Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kuidas tekkis Põltsamaale kirik (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Kuidas tekkis Põltsamaale kirik
Juba väga kaua aega tagasi, enne meid ja enne meie vanavanemaid ja vanavanemate vanavanemaid elas Põltsamaal Kalevipoeg. Ta oli tugevam kui eile ja lollim kui keegi teine kunagi meie maamunal on olnud. Ühel ilusal päiksepaistelisel päeval mõtles ta, et peaks oma teadmisi ja tarkust ka ülejäänule kihelkonnale edasi andma. Vahest hea ju kellegagi tarka juttu rääkida maast ja Ilmast . Ilma oli tore tüdruk, kellega Kalevipoeg koos üles kasvanud ning talle meeldis temast rääkida, sest tal oli hea figuur ja suured... mõistused. Ta mõtles hoolikalt kuidas oleks kõige parem seda teha. Ta uuris inimeste käest ja otsustas, et kutsub inimesed kokku ja räägib neile mida ta teab maailmast. Nagu teada, ei olnud seda eriti palju, sest Kalevipoeg oli eriti juhm, ainsad teadmised, mis tal olid, oli ta saanud kaabeltelevisioonist. Inimesi käis, käis mehi ja naisi kui ka uudishimulikke lapsi. Kalevipoeg jutustas neile
kuidas ta üle Peipsi järve silda ehitanud ja siin-seal kivisid loopinud võidu väiksemate inimestega ja ka neile pihta, seda ta oskas. Rahvast tuli iga päev. Tuli aina rohkem ja rohkem, kõik kuulasid Kalevipoega ja tundsid kuidas nad järjest targemaks said. Seda tundsid nad sellepärast, et olid ka ise juhmid , kuid mitte nii juhmid kui Kalevipoeg,..aga tema lollus oli nakkav. Nad kuulsid ja õppisid tundma uusi kultuure, kuulsid ja õppisid ette kujutama kohti nii ilusaid ja imelikke. Uued kultuurid olid siis Kopli venelaste mitmekesisus ning juutide tagakiusamise taga- ja ka eesmõtted. Kõik oli kõige paremas korras kuni saabus kevad ja talvgi ei olnud kaugel. Inimesi hakkas õpetusi käima kuulamas aina vähem ja vähem, kuni oligi Kalevipoeg üksi oma soojustamata ühetoalises muldonnis. Ta mõtles kuidas saaks inimesi õpetada olenemata aastaajast ja ilmast.Ta mõtles hulk aega, kuni veebruarini välja ( kuna ta oli aeglase taibuga) ja otsustas minna Vanatarga juurde. Vanatark oli ainuke inimene, kes oli Kalevipojast targem . Nali..Vanatark oli igast tolle aja inimesest targem ja Kalevipojast on ka 5b targem. Vanatark mõtles ja ütles " too mulle terve aasta liha ja kartulivaru, siis ma ütlen sulle kuidas sa saad olenemata ilmast inimesi õpetada." Kalevipog arvas , et Vanatark on sõnapidaja mees ja läkski metsa jahti pidama ja kartuligi sai ta tänu oma suurele silmaringile kerge vaevaga lõunaregioonides läbi käies. Ta viis soovitud kauba Vanatargale ja Vanatark vastas
" Kalevipoeg, käi perse, sa oled nii loll ! Aga mul on aasta toiduvaru olemas, lase varvast!“ Kalevipoeg oli nördinud, et teda oli niimoodi reedetud, ta sai aru, et nii ei tohiks, et see on vale. Ta otsustas, et Põltsamaal peaks olema mingi koht, kus inimestele räägitaks, mis on õige ja vale, hea ja halb.
Ta nägi vaeva terve talve ja pool kevadet, ta kooris puidu, hööveldas põrandaid, valmistas ise akendele liivast klaasi ja ladus katuse. Ta ehitas pealtnäha tavalise maja,
mis oli natuke suurem kui tavaline maja. Ta rajas Põltsamaale kiriku. Tippu viskas kuke. Ta tundis uhkust, sest ta sai hakkama millegagi, millega keegi varem siinkadis hakkama ei olnud saanud. Noh, tähendab, saavutus omaette , Kalevipoeg pole tegelikult mitte millegagi kunagi hakkama saanud, veel vähem siis Põltsamaal. Inimesed olid üllatunud ja hakkasid jälle käima koos kuulama muude rahvaste tarkust
ja kuulama huvitavaid jutte ja aegade jooksul neid jutte ka oma lastele edasi rääkima ja nemad oma lastele. Põhiliselt räägiti kümnest käsust ja Aadama ja Eeva alastusest ja seks-suhetest. Sellest ajast peale ongi Põltsamaal kirik ja alaealiste lastevanemate koht kuni siiamaani.
Tänutäheks Kalevipojale oma vaeva ja töö eest rajasid targad inimesed, kes on targemad kui Kalevipoeg kunagi oli, Põltsamaale Kalevipoja skulptuuri.
Kuidas tekkis Põltsamaale kirik #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor arulage112 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Kõigi Kalevipoja osade kokkuvõtted
31
docx

Kõigi Kalevipoja osade kokkuvõtted

ta on liiga väsinud ja heidab magama. Kui Kalevipoeg juba sügavalt magab, varastab sorts tema mõõga ära. Ta hakkab mõõgaga ära põgenema, aga hüpates üle Kääpa jõe kukub mõõk vette ning sorts jääb mõõgast ilma. Kui Kalevipoeg üles ärkab näeb ta, et mõõk on kadunud ja asub seda otsima. Leides selle Kääpa jõest ei võtagi ta seda kaasa vaid paneb sellele peale needuse. Kalevipoeg hakkab ära minema ja teel kohtab ta väikest mehikest, kes jutustab talle naljaka loo, kuidas ta eile oli käinud lahke eide juures, kes oli talle süüa ja aset pakkunud, käskides öösel vait olla. Öösel tulid koju eide kaks suurt poega ja väike mehike kartis väga. Järgmin hommik pääses ta põgenema. Kahekümnes lugu Kalevipoeg valmistub sõtta minema. Sõda toimus Ordurüütlite vastu. Ta kutsub endaga kaasa kõik eestlased ja koos minnakse sõtta. Enne minekut loeb õde Kalevipojale veel sõnad peale, kuidas ellu jääda

Kirjandus
Eesti kirjandus I-kordamine
28
docx

Eesti kirjandus I, kordamine

1. Liivimaa kroonikad. Läti Hendriku kroonika; Liivimaa noorem riimkroonika; Liivimaa vanem riimkroonika. Balthasar Russowi kroonika; Chr. Kelch ,,Liivimaa ajalugu" Läti Hendriku kroonika Ainus selline allikas, mis kirjeldab põhjalikult eestlaste muistset vabadusvõitlust. Samas kirjeldab ta ka sõja eelaega alates 1184. Kroonika kirjutatud ladina keeles. Kirjeldab kuidas väinajõe suudmes tegutseb esimene liivimaa piiskop, kes pöörab liivlased ristiusku. 1190 Lübecki ja Bremeni kaupmehed asutavad Saksa ordu ja 1199 astub mängu Liivimaa kolmas piiskop Albert. Hakatakse ehitama Riia linna 1201, aasta hiljem kuulutab paavst sõja Maarjamaaks nimetatud vanal liivimaal. 1204 algab neljas ristisõda ja sellest ajast on Tiit Aleksejev kirjutanud kaks romaani, nt ,,Palveränd". Läti Henrik on oma Kroonikates kirjeldanud võikaid stseene, kus ristirüütlid

Ajalugu
Vaatamisväärsuste legendid
25
pdf

Vaatamisväärsuste legendid

Maarja Magdaleenat. Kirikutega on seotud paljud legendid, mis sageli on üsna sarnased. Eks kirikute suursugusus ja salapära, seotus püha ja kättesaamatuga on soodustanud fantaasiavaldkonda kuuluvate lugude teket. Ridala kirik Ridala kirikus peeti vanasti palju jutlusi, mis Vanakuradit väga vihastas. Seal leidis ta Puise rannast suure kivimüraka ja tahtis selle Ridala kiriku pihta visata. Kirik , mis mäe otsas asub, pakkus viskamiseks hääd märklauda. Aga et ta kauge maa tõttu ei saanud parajat hoogu võtta, lendas kivi kirikust üle, ainult torni ära viies. Sellest ajast on Ridala kirik madala torniga,kartuses Vanakuradi teo uuesti kordumist. Kivi lendas veel kilomeeter

Ajalugu
Eesti kirjanduse ajalugu I eksam
54
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I eksam

Kuna riimisõnu on raske leida, ei suuda faktidest kinni pidada (nt Jäälahingu võitjad langevad rohule). Palju traferentseid väljendeid, ülespuhutud draase ja tühje sõnakõlkse. Autor kirjutab üksikasjalikult, aga ei suuda eristada olulist ebaolulisest ega anda hinnangut sündmustele. „Lm vanem riimkroonika“ oli Saksa ordi ametlik lauluraamat, mida loeti ette ordukonventides rüütlite ühissöömaaegadel, et innustada neid sõjaretkedel. Autor seab eesmärgiks jutustada, kuidas ristiusk toodi Liivimaale, valgustades ajaloosündmusi eeskätt sõjapoolelt. Autor teadmata, aga ilmselt Saksa ordust, sest hoiak on ordupoolne. Keskne tegelane on ordumeister. Ristiusku toodi tule ja mõõgaga. Maarjakultus, misjonikroonika. Algul jumalasõna kuulutamine, siis järgneb põhilugu. Faktidel pole kohta (kõigest 3 aastaarvu). Läti Henriku stiilist erinev kirjutise laad, Henrik ja see autor ei tundnud teineteist.

Eesti kirjandus
Lugemispäevik
134
docx

Lugemispäevik

.. Jüri Parijõgi Külaliste leib Illustreerinud Silvi Väljal, „Eesti Raamat“1977 "See oli siis, kui vanaisa oli alles poisike... Rehetare ahjus hõõguvad viimased söed… Täna ei tehta tööd, sest on neljapäeva õhtu. Istutakse kolde ees pirrutule ümber ja aetakse vaikselt juttu." Jüri Parijõe raamatus "Külaliste leib ja teisi eesti muinasjutte" on 24 muinasjuttu. Lood pajatavad sellest, kuidas vanasti Eestimaal elati, töötati ja mida inimesed uskusid ja kartsid, kuidas nad suhtusid loodusesse ja said läbi metsloomade ja lindudega. "Puuvaras ja Metshaldjas", "Kaevust saadud õnn", "Näkk sulaseks", "Ussikuningas", "Rahakatel", "Imekivi", "Seitse venda ja seitse õde", "Pöialpoiss". Kui isa kinkis raamatuid Illustreerinud E. Maisaar Raamat sisaldab jutukesi ja meenutusi lapsepõlvest. Kui isa kinkis

Alusharidus
Jaan Kross-Wikmani poisid
12
odt

Jaan Kross "Wikmani poisid"

Seda Jaak oligi üritanud, kui kirjandit kirjutas. Lisaks proovis ta nii huvitavalt kirjutada kui võimalik, et Virvel koosolekul jälle igav ei hakkaks. Jaak helistas Virvele, et see kindlasti koosolekule tuleks ning saaks tõestust, et kõik Vaimuühingus räägitu polegi nii igav, kui tema arvas. Virve tuligi koosolekule. Jaak pabistas alguses natukene, kuid kui nägi Virve üllatunud nägu (mida ta oligi soovinud), kadus hirm ning ta jätkas rahulolus. Pärast ettekannet tekkis väike arutelu, kuid Jaaku see ei häirinud, sest ta oli rahul, et sai Virvele näidata, mida tema oskas. Üheksas peatükk Jaak saatis Virve koju ­ tee peal tundis ta sageli, kuidas piinlik vaikus maad võttis. Hiljem ei mäletanud ta isegi, millest Virvega rääkis. Ta ootas, et Virve midagi tema ettekande kohta ütleks. Lõpuks, kui nad jõudsid Virve majani, tuli Jaagule meelde sõna väravaromantika, ent ta ei teadnud, mida sellega peale hakata

Kirjandus
Wikmani Poisid
14
docx

Wikmani Poisid

Seda Jaak oligi üritanud, kui kirjandit kirjutas. Lisaks proovis ta nii huvitavalt kirjutada kui võimalik, et Virvel koosolekul jälle igav ei hakkaks. Jaak helistas Virvele, et see kindlasti koosolekule tuleks ning saaks tõestust, et kõik Vaimuühingus räägitu polegi nii igav, kui tema arvas. Virve tuligi koosolekule. Jaak pabistas alguses natukene, kuid kui nägi Virve üllatunud nägu (mida ta oligi soovinud), kadus hirm ning ta jätkas rahulolus. Pärast ettekannet tekkis väike arutelu, kuid Jaaku see ei häirinud, sest ta oli rahul, et sai Virvele näidata, mida tema oskas. Üheksas peatükk Jaak saatis Virve koju ­ tee peal tundis ta sageli, kuidas piinlik vaikus maad võttis. Hiljem ei mäletanud ta isegi, millest Virvega rääkis. Ta ootas, et Virve midagi tema ettekande kohta ütleks. Lõpuks, kui nad jõudsid Virve majani, tuli Jaagule meelde sõna väravaromantika, ent ta ei teadnud, mida sellega peale hakata. Virve ütles, et talle meeldis Jaagu esitus

Kirjandus
Wikmani poisid
19
doc

Wikmani poisid

Seda Jaak oligi üritanud, kui kirjandit kirjutas. Lisaks proovis ta nii huvitavalt kirjutada kui võimalik, et Virvel koosolekul jälle igav ei hakkaks. Jaak helistas Virvele, et see kindlasti koosolekule tuleks ning saaks tõestust, et kõik Vaimuühingus räägitu polegi nii igav, kui tema arvas. Virve tuligi koosolekule. Jaak pabistas alguses natukene, kuid kui nägi Virve üllatunud nägu (mida ta oligi soovinud), kadus hirm ning ta jätkas rahulolus. Pärast ettekannet tekkis väike arutelu, kuid Jaaku see ei häirinud, sest ta oli rahul, et sai Virvele näidata, mida tema oskas. Üheksas peatükk Jaak saatis Virve koju ­ tee peal tundis ta sageli, kuidas piinlik vaikus maad võttis. Hiljem ei mäletanud ta isegi, millest Virvega rääkis. Ta ootas, et Virve midagi tema ettekande kohta ütleks. Lõpuks, kui nad jõudsid Virve majani, tuli Jaagule meelde sõna väravaromantika, ent ta ei teadnud, mida sellega peale hakata

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun