Empiiriline ja kvantitatiivne Piiratud uurimisviis Katsetingimused Väike kogum hästi Eksperiment Kontrollitud defineeritud muutujaid Võimaldab tulemusi üldistada Nt. viiakse läbi laboris Eemaldub tegelikust maailmast Toimub kunstlikes tingimustes
Referaat Eksperiment Tallinn, 2010 Sisukord: Sissejuhatus.....................................................................................................................lk 3 Eksperiment....................................................................................................................lk 4 - 6 Valiidsus.........................................................................................................................lk 6 - 9 Eksperimendi kavandamine............................................................................................lk 9 - 10 Kokkuvõte....................................................................................................
Kodune eksperiment Katse: Otsustasin katsetada, mis juhtub piimaga, kui ta seisab toatemperatuuril ehk muutujaks valisin temperatuuri. Katse leidis aset 13-23 november. Piima säilivuskuupäevaks oli märgitud, et säilib kuni 17 november ning säilitada tuleks temperatuuril 2+...6+ °C. Toatemperatuuriks oli minul 22°C ja külmkapis 4°C. Katse läbiviimiseks katsin toatemperatuuril oleva piimaklaasi säilituskilega kuna keskütte tõttu on õhuniiskus mul kodus madal ning vältisin võimalikku aurustumist. Säilituskile eesmärk oli ka aimu anda õhukogusest ja vältida ebameeldivate lõhnade leket. Taustainfo: Piim on emulsioon, mis koosneb suuremalt jaolt veest, ent sisaldab ka valku, rasva, süsivesikuid, vitamiine ja mikroelemente. Piima koostis on imetajate eri liikidel väga erinev. Näiteks naise rinnapiim on vesine ja sisaldab palju laktoosi, mis on põhiline suhkur selle koostises. Seevastu lehma piimas on vähem suhkrut ja ...
BoBo- nuku eksperiment Johanna Ebber LIIK JA MEETOD • Uurimuse liik on eksperimentaalne. • Uurimismeetodiks on samuti eksperimentaalne. MIDA UURITAKSE? • Kas ja kuidas mõjutab laste käitumist Bobo- nuku suhtes agressiivselt või mitteagressiivselt käituva täiskasvanu jälgimine VALIM • Esimese Bobo- nuku eksperimendi viis Bandura koos kolleegidega läbi 1961. aastal. • Kõige noorem katses osalenu oli 37 kuud vana ja vanim 69 kuu vanune. • Keskmine vanus oli 52 kuud. • Kokku osales katses 72 last. JÄRELDUSED • Agressiivset käitumist jälginud lapsed väljendasid teistest enam nii verbaalset kui ka füüsilist vägivalda, mis sarnanes eelnevalt täiskasvanute poolt näidatule. • Poisid kasutasid füüsilist vägivalda enam. KASUTATUD ALLIKAD • https://et.wikipedia.org/wiki/Bobo-nuku_eksperimendid
CERN'i eksperiment LHC experiments-ATLAS Kristjan Nõmmik, GAG 2012 Atlas on aatomfüüsika eksperiment LHC-s CERN-is. Indikaator Atlas otsib uusi avastusi otseses prootonite kokkupõrkes. Atlas õpib meie universumi kujundanud alusjõude. Peale teadmatuse on ka massi algupära, üleliigsed kosmose dimensioonid, alusjõudude ühendamine ning tõestus tumedast ainest siin universumis. Atlas salvestab osakeste mõõtmeid kokkupõrgetes-nende teed, energiat ning olemust. See kõik on Atlases võimalik tänu 6le erinevale
Tuumareaktsioonid Jaanika Orav ja Margo Martis 12c Tuumareaktsioonid Tuumateaktsioonides tekkivad uued keemilised elemendid e isotoobid. Tuumareaktsioone on väga palju, neid kasutatakse peamiselt looduses mitteesinevate isotoopide tootmiseks. Sobivaim vahend tuumareaktsiooni esilekutsumiseks on neutronite voog, sest tänu neutroni laengu puudumisele liitub ta kergesti iga tuumaga, tuues kaasa reaktsioonika vajalikku kineetilist energiat. Näiteks : Chadwicki eksperiment, milles berülliumi ja heeliumi tuumade kokkupõrkel tekkis süsiniku tuum. Kui tuuma satub neutron, siis muutub tuuma massiarv ühe võrra suuremaks. Tekib uus isotoop, reeglina ergastatud seisundis ja ebastabiilne. Ta laguneb, kiirates kas - või - osakese ja - kvante, mis omakorda võib osutuda radioaktiivseks. Looduses on kõige raskema tuumaga element uraan. Tuumade lõhustumine See on tuuma jagunemine kaheks. Ahelreaktsioon : tuuma lõhustumisel vabanenud neutronid kutsuvad esile uusi
1. Milliseid inimesi mõjutab võimuga seotud roll kõige rohkem? Inimesi, keda on tehtud varasemalt elus maha, või kes on olnud ise vaimse terrori ohver, sest nad on olnud vaimselt vangide asemel ja kui nad üks kord elus saavad võimaluse valitseda, võib võim neist üle olla ja nad ei suuda kontrollida oma tegusid. 2. Kui palju motiveerib hirmutamine inimest tegutsema? Hirmuga on ohtlik teist manipuleerida. Eriti kui ei oota sellist käitumist(hirmutamist) mõne inimese iseloomust. 3. Kuidas võib alandamine mõjutada inimese edaspidist elu? Oletagem, et rõõmust ja enesekindel tüdruk vahetab kooli, kolimise pärast. Ta on väga rahul oma senise eluga. Üks päev otsustab üks tema klassivend talle panna mitu nätsu juustesse. Kogu klass naerab ja tüdruk läheb nuttes koju. Meeleheites lõikab ta oma nätsused juuksed ära ja nutab kogu päeva. Tüdruk ei tahagi enam koolis käia, sest ta alateadvuses on kinni see mälestus, see alanduse tunne, mida ta ei s...
Toila Gümnaasium Keiu Simm ja Kristjan Vene 12. Klass GANZFELDI EKSPERIMENT TELEPAATIA VÕIMALIKKUSE UURIMISEKS Uurimistöö lõpueksamina Juhendaja: õp. Avar Pentel Toila 2013 Sisukord RESÜMEE Käesoleva uurimistöö eesmärk oli leida täiendavaid tõendeid telepaatia olemasolu kohta. Selleks viidi läbi Ganzfeldi korduseksperiment, mis näeb ette kahe katsealuse vahel tehtavat
· Ühiskond kui ebavõrdsuse mustrid · Tegelikkus on see, et mõned kategooriad inimesi domineerivad teisi · Sotsioloogil on ka moraalne ja poliitiline roll, ta peab eneseteadlikult püüdlema ühiskonna poole, kus oleks vähem ekspluateerimist, rõhumist ja ebaõiglust ning rohkem loovust, mitmekesisust ja võrdsust 6. Kirjelda nelja klassikalist uurimismeetodit läbi selle, kus nad kõige mõistlikuma rakenduse leiavad, mis on iga meetodi eelised ja puudused. (vt ka tabel lk 30) Eksperiment: kasutatakse selgitavas teadustöös, kus täpsustatakse muutujate vahelisi seoseid. Genereerib kvantitatiivseid andmeid. Eelised: kõige parem võimalus täpsustamaks põhjuse-tagajärje seoseid. Eksperimendi kordamine on suhteliselt lihtne. Puudused: Laboratoorsed tingimused on kunstlikud (kunstliku kvaliteediga). Kui uuringut ei kontrollita hoolega, võib uuringu tulemus põhineda eelarvamustel.
TALLINNA ÜLIKOOL Loodus- ja terviseteaduste instituut Organisatsioonikäitumise eriala Timo Jaagre, Eduard Kamenski, Merje Klopets, Sander Küttis, Marja-Tiina Lall, Kätlin Rimmeld EKSPERIMENT: eetiline käitumine organisatsioonis kohvi tarbimise näitel Uurimisplaan Aine: Uurimismeetodite seminar Tallinn 2018 Sissejuhatus Käesolevas kodutöös avanes meil hea võimalus kasutada eksperimenti. Erinevatest tekkinud eksperimendi ideedest otsustasime valida (eba)eetilise käitumise töökohal ja täpsemalt selle,
aastat tagasi tuli mõni UFO just sellisel päeval, sellisest kohast, sellisesse kohta. 3. Eksperimentide kasutamine võimaldab kontrollida kolme erinevat aspekti teaduses. Esiteks aitab ta eksperimentide jooksul saadud teadmisi kontrollida praktikas, kuidas nad toimivad päriselus. Teiseks aitab see teoreetilisi teadmisi või siis vaatluse abil saadud teadmisi kontrollida, kas nad ikka peavad paika ja kas nad on õiged. Ning kolmandaks võimaldab eksperiment kontrollida põhjalikke seoseid ühe või teise nähtuse/objekti/protsessi suhtes. Näiteks, kuidas üks protsess mõjutab järgnevat ning mis ulatuses. 4. Reeglitest rääkimine on viimasel ajal pigem oma populaarsust kaotamas, kuna ainta rohkem pannakse tähele, et mingid protsessid või nähtused on üksikjuhtumina esinenud. Otsest teadusliku meetodit enam ei kasutatat nii palju, kuna see ei pruugi vastu pidada. 5
Kuna väga lihtne on liigselt üldistada või eelarvamuste ohvriks langeda, siis on sobivaid üldistatud kirjeldusi mingi nähtuse valdkonna kohta raske leida, kuid eriti keeruliseks muudab vigade kõrvaldamise asjaolu, et teadus otsib seletavaid teooriaid, mida ei saa vahetult vaadelda. Moodsas teaduses on kasutusel aga eksperimendi järjekindel kasutamine, millega kontrollitakse ning kinnitatakse teadmispretensioone. Esiteks võimaldab eksperiment mõnda nähtust korduvalt esile kutsuda ning seejärel vaadelda, kas teine nähtus järgneb sellele. Teiseks võimaldavad katsed teadlastel kontrollida väiteid nõutud teoreetiliste objektide olemasolu ja omaduste kohta palju täpsemalt, kui on võimalik üksnes vaatluse abil. Kolmandaks saab katseliselt kontrollitud teadmisi vahetult praktikas rakendada. Teaduse mõistuspärane ausus sõltubki oluliselt sellest, kas ta on valmis oma nõudmisi teadmistele süstemaatiliselt kontrollima. Üks
Eksperiment Eksperiment ehk katseline uurimus, kus uuritakse kahe või enama faktori omavahelist suhet. Selle eesmärgiks on selgitada, kas ühe faktori muutumine on teise faktori muutumise põhjuseks. Eksperiment võimaldab selgitada põhjus-tagajärg-suhteid kahe muutuja vahel. Edukas eksperiment sõltub kõikide tegurite(mis võivad mõjutada seda, mida ekperiment püüab mõõta) hoolikal kontrollil. Uurimistöödes on väga hea kasutada eksperimenti. Näiteks, oletame, et ma soovin teada saada, kuidas mõjutab liigne kommi söömine laste aktiivsust. Korraldan selle jaoks eksperimendi, mul on katsegrupp, kellele ma kommi annan ja kontrollgrupp, kes kommi ei saa. Seejärel võrdlen ma nende käitumist ja saangi eksperimendile vastuse. Kas televiisori vaatamine põhjustab agressiivsust
tegurite summeerimine b. ühismõõdustamine c. agregeerimine Vale Selle esituse hinded: 0/1. Question 5 Hinded: 1 Kui n on kõigi katsetulemuste arv ja p klassikaline tõenäosus, siis soodsate katsetulemuste arv m leitakse järgmiselt Vali üks vastus. a. m = p / n b. m = n× p c. m = n / p Õige Selle esituse hinded: 1/1. Question 6 Hinded: 1 Sisenejate loendamine kaupluse ukse juures ja tulemuste ülesmärkimine on Vali üks vastus. a. otsene vaatlus b. eksperiment c. sekundaarne vaatlus Õige Selle esituse hinded: 1/1. Question 7 Hinded: 1 Aegrea kompleksanalüüsil kasutati multiplikatiivset mudelit. Teatud ajaperioodil on trendi väärtus 23 ja keskmine sesoonne komponent 2,5. Uuritava suuruse väärtus on siis sellel ajaperioodil Vali üks vastus. a. 25,5 b. 57,5 c. 9,2 Vale Selle esituse hinded: 0/1. Question 8 Hinded: 1 Nominaalskaala korral Vali üks vastus. a. saab leida mediaani b. saab leida moodi c
Vabalangemise uurimine Pisa tornist Galileo Galilei Pisa perioodi kohta on teada legend, et ta olevat Pisa viltusest tornist visanud alla raskusi ja jälginud, kuidas need maapinnale jõuavad. Galilei ise ei räägi kusagil oma sellisest eksperimendist. Legend pärineb Galilei viimase õpilase ja sekretäri Vincenzo Viviani sulest, kes polnud sel ajal veel sündinudki, aga Galileo Galileist kirjutades laskis oma fantaasial üsna vabalt lennata. Kuulus Pisa torni vaba langemise eksperiment on siiski aset leidnud. Selle teostas 1612. aastal üks vana koolkonna professor, kes soovis tõestada, et Galilei eksib ja et Aristotelesel oli õigus. Katse näitas, et raskem keha jõudis maapinnale veidi enne kergemat, mis eksperimentaatori arvates tõestas Galilei väidete ekslikkust. Galilei vastas sarkastiliselt: "Aristoteles ütleb, et sajanaelane (nael massiühik) kera kukub saja küünra kõrguselt enne maha kui ühenaelane ühe küünra kõrguselt. Teie leiate
tundmatuseni muuta paljude organismide ehitust ja elutegevust. Analoogilised muutused võisid toimuda ka looduses. 3. Keemilise evolutsiooni etapid 1) 3 etappi: - bioloogiliste monomeeride teke (aminohapped, lämmastikalused, nukleotiidid jne.) gaasidevaheliste reakts. tulemusel - bioloogiliste polümeeride teke(polünukleotiidid, polüpeptiidid) - polümeeride organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks (mikrokerad, konservaattilgad jne.) 2) S. Miller eksperiment näitas, et orgaanilised ühendid (sealhulgas aminohapped) võisid teoreetiliselt moodustuda anorgaanilistest ühenditest tingimustes, mis valitsesid ürgsel Maal. 3) Vajaliku tingimused elu tekkeks maal: · suure hulga suhteliselt lihtsate ühendite olemasolu. · Komponentide võime seoste, interaktsioonide loomiseks. · Energiaallikas (päike), mis kindlustab komponentide vahelise koostöö. · Tingimuste teatud stabiilsus, mis kindlustab tekkivate ühendite ja primitiivsete
kus võrreldakse kahte või enamat inimest mingi tunnuse suhtes. Eeliseks on testidest saadavad kergesti analüüsitavad suured andmehulgad. Puudused: Testi normi paika panemine on väga töömahukas. Meelelahutuslikud testid ajavad segadusse. Intervjuu süvendatud küsitlus Eelised küsimusi saab vajadusel muuta, probleemi põhjalikumalt süveneda. Puudused ajamahukas, sõltuvus intervjueerijast. Hüpoteeside kontrollimise meetodid eksperiment Meetod, kus uurija kontrollib kõiki muutujaid peale uuritava(te) inimestega läbi viidavates eksperimentides on see võimatu. Seetõttu võrreldakse eksperimentides kahte gruppi: eksperimentgruppi ja kontrollgruppi. Eksperimendi eelised: Uuritakse ainult ühte muutujat, seega on eksperimendis näidatud muutus kindlasti uuritavast nähtusest põhjustatud. Viiakse tihti läbi kunstlikes tingimustes. Hüpoteeside kontrollimise meetodid eksperiment Eksperimendi puudused on:
Hüpotees vöäljendab tihti seost sõltumatu ja sõltuva muutuja vahelist. Nt inimese haridus (sõltumatu muutuja) on positiivselt seotud tema sissetulekuga (sõltuv muutuja). Andmete kogumine alati ei ole uurijal vaja isiklikult uusi andmeid koguda. Mõnikord saab kasutada ka teiste poolt varem kogutud andmeid (on avalikke andmestikke nagu nt Euroopa sotsiaaluuring, Maailma väärtusteuuring ) . Peamised sotsiaalteaduslikud andmetekogumise meetodid: 1. Küsitlus 2. Vaatlus 3. Eksperiment 4. Dokumentide analüüs Küsitlus ankeetküsitlus (samade küsimuste esitamine suurele hulgale inimestele. Suletud küsimused (vastusevariandid ees). Intervjuu väiksema hulka inimeste põhjalikum küsitlemine, avatud küsimused. *populatsioon e üldkogum need inimesed kelle kohta tahame oma küsitlusega infot saada *valim see inimeste hulk, keda me reaalselt küsitleme *valimi esinduslikkus kui hästi valim populatsiooni esindab
Coactive task – rohkem kui 2 inimest töötavad sama projekti juures individuaalselt Social loafing effect – indiviid panustab grupis vähem kui individuaalselt töötades Eesmärk Uurimisfookus on faktoritel, mis vähendavad motivatsiooni Vähem on uuritud motivatsiooni tõusu kollektiivsetes situatsioonides Uurimisfookus on olnud varasemalt sellel, kuidas rühmadevahelised aspektid mõjutavad indiviidi tulemuslikkust Eksperiment 1 : hüpotees Kui madalamate tulemustega indiviid on koos grupivälise isikuga, siis see isik panustab rohkem ja sooritab ülesande paremini kui indiviid, kes töötab grupisisese isikuga. Eksperiment 1: kirjeldus 63 naisüliõpilast, kellele maksti $10 2 x 2 gruppi conjunctive, coactive Rühmasisene liige, rühmaväline liige Gruppidesse jaotus: täpitesti alusel Anti pluusid- sinised ja punased Eksperiment 1
väljendumine konkreetsel inimesel, *Kromosoomid koosnevad geenidest, mis on pärilikkuse kandjad ning DNA struktuuri osa M=fy N=xy .Psühholoogia-kr keeles psyche-hing logos-teadus, õpetus. Hing=psüühika-inimest ümbritsevate ja inimeses toimuvate protsesside tunnetamine. Psühholoogia uurib inimese käitumist, vaimset meeleolu, kuidas inimese käitumine mõjutab teisi inimesi.. Psühhiaater-tegeleb psüühika patoloogiaga(häire, kõrvalekalle normist) Psühholoogia uurimismeetodid. 1.Eksperiment-tunnetusmeetod, mida iseloomustab uuritava nähtuse aktiivne mõjutamine ja kõrvalnähtuste isoleerimine. Eesmärk-hüpoteeside kinnitamine või ümberlükkamine. Psühholoogiline eksperiment *laboratoorne eksperiment-eesmärk modelleerida psüühilise tegevuse mõnda külge, *loomulik eksperiment-toimub loomulikes tingimustes. Psühholoogia eksperimendi tüüpmudelid * kontrollgrupi meetod(A võrdlus B-ga) 2.Vaatlus- tunnetusmeetod, mille käigus ei mõjutata uuritava nähtuse kulgu
meie poolt uuritavast (uuring on valiidne ning tulemust põhjustab meid huvitanud muutuja st fakt pole artefakt) -> faktid üldistatakse ja tehakse järeldused teooria paikapidavuse või muutmisvajaduse kohta -> uue teooria või teooria arendatud variandi kontrollimiseks püstitatakse uus hüpotees. Uurimismeetodite reliaablusnõue sama meetod peab andma samades või väga lähedastes tingimustes sama või väga lähedase tulemuse ka uuesti rakendatuna. Eksperiment Võimaldab manipulatsioonide abil selgitada põhjus-tagajärg seose. Laboratoorne eksperiment, loomulik eksperiment (uuritav on tavapärases tegevuskeskkonnas) Sõltumatu muutuja ja sõltuv muutuja Müra on sõltumatu muutuja ja selle toimel aste leidvad muutused tähelepanuülesande täitmisel on sõltuvad muutujad Vaatlus süstemaatiline jälgimine eesmärgiga seletada, kirjeldada. Introspektsioon (enese) ja ekstrospektrioon ( teiste) vaatlus.
KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................................... 6 2 SISSEJUHATUS Teema on valitud kuna on tahetud füüsika kohta rohkem teada saada. Füüsika on teadus, mis uurib kõigi mateeria vormide liikumise ja vastastikuste seoste üldisimaid ja põhilisimaid seaduspärasusi. Füüsika on täpisteadus: nii füüsika põhimeetod teoreetiliselt mõtestatud eksperiment kui ka teooria rajaneb matemaatilisel alusel. Antiikajal tähistas sõna füüsika kogu tolleaegset loodusteadust. Antiikteaduse see osa, mis kuulub tänapäeva füüsikasse, piirdub peamiselt staatika ja hüdrostaatika algetega ning mõningate teadmistega optika, elektri ja magnetismi alalt; vanaaja atomistika on tänapäeva füüsikalis-keemilise atomistika eelkäija.(1) Täiesti iseseisvaks teaduseks sai füüsika 16. 17. sajandil. Algul 16.-18. sajandil oli seos
PSÜHHOLOOGIA KONTROLLTÖÖ küsimused I Psühholoogia mõiste- Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese ( ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Teadusliku ja rahvapsühholoogia erinevus- 1)Psüühika ja käitumise üldiste seaduspärasuste väljaselgitamine. 1. 2)Eksperiment kui viis, mille abil kontrollitakse seletuse õigsust. 2. 2)Vastastikune kontrollitavus- teiste uurijate poolt kontrollitud ja proovitud. 3. 2)Teooria vastab ümberlükkamisproovile (pole võimalik ümber lükata). 4. Psühholoogia ajaloost : 5. Aristoteles-(384-322e. Kr.) hing on kõige elava omadus, 3 hinge astet: 6. vegetatiivne hing/toitumisvõime 7. sensitiivne hing/meel, aistmine 8. mõistuslik hing/mõtlemisvõime 9. Hippokrates-460-370eKr) 10
· Puudliku loogika peale mängimine arusaamatuse mängimine, keelamine, möödarääkimine · Puudulike teadmiste peale mängimine valetamine, unustamine · Emotsionaalsete reaktsioonide peale mängimineisikliku hinnangu saavutamine (hirmutamine) Ühiskond vajab sotsioloogiat, sest... Sotsioloogia klassikud on... Kvalitatiivne uurimus algab... Hermeneutika on tekstide tõlgendamise õpetus. Paarivõrdlusmeetod sobib ankeedi puhul. Kvantitatiivne meetod. Eksperiment ehk katse on uurimismeetod, mille käigus kontrollitakse püstitatud hüpoteesi, luues ise vajalikud tingimused muude muutujate kontrolli all hoidmiseks. Eksperthinnangu variante... Kvantitatiivsed meetodid on ankeet ning test Induktiivne uuring on kvalitatiivne uuring. Emiirikast teooriasse ehk üksikult üldisele. Ankeedi tugevad küljed: · Uurija ja inimene ei sõltu üksteisest · Ametlik, formaalne · Vahendatud · Kontrollitav ja mõõdetav tulemus
Veel andis ta mõlemale grupile teistsuguseid omadussõnu ja palus valida välja sõnu, mis käivad selle isiku kohta, keda kirjeldati. Eksperimendi esimesele grupile anti sõnad, mis algasid positiivsete omadussõnadega ja nad otsisid teisest sõnade loetelust ka rohkem positiivseid omadussõnu. Teine grupp, kes said omadussõnad, mille loetelu algas negatiivsete omadussõnadega, valisid teisest loetelust välja rohkem negatiivseid omadussõnu (Hayes, 2002, 69). Kõige tuntum Aschi eksperiment on vastavuse eksperiment. Tema peamine järeldus oli, et grupi mõju võib muuta inimese arvamust, kuigi on olemas ilmsed faktid. Asch tahtis uurida läbi eksperimendi: 1. Millisel määral ühiskonna mõju muudab inimeste arvamust? 2. Milline mõju on rühmal inimese seisukohale kõige olulisem suurus, kas enamus või üksmeel? Eksperiment viidi läbi 123 meessoost katseisikuga. Iga osalejad pandi 5-7 gruppi ,,teesklejaga", kes teadsid eksperimendi tegelikku eesmärki
Vaatamata tõenäosuslikkusele ei kao ka kvantmehaanika seadustest põhjuslikkus. See avaldub teisiti. Heisenbergi määramatuse printsiibi järgi ei saa põhimõtteliselt olevikku täpselt teada. Sama täpselt saame ka ennustada tulevikku. Kuid see, et kindla tõenäosusega toimuvad sündmused põhjustavad teatava tõenäosusega toimuvaid sündmusi (tagajärgi), on igati jõus ka mikromaailmas toimuvate ja kvantmehaanika abil kirjeldavate nähtuste kohta. Füüsika uurimismeetodid. Eksperiment. Mudel. Teooria. Füüsikas on oluline roll kogemusel e sellel, mida me näeme, puudutame, kuuleme= vaatlus. Vaatlustulemuste üldistamisel saame teadmisi nähtuste olemuse kohta. Vaatlus pole lihtsalt nähtuse vaatamine.Me püüame nähtust mõista, esitame küsimusi selle kohta või püstitame hüpoteesi ning siis vaatluse teel kontrollime tulemusi. Näide: Vaatleme kehade liikumist. Küsimus- kas kehade liikumine on pidev protsess, ja kas sellel on alati algus ja lõpp
Hindamisskaalad Hindamisskaala võib olla näiteks numbriline, graafiline, sõnaline või kirjeldav. Skaala on tavaliselt 37 astmeline. Vaatluse etapid Vaatluse ettevalmistamine Soovitatavad etapid: vaatlemine nähtu ülesmärkimine või muul viisil talletamine info kokkuvõtmine piirangute teadvustamine tulemuste analüüsimine vaatluse kontekstis, vajadusel lisainformatsiooni hankimine vajadusel tulemuste paikapidavuse kinnitamine teiste meetoditega Eksperiment Eksperiment Eksperiment ehk katse on uurimismeetod, mille käigus kontrollitakse püstitatud hüpoteesi, luues ise vajalikud tingimused muude muutujate kontrolli all hoidmiseks Kontrollitakse, kuidas sõltuv muutuja muutub vastavalt sõltumatule muutujale Loodusteaduslikule uurimistööle on omane eksperimentaalne ehk katseline uute teadmiste hankimine. Eksperiment
1.5 Kuidas tehakse 1. Hüpoteesi püstitamine PA lk 19 psühholoogilist teadusuuringut? Väide/teooria, mida saab tulemuste kirjelda etappide kaupa. põhjal kas kinnitada või ümber lükata. 2. Olenevalt hüpoteesist uurimuse läbiviimiseks sobiva/vajaliku meetodi valimine. Nt. Eksperiment, vaatlus, test või vestlus. 3. Faktide kogumine. 4. Faktide kontrollimine (faktide usaldusväärsus ja asjakohasus). 5. Püstitatud hüpoteesiga seoses järelduste tegemine, lähtuvalt faktidest (teooria kinnitamine või
Uuringu korraldus: Riskilõikeline/läbilõikeline Samal ajahetkel.. UURIMISPROTSESS Valim representatiivne (esinduslik) Pilooturing (eeluuring) Uurimuse usaldusväärsus Väine valiidus (kehtivus ulatus) Instrumendi usaldusväärsus: valiidsus, reliaablus, täpsus UURIMISMEETODI Vaatlus Loomulik vaatlus Varjatud vaatlus Osalev vaatlus Enesevaatlus (introspektsioon) Tegevuspaiga/keskkonna vaatlus Vaatluse tugevad ja nõrgad küljed Eksperiment Muutujad Sõltuvad muutujad Sõltumatud muutujad Laboratoorne eksperiment Välieksperimentt Eksperimendi tugevad ja nõrgad lüljed INTERVJUU Struktureeritud intervjuu Struktureerimata intervjuu Intervjuu tugevad ja närgad küljed. Kirjalik küsitlus Standardiseeritud ja standardiseerimata küsimustikud Avatud ja kinnised küsimused Küsimuste sõnastus terminid, lühidus, selgus
küsimused I 1. Psühholoogia mõiste 2. Teadusliku ja rahvapsühholoogia erinevus 3. Psühholoogia ajaloost : Aristoteles, Hippokrates, Galenos, Descartes, Kant, Hamilton, Weber, Fechner, Wundt, Kraepelin, Galton 4. Mis aastat ja millist sündmust seostatakse teadusliku psühholoogia algusega? 5. Nimeta mõningaid psühholoogia harusid. 6. Olulisemaid psühholoogia uurimismeetodeid (vaatlus; eksperiment-loomulik ja laboratoorne; juhtumi analüüs;intervjuu; longitudinaalne uuring; psühholoogilised testid) 7. Olulisemad teooriad psühholoogias (biheivorism; humanistlik; psühhoanalüütiline; kognitiivne, neurobioloogiline lähenemine) 8. Mida kujutab endast eklektiline lähenemine psüühiliste ilmingute seletamisel? 9. Närvisüsteemi evolutsioonist. 10. Refleks ja instinkt. 11
erinevad Kaudsed konkurendid Ei ole konkurendid Juuksuri salongid Meeste juuksurid ja Tallinnas ja juuksuri naiste juuksurid salongid Tartus. 4 Kasutatud allikad: 1. E-pood, [www.salonplus.ee] (kuupäev) 2. Tooted, [www.heaolusalong.eu] (kuupäev) 3. Läbi viidud eksperiment (ajaperioodil september, oktooober, november AASTA) 4. Kuldne Juus, [www.google.ee] (kuupäev) 5 KONKURENTSIANALÜÜSI HINDAMISKRITEERIUMID Hindamis- 1 punkt 2 punkti 3 punkti 4 punkti kriteerium
Tühi 1 2 3 4 5 täis UURIMISMEETOD • Meetod - andmekogumise ja järeldamise protseduurid. Standardvõtted. • Meetodivaliku põhimõtted: – Minimaalsus – Korratavus – Vastavus eesmärgile ja hüpoteesile UURINGUTE LIIGID • Teoreetiline uuring vs empiiriline uuring. Teooria ja empiiria. • Teoreetiline uuring: referaat, teoreetiline analüüs, mõtteline eksperiment • Empiiriline uuring: sisaldab uue andmestiku kogumist TEOREETILINE UURING • Uuringu aine: olemasolevad teooriad, lähenemised, mudelid, järeldused • Ei sisalda uue empiirilise materjali kogumist • Näited teoreetilisel uuringul põhinevatest üliõpilastöödest: haridusinnovatsiooni teoreetiliste käsitluste võrdlev analüüs, organisatsioonikultuuri konstrukti kriitika, emotsionaalse intelligentsuse mõiste ajalooline areng
arendas edasi. Uuris enesetappude teemat. Sotsiaalne sidusus- kui on palju suhteid, tuttavaid, siis on rikkam ja parem. Kvantitatiivsed uurimismeetodid Kvalitatiivsed uurimismeetodid Ankeet Intervjuu Test Vaatlus Numbrid Eksperiment ~ 5- 7% Sisuanalüüs Makro- tõeliselt Kultuuritoodete ülevaatlikud, analüüs esinduslikud, suured Etnograafiline numbrid, palju objekte. uuring Erinevad etapid: Mittenumbric - koostamine Sõnades
Toe Tagi viimane album kannab nime "Kõik on formuleerimise küsimus", see ilmus 1. mail, 2009. ALBUMID Kõik on formuleerimise küsimus MFM Records, 2009 1. Keera kõvemaks 2. A.N.T.S 3. Anatoomia (kaasa teeb Ülli) 4. Geenimutatsioon ja mõnuained 5. Kolmas Eesti 6. Asfaldiorjad (kaasa teeb Lauri Tõnspoeg) 7. Kõik teavad sinust kõike 8. Pangaea (kaasa teeb Bonne) 9. Spektrum 10. Kõik on formuleerimise küsimus 11. Kopli - Ülemiste - Kopli (kaasa teeb Tarvo Valm) 12. Eksperiment 13. Kilekott (kaasa teeb Evestus) 14. Burkina Faso 15. Iga päev 16. Tallinnast ära 17. Palju õnne, inimesed! Legendaarne MFM Records, 2004 1. TT Tomahook 2. Deja Vu 3. Parim parimast 4. Legendaarne 5. Hulla ja vallatle (koos Kozyga) 6. Pankrot 7. Hundinahas lambad (koos Põhjamaade hirmuga) 8. Sitt, sülg, higi ja pisarad 9. Kamoon, noh! 10. Nii hea on olla noor 11. Haige apostel 12. Las ma vaatan Sind veidi 13. Harilikud pliiatsid 14. Põleta! (koos Questiga) 15
Kirjeldav ja järeldav statistika Seotus (nt korrelatsioon, kaks muutujat omavahel seotud)või põhjuslikkuse(ühe muutuja muutmine mõjustab teist muutujat) Vaatlus meetod Enese vs teiste strukteerimata pool-stuktrureeritud struktrureeritud Loomulik vs labor Osalus vs mitteosalus Mida mõõta: intervall, kestvus, intensiivsus nt. 5-palli skaalal Eksperiment Põhjus-tagajärg seos Laboratoorne või loomulik eksperiment Nende vahel võrdelmine Kontrollgrupp Eksperimantaalgrupp (grupid) Muutujad: Sõltuv (nt aeg; pole eksperimantaatori kontroli all) Sõltumatu (nt kohvi tarbimine või mitte tarbimine; on eksperimantaatori kontrolli all) Uurimismeetodid: Intervjuu: Struktureeritud (ette valmistatud küsimused)
, , , . -, , . , : « , 25 !». , . . , , , , . XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXxX 6 fakte hallitust mold on üks kõige iidne elavatest liikidest maal. ta näitas üles 200 miljonit aastat tagasi, ja õppis ellu tingimused: radiatsiooni, arktika jää ja avatud ruumi. ta päästab elusid ja võimeline tapma. tark hallitust mäletad vana eksperiment, kus rott on leida õige tee labürindis, et too söök. nii, see on see, mida teada jaapani teadlane toshuki nakagaki, hallitus, kantseldanud see ülesanne, mitte hullem. 2000 aastal, ta hoidis eksperiment, asetades drenaazisüsteemide labürindi plesnevoy seene "physarum polycephalum", ja väljalaskeava tükk suhkrut. mold kohe panna "kuludjne" on pool suhkru, vaidlused grib täitsin kõik ruumi labürindis, razdvaivayas igal tänavanurgal
Looduse vastand on tehiskeskkond ja kultuur (muusika, kunst, arhitektuur, jne) KÕIK KOOSNEB AINEST JA VÄLJAST!Loodus on struktueeritud erinevad ained erinevate looduste alade uurimiseks (keemia, geograafia, füüsika, bioloogia)LOODUSTEADUSED- annavad nähtustele teaduslikke kirjeldusi ja seletusi ning ennustavad pädevalt uusi loodusnähtusi.Loodusteadlik meetod= vaatlus (andmete kogumine)->hüpotees (oletus, kuidas ai võiks olla)->eksperiment (või sihipärane vaatlus)->andmetöötlus- >järeldus hüpoteesi kehtivuse või mittekehtivuse kohta.Objekt(füüsika keeles)- nähtus. Mudel-vähendatud kujul, ei arvesta kõiki olulisi fakte. Füüsika=täppisteadus, miks? Füüsika on rajatud matemaatikale ehk kasutatakse kindlat meetodi, et lahendada probleeme.Tervliklik maailmapilt- Olulise eristamine ebaolulisest, teadusliku eristamine ebateaduslikust. KUJUTLUSED JA FÜÜSIKA-füüsika on sõltumatu e. Subjektiivne
andmete hankimine internetist dokumentaalvaatlus küsimustiku täitmine veebis ankeetvaatlus ülevaade ettevõtte telefoniarvetest dokumentaalvaatlus Esita 4. Andmete kogumise meetodid on vaatlus ja eksperiment Esita 5. Jäme mõõtmisviga, mis enamasti on põhjustatud inimlikust eksimusest, on Vali üks vastus. a. juhuslik viga b. erind c. ekse Esita 6.Inimese vanus täisaastates on a. pidev intervallskaala b. järjestusskaala c. diskreetne intervallskaala Esita 7. Kogumi maht on a. kogumi elementide arv b. kogumi kõige suurema elemendi ja kõige väiksema elemendi vahe c
(linnulaul) jne.; - Dokumentaalvaatlus, kui vaatlusandmete kaudse allikana kasutatakse mitmesuguseid dokumente (aruanded, lindistatud intervjuud, ülesse võetud vaatlus e. videovaatlus mingi aja või tegevuse sooritamise jooksul, raamatupidamisregistrid jms.) Siia võiks liigitada ka vanade arhiveeritud videosalvestiste läbivaatamised; - Küsitlused , mis jagunevad omakorda mitmeks alaliigiks : suuline küsitlus, iseregistreerumine ja korrespondentsvaatlus. EKSPERIMENT. Eksperiment on uurimismeetod, mille käigus kontrollitakse püstitatud hüpoteesi, luues ise vajalikud tingimused muude muutujate kontrolli all hoidmiseks. Eksperimendi käigus kontrollitakse, kuidas sõltuv muutuja muutub vastavalt sellele, kuidas manipuleeritakse sõltumatu muutujaga (näiteks herilaste toitumise sõltuv muutuja uurimiseks asetatakse tassile tilk suhkruvett sõltumatu muutuja . Kontrollimiseks kasutatakse samasuguseid tasse ilma suhkruta).
hoiakuid, eelistusi. Empiiriline andmestik hõlmab erandeid ja detaile. Uuringu läbiviimisel kasutatakse meetodeid, mis võimaldavad pikemaid isikupäraseid kirjeldusi (nt vestlus, vaatlus) 3 Uurimisstrateegiad Vaatame nüd erinevaid uurimisstrateegiaid ning toome välja nende plussid ja miinused. Käsitletavad uurimisstrateegiad on järgmised: · Juhtumianalüüs (Case Study) · Võrdlev analüüs (Comparative Research Method) · Eksperiment (Experiment) · Teoreetiline uurimus (Theoretical Research Method) · Meta analüüs (Meta-analysis) · Ajalooline uurimus (Historical Research Method) · Tuleviku uuringud (Future Research) · Hindav uuring (Evaluation Research) · Tegevusuuring (Action Research) · Rakendust loov uuring ehk arendusuuring (Design Research) 3.1 Juhtumianalüüs Juhtumianalüüs on oma sisult reaalse situatsiooni laiaulatuslik empiiriline uurimine,
Teadus – minimaalne probleem, mis koosneb võimalikult lõplikust faktide hulgast, vajades minimaalset mõttepingutust. Teadus otsib vastuseid, mis põhinevad faktidele. 8) Iseloomusta teadusliku meetodi elemente VAATLUS (kogutakse tähelepanekuid; mida rohkem tead, seda rohkem märkad)→ KÜSIMUSED (vaatluse tagajärjel tekivad küsimused tähelepanekute kohta) → HÜPOTEES (küsimus loob eelduse võimalikuks selgituseks; vaatlusel tekkinud oletuslik vastus tähelepaneku seletamiseks) → EKSPERIMENT (kontrollitakse hüpoteesi paikapidavust ja saadakse andmed)→ ANALÜÜS (analüüsitakse saadud andmeid neid kombineerides, sorteerides ja võrreldes; hüpoteesi ümberlükkamise või mitte ümberlükatavuse tuvastamine)→ JÄRELDUSED (kas hüpotees jääb alles või see lükati ümber; tekivad lugeja peas esitletud andmete analüüsi nähes). KORRATAVUS (sama tegevuskäiku on võimalik korrata; tõde muutub üle kontrollides tõesemaks, dogma muutub üle kontrollides nõrgemaks)
31.08 W. Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia labori 1879.aastal Leipzigi ülikoolis S. Freud (psühhoanalüüs) Neofreudistid: Adler(individuaalpsühholoogia), Fromm (psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekord), Erikson(psühhosotsiaalne areng), Jung(analüütiline psühholoogia) Biheiviorism: Watson (sisend-must kast-väljund), Skinner (radikaalne biheiviorism, operantne tingimine), väikese Alberti eksperiment rotiga Humanistid: Rogers (empaatia ja valikute olulisus), Maslow (theory of human motivatsion, vajaduste hierarhia) Kognitiivne psühholoogia: termin kognitiivne pärineb U. Neisserilt Pavlov kindel tingimine - tingitud ja tingimata stiimul - katse koera ja vilega 07.09 Cage- ajalukku kirjutatud tänu oma äärmiselt ebatõenaolisele surmast pääsemisele raske õnnetuse tagajärjelt. Gall- frenoloogia alusepanija Stroopi efekt
de kasutamine väidete ja seisukohtade seisukohtade põhjendamiseks enam kui 4 seisukohtade põhjendamiseks kuni 4 seisukohtade põhjendamiseks enam kui ja viitamine põhjendamiseks kuni 4 teemakohast teisest allikat või on läbi viidud teemakohast teisest allikat ja on läbi 4 teemakohast teisest allikat ja on läbi teemakohast teisest allikat. eksperiment*, mille tulemusi on esitletud viidud eksperiment*, mille tulemusi on viidud eksperiment*, mille tulemusi on korrektselt ja põhjalikult (st. kajastuvad ka esitletud korrektselt ja põhjalikult (st. esitletud korrektselt ja põhjalikult (st. Maksimaalselt 4 toodete võrdluses). kajastuvad ka toodete võrdluses). kajastuvad ka toodete võrdluses). punkti
saj. esimese poole psühholoogia suund, mis põhjendab inimeste ja loomade käitumist välismaailmast saadavate ärritustega, käitumispsühholoogia. Biopsühholoogia- seletab käitumist kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust. Dilemma- vajadus valida kahe enam-vähem võrdsena näiva võimaluse vahel Eetikakoodeks nõuab, et patsientidele/klientidele ja katseisikutele oleks tagatud neisse puutuva info salastatus( vabatahtlik)katsed ei tohi inimesi kahjustada Eksperiment- teaduslik katse. Eksperimentaalpsühholoogia uurib maailma aistmist, tajumist, õppimist ja sellest mõtlemist Frenoloogia - õpetus, mis püüab inimese vaimseid võimeid ja iseloomu kindlaks määrata kolju osade kuju järgi. Hariduspsühholoogia- käsitleb õppeprotsessi mõju õpilastele, intelligentsuse mõistmist ja arendamist, paremate õppimistehnikate loomist ning õpilase ja õpetaja suhete mõistmist. Humanistlik psühholoogia- loojad toonitasid eelkõige inimkogemuse
Ta laostab end tööl nii füüsiliselt kui vaimselt. Inimese liigiolemuse võõrandumine. Inimene hakkab vaatlema end iseenda loodud maailmas. Jaatab end, kui liigiolendit. Võtab inimeselt tema liigielu. Sellega kaasneb ka inimeste üksteisest võõrandumine. Kõige tähtsam ja kõige aluseks on töö võõrandumine. Tööprotsess toimub alati teatud omandi – ja võimusuhete raames. 7. Marx ja Vene eksperiment. Marx ja Engels prognoosisid sots.revolutsiooni. Eelduseks pidi olema majanduslikult ja sotsiaalselt arenenud riik. Marxi teooriast lähtuvalt ei saanud seega Venemaal revolutsiooni toimuda. Lenin võttis Marxi mõtetest kinni ja ütles, et Venemaa saab SRi alguspunktiks ja seejärel levib sealt revolutsioon (kasvõi vägivaldselt) edasi lääneriikidesse, mis oma arenenud majandusega aitavad jalule ka Venemaa
Mis on naiste/meeste jaoks atraktiivne · Gestaltpsühholoogia tajumine tervikuna · biheiviorism me ei saa uurida miskit, millele meil pole ligipääsu. Peame tegelema aind nähtavate sündmuste ja käitumistega. Inimese reaktsioonid. · Psühhoanalüüs Sigmund Freud `Kõige huvitavam on see, mida me ei näe' Alateadvus, vaimsed häired tulenevad konfliktidest. 2. Uurimismeetodid ja nende erinevused; milline näitab põhjus-tagajärg seost? · Eksperiment teadlane kontrollib kõiki faktoreid ja tingimusi ja sihilikult manipuleerib ühte olukorra aspekti (sõltumatut muutujat) ja jälgib tulemusi. · Korrelatsiooni uuringud selgitab välja seoseid muutujate vahel, aga ei saa väita põhjuslikkust. · Küsitlus uuritakse inimeste arvamusi, hoiakuid, eelistusi. Info kogumine. · Vaatlusuuringud loomulikus keskkonnas uuritakse, kuidas inimene/loom käitub talle loomulikus keskkonnas.
Inimesed on juhitud enda isiksuseomaduste poolt. Suure viisiku teooria. 7. Sotsiokultuuriline suund. Keskendutakse inimeste omavahelistele mõjudele. Põhja-Ameerika ja Euroopa kultuuride kallakuga. TEADUSLIK MEETOD – ideede objektiivne testimine (kogemuslik uurimine) 1.samm – kontrollitav hüpotees 2.samm – hüpoteesi testimine 3.samm – andmete kogumine 4.samm – andmete analüüs 5.samm – tulemuste publitseerimine Uurimismeetodid 1. Eksperiment: katserühm vs kontrollrühm. Katserühma peal testitakse hüpoteesi ning kontrollrühmas kasutatakse platseebot, et kinnitada hüpoteesi. Eksperiment selgitab välja põhjuslikke seoseid (correlations). 2. Korrelatsiooni uuringud: selgitab välja seoseid muutujate vahel. Positiivne korrelatsioon – tunnused muutuvad samas suunas. Negatiivne korrelatsioon – tunnused muutuvad eri suundadesse. Meetodid – testid, küsimustikud, intervjuud jne. 3
Keemia mõisted Keemia- teadus mis käsitleb ainete koostist, ehitust, omadusi ja muundumist. Keemiliste elementide perjoodilisussüsteem- keemiliste elementide liigitus, kus elemnedid on järjestatud tuuma laengu kasvu suunas ja rühmitatud omaduste järgi. Rühmad: vertikaalsed read Perjood: horisontaalne rida Keemiline eksperiment- katse teaduslikel eesmärkidel tehtud. Keemiline element- ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik. Keemiline sümbol- keemilise elemnedi lühitähis. Keemiline valem- elementide sümbolitest ja indeksitest koosnev aine tähis, väljendab aine koostist. Keemiline reaksioon- muundumine teiseks aineks, mille käigus lõhutakse vanad sidemed ja moodustatakse uued. Reaksiooni võrrand- keemilse väljendus valemi kujul.
10. õiglus alluvatega suhtlemisel – juhid kohtlevad kõiki õiglaselt; 11. personali stabiilsus – tuleb vältida tööjõu voolavust, anda aega kohaneda; 12. initsiatiiv - alluvad võivad algatust näidata.; 13. meeskonnatöö vaim, kooskõlastus - koostöö ja meeskonnatöö soodustamine 2) Kirjelda Elton Mayo eksperimente valgustuse, konveieritööliste ning intervjuudega. Milliseid järeldusi tehti nendest eksperimentidest? Eksperiment valgustusega: Vanad lambid asendati uutega ja seejärel pandi vanad lambid tagasi. Sellest hoolimata tootlikus tõusis. Järeldus: Töötajad nägid, et sooviti midagi parandada/ära teha ning seetõttu suurenes ka nende motiveeritus tööle. Eksperiment konveieritöölistega: Konveieri taha pandi sõbrad. Tehti kovipause ja uuriti millal on neid hea teha. Tulemusena tõusis tootlikus, sest töötajad said omavahel hästi läbi.
Tsernobõli tuumaelektrijaama õnnetuse kirjeldus ja järelmõjud Kristel Hunt 12.A Õnnetuse kirjeldus 26. aprillil 1986 kell 1:23:40 öösel 4. reaktori võimsus kasvas Tekkis soojakolle Aururõhk purustas osaliselt reaktori Plahvatused purustasid osaliselt energiaploki hoone Saatuslik eksperiment 4. reaktori plaaniline hooldus Katse edasi lükkamine Õhtuse vahetuse meeskonnal vähe kogemusi Operaatorite puudulik väljaõpe ja juhtimisvead Reaktori võimsuse kahanemine Ebastabiilset olekut juhtpaneelilt ei märgatud Kahanes veepumpade tootlikkus Suurenes reaktori tuumas auru teke Tagajärjed Radioaktiivse aine hulk ületas 400 korda Hiroshima pommitamisel tekkinut 31 500 km2 elamiskõlbmatut maad 19 aastat hiljem oli iga kaheksas ,,likvidaator" juba surnud.