Jumalad elasid nagu inimesed vahel sõpruses, vahel tülitsedes. 3.Milline ühiskonnakord valitses Kreekas? Kreekas kujunes välja orjapidamine, kuid oli ka linnriike, mis olid demokraatlikud. 4.Mis oli vanakreeka arhitektuuri tähtsaim ülesanne? Arhitektuuri tähtsaim ülesanne oli ehitada templeid. 5.Millised kolm stiili valitsesid vanakreeka kunstis? Mille järgi nad olid nimetatud? Nimetused on piirkondade järgi, kus need välja kujunesidi: dooria stiil, joonia stiil ja korintose stiil. 6.Vaata templite põhiplaane. Milline ehitisetüüp on siin aluseks? Templite eeskujuks on megaron, mille põhiplaaniks on ristkülik koos eesruumidega kitsamatel külgedel. 7.Kirjuta üles kõik õpitud templi üksikosad alates ülevalt. Viilkatus, ehistliist veesülitiga, viiluväli ehk tümpanon reljeefidega, karniis (eelduv ehisliist talastiku ülaosas), friis (ehisriba): a) dooria stiilil vaheldumisi triglüüfid (püstvagudega plaadid) ja metroobid
1) Dooria arenes välja Sparta ümbruses. Need templid on kõige lihtsamad, rangemad, väheste kaunistustega ja kõige jõulisemad. Dooria stiilis on tunda sallimatust idamaise luksuse vastu 2) Joonia koolkond arenes välja Väike- Aasia rannikul. Ta on mõjutatud idamaisest kunstist, põhitunnuseks sambal on voluut kapiteel ja levis kahe sambareaga tempel. Siit said alused saledad sambad. Sammuti levisid rõõmsa ja jutustava kujutamisviisiga vaasid. 3) Korintose stiil arenes välja Kesk-Kreekas. Ta on kõige vähem iseseisvam. Ta on kõige dekoratiivsem ja luksuslikum. Ta ühendas endas kõik teised stiilid. Kreeka esimest õitsengut iseloomustab iseseisva templitüübi väljaarenemine. See on sammastega ümbritsetud hoone, mis oli mõeldud kattena ühele jumalat kujutavale skulptuurile. Amfiteater rajati looduslikku orgu. Istmed rajati kivisse. Etendus toimus ümmargusel orkestral(platsil). Orkestra taga olid näitlejate ruumid(skeene)
Sambad toetasid talastikku ja viilkatust. Suurimat tähelepanu pöörasid kreeklased templi kaunile ja harmoonilisele välisilmele. Templi ehitamise kehtisid kindlad reeglid. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv olid täpselt kindlaks määratud. Kreeka ehituskunstis valitses kolm stiili (reeglite ranguse tõttu nimetatakse neid orderiteks)- dooria, joonia ja korintose. Vanim neist on dooria order, mis tekkis juba arhailisel ajastul. See on tugev, mehine ja lihtne. Nimetuse sai stiil doorlaste hõimult, kelle juures ta välja arenes. Dooria sammas on raskepärane ja keskosas pisut jämedam; tundub nagu pingutuks ta talade raskuse all. Samba ülaosa- kapiteeli moodustavad kaks pealistikku plaati, neist alumine on ümmargune, ülemine nelinurkne. Samba kõrgust rõhutavad veel püstvaod, nn. kannelüürid Sambaile toetuva talastiku alaosa moodustab kaunistusteta ematala (argitraav), ülaosas käib ümber terve templi kaunistusriba- friis. See on tehtud vaheldumisi asetatud
Ernst Ludwig Kirchner Die Brücke rajajaid, pea mine tee ma: suurlinn ja sealsed ini mesed. Karl Schmidt-Rottluff- Die Brücke rajajaid ja peaesindajaid; rõhutab pri mitiivsust. Robustne, värvikas, il me kas. REALISM Sõnal ,, realis m " on õieti kaks tähendust: a) realis m kui suund ( mitte stiil!) b) realis m kui m e etod Üldiseloomustus Realis m kui kunstisuund h õl mab umbkaudu 19. sajandi kolmanda veerandi. Ta hakkas kujune ma Prantsus maa. Põhi mõtteliselt siiski realis m erineb ro mantis mist: realistid kujutasid o ma kaasaega, o ma ümbrust. Nõudsid elu kujutamist objektiivselt, ilustamata, esiplaanile tuli seada tõde
............................................................................47 ROMAANI ARHITEKTUUR ITAALIAS.........................................................................................................49 ROMAANI ARHITEKTUUR MUJAL EUROOPAS........................................................................................51 GOOTI ARHITEKTUUR.......................................................................................................................................53 GOOTI ARHITEKTUUR PRANTSUSMAAL..................................................................................................55 GOOTI ARHITEKTUUR INGLISMAAL.........................................................................................................57 GOOTI ARHITEKTUUR SAKSAMAAL.........................................................................................................58 GOOTI ARHITEKTUUR ITAALIAS........................................................................
Sissejuhatus kunstiajalukku 1. Kunsti liigid · kujutav kunst · tarbekunst · sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika o joonistus (söejoonistus, pliiatsijoonistus, tusijoonistus) o estamp- e. paljundusgraafika kõrgtrükk (puulõige, puugravüür, linoollõige ) sügavtrükk (
KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud või kraabitud ja kiri on kadunud
Kõik kommentaarid