustusplaadid (nt Rockwooli kivivillast plaadid paksusega 20...30 mm). Laagide vahele paigalda- takse Thermolani klaasvillarullid või Rockwooli kivivillaplaadid kogupaksusega vähemalt 200 mm, vajadusel mitmes kihis, nt 50 + 150 mm või 100 + 100 mm. Eriti tähelepanelik tuleb olla vundamendi-laagide-talade kokkupuutejoontel ja hoone nurkades, kuhu sageli kipuvad jääma soojustamata kohad, mis tekitavad hiljem põrandal külmasildu. 5 Seinad Sõltuvalt hoone tüübist on põhiliselt kasutusel kaks erinevat välisseinte lahendust. Tuulutatavad ehk ventileeritavad välisseinad: kasutatakse peamiselt puit- ja metallsõrestikhoonete korral, kui seinad viimistletakse fassaadikatteplaatide või -voodriga (nt puitlaudis vms)
Töö esitatud: Töö arvestatud: Tallinn, 201x.a. 1. kodutöö – algandmed Viimase kahe numbri summa – 1 L=21 m B=56 m 2 Viimane number – 1 s k =1.75 kN /m tuul=−0.455 kN /m2 Lahendus 1. Koormuse määramine Alalised koormused (v.a. tala omakaal) Hoonel on soojustamata katusekonstruktsioon, mis koosneb profiilplekist ja roovidest. - Kandva profiilpleki omakaal - 10kg/m2 - Katuseroovide omakaal - 10kg/m2 - Raamide samm 5,6m - Roovide samm 2,1m gok =5.6 ∙ 20∙ 0.01=1.04 kN /m Lumi (tabelist, vastavalt oma koodile) gsk =1.75 ∙ 5.6∙ 0.8=7.84 kN /m Tuul (tabelist, vastavalt oma koodile) gtuul=−0.455 ∙ 5.6=−2.548 kN /m 2. Koormuskombinatsioonid Lumi domineerib (alaline koormus ebasoodne, tuul soodne) 1.2∙ 1.04+1.5 ∙ 7.84=13.0 kN /m
söödajäägid jäävad sõime alles ja neid võib kasutada kas allapanuks või teiste loomade söötmiseks Metallist ümarsõim on hea heina, põhu või silo söötmiseks nii laudas kui välitingimustes Aastaringselt on vajalik mineraalsöötade (mineraalsöödasegu+ sool või lakukivi) söötmine Mineraalsööda söötmisel välitingimustes peab olema tagatud vihmavee mittetungimine söödanõusse Lammaste jootmine soojustatud lautades · Joogiküna Soojustamata lautades on vajalik külmumiskindlate jooturite kasutamine, fotol elektriga soojendatav veejootur, veetoru tuuakse maa-alt külmumise vältimiseks Monosööda söötmine söödamikseriga-silost, heinast, teravilja-ja mineraalsöötadest segatakse söödamikseris kokku üks monosööt · Söödamikser Söödalaval monosööda jäägid (monosööt silost, põhust, rapsikoogist, mineraalsöödasegust Lamba eripärad rohusöötade tarbijana
· Keskkonnaohutusnõuded · Valitsevad tuuled · Reljeef · Edasine laienemisvõimalus Asendiplaanile tuleb märkida: · Krundi mõõtmed, planeeritavad ja olemasolevad ehitised, kõrgusmärgid, teede piirid · Kinnistute ja neid ümbritsevate alade tunnused · Maa-ala tingmärgid · Lammutatavad ehitised · Kaugused piirist · Kõrgusjooned · Pääsud krundile, tarad · Säilitatavad puud, puhkealad · Põhja-lõuna suund, tingmärgid 2. Veisefarmide planeerimine (soojustatud laut, soojustamata laut). Külm laut ehk soojustamata . Tööde automatiseerimise ja mehhaniseerimise tase on hõlpsasti maksimumini viidavad. Iseteenindusliku söötmise korraldamine lihtne vastavalt ettevalmistatud silohoidla ja heinahoidla on ühtlasi söötmiskohaks hoitakse kokku suur hulk tööjõudu ja sööt on alati värskem kui sõimes või söödalaval söötmisel. Madala temperatuuri tõttu on pidurdatud
1. OBJEKTI KIRJELDUS 1.1. Asukoht Objekti nimetus: Al Mare Galeriimaja; Linnaosa: Haabersti linnaosa, Tallinn; Asukoht: Kärneri tänav 3; Piirkonna arhitektuur: objekti lähemas ümbruses paiknevad 20-21. saj. ehitatud hooned, milles asuvad korterid, bürood, kauplused, spordiklubid ja söögikohad. Teeninduspunktid: kauplused ja teenindusettevõtted asuvad lähiümbruses, ühistranspordi peatused on ca 500 m raadiuses; Parkimiskohad: hoone all on suletud soojustamata turvaparkla 32-le autole. Hoovis on parkimiskohti 38. Keskkond: ca 500 m kaugusel algab kaunis rannamäär. Merekaldale on rajatud elanikele valgustatud promenaad, mida ääristavad täies pikkuses männid, tammed, pärnad ning ka hoopis haruldased puuliigid, mida paikkonnas leidub ohtrasti, sest siin asus kunagi Tallinna linnaaedniku Hans Lepa (1873-1951) aed ja puukool. 1993-st aastast on ala võetud looduskaitse alla kui väärtusliku puittaimestikuga piirkond. Kogu
Konstruktsiooni järgi liigituvad vundamendid: lintvundamendid, plaatvundamendid 2 postvundamendid, vaivundamendid. Vundamendi ja aluspõranda isolatsioonitööde õige planeerimine ning teostamine välistab tulevikus kahjusid, mis peale vundamendi võivad tekkida ka hoone põranda- ning seinakonstruktsioonides. Soojustamata vundament on hoone üks suuremaid külmasildu. Seetõttu on vundamendi rajamisel eriti oluline pöörata tähelepanu piisavale soojapidavusele ja niiskuskindlusele. Kõige olulisem on soojustamisel jälgida, et kasutataks õigeid materjale ja kõiki töid tehtaks õiges järjekorras vastavalt vundamendi tüübile, sest valesti paigaldatud soojustus võib kasu asemel kahju tuua. Välispinnalt vundamendi soojustuse soovituslikuks paksuseks loetakse sada millimeetrit ja kasutada tuleb
Konstruktsiooni järgi liigituvad vundamendid: lintvundamendid, plaatvundamendid 2 postvundamendid, vaivundamendid. Vundamendi ja aluspõranda isolatsioonitööde õige planeerimine ning teostamine välistab tulevikus kahjusid, mis peale vundamendi võivad tekkida ka hoone põranda- ning seinakonstruktsioonides. Soojustamata vundament on hoone üks suuremaid külmasildu. Seetõttu on vundamendi rajamisel eriti oluline pöörata tähelepanu piisavale soojapidavusele ja niiskuskindlusele. Kõige olulisem on soojustamisel jälgida, et kasutataks õigeid materjale ja kõiki töid tehtaks õiges järjekorras vastavalt vundamendi tüübile, sest valesti paigaldatud soojustus võib kasu asemel kahju tuua. Välispinnalt vundamendi soojustuse soovituslikuks paksuseks loetakse sada millimeetrit ja kasutada tuleb
Ühekordsed klaasid on asendatud kahe- või kolmekordsete klaaspakettidega, mis soojapidavuse tõstmiseks sisaldavad argoongaasi klaaspakettide vahel ja selektiivkihti klaaspaketi sisekülgedel. Eesti suhteliselt külmas kliimas, tasub kaaluda kolmekordse klaaspaketi kasutamist. Kolmekordse klaaspaketi tasub valida eelkõige eramajadele ja kortermajas korteritesse, kus keskmine aastane toatemperatuur on madal(esimesed korrused(kelder soojustamata) või kõrgeimad korrused(pööning soojustamata). Kortermajas ei maksa elanikud vastavalt kulutatud küttele, vaid proportsionaalselt, mistõttu ei saavutata akende vahetusega sama tulemust, mis eramajas. Oluline roll klaaspakettide valikul on veel mürapidavusel ja turvalisusel. Tihti arvatakse ekslikult, et parem mürapidavus saavutatakse kahekordse klaaspaketi vahetamisega kolmekordse vastu. Väikene muutus tõesti on,
ladude planeerimine 4 Uue ehitamine või vana renoveerimine Probleemid, mis võivad ilmneda vana lao uuendamisel: • hooned ei sobi ruumilahenduse poolest kaasaegseks laoks • hooned ei sobi mõõdusuhtelt (pikkus, laius, kõrgus) kaasaegseks laoks ladude planeerimine 5 • kaarhallid ei sobi laoks, kuna suur osa põrandapinda jääb kasutamata • hooned ei sobi köetavaks laoks, kuna seinad ja lagi on soojustamata ladude planeerimine 6 • kaasaegsete laadimistaskute, -sildade ja estakaadide lisamine võib olla raskendatud ja väga kulukas • olemasolevad hooned on krundil seotud muude hoonetega või on krundi suurus ja kuju sellised, et puudub edaspidine laienemisvõimalus • hooned on sedavõrd amortiseerunud, et nende uuendamine ei ole majanduslikult õigustatud ladude planeerimine 7 Kaasaegsetele laopindadele
Soojustus säästab energiat ning hoiab pinnase jahedana ja betoonplaadi soojana. Betoonplaadi kõrgem temperatuur tagab selle pideva kuivamise ülevalt alla suunas. See on vajalik betoonplaadi niiskusesisalduse hoidmiseks piisavalt väiksena, et sellele oleks võimalik paigaldada põrandat, ilma et niiskus seda kahjustaks.“ [6] Joonis 2 Plaatvundamendi hüdroisolatsioon [6] 4.3. Lintvundamendi hüdroisolatsioon „Soojustamata pinnas jahutab oluliselt põrandaalust õhku, mis muudab suveperioodil niiskussisalduse eriti suureks. Lintvundamendi niiskuskindluse tagamiseks tuleb põrandaaluse õhu temperatuur hoida piisavalt kõrge, et selle suhteline õhuniiskus ei ületaks 75%.“ [6] Joonis 3 Lintvundamendi hüdroisolatsioon [6] 9
Jälgima peaks ka seda, et oleks õige kaldega. Drenaaz kogub siis pinnase vett ja juhib selle vundamendist eemale. 2. VUNDAMENDI SOOJUSTUSMATERJALID Olemas on palju erinevaid soojustusmaterjale, kuid igaüks peaks välja valima endale selle kõige sobivama materjal, arvestades kasutuskohta. Soojustus tuleks paigaldada vundamendi sokli osas väliskülgedele nii, et kohakuti põrandaga ei tekiks külmasildasid. Töid tuleks teha õiges järjekorras, vastavalt valitud vundamendi tüübile. Soojustamata vundament on üks suurimaid külmasildasid hoones. Vanade majade puhul aga ei olegi alati soovitav sokli osa soojustada, kuna see võib põhjustada hoopis palju muresid. Kuna võib rikkuda hoone niiskusreziimi. 2.1 EPS Üks enimkasutatav materjal on EPS (Expanded polystyren) valge vahtpolüsterool, paisutatud polüstüreengraanulite liimumise tulemusena tekkiv materjal, milles on 2% polüstüreenplasti ning
Murukatus on katus või katuslagi, mille katusekate on kaetud pinnase ja taimestikuga kaldest olenemata. Üldkasutatav katus on katus, kuhu suvalistel isikutel on vaba pääs. Samuti saab katuseid liigitada katuse kuju järgi. Viilkatus Pultkatus Poolviilkatus Kelpkatus Poolkelpkatus Mansardkatus Püramiidkatus Sibulkatus Koonuskatus Sadulkatus Konoidkatus Konstruktsiooni järgi Soojustamata katused (soojustamata hooned, soojustusega hooned, kus soojustus paikneb pööningu vahelaes) Soojustatud katus o katuslaed, o tuulutatavad katuslaed, o suletud katuslaed, o tarindsoojustusega katuslaed, o pööratud katuslaed 29 Kasutustingimuste järgi: Tavakatused: katusekatte kalle on suurem kui >1:40 Käidavad katused kattepinna kalle suurem kui 1:100.
pakitud tugevasse kilekotti kus ta on 5-8 korda (kuni 80%) oma mahust kokku surutud. Kompaktsus võimaldab ka seda et puistevilla-auto võib objektile tuua sõltuvalt tootest ja pakkeliinist isegi kuni 300 m3 puistevilla korraga. Puistevill on ettenähtud spetsiaalse agregaadiga paigaldamiseks. Agregaat lööb villa lahti ja labade abil kohevaks ning kompressoriga vill suunatakse voolikuga soojustatavale pinnale. Kuni 85% soojakadudest läheb üles läbi soojustamata horisontaalpinna, seega on liitekohtadest lähtuva külmasillariski likvideerimine eriti oluline. Horisontaalpinnale on rullmaterjali paigaldamine vea-aldis ettevõtmine, kuna ka kõige hoolsam peremees vaevalt et suudab paigaldada suuremale pinnale rulli nii et ta villa kordagi kuskilt lössi ei suru ega ühtegi liitepilu ei jäta. Puistevilla eeliseks on ühtlane soojustus horisontaalpinnal, selles ei ole mingeid vuuke ega liitekohti
Kompaktsus võimaldab ka seda et puistevilla-auto võib objektile tuua sõltuvalt tootest ja pakkeliinist isegi kuni 300 m3 puistevilla korraga. Puistevill on ettenähtud spetsiaalse agregaadiga paigaldamiseks. Agregaat lööb villa lahti ja labade abil kohevaks ning kompressoriga vill suunatakse voolikuga soojustatavale pinnale. Kuni 85% soojakadudest läheb üles läbi soojustamata horisontaalpinna, seega on liitekohtadest lähtuva külmasillariski likvideerimine eriti oluline. Horisontaalpinnale on rullmaterjali paigaldamine vea-aldis ettevõtmine, kuna ka kõige hoolsam peremees vaevalt et suudab paigaldada suuremale pinnale rulli nii et ta villa kordagi kuskilt lössi ei suru ega ühtegi liitepilu ei jäta. 11 5. Rull-katusekattematerjalid
olenemata Üldkasutatav katus on katus, kuhu suvalistel isikutel on ligipääs Katuse kuju: - viilkatus 11 - pultkatus - poolviilkatus - kelpkatus - poolkelpkatus - mansardkatus - püramiidkatus - sibulkatus - koonuskatus - sadulkatus - konoidkatus Konstruktsiooni järgi: - soojustamata katused - soojustatud katused tuulutatavad katuslaed suletud katuslaed tarindsoojustusega katuslaed pööratud katuslaed Kasutustingimuste järgi - tavakatused katusekatte kalle on suurem kui 1:40 - käidavad katused kattepinna kalle suurem kui 1:100 Veeäravoolu süsteemi järgi - sisemise veeäravooluga
Selliste lisandite hulka kuuluvad ained, mis alandavad oluliselt vee külmumistäppi, mistõttu betoonid jätkavad kivinemist ka temperatuuri langemisel miinuskraadidesse. Väga tugeva toimega on kaltsiumkloriid, naatriumnitrit ja potas. Esimese kasutamine raudbetoonis ei ole lubatud, kuna kutsub esile terasarmatuuri korrosiooni. Naatriumnitriti kasutamine võimaldab töötada temperatuuridel kuni -15 °C, potas kuni -25 °C ilma betooni soojustamata. Arvesse tuleb võtta aga asjaolu, et potase mõjul kaotab betoonisegu kiiresti oma plastsuse ja hakkab tarduma. Lisandite doseeringud ulatuvad neil juhtudel 10 kuni 15%-ni tsemendi kaalust, mis ei jäta mõju avaldamata konstruktsioonide pikaealisusele. Seetõttu ei tohiks selliste suurte lisandihulkadega betoone kasutada sildade, suuresildeliste talade ja plaatide, eelpingestatud konstruktsioonide, korstnate ja teiste vastutusrikaste konstruktsioonide valamisel
Iga hoonet vaadelda eraldi, sest mõnikord võib vana hoone mõtlematu lisasoojustamine kasu asemel hoopis kahju teha. Lisasoojustusega ei tohi rikkuda vana hoone niiskus reziimi. Vanadel hoonetel, millel puudub korralik hüdroisolatsioon, tuleks sokliosa soojustamisest sel põhjusel pigem loobuda. [6] Vanade soklite saneerimine on ebamäärasema tulemusega ja võib kõige hullemal juhul kasu asemel hoopis uusi muresid kaasa tuua. 15-aastaste ja vanemate majade soklid on üldjuhul soojustamata ja pahatihti on ka vundamendi hüdroisolatsioon korralikult tegemata. Nii jõuab pinnaseniiskus vundamenti ning tõuseb sealt kapillaare mööda kuni seinakonstruktsiooni kaitsva hüdrotõkkeni. Kuivõrd niiskus sealt edasi ei pääse, siis aurub ta hoone seest tuleva soojusvoo mõjul välisõhku. Kui sokkel nüüd väljastpoolt soojustada, tekib niiskuse teele takistus ja see võib hakata kontsentreeruma sokliossa. [6]
Vundamendi ja aluspõranda isolatsioonitööde õige planeerimine ning teostus välistab kahjud, mis ei piirdu üksnes vundamendiga, vaid mõjutavad ka põranda- ning seinakonstruktsioone. Loomulikult on tähtis ka ehituse kvaliteet ning hoone põhikonstruktsioonide teostus. Referaadis vaatleme vundamendi soojustus tehnoloogiaid ja materjale. Niiskuse mõju vundamendile ja kaitset radooni eest. 4 1. VUNDAMENDI SOOJUSTAMINE Soojustamata vundament on hoone üks suuremaid külmasildu, mis jahutab põrandaid, tekitab vundamendi peal asuvates hooneosades kondensaati, hallitust ja niiskuskahjustusi ning levitab seda teistessegi konstruktsiooniosadesse. Seetõttu on vundamendi rajamisel eriti oluline pöörata tähelepanu piisavale soojapidavusele ja niiskuskindlusele. Soojustamisel on kõige olulisem jälgida, et kasutataks õigeid materjale ja kõiki töid tehtaks õiges
kapillaartõusu takistav pinnasekiht (25-20 cm kruusa, killustikku); puudulik drenaaž. Joonis 2.5 Mädanik- ja mardikakahjustusega põrandatala (vasakul). Kelder, mille põrandal oli vesi (paremal). Põrandaaluse ruumi puudulik tuulutus Põrandaaluste tuulutus peab tagama niiskuse väljakuivamise põrandaalusest ruumist. Tuulutamine võib olla vajalik ka radooni eemaldamiseks põranda alt. Soojustamata põranda korral (Joonis 2.2 vasakul) suleti vanasti tuulutusavad talveks ja avati kevade saabudes. Osa põrandaid on olnud algselt alt tuulutatavad (läbi vundamendi ehitati spetsiaalsed tuulutusavad), kuid hetkel leiti vaid ühe elamu alt korralikult toimiv põrandaalune tuulutus (Joonis 2.6 näha vasakul selle elamu tuulutusava ja paremal põrandaalune). Põrandaaluste tuulutus oli katkenud põrandate soojustamise (Joonis 2.7 vasakul) või avade kinnitoppimise tõttu. Samuti olid
Distantsliistude peale paigaldada 22mm OSB plaat, millele katusekattematerjal- bituumensindel. Sarikate vahe soojustada 150mm mineraalvillaga ja katta altpoolt ehituspaberiga. Paberi peale paigaldada prussid 50x100mm, mille vahele paigaldada mineraalvill 100mm. Vill katta aurutõkkega, mille peale paigaldada 42mm metallkarkassid. Karkassi vahed täita mineraalvillaga ja lagi viimistleda kipsplaadiga. Katus on soojustatud 2. korruse ulatuses ja pennide (50x200mm) vahelt, pööningualune on soojustamata. Pennide kõrgus 2. korruse põrandast 2700mm. 2.3.6. Välisseinad Elamu välisseina kandvad konstruktsioonid valmistada FIBO kergplokkidest (200x185x490 mm). Soojustuseks on 100+100 mm mineraalvill puidust horisontaal ja vertikaal roovide vahel sammuga 600mm. Vill katta 30mm tuuletõkkeplaadiga. Välisfassaad rajada klombitud 60mm fassaaditellistest, mille taha jätta 40mm õhuvahe. Seinte sisepinnad viimistleda
Lambaid võib pidada erinevates hoonetes ja kasutada selleks erinevaid pidamistehnoloogiad. Lammaste pidamishooneteks võivad olla soojustatud laudad või külmlaudad. Tänapäeval eelistatakse sageli just külmlautasid, sest lambad on vastupidavad külmale, kuid tundlikud liigse niiskuse suhtes. Kui laut on soe ja niiske, muutub vill märjaks ja märja villaga lambad võivad külmetuda ja haigestuda erinevatesse hingamisteede haigustesse. Külmlautades on seinad soojustamata. Materjalidena kasutatakse mitmesuguseid plaate, laudist jm. Põrandast kuni ca 1,8-2 m kõrguseni peavad seinad olema tuulekindlad, et vältida tuuletõmbuse tekkimist laudas. Kõrgemal asetsev osa seinast võib olla ehitatud avatuna. Hoone sisetemperatuur praktiliselt vaid mõne kraadi võrra kõrgem välisõhu temperatuurist. Pidamisviis - lammastele tagatakse aastaringne vaba väljapääs jalutuskoplitesse. Jalutuskoplites toimub lammastele koresöötade etteandmine (silo, hein)
kergehitised. Väiksemate karjade puhul peetakse noorloomi allapanukihil. Suuremate karjade jaoks sobib kõige paremini puhkelatrites pidamine. 75. Nuumaveiste pidamine Nuumpulle on peetud lõas, kus palju tööaega kulutatakse asemete puhastamiseks. Nuumpulle oleks soovitav pidada kas restpõrandal või sõnnikukihil. Nuumveiseid peetakse üldjuhul aastaringselt laudas, mis võib olla nii soojustatud kui ka soojustamata välispiiretega. Ühes grupis peetakse tavaliselt 5..10 enam-vähem ühevanust nuumpulli. Rühmsulgude piirded valmistakse tavaliselt metalltorudest, nende kõrgus põrandast peab olema vähemalt 1,4m. 76. Lehmade lõaspidamine Igal loomal on kindel koht, seetõttu on normeeritud söötmise rakendamine lihtne ja ülevaade loomadest on pidevalt olemas. Söödakulu toodanguühiku kohta on väike. Puudused: kulutused
Lehmad asuvad söötmise ja puhke ajal boksides. Lüpsmine lüpsiplatsil. Söötmine söötmislaval. Puuduseks see, et lehmad ei asu kindlatel asemetel, mis muudab algarvestuse tegemise keeruliseks. 52. Vabapidamine ehk lõastamata pidamine-lehmi lüpstakse alati lüpsiplatsil. Võimaldab loomadel rohkem liikuda ja tõid paremini mehhaniseerida, mis omakorda vähendab tööjõukulu ja suurendab piimatootmise efektiivust. *külmlaudas pidamisel- laut ühest otsast avatud soojustamata kergehitis, mis kaitseb tuule ja sademete eest. *sügavallapanuga pidamise korral peetakse paksul sõnnikukihil, kuhu lisatakse vajadusel põhku. Sõnnik eemaldatakse 1-2x aastas. Aitab energiat söösta, võimaldab saada ka väärtuslikku ja heade väetusomadustega sõnnikut. *puhkelatrites pidamine- laudas igal lehmal eraldi puhkeala, kus asuvad puhkelahtrid, saab vabalt sisse-välja 53. Lehmade karjatamine ja suvine pidamine- kultuur- või looduslikul karjamaal, sealne
vähendavad sööda mahatallamist. Ute kohta peab olema tagatud 0,4 m söödafronti, laudassöötmisel. Kui ei ole nii palju ruumi, siis tuleb paigutada lisasöödasõimed. Metallist pmarsõim on hea heina, põhu või silo söötmiseks nii laudas kui välitingimustes. Aastaringselt on vajalik mineraalsöötade (mineraalsöödasegu + sool või lakukivi) söötmine. 1g keedusoola annab 0,35g naatriumit. Vett joodetakse joogikünast, vett lastakse otse veetrassist. Soojustamata lautades on vajalik külmumiskindlate jooturite kasutamine, võib kasutada elektriga soojendatavat veejooturit, veetoru tuuakse maa alt külmumise vältimiseks. Monosööda söötmine söödamikseriga silost, heinast, teravilja- ja mineraalsöötadest segatakse söödamikseris kokku üks monosööt. Mikserite kasutamisel peaks söödalava olema vähemalt 3m laiune. Lamba eripärad rohusöötade tarbijana
21
dt= w+ ( Rsi+ Rt + Rse)
=2,0 (leidsin tabelist)
Rsi=0,17 (Tabelist)
Rse=0,04 (Tabelist)
0,015 0,025 0,2 0,15
0,17+ + + + +0,04=10,3 m
dt= 0,8 1,8 0,2 0,04
0,30+ 2¿
Kontrollin tingimust
22
Kui dt
Külmasilla Lisa- Külmasilla joonsoojusjuhtivus , W/(m·K) asukoht soojustuse Puit- Tellis- Suurpaneel- VV. määrus nr. EVS-EN paksus, mm korter- korter- korter- 258 ISO14683 elamud elamud elamud (uued elamud) Lisa- 0,05 0,23–0,29 1,17 0,10 soojustamata Välisseina 0,05 0,17 0,34 - 50 välisnurk 100 0,05 0,15 0,26 0,08 - >150 Lisa- 0,18 0,00 1,03 0,05 Välisseina ja soojustamata keldrilae 50 0,19 0,00 0,13 -
niiskuvatele konstruktsioonidele peab olema tagatud piisavalt hea ventilatsioon puitkonstruktsioonid tuleb betoonkonstruktsioonidest eraldada bituumenvõõbaga, et vältida seentõve tekkimist vana ja uus konstruktsioon peavad moodustama ühtselt toimiva terviku muudetud konstruktsioon peab välisilmelt olema varasemaga kooskõlas ja nõuetekohaselt projekteeritud välisilme säilitamise huvides võib jätta vähemtähtsa osa hoonest täiendavalt soojustamata 5 9. Hoone loomulik ventilatsioon Kõige lihtsamalt öeldes on ventilatsioon õhu vahetamine ruumides s.t. saastunud õhu väljaviimine ja puhta õhu sissetoomine. Loomulik ventilatsioon- see on ruumide ventileerimine avade ja kanalite abil. Õhk hakkab liikuma põhiliselt temperatuuride erinevuse tõttu. Loomuliku ventilatsiooni
kuivatusplats, päevitamiskatus, suvekohvik); lamekatus - katus, mille katusekatte kalle rõhtpinna suhtes on väiksem kui 1:10, koos mistahes kaldega liidetega; läbiviik toru või muu elemendi läbimineku koht katusest või katuslaest; mahuline ehitis - hoone või muu ehitis, mille piirded eraldavad väliskeskkonnast mingi mahulise osa; murukatus - katus või katuslagi, mille katusekate on kaetud pinnase ja taimestikuga, sõltumata kaldest; pööning - soojustamata ruum hoone ülemise korruse vahelae ja katuse vahel, kus inimene saab liikuda; pööratud katus - katuslagi, milles soojustus paikneb katusekatte peal; räästavesi - katuse räästalt vabalt langev saju- või sulamisvesi; varikatus - katus ala kohal, mis ei ole eraldatud väliskeskkonnast seintega; üldkasutatav katus - katus, kuhu mistahes isikutel on vaba pääs. üldkasutatav pööning - pööning, kuhu mistahes isikutel on vaba pääs. TULETÕRJENÕUDED
riputatud konstruktsiooniosa ja muude tarindite riputus selle külge ei ole üldjuhul lubatav (seina tüübid 1 ja 2). Paneelid võivad olla avadega ja avadeta. Avade olemasolul tuleb arvestada järgmiste nõuetega (vt skeem 3.1): o betoonkeha minimaalne laius servast ja avade vahel peab olema vähemalt 300 mm o betoonkeha minimaalne kõrgus ava all ja peal peab olema vähemalt 400 mm Välisseinas võib kasutada ka soojustamata raudbetoonpaneele, mis hiljem ehituse käigus väljastpoolt soojustatakse ja vooderdatakse (seina tüüp 3). 34 Sõltuvalt ehitise konstruktsioonist võib väliseinapaneelid liigitada kolme gruppi: o ennastkandvad mittejäigastavad seinad o kandvad jäigastavad seinad o mittekandvad jäigastavad seinad Sandwich-välisseina välispinna viimistlusvõimalused on järgmised: sile
Uttede tiinus 5 kuu pikkune (147 päeva). Sesoonne poegimine – sesoonne tallede realiseerimine lihaks. Probleem – tuleb vähendada lihaks realiseerimist sesoonsusest; kulud. Talvine poegimine Kevadine poegimine Jaanuar, veebruar Märtsi keskpaik, aprill Viljastatud august, september Viljastamise algus oktoobri keskpaik, november Soojustatud laudad Külmlaudad; soojustamata varjualused Talvist sööta vaja rohkem (silo, hein, teravili Kulub vähem talvist sööta (teravili) – kaer, oder) Uttede toitumus aastaringselt ühtlasem 6) Lammaste poegimise korraldamine, tallede surevuse peamised põhjused. Uttede poegimised toimuvad rühmasulgudes ( ̴50 utte). Poeginud utt koos talledega eraldatakse sulgu 1-2 päevaks, nii tekib ute ja talle vaheline side, tall võetakse ute poolt omaks, lakutakse ema poolt kuivaks.
· puitkonstruktsioonid tuleb betoonkonstruktsioonidest eraldada bituumenvõõbaga, et vältida seentõve tekkimist · vana ja uus konstruktsioon peavad moodustama ühtselt toimiva terviku · muudetud konstruktsioon peab välisilmelt olema varasemaga kooskõlas ja nõuetekohaselt projekteeritud · välisilme säilitamise huvides võib jätta vähemtähtsa osa hoonest täiendavalt soojustamata 9. Hoone loomulik ventilatsioon Kõige lihtsamalt öeldes on ventilatsioon õhu vahetamine ruumides s.t. saastunud õhu väljaviimine ja puhta õhu sissetoomine. Loomulik ventilatsioon- see on ruumide ventileerimine avade ja kanalite abil. Õhk hakkab liikuma põhiliselt temperatuuride erinevuse tõttu. Loomuliku ventilatsiooni toimimine sõltub mitmest tegurist- ilmastikust, aastaajast, hoone asukohast, hoone
Külmlautade ehitus on lihtsam ja odavam, sest ehitusmaterjalide kulu on väiksem. Kui laut on soe ja niiske, muutub vill märjaks ja märja villaga lambad võivad külmetuda ja haigestuda erinevatesse hingamisteede haigustesse. Samas võib soojades lautades esineda lammastel kuumastressi ja seda just tiinetel uttedel kevad-talvisel perioodil. Paljudes välisriikides kasutatakse lambalautadena kiletunneleid ehk polütunneleid, mida on kergem ehitada ja püstitada. Külmlautades on seinad soojustamata. Materjalidena kasutatakse mitmesuguseid plaate, laudist jm. Põrandast kuni ca 1,8-2 m kõrguseni peavad seinad olema tuulekindlad, et vältida tuuletõmbuse tekkimist laudas. Kõrgemal asetsev osa seinast võib olla ehitatud avatuna. Külmlautades on hoone sisetemperatuur praktiliselt vaid mõne kraadi võrra kõrgem välisõhu temperatuurist. Külmlautade puhul on sageli kasutusel pidamisviis, kus lammastele tagatakse aastaringne vaba väljapääs jalutuskoplitesse.
Kombiboksides pidamise puuduseks on see, et lehmad ei asu kindlatel asemetel, mis muudab algarvestuse tegemise keeruliseks. 52. Vabapidamine ehk lõastamata pidamine. Selle pidamiseviisi puhul lüpstakse lehmi alati lüpsiplatsil. Selline pidamine võimaldab loomadel rohkem liikuda. Käesoleval ajal kasutatakse selle pidamisviisi mitmesuguseid variante. Sõltuvalt laudatüübist eristatakse külmlaudas või soojustatud laudas pidamist. Külmlaudas pidamisel on laut ühest otsast avatud soojustamata kergehitis, mis kaitseb tuule ja sademete eest. Sügavallapanuga pidamise korral peetakse paksul sõnnikukihil, kuhu lisatakse vajadusel põhku. Sõnnik eemaldatakse 1-2 korda aastas. Puhkelatrites pidamine. Selle pidamisviisi korral on laudas igal lehmal eraldi puhke- ehk lamamisala. Lehm saab vabalt sisse ja välja. Lüpsmine toimub vabapidamise korral lüpsiplatsil, mis asub eraldi (soojustatud) ruumis. Lehmade tervisest lähtuvalt on sobivam külmlautades pidamine
Uttede tiinus 5 kuu pikkune (147 päeva). Sesoonne poegimine – sesoonne tallede realiseerimine lihaks. Probleem – tuleb vähendada lihaks realiseerimist sesoonsusest; kulud. Talvine poegimine Kevadine poegimine Jaanuar, veebruar Märtsi keskpaik, aprill Viljastatud august, september Viljastamise algus oktoobri keskpaik, november Soojustatud laudad Külmlaudad; soojustamata varjualused Talvist sööta vaja rohkem (silo, hein, teravili Kulub vähem talvist sööta (teravili) – kaer, oder) Uttede toitumus aastaringselt ühtlasem Lammaste poegimise korraldamine, tallede surevuse peamised põhjused. Uttede poegimised toimuvad rühmasulgudes ( ̴ 50 utte). Poeginud utt koos talledega eraldatakse sulgu 1-2 päevaks, nii tekib ute ja talle vaheline side, tall võetakse ute poolt omaks, lakutakse ema poolt kuivaks.
soojustusmaterjal. 1.11 Puistevill Viimaste aastate jooksul Eestis populaarsust kogunud puistevill on tooraine poolest analoogne kivi- ja klaasvilladega. Suurim erinevus seisneb aga sideaine olemasolus. Puistevillas see puudub. Seega ei ole vill oma struktuurilt plaadi või lehe kujuline. See ongi üheks eeliseks puistevillade puhul ei ole vuuke ja külmasilla oht on väiksem. Puistevill sobib eelkõige soojustamata katuste alla. Selle juures peab tähelepanema, et villa alla ei pandaks kilet. Vastasel juhul tekib sinna kondents. Villa võib paigaldada käsitsi, kuid 11 parema tulemuse annab siiski spetsiaalse puhuriga laskmine. Puhur tükeldab villa veelgi õhulisemaks ning annab parema soojaisolatsiooni võime. Puistevillal on omadus aja jooksul vajuda. Klaasvill puistevillana (500 mm) võib vajuda ligi 1-2 cm
Käidav katus on katus, millel on ette nähtud inimeste viibimine muul otstarbel kui katusega seotud tööd tegemiseks Pööratud katus on katuselagi, milles soojustus paikneb katusekatte peal Murukatus on katus või katuseagi, mille katusekate on kaetud pinnase ja taimestikugakaldest olenemata Üldkasutatav katus on katus, kuhu suvalistel isikutel on vaba pääs. Katuse liigitus Soojustamata katused Soojustatud katused - Tuulutatavad katuselaed - Suletud katuselaed - Tarindsoojustusega katuslaed - Pööratud katuslaed Kasutustingimuste järg Tavakatused: katusekatte kalle on suurem kui 1:40 Käidavad katused: kattepinna kalle suurem kui 1:100 Veeäravoolu süsteemi järgi: PILT TELEFONIS Üldnõuded Katuse katte kuju ja piisav kalle peavad tagama vee kiire ja takistamatu äravoolu. Katuse osad Kandetarindid
korteri aknaid tihendades säästate aastas umbes 0,1 MWh/akna m² kohta; välisseinte lisasoojustamine annab aastas säästu 0,07 MWh/seina m² kohta; katuslagede soojustamine annab aastas säästu 0,08 MWh/katuse m² kohta; väga efektiivne võimalus soojuse säästmiseks on kolmekordsete klaasidega akende kasutamine; maja renoveerimisega saavutatav soojuse kokkuhoid on umbes 20% NB! Keskmine energiaerikulu Eestis tavapärases (renoveerimata ja soojustamata) hoones on 200...400 kWh/m2 aastas. Kompleksse renoveerimise ja soojustamise tulemusel võib saavutada kokkuhoiu ja energiakulu jääb siis vahemikku 80...150 kWh/m2 aastas. Passiivmajade puhul aga isegi <20 kWh/m2 aastas. 40 20 ENERGIASÄÄSTU MEETMED HOONETES Soojuskadude vähendamine
Sõrestikseinad kaetakse viimistlusplaatidega, tavaliselt kipsplaatidega. Ühekihiline kipsplaatkate kobiseb; kvaliteetsema seina annab kahe- või kolmekihiline kipsplaatkate. Pragusid kipsplaatide vahel ja seinte nurkades väldib plaadivuukide ülekleepimine võrklindiga, nurkade täitmine elastse mastiksiga, värvkatte sarrustamine klaaskiudkangaga. Kivist massiivseinad Paekiviseinu paksusega 60 cm ehitati elamutele kuni möödunud sajandi alguseni, nende soojajuhtivus on kuni 1,85 W/m2 0K. Soojustamata tellisseinu paksusega 51 cm ehitati elamutele 1950-ndate lõpuni, nende sooja- juhtivus on kuni 1,00 W/m2 0K. Kärgtellistest seinte soojajuhtivus on kuni 0,80 W/m2 0K. Gaasbetoonplokkidest seinu ehitati kuni 1990-ndate aastateni paksusega 30 cm, nende sooja- juhtivus on kuni 1,00 W/m2 0K. Gaasbetoon ei talu niiskuse ja külma koosmõju, sellepärast niiskuse eest kaitsmata seinad lagunevad suhteliselt kiiresti. Kõik eelpoolnimetatud seinad
katusekatteks on rullmaterjalidest või valatud polümeersetest materjalidest hüdroisolatsioonikiht, mis talub vähemalt 1,0 kPa suurust veesurvet. tavakatused kattepinna kalle 1:40. Tava lamekatuste all peame silmas, et meil pole tegemist pööratud katuse ega käidava katusega. 36 Tava lamekatused liigitatakse konstruktsiooni järgi alljärgnevalt: soojustamata katused; soojustatud katused (katuslaed): a) tuulutatavad katuslaed; b) suletud katuslaed; Joonis:tüüpilised tava soojustatud lamekatused ( raudbetoon paneelil ) a) Polüuretaansoojustusega suletud tava lamekatus- sobib kasutamiseks vaid kuivades ilma ülerõhuta ruumides. Kihid: 1. Katusekate (polüvinüülkloriid- (PVC), bituumen- või kummibituumen-rullmaterjal) 2. Soojustus fooliumkattega pool- või täissulundiga vahtpolüuretaanplaat 100 mm 3
annaabi.ee 
