kiiremad ja suuremad 3.kirjandus- *luule oli tähtsal kohal *poeedid pöörasid tähelepanu elegantsele stiilile ja eruditsioonile(teaduslikule haritusele) *luule eesmärk oli arutleda phiskonna probleemide üle 4.teater- *sügavamõttelised tragöödiad ei pakkunud enam huvi, eelistati komöödiaid *eelistati argieluteemalisi etendusi *tunti huvi rohkem eraelu vastu 5.skulptuur- *dünaamilisem ja dramaatilisem *kadus klassikalisele skulptuurile omane sisemine rahu ja tasakaal 6.filisoofia- *inimeste mõttemaailm ja filosoofide vaated muutusid *filosoofid arutlesid rohkem inimest kui üksikisikut puudutavate probleemide üle *otsiti vastust küsimusele, kuidas inimene võiks saatuse heitlikkusest ja elu raskustest hoolimata saavutada õnne ja hingerahu *Epikuros väitis, et inimest ei oota pärast surma mitte midagi ja surma pole mõtet karta *stoitsistlik koolkond väitis, et maailmas on kõik vääramatu ning tark lepib saatusega 7
Teiseks oluliseks zanriks tõusis reljeef, millega kujutati erinevate sündmuste jutustusi. Maalikunst Rooma maalikunsti tunneme eelkõige seinamaalide põhjal. Roomlastel oli kombeks oma elamute seinad lasta katta maalingutega. Osalt andis see ruumidele ka visuaalset suurust juurde. Teema nendel maalidel on väga erinev, peegeldades peamiselt majas elanud inimeste huvisid. Parimad näited tolleagsest maalikunstist asuvad Pompejis. Sarnaselt skulptuurile levis ka maalikunstis palju portreekunsti. Esines ka veel tahvelmaali, mida kunstnikud valmistasid müügiks. Rooma riik sellisel kujul püsis üle tuhande aasta. Rikkuse ja lõbude janus roomlased lasid oma kultuuris valitseda teistel rahvustel. Nii ei tekkinud neil ajaloolist sidet oma riigi kultuurisaavutustega ja nad olid sellest nõus kergelt loobuma.3.saj kasutati uute majade kaunistuseks detaile, mis varastati õitseaja ehitiste küljest. 5.saj jagunes Rooma impeerium
Venemaal tekkis omapärane ehitusstiil, mille kõige silmahakkavamaks välistunnuseks sai sibulkuppel. 4.Oma käega pani Vladimir nurgakivi Kiievi Püha Sofia kirikule. See Bütsantsi ja Kiievi meistrite ühistööna loodud ehitis on silmapaistvamaid mälestisi vanavene kunstist. 5. ja 6..Pühakuid ja igasuguseid fantastilisi loomi kujutavad reljeefid ning põimuvast paelast ornamendid sarnanevad keskaegsele skulptuurile Lääne-Euroopas, samuti avaldub neis sugulus vanaarmeenia kunstiga. Dmitri kirik Vladimiris ning Pokrovski kirik Nerli jõe ääres- need on parimad näited vanavene arhitektuurist. 7.Novgorodis valitsesid kainemad vaated. Sealsed pühakojad tehti lihtsamad, nende lagedavõitu seinad lubjati valgeks ja nii moodustub vägagi meeldiv kooskõla helendavate müüride ja kullatud sibulkuplite vahel. Huvitav on ka kindlustatud linnasüda, nn. kreml
tutvumine veidike häiritud. Aga siiki- lõpp hea, kõik hea. Jaan Luik omandas ENSV Riiklikus Kunstiinstituudis skulptor-pedagoogi hariduse ning töötas hiljem erinevates koolides kunstiõppejõuna. Tema kodulehe andmetel töötab ta siiani Soomes Imatra Kõrgemas Kunstikoolis külalisõppejõuna. Näitusel oli väljas umbes 7 skulptuuri, mille peamiseks materjaliks oli pronks, mõnedel juhtudel ka kips. Nagu ühele korralikule skulptuurile kohane, peab tal ka alus olema, mis aitab kujutisel tasakaalus püsida ning täiendab kompositsiooni. Kõigi Jaan Luige loodud raidkujude aluseks oli kivist lapik risttahukas, trapets või lihtsalt põrandale laotud plaadid. Kujukesed ise on üsna mitmeti lahti mõtestatavad: nimelt on kunstnik pannud neile nimed, mis tundusid minule kohati arusaamatud ning see tegi teose loomusest aru saamise väga raskeks
inspireeris inimesi targalt armastama. Platon on mõtisklenud, et füüsiline ilu lubas mõttetel paremini aru saada hingelisest ilust. Plaatoni vastased arvasid, et 15. sajandi vaatajad tunnevad omi mõtteid lendamas jumalikule armastusele. Väline analüüs Botticelli maalis selle maali Lorenzo di Pierfrancesco de'Medici-le. Maal asub hetkel Uffizi Galeriis, Itaalias. Maali keskmes asuv eenus on väga sarnane Praxitelese Aphrodite skulptuurile. Tema sünni versioonis saabub Veenus maale täiskasvanud naisena. Klassikalises antiigis oli merikarp metafooriks naise häbemele. Botticelli veenuse poos meenutab Medici' Veenust, marmor skulptuuri klassikalisest antiigist Medici kollektsioonist, kust Botticellil oli võimalus õppida. Alessandro Botticelli ,,Veenuse sünd" Valik Valisin selle maali, kuna see maal on üks tuntumatest ja ma olen seda maali varem näinud. See maal kuulub minu lemmikute hulka. Kasutatud kirjandus
tuntuim on Santa Lucina katakombi kaunistus (umbes a. 220) Roomas. Dekoori üksikosad ei ole seotud tervikuks, vaid kajastavad konkreetseid sündmusi. Katakombides kujutati sageli stseene, mis meenutasid surma. Ümarskulptuur oli ristiusu poolt algul üldiselt taunitud.Kasutamist leidis mõnevõrra reljeef sarkofaagide kaunistamiseks. Vabaplastika teostena veidi hilisemast ajast on tuntud üksikud portreed ja Hea Karjase figuurid.Käsitlusdlaadilt on need väga lähedased rooma skulptuurile, ainult kohmakate proportsioonide ja primitiivsema töötlusega. Aastal 313 tunnistati ristiusk riigiusuks. Kristlased hakkasid nüüd püstitama oma pühamuid kirikuid. Sellest ajast saab alguse varakristlik arhitektuur. Rooma tempel oli jumala eluase, kuhu vaid preester tohtis sisse astuda.Rahvale oli mõeldud templit ümbritsev ala. Kristlik rituaal seevastu nõudis ruumi, kuhu sai koondada inimesi. Sellepärast ei võetud kirikuehituses
Õppis Hamburgis, Dresdenis ja Pariisis. Tegelenud graafika ja keraamikaga. On teind figuure inimestest, mis on lihtsustatud vormiga kuid ära tuntavad. "Pime", "tantsijanna". Tellimustööna valmisid mitmed monumendid Põhja-Saksamaa linnadesse. Nt. Hamburgi. Hitler kuulutas ta tööd mandunuks kunstiks ja sai näitusekeelu ja teoseid hävitati ja lõpetas elu enesetapuga. Samasse rühmitusse kuulub ka inglise skulptor Henry Moore(1898-1986) Õppis Londonis, tegeles lisaks skulptuurile ka maalikunstiga. Enamasti tegi monumentaalseid massiivseid figuure, mille forme ta üha enam lihtsustas ehk abstraheeris. Esialgu oli meelismaterjalid pronks ja kivi, hiljem lisandus puit. Korduv motiivideks on lamavad või pooleldi tõusvad figuurid, istuvad paarid või ema- lapse gruppid. Töid iseloomustab neid läbistav ümmargune auk/augud. "Kuningas ja kuninganna" Teise rümitusse kuulub rumeeniapäritolu prantsuse kunstnik Constantin Brâncusi(1876-1957)
HISPAANIA JA FLANDRIA KUNST 17. SAJANDIL Hispaania maalikunst Hispaania skulptuurile ja ka maalikunstile oli omane elulähedus. Manerismist loobumisele andis olulise tõuke Caravaggio looming, mille näited jõudsid Sevillasse 17. Sajandi alguses. Tähtsamad kunstnikud olid Diego Velazquez (1599-1660), Francisco de Zurbaran (1598- 1664) ja Bartolome Esteban Murillo (1618-1682). Tuntud teosed Hispaania maalikunstist on näiteks Velazquezi " Vulcanuse sepikoda" , Zurbarani "Püha Bonaventura surivoodil" ja Murillo "Noor kerjus".
AJALUGU FILOSOOFIA VANAS KREEKAS · FILOSOOOFIA tarkuse armastus Filosoofid püüavad seletada , kust kõik on alguse saanud Thales arvas , et maailm on tekkinud vees ja ujub vee peal Demokritos arvas et maailm koosnes tühjusest , selle sees liikuvatest ja omavahel põrkuvatest aatomitest · SOFISTIKA - käsitleb elufolosoofia valdkonda Sofistid hakkasid tegelema inimlikku käitumist puudutuvate probleemide lahendamisega leidsid , et mõisted nagu hea ja halb on suhtelised seadused põhinevad inimeste omavahelisel kokkuleppel Sokrates astus sofistide vastu välja filosoofia peamine mõte on vooruse olemuse mõistmine tähtis on teadmine, mis võimaldab voorust mõista VOORUS õige käitumine, õiglus , vaprus, vagadus , mõistlikkus näitas oma õpilastele küsimusi ja näitas , et nad ei tunne vooruse olemust Platon Sokratese õpilane ...
8. Milline Eesti kirikutest on kuulus oma terrakotakujude poolest? Jaani kirik Tartus 9. Millise kunstiliigi poolest paistab silma Sainte-Chapelle Pariisis? Vitraazid 10. Kes itaalia kunstnikest seisab gooti ja renessansis stiili piirimail, varaseima nime poolest tuntud kunstnikke keskaja Euroopas? Kes on see populaarne pühak, kellest ta on maalinud rea freskosid? Matthias Grünewald, Isenheim 11. Millised on gooti skulptuurile iseloomulikud jooned? Välja venitatud,seotud seinaga,rõivavoldid peenelt kujutatud,nägudel ilmed 12. Mis on miniatuur ja tahvelmaal? Miniatuur-teksti kaunistav pilt Tahvelmaal-alusele maalitud teos 13. Millise kunstiliigi väljapaistev esindaja on Martin Schongauer? puulõikekunst 14. Millisel maal on hästi säilinud kõrgtasemelised raamatuillustratsioonid ja omapärased rõngasristid? 15. Miks oli Reimsi katedraal teistest tähtsam?
aastal. Michelangelo tööd Sixtuse kabel ja selle kuulus laemaal, mis kujutas piiblilegende maailma loomisest kuni suure veeuputuseni. Sixtuse kabel on tänapäeval oma kuulsa laemaali pärast populaarne turismiobjekt . “Püha perekond” „Viimne kohtupäev“ Skulptuur • Michelangelo on skulptuuris kujutanud Dionysost, kentaure, Marsyast ja sibülle. • 1537 ehitas ta alussamba Marcus Aureliust kujutavale skulptuurile, mis seisab Roomas Kapitooliumil ja on ainus antiikajast säilinud ratsanikukuju. • Skulptuuri alal ongi Michelangelo renessansi suurim kunstnik. Tema kuulsaimad tööd on “Taavet”, “Mooses” ja “Pieta”. • 1505. aastal kutsuti Michelangelo Rooma paavst Julius II hauamonumenti looma, mille kallal ta töötas 30 aastat aga jäi katkestatuna uutest tellimustest lõpetamata. “Taavet” kujutab üht kangelast. Skulptuuri „Pieta “
maale ilmestavad hobused ja hobuste võidusõidud. 1861- .. ,,impressionismiperiood" 1861 tutvus Edouard Manet'ga ja tema kaudu teiste impressioniste ja nende loominguga, mis mõjutas edasist loomingut. 1872 reisis USA'sse, kus tema onu tegeles puuvillaäriga, kogemuste põhjal maal- "Portraits in a New Orleans Cotton office". 1870ndatest maalis enamasti balleriine. 1880ndatel hakkas nägemine halvenema ning Degas keskendus peamiselt skulptuurile ja pastelljoonistusele. Looming Degas´ peetakse vastandiks Renoir`le, temast õhkub täpsust ja jahedust. Peamisteks töövahenditeks olid värvilised kriidipastellid. Erinevalt teistest impressionistidest, kes taotlesid vormide hajuvust, rõhutas Degas pindu ümbritsevaid kontuure, saavutades sellega uuelaadse dekoratiivsuse. Degas ei püüelnud erilise ilu poole, vaid kujutas ka inetuid poose ja nägusid, tihti
peegeldub tema näos õudus, kui ta vaatab oma isa ja venda piinlemas. ,,Laokoon" pärineb ajastust, mil Kreeka skulptuur tegi üsna suure muutuse: hakati rohkem kujutama liikuvust ja emotsionaalsust, skulptuur minetas oma staatilise ilme. See väljendub selles skulptuuris väga tõeliselt. Nägudesse on pandud palju emotsioone ja kehad on lihaselised ja liikumises. Ebaloomulikuna mõjuvad aga meeste käed, mis on liiga graatsiliselt seatud, on aimatav, et käed on skulptuurile hiljem juurde pandud ja originaalis nad arvatavasti nii ei olnud. Samuti on ebaloomulikud ka proportsioonid. Preester Laokooni kujutatakse vägeva ja suurena, tema poegi temast aga poole väikematena. Laokooni pojad tunduvad ebaloomulikult lühikesed, kuid see teenib kindlasti eesmärki, et loo mõttes on peategelane siiski preester. Meremaod liidavad kolm figuuri voolavalt üheks. Nad asetsevad väga harmooniliselt, pikk ja autoriteetne isa keskel ja temast mõlemal pool üks poeg
Kunstnike isikupärane käekiri tembeldati formalismiks. Looming muutus ülimalt lihtsaks ja plakatlikuks; Nõukogude Liitu, sotsialismi ja Stalinit ülistavaks propagandaks. Selle uue kunstimeetodi omandamine ei läinud mitte kõigil kergesti. Skulptuuris kadusid siiani eesti kunstile omased figuurplastilised jooned, mis asendusid tihti tuimade ja mõttetute temaatiliste kompositsioonidega. Portreeloomingus oli üleminek veidi valutum, sest eesti skulptuurile olid juba sõja-eelsel ajal omased realistlikud jooned. Tahaplaanile jäid kultuuritegelaste portreed, rohkem nõuti ehtnõukogulike karakterite kujutamist. Vähenesid nõudmised kunstilisele väljendusrikkusele. Kujutatava inikupära esiletoomine ei omandanud enam nii suurt tähtsust. Sellises olukorras orienteerusid kiiremini nooremad kunstnikud. Paljudele vanematele kunstnikele oli uue meetodi omandamine raske kui mitte võimatu. Lühike ajalugu
Rastelli kolm tuntumat ehitist Vorontsovi palee, Catherine'i palee, Stroganovi palee (kõik Peterburgis) 9. Mis on Eestis barokkarhitektuuri silmapaistvaim mälestusmärk? Kadrioru loss 10. Missugused ehitised Eestis said barokkstiilis tornkiivrid? Kirikud, Niguliste ja Pühavaimu kirik Tallinnas. 11. Missugune Eesti linn oli rikas oma barokkstiilis elumajade rohkuse poolest? Narva 12. Kes oli Itaalia mõjukaim barokk-skulptor? Lorenzo Bernini 13. 1. Missugune müüt on aluseks G.L.Bernini skulptuurile ,,Apollon ja Daphne" Päikesejumal Apollon on järele jõudmas tema eest põgenevale nümfile, kes palub Zeusilt abi ning muudab Daphne loorbripuuks 15. 2. Kuidas see müüt valjendub antud skulptuuris? Kirjelda Daphne juuksed maanduvad loorberipuu lehtedeks, keha kattub puukoorega ja hoogsalt liikuvad riided. 16. Mida püüdis teha barokk erinevate kunstiliikidega võrreldes renessansiajastuga? Barokk kaotas piirid arhitektuuri, maalikunsti ja skulptuuri vahel. Renessansiajastul oli iga
Theodorat koos saatkonnaga. Mosaiik San Vitale kirikus Keiser Justianus I kaaskonnaga Vladimiris, Suzdalis ja selle ümbruses kerkis imekauneid väikesi kirikuid, mille välisilmele andsid erilise võlu rikkalikud skulptuurkaunistused. Need pühakuid ja igasuguseid fantastilisi loomi kujutavad reljeefid ning põimuvast paelast ornamendid sarnanevad keskaegsele skulptuurile Lääne-Euroopas, samuti avaldub neis sugulus vanaarmeenia kunstiga. Pokrovski kirik Nerli jõe ääres on üks parimaid näiteid vanavene arhitektuurist. Bütsantsis töötati välja kindel plaan piibliaineliste maalide ja mosaiikide paigutamiseks kiriku seintele. Inimfiguurid on neil piltidel karmiilmelised ja näod pikaks venitatud. Värvidest armastati väga lillat, musta ja kuldset.
all tuntud ikoon avaldas eriti suurt mõju ikoonimaalile Venemaal. Vladimiri Jumalaema. Püha Dmitri peakirik Vladimiris. Pokrovski kirik Nerli jõe ääres. Vladimiris, Suzdalis ja selle ümbruses kerkis imekauneid väikesi kirikuid, mille välisilmele andsid erilise võlu rikkalikud skulptuurkaunistused. Need pühakuid ja igasuguseid fantastilisi loomi kujutavad reljeefid ning põimuvast paelast ornamendid sarnanevad keskaegsele skulptuurile Lääne-Euroopas, samuti avaldub neis sugulus vanaarmeenia kunstiga. Dmitri kirik Vladimiris ning Pokrovski kirik Nerli jõe ääres - need on parimad näited vanavene arhitektuurist. Novgorodi kreml linnulennult Sofia peakirik Novgorodis Omapärane ehitusviis arenes välja Novgorodis. Selles rikkas kaubalinnas valitsesid kainemad vaated. Sealsed pühakojad tehti lihtsamad, nende lagedavõitu seinad lubjati valgeks ja nii moodustub vägagi
näitustel, kodus. 3. Miniatuurmaalid väikese mõõtmelised Jagunemine tehnikate järgi: 1. Õlivärv ei karda vett ega põrutust. Värvi pigmendi sideaineks on õli. 2. Tempera värvide sideaineks on munarebu või õlide ja lakkide segu. 3. Akvarell ehk vesivärv läbipaistev, särav, kõlav 4. Quass ehk vesivärv peab pinda katma 5. Pastell ehk kriidid 6. Vahamaal Skulptuur Skulptuurile on läbi aegade olnud omane kujutada peamiselt elusolendeid, eriti inimesi. See on tingitud materjali omapärast. Skulptor kasutab oma idee kavandite teostamiseks mitmesuguseid materjale nagu: Savi, marmor, kivi, kips, puit, klaas, portselan, jää, lumi. Oma mõõtmetelt liigitame skulptuure: 1. Monumentaal skulptuurid 2. Miniplastika Graafika Graafika on kõik see mis jätab järgi joone. Graafikas on 3 trüki tehnikat: 1. Kõrgtrükk 2
· Skulptuur on dünaamiline, mänglev, liigutuste ja zestide mitmekesine. · Enamasti kasutati kivi, kuid ümarplastilisteks vabaskulptuurideks kasutatakse ka vaske ja pronksi. · Skulptuuri valitsevaks vormiks on reljeef. · Vabaskulptuuride tähtsamateks motiivideks on hinduistlikud jumalad ja Buddha. · Gandharas loodud kujudel on seoseid hellenismiga. Neil on rahulik, leebe ja ülev ilme. See andis eeskuju ka hiina ja jaapani skulptuurile. · Arhitektuuri ja skulptuuri suurteosed on Boroduri tempel Jaava saarel Indoneesias ja Angkor Vat Kambodzas. · Ka maalikunst on hästi arenenud. Kuulsad Ajanta kaljutemplite seinamaalid on meela iluga. · Miniatuurmaalid moodustavad ülimalt huvitava ja suure osa. Neid isel puhtlineaarne käsitluslaad. Hiina kunst · 4-dal aastatuhandel eKr on kujunenud keraamika ja 2-l aastatuhandel eKr arhitektuurivormid.
Bernini andeid märkas kunstnik Annibale Carracci ja paavst Paulus V, kelle toetusel sai ta alustada iseseisvat karjääri. Ta esimesed töö olid inspireeritud Hellenismiaegsest skulptuurid. Ta tuntumad skulptuurid on antiikaineline röövimisstseen valgusejumala Apolloni ja nümf Daphnega, millega ta saigi kuulsaks 1625.aastal kardinal Scipione Borghese ülesandel loodud skulptuurigrupiga "Apollon ja Daphne", Villa Borgheses Roomas, Bernini leidis oma skulptuurile idee kreeka müüdist, mis jutustab Daphnest, jõujumala Peneiose tütrest, noorest naiskütist, kes võrdles 1 Büst - rinnakuju 2 Eskiis töö kavand, esialgne visand, skits end neitsikiku jumalanna Dianaga3. Ta vihkas abielu ja saatis minema kõik kenad noormehed, kes teda kosima olid tulnud. Daphnesse armus Apollon, valguse- ja tõejumal, ja hakkas kütitari taga ajama. Daphne põgenes. Ta oli väga hea jooksja, isegi Apollon pidi jõudu pingutama, et neiul kannul püsida
10. Mis on Eesti barokkarhitektuuri silmapaistvam mälestusmärk? 11. Missugused ehitised Eestis said barokkstiilis tornkiivrid? Tallinna Toomkirik ja Niguliste kirik. 12. Kust on saanud Tallinna linnakvartal Kadriorg oma nime?Peeter I naise Katariina I järgi. 13. Missugune Eesti linn oli rikas oma barokkstiilis elumajade rohkuse poolest? Narva 14. Kes oli Itaalia mõjukaim barokk-skulptor? G.L.Bernini 15.1. Missugune müüt on aluseks G.L.Bernini skulptuurile ,,Apollon ja Daphne"? 15.2. Kuidas see müüt väljendub antud skulptuuris?Kirjelda. 16. Mida püüdis teha barokk erinevate kunstiliikidega võrreldes renessansajastuga?Kaotada piire arhitektuuri, maalikunsti ja skulptuuri vahel, ning püüdis neid liita oorgaaniliseks tervikuks. 17. Kes oli Itaalia barokiajastu maalikunstis nn. naturalistlikuma suuna esindaja? Keda ta oma maalidel kujutas? Caravaggio, ta kujutas lihtrahvast. 18
ülla rahuliku näoilmega. • Tulemuseks skulptuurid, kus on raske eraldada surelikke nende jumalatest • tuntumatel teostel autorid, sportlikud asendid Kettaheitja- klassikaline periood Hellenism: • Periood Aleksander Suure surmast kuni esimese Rooma keisri troonileastumine. • Skulptuurile lisandub dünaamika. • Sel perioodil muutus skulptuuri mõte ja selle temaatika oluliseks. • Idealiseeritust vähem. • Populaarsemaks muutus portreeskulptuurid, mis aeg-ajalt olid ebameeldivalt otsekohesed. • Skulptuurid olid, kas suured või väiksed - vahepealset sel perioodil eriti ei leidunud Laokoon - hellenistlik periood 2.3 Maalikunst / vaasimaal: • tahvelmaal, seinamaal
a) Matemaatika õpetaja Leen Väränen 15.10.2012 16:29 Ül 143, 144. (Muuda) 16.10.2012Keemia õpetaja Luule Nikopensius 12.10.2012 14:54 Lahenda tv.lk.19- 1,2 ja lk.20 - 3-5 ül. lahendada vihikusse. KORDAMISKÜSIMUSED Vana-Kreeka kohta Vana-Kreeka geograafiline asend ja olud, sündmuste kronoloogia, Kreeta-Mükeene kultuur ja kangelaseepika (õ lk 85-95) Loetle ajalooetapid (märgi ka kestvus) koos oluliste tunnustega ja sündmustega. Õ lk 86-89 Võrdle Minose (Kreeta saarel) ja Mükeene kultuuri (mandril).Õ lk 90-93 Nimeta eeposed (kirjelda lühidalt sisu) ja nende arvatav autor. Arhailise ja klassikalise Kreeka ühiskond ja eluolu (õ lk 96-101) Millal, miks ja kus tekkisid kolooniad?8.sajandil eKr. Vajadus metalli, eriti raua vastu. Esmalt Itaalias, Sitsiilias ja ka Musta mere rannikul Milline oli Kreeka ühiskonna struktuur? Talupojad, käsitöölised, orjad, aristokraadid, karjused...
Apolloni, mis on tehtud põletatud savist. Nimelt põletatud savi oli etruskide lemmikmaterjal. Veji Apolloni näol on küll tardunud naeratus, kuid riietatud on ta nagu kore. Ta keha on väga kohmakas ja massiivne. Figuur ei seisa paigal vaid tammub. Metalli töötlemine oli etruskidel kõrgel tasemel. Näitena võib tuua Sõjajumal marsi pronkskuju (5. saj eKr), ning Kapitooliumi emahundi pronkskuju (umbes 500a eKr), mis imetab Rooma linna rajajaid Romulust ja Remust, kes on skulptuurile lisatud tegelikult palju hiljem (15. saj.) kui emahundi kuju valmis. Kokkuvõtteks võib öelda, et tänu väga limiteeritud teadmistele etruskide kunstist ja üldse etruskidest, on etruski kunsti uuritud väga vähesel määral. Eelkõige tuginetakse vaid roolaste meenutustele, seega on ka vaated etruskide religioonile ja filosoofiale sageli vaieldavad. 4 Kasutatud kirjandus http://www.htg.tartu
See tuli aga peagi loovutada Vladimiri linnale, millest on vahepeal saanud uus keskus. See "Vladimiri Jumalaema" nime all tuntud ikoon avaldas eriti suurt mõju ikoonimaalile Venemaal. Vladimir-Suzdali vürstiriigis ja selle ümbruses kerkis imekauneid väikesi kirikuid, mille välisilmele andsid erilise võlu rikkalikud skulptuurkaunistused. Need pühakuid ja igasuguseid fantastilisi loomi kujutavad reljeefid ning põimuvast paelast ornamendid sarnanevad keskaegsele skulptuurile Lääne-Euroopas, samuti avaldub neis sugulus vanaarmeenia kunstiga. Selle vürstiriigi uhkuseks on Uspenski katedraal. Novgorodi vürstiriigis levisid nn üheuulitsa kirikud. Need on väikesed ühelöövilised ja ühe kupliga paksude seintega kirikud, mida lasksid ehitada bojaarid ja rikkad kaupmehed. Kuna neid oli ühel tänavalgi mitu, siis said nad sellise nimetuse. Selles rikkas kaubalinnas valitsesid kainemad vaated. Sealsed pühakojad tehti lihtsamad, nende lagedavõitu seinad
Valmistatakse :marmor,pronks,graniit,kips,keraamika,puit,vask. 13. Mis on dekoratiivskulptuur ? Purskaevud,arhitektuuriga seotud skulptuurid.Dekoratiivsed skulptuurid , aias,pargis,tänaval. 14. Mis on pisiplastika ? Mitmesugused väikese formaadiga kaunistus esemed.Valmistatakse: tina,puit,pronks,vask,keraamika,portselan,hõbe,plastmassid. 15. Skulptuuris eristatakse (2) ? 1). ÜMARSKULPTUUR 2). RELJEEF 16. Mis on reljeef? - ainult esiküljelt vaadeldav(ligineb rohkem maalile kui skulptuurile) 17. Reljeef jaguneb (3)? 1). KÕRGRELJEEF figuurid on ümarplastiliselt välja töödeldud ja on tagapõhja 2). MADALRELJEEF plastiline kujutis tõuseb õige vähe tagapõhjast kõrgemale näit.Metallraha 3). SÜVENDRELJEEF figuurid asuvad süvendis ja kõige kõrgemad osad on ühel tasandil kogu pealispinnaga näit. Egiptuse reljeef. 18. Reljeefis eristatakse (2) ? 1) RANGET RELJEEFI, kus figuurid ei kata ega lõika
Vladimiri Jumalaema Dmitri peakirik Pokrovski kirik Nerli jõe Vladimiris ääres Vladimiris, Suzdalis ja selle ümbruses kerkis imekauneid väikesi kirikuid, mille välisilmele andsid erilise võlu rikkalikud skulptuurkaunistused. Need pühakuid ja igasuguseid fantastilisi loomi kujutavad reljeefid ning põimuvast paelast ornamendid sarnanevad keskaegsele skulptuurile Lääne-Euroopas, samuti avaldub neis sugulus vanaarmeenia kunstiga. Dmitri kirik Vladimiris ning Pokrovski kirik Nerli jõe ääres- need on parimad näited vanavene arhitektuurist. Novgorodi kreml linnulennult Sofia peakirik Omapärane ehitusviis arenes välja Novgorodis. Selles rikkas kaubalinnas valitsesid kainemad vaated. Sealsed pühakojad tehti lihtsamad, nende lagedavõitu seinad lubjati valgeks ja nii
rikkaliku valguse ja varju mängu. Sellele lisandusid kumerduvate ülanurkadega aknaavad, looklevate raamistikega aknad, trepikojad, mis meenutasid talveaedu oma trepikäsipuid mööda ülespoole väänlevate metallist ronitaimedega, jne. jne. Väljavenitatud vormid, sujuvus ja eriline peenus valitsesid ka sisekujunduses. Maailmakuulsaks on saanud hispaania arhitekt Antonio Gaudi (1852-1926), kes lähenes hoonele kui skulptuurile. Tema loodud ehitised on vapustavalt vormijulged ja väga keerulised. Tema tuntuim teos - La Sagrada Familia kirik Barcelonas - on just keerukuse tõttu siiani lõpetamata. Juugend eesti arhitektuuris Tagasihoidlikum ja kainem oli juugendstiil Põhja-Euroopas, ka Eestis. Kuulsuse, mis on kestnud kogu 20. sajandi vältel, omandasid siis Soome arhitektid, kelle kavandatud on ka "Estonia" teater Tallinnas. Just soomlased on eesti arhitektuuri kõige rohkem mõjutanud.
10. Mis on Eestis barokkarhidektuuri silmapaistvaim mälestusmärk? Kadrioru loss 11. Missugused ehitised Eestis said barokkstiilis tornikiivrid? Tallinna toomkirik, Niguliste kirik, Tallinna ja Tartu raekojad 12. Kust on saanud Tallinna linnakvartal Kadriorg oma nime? Katariina I järgi 13. Missugune Eesti linn oli rikas oma barokkstiilis elumajade rohkuse poolest? Narva 14. Kes oli Itaalia mõjukaim barokk-skulptor? Giovanni Lorenzo Bernini 15.1. Missugune müüt oli aluseks G.L.Bernini skulptuurile „Apollon ja Daphne“? Antiigiaineline röövimisstseen valgusejumala Apolloni ja nümf Daphnega. 15.2. Kuidas see müüt väljendub antud skulptuuris? Skulptuur annab ilmekalt edasi Daphne moondumist emotsioonide ja dramaatikaga, kujutades tema muutumise erinevaid astmeid ning ka Apollon on täpselt nagu teda antiikaegsetes teostes kujutati: noor, elujõuline ja naiselik 16. Mida püüdis barokk teha erinevate kunstiliikidega võrreldes renessansiajastuga?
mütoloogiast ja mehe figuur on muutunud naiselikumaks, pehmemeaks. Hellenistlikul perioodil läksid figuurid lopsakamaks ja lihaselisemaks. Materialiks oli lubjakivi ja marmor. Reljeefis tuli skulptuur järjest väljapoole kuni sai vabaplastiliseks teoseks. Hea näide on Laokoon poegadega, mis jäädvustab surma hetke. Kreeka kunsti tunneme tihti läbi Rooma koopiate. Rooma Trajanuse sammas on loomulike figuuride reljeefidega kaetud. Just naturalistlikkus ja portreelikkus on Rooma skulptuurile omane, näiteks Augustuse figuurid. Roomlased lasid ka endist portreid teha. Nii tõetruult ja vanalt, kui inimese nägu oli, kujutati teda ka portreel. Skulptuuris armastati tegeleda ka füüsikaliste probleemidega, et skulptuur oleks raskuselt tasakaalus (nt. Marcus Aureliuse skulptuur). Kreeka maalikunsti on väga vähe säilinud. Põhiline osa sellest on vaasimaal, kuid tehti ka tahvelmaali. Vaasid olid nii tarbeesemed vedelike ja kuivainete tarbeks, kunstiteosed kui ka
Termid olid kohtumisasutused, kus majutati ka turukallide lette. Termidest kujunesid välja aatriumid. Aatrium oli ehitis, mis koosnes ühest kuni kahest siseõuest, mida ümbritsesid eluruumid. SKULPTUUR, MAALID, VAASIMAAL Skulptuuri tunnused on portreelikkus, naturalism. Roomlastele meeldis portreerida esivanematega, juurutati oma juuri. Roomlasi kujutati sellistena nagu nad olid ilma lilustamata. Midagi uut ei lisatud kreekast tulevale skulptuurile, vaid oli naturalistlik stiil. Näit. võimsad naistelokid, soengud jne. Ratsafiguur Marcus Aurelius, kuidas see oli võimalik, et hobune nii oli tehtud: seotud füüsikaga, gravitasioon. Maalide osas domineeris portree ja veelkord portree. Seinamaalides oli peretemaatika, värvigamma, naturalistlik käsitlus, illusoorsed vaated, aiakunst. Linnaruumid - vaata perspektiivi käsitlusi. Linnaruumid komponeeritud erinevatest linnadest kokku. Vaasimaal jätkus
Skulptuur oli originaalis pronksist, roomlaste koopiad aga marmorist. Seega oli originaal tumedam pronksi värvi ning koopiad heledad nagu marmor. Selle teose puhul, tundub mulle, et marmorteosed mõjuvad kuidagi paremini, rahulikumalt, harmoonilisemalt. Üldjoontes tunduvad figuuri proportsioonid mulle üsna reaalsed, kuid pea paistab ülejäänud kehaga võrreldes kentsakalt väike olevat, eriti selle suure ja laia käe kõrval. Skulptuurile on lisatud ka toestus. Kuna koopiad on marmorist, on see arusaadav marmor ei püsinud hästi tasakaalus ning oli habras. (Siinkohal mind huvitabki, et kas originaalteosel pronksskulptuuril oli ka toestus olemas? Kui oli, siis mille jaoks? Iseenesest ju pronks seda ei nõua.) Võrreldes omavahel neid kahte Antiik-Kreeka meisterteoseid, võib välja tuua mitmeid erinevusi kui ka sarnasusi. Esiteks kuuluvad mõlemad Antiik-Kreeka kunsti alla, kuid Myroni
Esiettekanne: Tallinna Kammerorkester, dirigent Tõnu Kaljuste; 26.03.2006, Tallinna Kaarli kirik, President Lennart Meri matuseteenistus TEOSED SOOLOINSTRUMENDILE / SOOLOINSTRUMENTIDELE JA ORKESTRILE Nt: Passacaglia 2003/2007 5' 1 või 2 viiulit, vibrafon (ad lib), keelpilliorkester Esiettekanne: Gidon Kremer (viiul), Kremerata Baltica, dirigent Gidon Kremer; 4.06.2007, Ludwigskirche, Saarbrücken, Saksamaa Kirjastaja: Universal Edition Lamentate Austusavaldus Anish Kapoorile ja tema skulptuurile "Marsyas" 2003 35´-40´ klaver, sümfooniaorkester: 3222, 4220, timpanid, löökpillid, keelpillid Esiettekanne: Hélène Grimaud (klaver), London Sinfonietta, dirigent Alexander Briger; 7.02.2003, kunstigalerii Tate Modern, London Esiettekanne Eestis: Momo Kodama (klaver), Tallinna Kammerorkester, dirigent Tõnu Kaljuste; 29.01.2004, Niguliste kirik, Tallinn Tellija: ürituste sari "Tate and Egg Live" Kirjastaja: Universal Edition
Donatello töötas peale Firenze paljudes Itaalia linnades ja levitas uut ,oodi kunsti. Pandovas püstitas ta Veneetsia palgasõdurite pealiku Gattamelata ratsamonumendi. 12. Michelangelo: (1475-1564) Bramante tööd jätkas Michelangelo, kelles olid ühinenud arhitekti, skulptori, maalija, luuletaja ja teadlase anded. Peetri kiriku ehituse juhtimine oli ainult väike osa Michelangelo hiiglaslikust loomingust. Skulptuurile ja maalikunstile pühendas ta oluliselt rohkem aega ja jõudu. Michelangelo ise ja tema arvukad imetlejad olid veendunud, et loominguvõime on Jumala kingitus mõnele üksikule inimesele, kellel seetõttu on erilised õigused, aga ka kohustused. Geniaalsus pole sellepärast mitte õnn, vaid pigem raske, isegi piinav koorem. Michelangelo piiratu usk oma kutsumusse ja loomingusse viis tihti vaidlusteni ning konfliktideni paavstidega, kes olid tema kunsti peamised tellijad
Pilt pärineb ajast, mil kolmeteistaastane Leonardo oli just asunud õppima kuulsa skulptori ja kunstniku Verrocchio ateljeesse. Teose peategelased maalis õpetaja, pildi vasakus nurgas olevad inglid ja maastiku nende kohal aga nooruke Leonardo. Legend pajatab, et Verrocchio, näinud poisi tööd, lausunud järgmised sõnad: "Kui nii noor inimene joonistab paremini kui mina, pole mul mõtet maalimisega tegelda." Ja ta olevat loobunud maalimisest, pühendades end üksnes skulptuurile. Internetiportaal Olga's Gallery pakub meile imetlemiseks Nicolas Poussinilt (15941665) lausa neli Jeesuse ristimist kajastavat maali. Neist huvitavaim on taies, mis praegu asub Philadelphia kunstimuuseumis USA-s. Jeesus põlvitab siin Jordani kaldal, pruuniks päevitunud Johannes seisab tema kõrval, valades kahe käega galilealasest kolleegile vett kuklasse. Poussini maalidele nii omana ideaalmaastik ei puudu ka siin. Selle taustal
9 saalikorpus peasissepääsust paremal, mille fassaadimaterjaliks oli kavandatud looduslik paekivi. Aalto on pidanud oluliseks siseruumides liikuja elamuslikkust, vähem muuseumi ,,köögipoole" funktsionaalsust, töö- ja fondiruumid kavandati üldse suhteliselt väikesed. Kokku pidi muuseum sisaldama näitusesaale eesti, balti, vene ja Lääne-Euroopa kunstile, eraldi ruumid rahvakunstile, skulptuurile, kirikukunstile, rakenduskunstile, ajutiste näituste ruumid kokku 22000 m3. Aalto skitsid näitavad, et lõplik lahendus tuli mitmete katsetuste tulemusena, kuid põhimõtteline idee suuremast saalimahust ning sellele liituvast galeriist oli juba algstaadiumis olemas. Tähtsus Eestile Aalto büroos töötas vähe eestlasi teadaolevalt vaid Enn Muistre aastal 1939, Elmar Lohk 1944. aastal ning tema poeg Eest Rootsi arhitekt Jaak Lohk 1958. aastal.
põhiiseloomuga. Tema teoste tavaline kompositsioon on sümmeertiline ja sageli kolmnurkne. Keskel on kõrgem figuur, mis on tähtsaim pildi teema seisukohalt, tema mõlemal küljel asuvad näiteks madalamad põlvitavad figuurid. (,,Sixtuse madonna") Maastiku ja ümbritseva kujutamine jääb sageli tahaplaanile. 23.Michelangelo ja tema looming Michelangelo Peetri kiriku ehituse juhtimine oli ainult väike osa tema loomingust. Skulptuurile ja maalikunstile pühendas ta oliliselt rohkem aega ja jõudu. Michelangelo esindab kõige äärmislikumal viisil kõrdrenessanssi tüüpilist usku kunsti väärtuse ja kunstniku erilisusse. Michelangelo piiritu usk oma kutsumusse ja loomingusse viis tihti vaidlusesse paavstiga, kas olid tema kunsti peamise peamised tellijad. Ta uskus oma inspiratsiooni. Ta maalis inimesi ja raius neid välja marmorist. Talle meeldis neid kujutada pingesisundis. Ta väljandas kiriku sõnumit,
Aastatel 1672-1674 vahetus varrukamood vähemalt seitse korda. Esmalt oli moes varrukad, millel olid randmel nööbid. Seejärel keerati varrukaotsad tagasi ja kaunistati värvilise rüüsidega. Järgmiseks tuli varrukas, mis laskis käsivarrel terves pikkuses välja paista. Oli pitside ja paeltega üle kuhjatud varrukas ning ka selline, millel oli kätisel ja käsivarre kohal kaks pitsiriba. Mood järgis barokiajastu arhidektuurile ja skulptuurile omast suunda. Riiestuste lõiked olid liikuvamad ja voolavamad, mõlema soo rõivastus muutus endisest elegantsemaks ja loomulikumaks. Kadusid renessansiaegsed ornamendid ning asemel tulid lopsakad seelikud ning naised ehtisid ennast lihtsate ehetega. Senisest enam hinnati rõivaste mugavust. Jäigad kroogitud kraed asendusid pehmete pitskaelustega ning pikapeale kadusid meeste pükstemoest polsterdused. 17
naisefiguurid KORE`d (kreeka keeles tütarlaps).Kujud värviti hiljem kirevate toonidega 5 saj. algul e.m.a. toimus kreeka plastikas murrang. Hakati kasutama KRÜSELEFANTIINTEHNIKAT- puufiguuri osad, mis kujutasid rõivaid, kaeti kuldplekiga, katmata kehaosad kaeti elevandiluuga. Inimkeha kujutamises mindi vabamaks. Leiutati ka KONTRAPOST (s.t. et keha raskus on suunatud ühele jalale, teine jalg on vabaks jäetud), mis andis skulptuurile enneolematu tõetruuduse. 2) KLASSIKALINE e õitseaeg - 480- 323 e.m.a. Suurimaks kunstikeskuseks sel ajal oli Ateena ja kuulsaimaks kunstnikuks PHEIDIAS. Tema on teinud eelkõige Parthenoni skulptuurid. Tema töö on ka hiiglaslik 12 m kõrgune jumalanna Athena kuju Parthenoni templis.Teine kuulus kunstnik sellest ajajärgust on POLYKLEITOS. Tema on teinud "Odakandja" (rakendanud kontraposti). Üks kuulsamaid liikumist kujutavaid figuure oli 5.saj.e.m.a. MYRONI "Kettaheitja". 4. saj. e.m.a
Ainus lõpetatud ja säilinud töö on tondo "Püha perekond" (1503-1504, Uffizi muuseum, Firenze), mille ta maalis Angelo Doni ülesandel. Maali motiiv on uudne ja äärmiselt julge. Skulptuurile omane plastiline käsitlusviis on siin maali üle kantud. Eriti võluvalt mõjuvad teose dünaamika ja joonte selgus. Michelangelo loomingule iseloomulikud alasti figuurid tagaplaanil ei ole süzeega seotud, kuid
Skulptuur hakkas arenema. Arhitektuuri kunst oli nr.1 ning skulptuur ja kunst allutati tema alla. Heklenistlikul perioodil hakkasid aga nad kõik omavahel võrdsete partneritena suhtlema. SKULPTUUR Palju eeskuju võeti egiptusest, lähtuti sellest. Naisfiguur e. kore ja meesfiguur e. kuros. Tunnuslik neile: mandli silmad, kerge naeratus, lokiliste juustega, näoilmed suht ühesugused, iseloomulik ka mesopotaamia skulptuurile. (vt. slaidi) Kreeka arhitektuur oli värvikirev. Vaata slaide! Tekkib figuuride liikuvus, plastilisus näiteks skulptuur “Vasikakandja” Hiljem Kreeka skulptuuri arengus karüatiid on tegelikult kore. Figuuri meisterlikkust iseloomustab traperii=riide voldistus - kanga raskus, läbitöötlus tase, voldi sügavus. Ta sillutab tee hellenistlikku skulptuuri. Näide “Vankrijuht”: on loomulikum juba, näoilmed on inimesele rohkem loomuomased aga suht liikumatu näolihastega.
Paldiskisse. 1892. aastal tegi Adamson esimest korda oma elulooga seonduva skulptuuri ,,Muhu kalur". 1893. aastal tegi Adamson sama teemaga skulptuuri ,,külataat Keilast". 1898. aastal teostas Adamson Pakri saarel jalutades skulptuuri ,,Hülgekütt Pakri saarelt". Toetudes oma kaluri teemale, teeb Adamson grupi ,,Äreval ootel". Adamsoni näitusel oli peale ,,Äreval ootel" ka ,,Laeva viimane ohe" ja ,,Kalevipoeg ja sarvik" ja palju teisi Adamsoni teoseid. Adamson sai idee skulptuurile ,,Koit ja hämarik" Faehlmanni süzeest, ,,Kalevipoeg ja sarvik" on võetud eeposest. Mõlemate teoste idee sai Adamson kuskilt mujalt. 1903. aastal valmis Adamsonil kuulus skulptuur ,,Atleet", mille modelliks on G. Lurich. Adamson tegi palju ka mereteemalsi skulptuure, millest kuulsamad on ,,Merekohin ", ,,Merehelinate kuulaja", ,,Laeva viimne ohe" merehelinate kuulaja merekohin laeva viimne ohe
Sarasate (1844-1908) ning helilooja Isaac Albenize (1860-1909) tegevusele. Hispaani ooperikeskuseks on kujunenud Barcelona. Hispaaniast on pärit ka maailma kuulsad tenorid Placido Domingo,Jose Carreras, sopran Montserrat Caballe. Kuni meie sajandini oli kitarr Hispaanias peamiselt saatepilliks, 20. sajandil kujunes sellest instrumendist ka soolopill. Kuulus hispaania kitarrivirtuoos oli Andres Segovia (1893-1987). Hispaania skulptuurile ja ka maali kunstile oli omane elulähedus. Manerismist loobumisele andis olulise tõuke Caravaggio looming, mille näited jõudsid Sevillasse 17. Sajandi alguses. Tähtsamad kunstnikud olid Diego Velazquez (1599-1660), Francisco de Zurbaran (1598- 1664) ja Bartolome Esteban Murillo (1618-1682). Tuntud teosed Hispaania maali kunstist on näiteks Velazquezi Vulcanuse sepikoda, Zurbarani Püha Bonaventura surivoodil ja Murillo Noor kerjus
Bütsantsist jumalaema ikooni. See tuli aga peagi loovutada Vladimiri linnale, millest on vahepeal saanud uus keskus. See "Vladimiri Jumalaema" nime all tuntud ikoon avaldas eriti suurt mõju ikoonimaalile Venemaal. Vladimiris, Suzdalis ja selle ümbruses kerkis imekauneid väikesi kirikuid, mille välisilmele andsid erilise võlu rikkalikud skulptuurkaunistused. Need pühakuid ja igasuguseid fantastilisi loomi kujutavad reljeefid ning põimuvast paelast ornamendid sarnanevad keskaegsele skulptuurile Lääne-Euroopas, samuti avaldub neis sugulus vanaarmeenia kunstiga. Dmitri kirik Vladimiris ning Pokrovski kirik Nerli jõe ääres- need on parimad näited vanavene arhitektuurist. Omapärane ehitusviis arenes välja Novgorodis. Selles rikkas kaubalinnas valitsesid kainemad vaated. Sealsed pühakojad tehti lihtsamad, nende lagedavõitu seinad lubjati valgeks ja nii moodustub vägagi meeldiv kooskõla helendavate müüride ja kullatud sibulkuplite vahel. Huvitav on ka kindlustatud linnasüda,
Kreeka skulptuur võttis eeskuju Egiptusest. Värvilistel figuuridel olid jäigad ja ebapropotsionaalsed poosid, nägudel kerge naeratus, mandlisilmad ja lokkis juuksed. Hiljem muutusid figuurid liikuvamaks, plastilisemaks, natuke naturalistlikumaks ja näod loomulikumaks. Samas jäid nad olenemata inimese eluaeast nooruslikeks, igavesti ilusateks ja sportlaslikeks, nagu Myroni Kettaheitja ja Polykleitose Odakandja. Rooma Trajanuse sammas on loomulike figuuride reljeefidega kaetud. Rooma skulptuurile on omane naturalistlikkus ja portreelikkus. Roomlased lasid ka endist portreid teha. Nii tõetruult ja vanalt, kui inimese nägu oli, kujutati teda ka portreel. Skulptuuris armastati tegeleda ka füüsikaliste probleemidega, et skulptuur oleks raskuselt tasakaalus. MAALIKUNST (vt lisaks piltidelt mosaiike ja seinamaale Pompejist Makedoonia Aleksander Issose lahingus) Elumaju kaunistati mosaiikide ja frescodega. Maaliti seinakrohvile, puidule, marmorile, lõuendile või savile
massiivne. Sellest võib järeldada, et kreeka kunst oli etruskidele küll tuttav, kuid nad leidsid sellele omapoolseid tõlgendusi, mitte ei kasutanud seda eeskujuna. (Kangilaski 2003: 75) Etruski kunstis leidub samuti ilmekaid pronkskujusid, sest pronksivalus olid nad tõelised meistrid. Kuulsaim neist on Kapitooliumi emahunt (Lisa 2), kes imetab Rooma linna rajajaid Romulust ja Remust. Veenvalt on kujutatud hundi seisak ning metsik ja valvas pilk. Romuluse ja Remuse kujud on skulptuurile lisatud tegelikult palju hiljem, kui algne emahundi kuju valmis. (Kangilaski 2003: 75) KOKKUVÕTE Etruski kunsti on uuritud tänamatult vähe. Kuid selleks on ka põhjust, nimelt on meie teadmised etruski kunstist väga kesised, säilinud on väga vähe ja sellest, miks etruski kunst just selline oli, nagu arheoloogilised leiud tõestavad, teame me vaid nii palju kui on kirjas roomlaste meenutustes. Seetõttu on ka vaated etruskide religioonile ja filosoofiale sageli vaieldavad
Sammuti levisid rõõmsa ja jutustava kujutamisviisiga vaasid. 3) Korintose stiil arenes välja Kesk-Kreekas, Atika ümbruses. Ta on kõige vähem iseseisvam. Ta on kõige dekoratiivsem ja luksuslikum. Ta ühendas endas kõik teised stiilid. Kasutatakse kõige rohkem akantuslehega kaunistusi. Kreeka esimest õitsengut iseloomustab iseseisva templitüübi (peripteeri) väljaarenemine. See on sammastega ümbritsetud hoone, mis oli mõeldud kattena ühele jumalat kujutavale skulptuurile. Amfiteater rajati looduslikku orgu. Istmed rajati kivisse. Etendus toimus ümmargusel orkestral(platsil). Orkestra taga olid näitlejate ruumid(skeene). Teatril oli väga hea akustika ja rolli mängis ümbruse loodus. Hellenistlikul ajal kujunes tähtsaks linnade ehitus ja kolossaalsete ansamblite ehitus. Kreeka esimesed skulptuurid olid kuurosed ja koored. Edasi muutus esmatähtsaks skulptuuris hea proportsioon ja inimese kujutamine taolisena nagu ta peaks ta olema, mitte niisugune nagu ta on
Korintose kõige noorem kunstistiil, mida iseloomustab detailide rikkus ja kaunistuste rohkus. Kreeka kunsti esimest õitsengut tähistas iseseisva templitüübi peripteeri väljaarenemine. Tõenäoliselt on peripteer välja arenenud palee megaronist. Vanimad peripteerid kuuluvad IX ja VIII sajandisse e.m.a. Kreeka templi peamine väärtus seisneb selle kunstilises täiuses. Kreeka tempel on mõeldud majana, piirdeaiana ja kattena jumalust kujutavale skulptuurile. Kreeka tempel ei hoia midagi saladuses. Kõik ruumid on avatud. Templi sambad on paigutatud ümber tsella (naosi) mille müürid ümbritsevad jumaluse staatuat. Põhiplaanilt on tempel ristkülik, millel on tihe seos inimesega: tuumaks inimese kuju, mõõtühikuks inimese jalg, sambad olid inimese võrdkujud. Igal üksikosal oli oma kindel eesmärk. Peaaegu kõik templi osade mõõtmed on allutatud kindlale seaduspärasusele. Smissi kõrgus on
leiti realistlikke büste Caracallast. Idealiseeritud on keiser Tiberiuse marmorkuju. Soomusrüü oli seljas keiser Augustusel. Tooga on mässitud soomusrüü ja puusade ümber. Roomlaste poolt tehti esimesi ratsaportreesid Marcus Aureliuse ratsakuju. Ratsakujud olid ülekullatud. Uus nähtus Roomas olid ajaloolised reljeefid. Ara Pacis. Templites ja Trajanuse sammas. Keiser Constantiniuse triumfikaar. Seinad olid kaetud reljeefidega. Rooma skulptuurile tegi lõpu kristlased. Suur rahvasterändamine hävitas ka skulptuure. 16. Varakristlik kunst. (õp. Lk. 90-96)
Keha hoiak ja ehitus on egiptuse pärane, kuid näod on naiivselt naerul. Põhiliselt tehti alasti noormehekujusid kuroseid ja riietatud neiukujusid koresid. Kreeka skulptuur iseseisvus kiiresti ja arenes realismi suunas. Kujunes nn klassikaline näotüüp kitsas nina laubaga ühel joonel, sügaval asetsevad silmad, väike täidlane suu. Kunstniku ei huvitanud mitte konkreetne inimene, vaid inimene üldse, inimene oma parimas variandis. Klassikalisel ajastul osati juba skulptuurile anda kõikvõimalikke poose, parim näide Myroni ,,Kettaheitja" (säilinud rooma marmorkoopiad). Täiustus lihaste modelleerin. Kujur Polykleitos mõõtis inimesi ning töötas välja ideaalse inimese proportsioonid. Tema ,,Odakandja" skulptuuri vaadates oli see madal jõuline figuur. Klassikalise ajastu kuulsaim kujur oli Pheidas, kes kujundas suure osa Ateena akropolist, lisaks maailmaime Zeusi kuju Olümpias.
annaabi.ee 
