Kunstiretsensioon- Jaan Luige teosed (0)

Kunstiretsensioon
Sattusin suvel juhuslikult Põltsamaa lossi ning otsustasin külastada sealset muuseumi ja kunstigaleriid. Taieste autoriks oli Jaan Luik, kelle töödest olid esindatud nii skulptuurid kui ka graafilised teosed. Näitusepaigaks oli Põltsamaa lossi kõrvalhoone (eeldatavasti kunagise talli) ärklikorrus, mis oli veel poolenisti välja ehitamata ning jättis seetõttu endast pooliku ja viimistlemata mulje. Samuti oli selles ruumis üsna hämar ning tolmune, mistõttu oli kunstiga tutvumine veidike häiritud. Aga siiki- lõpp hea, kõik hea.
Jaan Luik omandas ENSV Riiklikus Kunstiinstituudis skulptor -pedagoogi hariduse ning töötas hiljem erinevates koolides kunstiõppejõuna. Tema kodulehe andmetel töötab ta siiani Soomes Imatra Kõrgemas Kunstikoolis külalisõppejõuna. Näitusel oli väljas umbes 7 skulptuuri, mille peamiseks materjaliks oli pronks, mõnedel juhtudel ka kips. Nagu ühele korralikule skulptuurile kohane, peab tal ka alus olema, mis aitab kujutisel tasakaalus püsida ning täiendab kompositsiooni. Kõigi Jaan Luige loodud raidkujude aluseks oli kivist lapik risttahukas , trapets või lihtsalt põrandale laotud plaadid . Kujukesed ise on üsna mitmeti lahti mõtestatavad: nimelt on kunstnik pannud neile nimed, mis tundusid minule kohati arusaamatud ning see tegi teose loomusest aru saamise väga raskeks. Näiteks tema skulptuur „Inimene ja hobune“ nägi välja umbes selline, et maa sisse on löödud neljaharuline sõnnikuhang ning selle peale on toetuma pandud mingi muinasaegne põllutööriist (midagi kolmeteralise vikati taolist). Inimese ega hobuse kujutist ma sealt ei leidnud, kuid vaatepilt pani mind pikaks ajaks seisatama ja kujutatu üle juurdlema. Jaan Luige skulptuurid jätsid endast mulje nagu üritaks kunstnik erinevaid sümboleid võimalikult „peidetult“ eksponeerida. (Kõigepealt vaatad kujutist ja üritad aru saada, mis see täpsemalt on, siis teed väikese pettuse ja loed sildikest allpool ning seejärel juurdled uuesti kujutatu üle.) Kunstniku graafilisi teoseid oli näitusel umbes 6 tükki, kuid see on täiesti piisav, et avaldada tema teoste kohta arvamust. Jaan Luige graafilistele teostele on iseloomulikud erksad ja kontrastsed värvid, selgelt musta või halliga välja toodud kontuurid ning vastavalt värvigammale sobiv taust. Peamisteks teemadeks on inimesed, loomad ning abstraktsed kujundid, mis on paberile kantud digiprindis. Tema joonistusi iseloomustavad lohaka käega tõmmatud nurgelised ja esiletungivad kontuurid, mis lähevad nii muuseas üle näiteks inimese randmeks või tuuleratta tekitatud õhuvirvendusteks. Kuid lihtsuses peitub võlu ja esmamuljel lohakast taiesest on kerge üheselt aru saada. Üldjoonetes mulle näitus meeldis, kuna see oli Saaremaal toimunud näitustest tunduvalt julgem ja omapärasem, kuid järgmine kord valiksin taolise väljapaneku toimumiskohaks mõne hästivalgustatud, kõrgete lagedega ruumi, et skulptuurid saaksid mõjuda oma täies hiilguses ning graafika värvid hästi välja tuleksid.