kasu. Mitmete aineringete tasanditel etendavad linnud peaaegu kõikides meie ökosüsteemides olulist osa. Linnud on olulised ka bioindikaatoritena, et jälgida ja hinnata meid ümbritseva keskkonna seisundit. Eesti linnustik on pidevas muutumises. Mitmete liikide arvukus langeb, osa liike kaob. See on seotud eelkõige sobivate pesitsus- ja toitumispaikade vähenemisega tänu inimtegevusele. Kalad – umbes 30 liiki elab meres, 35 liiki nii siseveekogudes kui rannikumeres, 10 liiki siseveekogudes. Angerjas ja lõhe on siirdekalad. Meres on olulisemad kalad räim, tursk, kilu ja lest, Peipsi järves tint, rääbis, siig. Eesti jääb piirkonda, mida iseloomustab lõheliste suur hulk. Nendest iseloomulikumad on rääbis, lõhi, peipsi tint ja haug. Säga on suhteliselt soojalembene liik, kes juba meist põhja pool, Soomes, üldiselt ei esine. Eestis on mitmeid rabajärvi, kus kalastik on esindatud vaid üheainsa liigiga, milleks on ahven. Paljude
Mitmete aineringete tasanditel etendavad linnud peaaegu kõikides meie ökosüsteemides olulist osa. Linnud on olulised ka bioindikaatoritena, et jälgida ja hinnata meid ümbritseva keskkonna seisundit. Eesti linnustik on pidevas muutumises. Mitmete liikide arvukus langeb, osa liike kaob. See on seotud eelkõige sobivate pesitsus ja toitumispaikade vähenemisega tänu inimtegevusele. Kalad Umbes 30 liiki kalu elab meres, 35 liiki nii siseveekogudes kui ka rannikumeres, 10 liiki siseveekogudes. Meres on olulisemad kalad räim, tursk, kilu ja lest, Peipsi järves tint, rääbis, siig. Eesti jääb piirkonda, mida iseloomustab lõheliste suur hulk. Nendest iseloomulikumad on rääbis, lõhi, peipsi tint ja haug. Säga on suhteliselt soojalembene liik, kes juba meist põhja pool, Soomes, üldiselt ei esine. Eestis on mitmeid rabajärvi, kus kalastik on esindatud vaid üheainsa liigiga, milleks on ahven.
Sisemeri on mbritsetud maismaaga; ookeani vi naabermerega hendavad seda ksnes kitsad vinad. remeri ? remeri on vaid osaliselt maismaaga piiratud; ookeanist vi naabermerest eraldavad seda poolsaared, saarteahelikud ja nende vahel olevad veealused krgendikud. Saartevaheline meri ? Ookeani osa, mida mbritsevad saarestikud. Veeringe. Vett on maakeral kuni 1,4 kuupkilomeetrit. Selle moodustavad: maailmameri, siseveed ja veeaur. On olemas vedel, tahke ja gaasiline veeolek. Ookeanides, meredes, siseveekogudes jne on vesi vedelas olekus. Suurtel geograafilistel laiustel ja krgmestikes muutub vesi tahkeks - lumeks ja jks. Pikesekiirguse toimel vesi aurub ja tuseb auruna atmosfri. Sama vesi, mis voolas rgsetes jgedes miljoneid aastaid tagasi, vib praegu peituda Antarktise jkilbis, liikuda maailmavere hoovuses vi voolata kraanist. Vike veeringe - ooken-atmosfr-ookean Suur veeringe - ooken-atmosfr-maismaa-ookean 97% on soolane vesi, mida inimene ei saa juua. 3% on magedat vett.
edu.ee/loomad/algus.htm · http://www.iucnredlist.org/ Selgrootud · Üle 12 000 liigi, neist u. 10 000 kuuluvad putukate hulka Põderpõrnikas Putukad karukuklane vapsik kuningkiil sõõrsilmik Kirjukaan (apteegikaan) Teod, karbid ja vähid salu-vööttigu ebapärlikarp viinamäetigu jõevähk Kalad · Eestis leidub 75 liiki kalu 30 liiki elab ainult meres 10 liiki elab ainult siseveekogudes Ülejäänud on siirdekalad Kalad lõhe Atlandi tuur säga harjus Kahepaiksed · Eestis leidub 11 liiki kahepaikseid 2 liiki sabakonni 9 liiki päriskonni Kahepaiksed harivesilik juttselg-kärnkonn rohekärnkonn mudakonn Roomajad · Eestis leidub 5 liiki roomajaid 2 liiki madusid 3 liiki sisalikke Roomajad kivisisalik rästik
rabahanesid (üle 100 tuhande). Ka värvulisi rändab meie aladelt hulgaliselt läbi, kuid nende rännet on raskem märgata. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kalad umbes 30 liiki elab meres, 35 liiki nii siseveekogudes kui rannikumeres, 10 liiki siseveekogudes. Angerjas ja lõhe on siirdekalad. Meres on olulisemad kalad räim, tursk , kilu ja lest, Peipsi järves tint, rääbis, siig. Eesti jääb piirkonda, mida iseloomustab lõheliste suur hulk. Nendest iseloomulikumad on rääbis, lõhi, peipsi tint ja haug. Säga on suhteliselt soojalembene liik , kes juba meist põhja pool, Soomes, üldiselt ei esine. Eestis on mitmeid rabajärvi, kus kalastik on esindatud vaid üheainsa liigiga, milleks on ahven
enamasti alla 10 meetri. · Kokku on Eestis ligikaudu 1200 järve, neist üle 1 km2 pindalaga on vaid 42 järve. · Suurimad on Peipsi ja Võrtsjärv. Peipsi järv on koos Pihkva järvega Euroopas suuruselt neljas. * Sügavaim on Rõuge Suurjärv (38 m) * Järvede paigutus on väga ebaühtlane, suuremad Järvedepiirkonnad asuvad Kagu- ja Lõuna-Eestis. Lääne- ja Kesk-Eestis on seevastu suuri maa-alasid, kus pole ühtegi järve. * Sukeldumas käiakse Eestis siseveekogudes ainult väga üksikutes, kuna valdav enamus on liiga madalad või omavad vähest vee läbipaistvust. Seisundi muutused Eesti järvedes Korduvuuringud ligi sajal väikejärvel näitavad, et veekogude seisundis on viimase paarikümne aasta jooksul toimunud suured muudatused. Järsult on tõusnud toitainete sisalduse nivoo järvede vees. Ärevaks teeb fosfaatide esinemine paljude väikejärvede vees aastaringselt, mis kõneleb tasakaaluprotsesside rikutusest.
tere How are you going? kuidas läheb? Cheers aitäh Ta tänan Arvo pärastlõuna Uni ülikool Dunnie tualett Maccas - Mcdonald's Sunnies - päikeseprillid LIIKLUS Vasakpoolne liiklus Ühistranspordi vahendid: lennuk, rong ja buss Laevad ja paadid, aga mitte eriti siseveekogudes Hääletamine (aga pole soovituslik) OHUD Maod ja mürkämblikud Haid Uppumine Veealused hoovused Päikesepiste Keskmiselt 400 turisti aastas sureb TÄHTSAMAD PÜHAD Jõulud Uus aasta Austraalia päev 26. jaanuaril Anzac Day 25. aprillil Suur reede Kuninganna sünnipäev 9. juunil Labour day oktoobri 1. esmaspäeval JÕULUD Päkapikke ei käi Advente pole Käivad mere ääres päevitamas (neil suvi ju) Kingitused 25.12 hommikul
teenistus kõigile rannakalanduses hõivatud isikutele. Sellises seisundis on liialt suur püüdjate hulk rannakalanduse arengut piiravaks teguriks. Ülepüüdmine vähendab ka merekeskkonna stabiilsust, vähendab ookeanite võimet hakkama saada saastega ja toime tulla kliimamuutustest tingitud keskkonnamõjudega. Viimsate aastate intensiivistunud kalapüük on oluliselt mõjutanud kalavarusid. Nii on ohustatud kalaliikideks saamas koha, ahven, suur on vimma väljapüük. Siseveekogudes on märgata haugi vähenemist. Samuti kalavarude nappuses ei saa süüdistada reostust, sest see on meie vetes tegelikult vähenenud. Üks põhjustest, miks kalavarud ikkagi kahanevad, on soodsate tuulte puudumine. Kui tuuled läänest ei puhu, siis ei tule Taani väinadest soolast vett juurde ning mere soolsus jääb väga madalaks. Vähemsoolase merevee pärast kannatavad eelkõige tursk ja räim. Loodud arengukavad panevad paika edasise suuna ning nende arendamise kaudu on
Tema rakkud moodustavad pikki niite. Kasvukoht ja toitumine: Keermikvetikas elab tavaliselt magedaveelistes veekogudes: järvedes ja tiikides. Ta hõljub vabalt veekihis ringi. Keermikvetikat mikroskoobis vaadates on näha rohelisi linte kloroplaste. Ta rakkudes on spiraalselt keerdunud kloroplastid. Nende kaudu toimubki fotosüntees. Levik: Keermikvetikas on sage kõikjal maailmas, sage ka Eestis. Keermikvetikat mõjutavad tegurid: Keermikvetikas kasvab siseveekogudes. Kuna ta ei kinnitu kuskile, vaid hõljub lahtiselt vees, siis ei saa ta elada suure lainetusega kohas. Ta on ka toiduks paljudele kaladele. Olmejäätmete sattumisel vette hakkavad vetikad vohama. See põhjustab hapniku rohket kasutamist ja teised vee-eluakd võivad hapniku nälga jääda. Keermikvetika kasutamine: Keermikvetikat saab kasutada bioindikaatorina õhurõhu määramisel ja ilma ennustamisel
TIITELLEHT (näidis) Tallinna Laagna Gümnaasium Kalad Eesti veekogudes Referaat Eve Põld 7a klass .Juhendaja õpetaja Tiiu Salu Tallinn 2002 SISUKORD (näidis) · 1. Kalade mitmekesisus 4 · 1.1 Välimuse ja suuruse järgi 5 · 1.2 Elupaiga ja toitumise järgi 6 · 1.3 Toese järgi 7 · 2. Kalad Eesti siseveekogudes 9 · 3. Läänemere kalad 11 · Kokkuvõte 13 · Kasutatud kirjandus 14 · Lisad 15 · Lisa 1. Mageveekalad 16 REFERAADI PÕHIOSA SISSEJUHATUS tutvustab lühidalt teemat TÖÖ PÕHITEKST käsitleb valitud teemat Liigenda tekst parem ülevaade! - peatükid - alapeatükid (vt. SISUKORD)
Kalakaubanduse põhisuunad on: Rannikupüük – kala püüdmiseks kasutatakse algelisi vahendeid ja püük toimub vaid rannikulähedastel aladel. Kala töötlemine toimub seal samas rannakülades ja müük toimub samuti kohalikul turul Ookeanipüük – kasutatakse suuri kalapüügilaevu, mis on varustatud kaasaegse tehnikaga. Need laevad võivad merel olla nädalaid. Kala töödeldakse laeval ja müüakse sadamates. Kalakasvatus – kasvatatakse kala siseveekogudes või rannikuvetes. Rannikuvetes kasvatatakse enamasti väärtuslikumat kala ekspordiks ning Aasia riikides on levinud talupidajate lisa sissetulekuna. 3. Millised on maailmamere keskkonnaprobleemid? (3p) a) Veereostus- visatakse prügi vette, naftalekked b) Kalade ülepüük- kalu jääb vähemaks ja paljud liigid surevad c) Kliima soojenemine- vesi jääb paljudele kalaliikidele liiga hapnikuvaeseks. d) Kliima soojenemine – üleujutused 4
Suurimad ahvenad on kirjanduse andmetel isegi 51-55 cm pikad. Kehamass täiskasvanutel kaladel on enamasti 20 -180 grammi. Raskeima Eestis tabatud ahvena mass on olnud 2,8 kg (Peipsi järvest, aastal 1964). Ahven on väga laia levikuga. Elab peaaegu kõikjal Euroopas, leviala hõlmab ka Aasia põhjapoolsemaid piirkondi. Liik paikneb väga erineva iseloomuga veekogudes: vooluvetes (kui on piisavalt sügav), järvedes, läbivoolavates tiikides ja riimvetes. Eestis levib siseveekogudes, vooluvetes, lahtedes ja väinades (peamiselt Väinameres) eelistab kõva põhjaga, selge veega veekogusid. Isased roo- ehk kaldaahvenad saavad meil suguküpseks 3-4, emased 4-5 aastaselt, maksimaalne vanus on neil 5-6 aastat. Järveahven saab suguküpseks aasta võrra hiljem ja saavutab vanuse 10-12 aastat. Ahvena maksimaalseks elueaks märgitakse 18 aastat. Kudemisperiood algab varakult, mil vee soojus on alles 8- 14°C (umbes mais, juunis).
Üheseinalised on enimlevinud võrgud. Mitmeseinaline võrk koosneb kahest või kolmest seinast ; kolmeseinalisi võrke nimetatakse abarateks. Et käsitleme rannapüüki, siis vaatleme seisevvõrkude ehitust ja püügioperatsioone nendega. 5 2.Seisevvõrgupüük Seisevvõrgupüük on üks peamisi püügiviise siseveekogudes ja ka rannikumeres. Seisevvõrkudega võib püüda väga paljusid kalu. Läänemeres, s.h. Eesti rannikumeres on peamisteks püügiobjektideks ahven, koha, lest, särg, säinas, vimb, siig, lõhi ja meriforell, viimastel aastatel ka hõbekoger. Eesti sisevetes on peamisteks püügiobjektideks samuti ahven, koha, särg aga ka latikas, haug, säinas, linask jt. Võrgupüügi üheks omapäraks on püügi suhteliselt kõrge selektiivsus. Silmasuuruse
Siin paikneb Lipovka saar ja ujumisrand, reljeefsust lisavad lisaks kanjoniveergudele ka kivised künkad, kust avanevad imeilusad vaated nii ida- kui ka läänekaldale. Maastikule lisab väärtust seegi, et ala asutavad mitmed linnu- ja loomaliigid, jõgi on kalarikas, jõe kohal peavad putukajahti nahkhiired (kõik liigid on looduskaitse all). Narva jõgi 35 kalaliigiga on Euroopa üks rikkamaid. Kõige sagedasemad kalad Narva jões ja ka teises Eesti siseveekogudes on ahven (Perca fluviatilis) ja haug (Esox lucius (L.), kuid jõesilmude (Lampetra) poolest on Narva jõgi kõigist teistest Eesti ja Euroopa jõgedest tugevasti üle.
pindalast F (m²), silmasuurusest A (mm) ja niidi diameetrist d (mm), võrgulina rakenduskoefitsiendist, võrgulina asetusest vee liikumise suuna suhtes jne. 5 Kalapüügiviisid 9. Võrgupüük 9.1. Seisevvõrgupüük Seisevvõrgupüük on üks peamisi püügiviise siseveekogudes ja ka rannikumeres. Seisevõrkudega võob püüda väga paljusid kalu. Läänemeres, s.h. Eesti rannikumeres on peamisteks püügiobjektideks ahvven, koha, lest, särg, säinas, vimb, siig, lõhi ja meriforell, viimastel aastatel ka hõbekoger. Eesti sisevetes on peamisteks püügiobjektideks samuti ahven, koha, särg aga ka latikas, haug, säinas, linask jt. Võrgupüügi üheks omapäraks on püügi suhteliselt kõrge selektiivsus. Silmasuuruse reguleerimisega on võimalik
liigikaaslaste noorjärgud. Ahvenad võivad moodustada suuri, suhteliselt suuri kogumeid, milles kalad on üsna harvalt, üksteisest 0,3-0,5 m kaugusel. Õhtu eel hakkavad parved hõrenema. Suurematel veekogudel kalastades ongi kalameeste eesmärgiks leida üles, kus paikneb ahvenaparv. Ahven võib kasvada üle 4 kg raskuseks ja 50 cm pikkuseks ning elada kuni 20–25 aastaseks. Eestis ahvena alammõõduks loetakse 19 cm kogupikkusest või 16 cm sabauimeni, siseveekogudes alamõõt puudub. Sigimine. Eestis saavad emased suguküpseks keskmiselt 3-5-aastaselt (14- 21 cm), isased aasta nooremalt (9-17 cm). Kudemine algab mõni päev pärast jääminekut, tavaliselt aprilli lõpul (vee tº 6-8 ºC juures), rooahvenal järveahvenast väheke varem, kestab harilikult 3-4 nädalat, lõpeb mai keskel. Küpsed 1,3-1,6 mm-se läbimõõduga helekollased marjaterad väljutatakse meie teiste kalade omadega võrreldes ainulaadselt pika
püügikvoote ületav tööstuslik püük, kuid hävitav mõju on ka harrastuskalastajate ja muidu ebaseaduslike püüdjate hoolimatul tegevusel. Kalapüüki reguleeritakse keeluaegade ja -aladega. Püügipiiranguid kehtestatakse peamiselt kalade rahuliku kudemise võimaldamiseks nende kudepaikade läheduses. Enamuse siirdekalade kudejõgede suudmealadel on meres kuni 1000 m kaugusel kalapüük aastaringselt keelatud. Lõhejõgede suudmetes on keelatud sügisene püük. Ka siseveekogudes, samuti Liivi lahes ja Väinameres kehtib erinevate kalaliikide kohta hulgaliselt püügipiiranguid ja -keelde. Keeluajad ja -kohad on välja toodud Kalapüügieeskirjas. Eripiiranguid on kalapüügiks kehtestatud piiriveekogudel, looduskaitsealadel ja ohustatud kalaliikide kaitseks nende levialadel. Kalapüügil tuleb arvestada kõigi püügikeeluaegade ja -aladega. Teavet saab nende kohta Keskkonnaministeeriumi kodulehelt aadressil www.envir.ee
Kasvatatakse üksikutes kalamajandis karpkalatiikides lisakalana. Gorbusa Kaug Ida lõhe, kelle pulmateekond võib olla tuhandeid kilomeetreid pikk. Jõeforell, lepamaim ja ebapärlikarp Kahe kala ja veeselgrootu vahel esineb väga omapärased vastastikused suhted. Haug Haug on meie veekogude peamine biomelioraator. Angerjas Väga omapärase sigimisbioloogiaga kala elab nii meres, kui ka siseveekogudes. Kala välisehitus lõpused võimaldavad hingata vees lahustunud hapnikku. Soomused paiknedes üksteise peal soodustavad liikumist Uimed võimaldavad liikuda soovitud suunas Küljejoon meeleelund, mille abil kala tajub vee võnkumisi Lima vähendab hõõrdumist
heitmise järel (rõngad on kokkuveetud) võrdne 0.6 0.7 nooda rakenduskõrgust. Tuleb arvestada ka rakenduskoefitsiente. Vertikaalne rakenduskoefitsient on seinnoodal küllat suur 0.8 ja rohkemgi. Alumine selis peab olema võrdlemisi raske, et see kiirelt vajuks. 6 Nakkepüünised Seisevvõrgupüük Seisevvõrgupüük on üks peamisi püügiviise siseveekogudes ja ka rannikumeres. Seisevõrkudega võob püüda väga paljusid kalu. Läänemeres, s.h. Eesti rannikumeres on peamisteks püügiobjektideks ahvven, koha, lest, särg, säinas, vimb, siig, lõhi ja meriforell, viimastel aastatel ka hõbekoger. Eesti sisevetes on peamisteks püügiobjektideks samuti ahven, koha, särg aga ka latikas, haug, säinas, linask jt. Võrgupüügi üheks omapäraks on püügi suhteliselt kõrge selektiivsus. Silmasuuruse
Tema liha on kõrge rasvasisaldusega (kuni 25%) ning maitseb eriti hästi suitsutatult või marineeritult. Angerjaid ohustab röövpüüdmine, seda eriti neile sobivais talvituspaikades (väinad, saarte, madalike, muulide ümbrus). Looduslikke vaenlasi täiskasvanud angerjail pole. (http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ANGANG.htm) Kokkuvõte Seda referaati kirjutades sain teada palju huvitavaid fakte angerjate ja angerjaliste kohta. Nad on kalad, kes elavad nii siseveekogudes kui ka meredes ja ookeanides. Nad on öise eluviisiga ning kudema lähevad nad ainult Sargasso merre. Angerjas on ka kõrgelt hinnatud delikatess. 5 Lisaks Süstemaatiline kuuluvus Riik: Loomad Animalia Hõimkond: Keelikloomad Chordata Klass: Luukalad Osteichthyes Selts: Angerjalised Anguilliformes Sugukond: Angerlased Anguillidae Perekond: Angerjas Anguilla
(Ekstensiivne) 8. Kalandus maailmas 8.1 Kaardil on kujutatud maailmamere tähtsamaid püügipiirkondi. Põhjenda miks need piirkonnad on kalarikkad. A) Need on rannikualad. B) Seal on kaladele soodne vee soolsus (u 35promilli) 8.2 Nimeta kaks tähtsamat püügipiirkonda. A) Põhja-Ameerika läänerannik B) Beringi ja Ohhoota meri 8.3 Too diagrammi põhjal välja kolm muutust, mis on aset leidnud maailma kalapüügis 20.sajandi teisel poolel. A) Siseveekogudes kalapüügi osakaal on kasvanud. B) 1995.a on kalapüük tõusnud üle 100mln tonni. C) Maailmameres on kalapüük tõusnud 20mln tonnilt 120mln tonnini. 8.4 Nimeta kalavarude vähenemise põhjuseid maailmameres. A) Püütakse liialt palju ning varud ei jõua taastuda. B) Veekogude reostumine. 8.5 Milliseid majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi toob kaasa kalavarude vähenemine? A) Kala hind tõuseb kuna kalavarud on piiratud. B) Kalapüügi firmade pankrott, töötus. 8
põhjal, sööb pisiloomi ning mere põhja kogunenud organismide jäänuseid.Kalaliigid: 1( räim- kõige paremini kohastunud riimveega ja elab kogu Läänemeres. Toiduks tarvitab planktoni. Suurem osa nendest koeb kevadel saarestikus ja merelahtedes. Enamus neid söödetakse karusloomafarmides ameerika naaritsatele ja rebastele. 2) kilu koeb avamerel, valmistatakse konserve ja vürtsikilu 3)lõhe- Läänemere väärtuslikum siirdekala. Osa elust saadab mööda meres, osa siseveekogudes. Püütakse triivvõrkudega. 4) lest- koeb Läänemere lõunaosas avamerel, tema mari hõljub vees, koeb madalatel ja vastsed arenevad merepõhjas.Linnuliigid:1) kivirullija- avamere saarestiku kui ka välissaarte arvukaim kurvitsaline 2) punajalgtilder- saarestiku kurvitsalistest arvukuselt teine lind 3) meriski- kõige lhtsamalt äratuntav kurvitsaline, kõvahäälne ja erksavärviline 4) hahk, merivart, tõmmuvaeras- avameresaarte tuntumad partlased 5) hõbekajakas- pesitsevad tihti suurte
Langetatud puul hammustavad nad küljest ja tükeldavad oksad. Osa oksi söövad nad kohapeal, osa veavad ära või parvetavad oma koopa või tammi juurde. Järele jäävad iseloomuliku kujuga känd ja laastud. Saarmas Saarmas ehk euroopa saarmas ehk harilik saarmas on vee-eluline imetaja kärplaste sugukonnast. Rahvapäraselt on teda kutsutud nimega udras. Elutseb Euraasia ja Põhja-Aafrika siseveekogudes ning mererannikul. · Välimus Saarmas on kehaehituselt sale, madalajalgne. Keha ülapool tumepruun, alapool heledam. Keha pikkus 7090 cm, saba pikkus 3050 cm. Isendid võivad kaaluda 512 kg, maksimaalselt 15 kg emasloomad on isastest umbes ühe kilo võrra kergemad. Karusloom; karusnahk on tugev. · Eluviis Toitub kaladest, mügridest ja vähkidest. · Sigimine Poegib korra aastas, pesakonnas 24 poega. Särg
neeluhammaste poolest. Keha on normaalse toitumise korral kõrge küüruga, halbades toitumisoludes jääb kogre keha aga madalaks nagu särjel. Seljauim on pikk ja soomused on karplastele iseloomulikult suured. (http://www.miksike.ee/...) Haug elutseb põhjapoolkera mage- ja riimveekogude kaldapiirkonnas. (ENE 3, lk 332, Tallinn, 1988) Haug asustab peaaegu kõiki Eesti järvi ja aeglase vooluga jõgesid, kuid ta on võimeline elama ka nõrgalt soolases merevees. Ta on Eesti siseveekogudes levinuim kalaliik ning haug on levinud ka kogu Põhja-Euroopas. (http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/...) Euroopas on koger levinud Ida-Inglismaast kuni Leena jõgikonnani, elab ka Lõuna-Rootsis ja Soomes kuni Lõuna-Lapimaani ning Kaukaasias. Kokre on paljudesse riikidesse sisse viidud, sealhulgas ka Hispaaniasse ja Austraaliasse. Eestis on levinud rohkem Loode- ning Kagu-Eestis. Koger puudub Pärnu ja Kasari jõe vesikondades. (http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/...) Haugi elupaik on tihedalt
harrastati püüki oma tarbeks. Piirkondades, kus nõudmine kala järele üha suurenes ning ametisse asusid töönduskalurid, arenes kalapüügitehnika kiiremini ja võeti kasutusele moodsamaid ja tootlikumaid püügivahendeid. Joonis 1. Kaitsa põhiplaan 7 1. Lõkspüüniste kirjeldus 4. Mõrd Mõrd on vanemaid ja levinumaid kalapüüniseid. Eesti siseveekogudes esines ja esineb ta tänapäevalgi peaaegu alati koos tõkkega. Mõrdade suures on väga erinev, ulatudes paarikümnest sentimeetrist kümnete meetriteni. Suurus sõltub ehituseks kasutatud materjalist (puuvitsad, -peerud, võrk) ja püügile sätimise paigast (jõgi, järv, meri). Arvatakse, et võrkmõrrad on tekkelt puuvitstest valmistatuist hilisemad ja et pujusega mõrd on pujuseta mõrra täiendatud vorm (pujuseks ehk neeluks nimetatakse püünise lehtrikujulist kitsendust,
vahel, kõikides suuremates linnades on olemas depood. Bussiga sõit on odav, kuid rahvarohke. Laevatransport Meretransport: Riigi kolm olulist sadamat: La Unión / Cutuco, La Libertad ja Acajutla, asuvad Vaikse ookeani rannikul. Acajutla on ainus sadam, mis pakub praegu teenust ning sinna saab viia ainult lahtist kaupa. Valmistoodang jõuab Guatamala või Hondurase sadamatesse ja sealt transporditakse El Salvadori. Aastal 2002 El Salvadoris polnud registreeritud lasti-laevu Jõetransport: Siseveekogudes transport puudub, vaid Rio Lempa on osaliselt laevatatav. See on meelelahutuseks. Õhutransport Lennutransport: El Salvadoris on 83 lennujaama, millest vaid viis on kattega.. El Salvador on seotud kogu läänepoolkera, Euroopa ja Kaug-Ida rahvusvahelise lennuteenusega Transportes Aéreos Centroamericanos (TACA) ja mõne teise transpordi firmaga. Peamine lennujaam El Salvadoris on San Salvador. Aastal 2001 sõitis lennukiga 2192300 reisijat, kodumaiste ja rahvusvaheliste lendudega.
Kalanduse ja metsanduse kontrolltöö I rühm 1 Selgita majandusvete mõistet! (2p) Majandusveed on kuni 200 meremiili rannikust- kalandus ja maavarude kaevandamine rannikuala loal, laevasõit vaba. 2 Mida tähendab kalapüügiõiguse müümine? Millised riigid seda rakendavad? Riigid, kellel pole võimalust või tahtmist rannikult kala püüda, müüvad selle teistele riikidele. Argentiina, Okeaania riigid. 3 Millised on kalavarude vähenemise põhjused? (3p) a Ülepüük b Maavarude kaevandamine merepõhjast c Veereostus d Vee transpordi areng 4 Kas järgmised väited on tõesed või väärad? Paranda väärad väited õigeks. (2p) a Kõige metsasemad Euroopa riigid on Norra, Soome ja Rootsi. VALE, EESTI b Suurbritannia ja Türgi on metsavaesed riigid. VALE- IRAAN 5 Mida on kujutataud rahvusvahelise metsa-aasta logol? Metsade tähtsus! (5p) 1 Metsalinnud on inimese toiduks ja sulgedest ...
Soomest. Lapimaa on Euroopa suurim kõnnumaaregioon, millest suur osa asub Soomes.Lapimaal on metsik ja avar loodus. Soome Vabariigi kõrgeim punkt- Halti tipp(1 328m) asub Enontekiö loodeosa. Riigikord: Parlamentaarne demokraatia Pindala: 338 145 km², millest umbes 70% on kaetud metsaga, 10% on siseveekogude all ja 8% on haritavat maad; vähemalt 500 m² pindalaga järvi on umbes 188 000 ja vähemalt 100 m² pindalaga saari meres ja siseveekogudes kokku umbes 179 000. Piirid: Venemaaga 1340 km, Norraga 736 km, Rootsiga 614 km Rahvastik: 5,31 miljonit elanikku; 65% rahvastikust elab linnades. Rahvastiku tihedus on 17 inimest km². Soomlasi on u 92%. Suuremad vähemusrahvuste grupid on rootslased ja saamid. Suurimad sisserännanud välismaalaste grupid on venelased, eestlased, rootslased ja somaallased. Riigikeeled: Soome ja rootsi keel. Ärisuhtluses saab enamikul juhtudel kasutada inglise keelt. Riigipea: President Tarja Halonen (al. 1.3
Kilust toituvad röövkalad, hülged ja merelinnud Tursk Tursasaak on kõikuv Elab merepõhja lähedal Kasvab kuni 110cm pikkuseks Toitub kaladest, selgroogsetest Lest Laia ja lapiku kehaga põhjakala Läänemere lõunaosas elav lest koeb avamerel, põhjaosa lest koeb madalas vees Sööb merikarpe ja väikesi kalu Siirdekalad Angerjas, meriforell, lõhe Osa oma elust saadavad mööda meres, osa siseveekogudes Angerjas Lõhe Meriforell Loomastik Läänemere imetajad Viigerhüljes Hallhüljes Pringel Viigerhüljes Ujuvad osavasti loibadega sõudes Naha all on paks rasvakiht Toitub kaladest Veebruaris sünnitab jääpankadele valgekarvalise poja Läänemere viigerhüljes on maailma väikseim hüljes tema kehapikkus on 130150 cm ja kaal 5060 kg. Kaal kõigub sõltuvalt aastaajast, ulatudes
miks tekkinud?), kummagi näiteid. 17. Lülistumine (ka segmentatsioon või metameeria): mis rühmades esineb, näiteid. 18. Lameusside (Platyhelminthes) klassid, nende eluviis, näiteid. 19. Magevee ripsusside (Turbellaria) ja kärssusside (Nemertea) ehituse ja eluviisi võrdlus, näiteid. 20. Parasiitsete lameusside (Platyhelminthes) põhirühmade lõpp- ja vaheperemehi magevees, näiteid. 21. Keriloomad (Rotifera): ehituse ja eluviisi iseärasused, tähtsus siseveekogudes, näiteid. 22. Ümarussid (Nematoda) ja jõhvussid (Nematomorpha): ehituse ja eluviisi võrdlus, näiteid. 23. Magevee ümarussid (Nematoda): kust neid võib leida, ja kuidas välja näevad, millest elavad. 24. Mis on ühist jõhvusside (Nematomorpha), siilusside (Kinorhyncha), rüüloomade (Loricifera), kidakärssete (Acanthocephala) ja keraskärssusside (Priapula) ehituses. 25. "Alamate" ja "kõrgemate" usside võrdlus: mis on neil ühist, mis erineb. 26
riikidest, kus need vormid on tüüpilised rannikupüük - kalapüük väikepaatidega rannikulähedastest vetest, kala müüakse või töödeldakse kohe ranna- asulates. Ülekaalus valdavalt arengumaades, ülekaalukalt Ida-ja Kagu-Aasias. ookeanipüük kalapüük kaasaegsete kalapüügilaevadega ookeanist, kala töödeldakse laeval ja müüakse sadamates. Iseloomulik arenenud riikidele (USA, Jaapan, Venemaa, Norra jne). kalakasvatus kala kasvatamine siseveekogudes ja meres (sumpades). Palju kasvatatakse Aasia riikides Kui riik ise ei huvitu oma majandusvööndis kalastamisest, võib ta püügiõiguse rentida või müüa mõnele teisele riigile. 59. analüüsib muutusi maailma kalanduses ning selgitab muutuste peamisi põhjusi; teab suuremate püügimahtudega riike; 0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50 140
võldas) domineerimise piirkonnaks. Soojaveelised jõelõigud on enemasti jõgede alamjooksud, kus erütoopsete liikide kõrval domineerivad soojalembesed karpkalalased(viidikas, turb, tippviidikas, rünt, teib, latikas, säinas) Ühiseks jooneks enamikule järvede väljavoolule on kalakoosluste liigivaesus. Vee temperatuur ja vooluhulk on olulisteks faktoriteks kaladele. 4.Rekreatsioon siseveekogudes kui looduslikku ökosüsteemi mõjutav tegur. Rekreatsioon e. virgestuse all mõistetakse töövõime taastamisega seotud aktiivset puhkust. Kalapüük, suplemine, jalutamine, paadiga sõitmine, päevitamine jne. Rekreatiivseks mahutavuseks loetakse max. üheaegselt lubatavat kasutamise intensiivsust rekreaktiivse hooaja vältel pindala ühikule, viimata seejuures maastikku välja püsivast ökoloogilisest seisundist. 5.Vooluveekogude tervendamise põhimõtted.
Kalakaubanduse põhisuunad on: Rannikupüük kala püüdmiseks kasutatakse algelisi vahendeid ja püük toimub vaid rannikulähedastel aladel. Kala töötlemine toimub seal samas rannakülades ja müük toimub samuti kohalikul turul Ookeanipüük kasutatakse suuri kalapüügilaevu, mis on varustatud kaasaegse tehnikaga. Need laevad võivad merel olla nädalaid. Kala töödeldakse laeval ja müüakse sadamates. Kalakasvatus kasvatatakse kala siseveekogudes või rannikuvetes. Rannikuvetes kasvatatakse enamasti väärtuslikumat kala ekspordiks ning Aasia riikides on levinud talupidajate lisa sissetulekuna. 3 5.Selgita kalavarude vähenemise põhjusi. a) ülepüük maailma rahvaarv kasvab, suureneb ka nõudlus kalade järele. Püütakse rohkem kui varud taastuda suudavad. b) maailmamere reostus tingib elustiku sh kalade arvukuse vähenemise 6
mullaelustik hävineb Monokultuuride kasvatamine mullad vaesuvadmulla viljakus väheneb haiguste ja kahjurite levik Raskete põllumajandusmasinate muldade tihenemine kasutamine õhusisalduse vähenemine mullaorganismide elu keskkonna halvenemine Kalandus · Kalakasvatus kala kasvatamine siseveekogudes ja meredes. Aasia riikides. · Rannikupüük püütakse rannalähedastelt aladelt, kala töödeldakse rannikualadel ja müüakse kohalikul turul, ranna-asulated. Kasutatakse algelisi kalapüügivahendeid. Arengumaades - Ida- ja Kagu-Aasia riigid. · Avamerepüük nädalaks merele, kala töödeldakse samas. Arenenud sadamateenused - kokkuost, laevade remont. Annab suurema osa maailma kalatoodangust.
Suurimetajatest on Eestis kõige rohkem metskitsi (üle 55 tuhande isendi). Arvukuselt teisel kohal on halljänes ja valgejänes. Mõlemad liigid on esindatud üle 20 tuhande isendiga. Eesti metsadele on iseloomulikud veel metssiga, põder ja pruunkaru. Haruldased ei ole ka rebane ning kährk. Loomakasvatajate probleemiks on aga alati olnud meie metsades elutsevad hundid. Imetajaid võime leida kõikjalt: metsast, avamaastikult, siseveekogudest, merest ja inimasulatest. Eesti arvukates siseveekogudes kohtame saarmast, ondatrat ja kobrast. Läänemeres elavad hallhüljes ning viigerhüljes. K Saarmas - Elab veekogude ääres. Eelistab järskude kallaste ning piisavate varjevõimalustega jõgesid, mis ka talvel on osaliselt jäävabad. Võib elada ka järvede kallastel. Saarmad elavad kaldasse uuristatud urus, mille suue avaneb vette. Nad võivad kasutada ka teiste loomade poolt kaevatud urge, mis asuvad veekogu ääres. Ujub ja sukeldub hästi
keskkonnateguritega, mis võimaldaks modelleerida ökosüsteemide seisundeid ja muutusi. *Tulemusi võrreldakse teiste Euroopa riikide vastavate seirejaamade näitajatega. 21. Millised on kiirgusseire peamised ülesanded? *ülesanne on teha kindlaks inimtekkelised radionukliidide kontsentratsiooni kasvud kks. *Andmeid kasutatakse kiirgusanalüüsiks, kiirguslevi kaartide koostamiseks, ülevaadetes. *Radionukliidide sisaldust mõõdetakse siseveekogudes, mere- ja joogivees, meretaimedes ja kalades, metsaseentes ja marjades, ulukilihas ning atmosfääriõhus. 22. Millised on seismilise seire peamised ülesanded? *seire annab informatsiooni Eestis/lähiümbruses, asetleidnud seismilistest sündmustest. *Registreeritud tehnogeensed seismilised sündmused võimaldavad kindlaks teha võimalikke illegaalseid lõhkamisi. *Kaugete maavärinate registreerimine annab infot Maa siseehituse uurimisel. 23
Kala hõivatust primaar-, sekundaar- ja töödeldakse kaldal. tertsiaalsektoris Ookeanipüük- kalapüük suurte laevadega Tööpuudus- olukord, kus leidub inimesi, ja kaasaegse tehnoloogiaga avamerel. Kala kes tahavad töötada, aga ei leia tööd 50 töötlemine toimub laevas. Usund- religioosne süsteem, mis on omane Kalakasvatus- kalade kasvatamine teatud rahvusele, kultuurile või sotsiaalsele siseveekogudes, suudmetes või rühmale. rannikuvetes. Ülepüük- intensiivne kalapüük, mille (omavalitsuse) poolt asustatud ettevõttelt korral püütakse rohkem kui tagasi jõuab allhanke korras (nt haridus, politsei jms, kasvada. mida korraldab ja osutab riik elanikkonnalt Metsatüüp- metsa osa, mis on ühtlane ja ettevõtetelt kogutud maksude eest)
Aasia, Kagu-Aasia, Norra · kontsentreeritud rannapüük - suurima tähtsusega - laevad, maj. vetest või kaugemalt pika aja jooksul). müügiks. - Kõrgelt arenenud riigid, L.-Am. Läänerannikul · ookeanipüük (avamerel, laevastikuga, kallis) Jaapan, Vanemaa, USA · kalakasvatus (maailmamaj. tähtsust pole) (siseveekogudes kasv. endale) Ida-Aasias Export Hiina, USA, Kanada, Tsiili 9.Energiavarade eriline tähtsus.Masinatööstuse eriline tähtsus tööstusstruktuuris. Maailmaenergiamajandus *energiavarud, millel on eriline koht loodusvarade hulgas Esmased Teisesed Kolmandad -pole muundunud -muundunud 1x -muundunud 2x
kuna seal asusid sood ja rabad ning sealsed rannikualad olid põlluharimiseks vähesobivad. Peipsi järve läänekallas oli samuti väheasustatud, soisuse ning vähesobivate põlluharimistingimuste tõttu. Peamiselt elatuti põlluharimisega. Kasvatati otra ja nisu, üldiselt, kuid ka kaera, herneid, ube, rukist. (11. saj) Kasvatati peamiselt veiseid, kitsi, sigu, lambaid. Küttimine tegelikkuses väga suurt toidulisa ei andnud. Tegelti veel kalapüügiga, siseveekogudes. Mesindus oli hea tegevus. Täpsemalt tegeleti metsmesindusega. Iga pere suuresti tegi oma käsitöö ise. Kuid olid välja kujunenud ka mõned sepad, kes töötlesid rauda. Olid isegi hõbe ja pronksi sepad, kes tegelesid ehete valmistamisega. Savi töötlesid pottsepad. Eestisse jõudis ka keder, millel töötamiseks oli vaja oskustega inimest. Vahenduskaubandus toimus läänest itta, idast läände. Läänes oli tähtsaim kaubanduspunkt Eesti jaoks Gotland, idas Pihkva ja Novgorod
ja taimekaitsevahendeid. Omatarbeline põllumajandus - kasvatatkse põllusaadusi või peetakse loomiu ome pere toitmiseks. Kaubaline põllumajandus - põllumajandus, kus saadusi toodetakse müügi jaoks. Põllumajanduse spetsialiseerumine keskendumine mingi kindla põllukultuuri või kariloomade kasvatamisele põllumajanduses ookeanipüük kalapüük suurte laevadega ja kaasaegse tehnoloogiaga avamerel. Kala töötlemine toimub laevas. Kalakasvatus kalade kasvatamine siseveekogudes, suudmetes või rannikuvetes. Ülepüük intensiivne kalapüük, mille korral püütakse rohkem kui tagasi jõuab kasvada. METSAMAJANDUS metsatüüp mets, mis on ühtlane kasvukohatüübi ja valdava puuliigi poolest. Metsamajandus kõiki töid metsade istutamisest puude raieküpseks saamiseni hõlmav majandusharu. Metsasus metsade osakaal % teatud territooriumil. Puiduvaru metsades olev puiduhulk m3/ha.
introdutseeriti hõbekokre Lätis, Leedus, Poolas ja mujal Euroopas. 1980-ndatel aastatel oli hõbekokre üksikute isenditena kaaspüügina kalurite võrkudes Eesti rannikumeres peamiselt Pärnust lõunapool. Sajandivahetuseks moodustas hõbekoger Eesti Mereinstituudi poolt regulaarselt läbiviidava rannikumereseire andmete põhjal olulise osa madalate merelahtede biomassist kõikjal Eesti läänerannikul. Täna püütakse teda rannikumerest üle kümne tonni aastas ja ta on oluline õngekala siseveekogudes. [24] Võõrliikide ohjamine Millised on tänased võimalused võõrliikide ohjamiseks? Võõrliikide ohjamiseks on pakutud hierarhilist lähenemist: • vältida riiki sisse toomist – piirikontroll, sertifikaatide süsteem, karantiinid jne.; • avastada ja vajadusel hävitada sisse toodud liigid võimalikult kiiresti; • korraldada võõrliikide pidev seire ning piirata (ohjata) nende levikut. [17]
Põllumajanduse spetsialiseerumine- keskendumine mingi kindla põllukultuuri või karilooma kasvatamisele põllumajanduses Rannikupüük- kalapüük rannikuäärsetel aladel väikeste paatide või kalalaevadega Ookeanipüük- kalapüük terve laevastikuga ja kaasaegse tehnoloogiaga avamerel. Rannikulkalapüüki ja kalade töötlemist toetav infrastruktuur. Enamus toodangust läheb ekspordiks Kalakasvatus- kalade kasvatamine kalatiikides, siseveekogudes või rannikuvetes Ülepüük- intensiivne kalapüük, mille korral püütakse rohkem kui kalavarud jõuavad taastuda Metsamajandus Metsatüüp- mets, mis on ühtlane kasvukohatüübi ja valdava puuliigi poolest Metsamajandus- kõiki töid metsade istutamisest puude raieküpseks saamiseni hõlmav majandusharu Metsasus- metsade osakaal % taetud territooriumil Puiduvaru- metsades olev puidu hulk m3/ha või riigi puiduvaru m3
piirkondades on vähi levikuala kahanenud ja varude seisund halb. Et jõevähk on Eestis ainus kodumaine vähiliik, ei tohi teisi liike Eesti veekogudesse tuua. Krabid Kümnejalaline vähk lühikese, pearindmiku alla painutatud tagakehaga. Leidub paljudes meredes, vähem esineb magedas vees või maal (sugukond maakrabilised). Kümnejalaliste -hulka kuuluvad kõige suuremad ja tuntumad vähilaadsed: Krabi, Krevett, Homaar, Langust jt. Eestlasele on ilmselt kodusemaks kümnejalaliseks meie siseveekogudes elutsev tavaline Jõevähk (Astacus astacus). Kümnejalalised on maailmas laialdaselt levinud. Nad asustavad kõiki meresid alates veepiirist kuni umbes 5 km sügavuseni, vähem leidub neid magevees. Troopikas elavad mõned kümnejalalised - krabilised ja kõduhännalised - ka maismaal, kuigi sigimise ajaks pöörduvad nemadki tagasi vette. Kümnejalaliste liike tuntakse maailmas palju, ligikaudu 10 000. Eestis elutseb peale jõevähi 3 mereliiki - läänemere krevett (Palaemon adspersus),
pisiimetajad. Osa neist kaevub maapinnasesse meisterdades endale väiksemaid või suuremaid urgusid (mutt, vesirott). Urus elavad ka mäger ja rebane. Inimtekkelised avamaastikud on soodustanud põld-uruhiire, pisihiire, juttselg- hiire ja kivinugise levikut. Inimasustusega kaasneb otseselt koduhiire ja koduroti levik. Peamiselt koobastes ja puuõõnsustes on omale varjupaiga leidnud mitmed käsitiivaliste liigid (habelendlane, suurkõrv, suur-nahkhiir jt.). Eesti arvukates siseveekogudes kohtame saarmast, ondatrat ja kobrast. Läänemeres elavad hallhüljes ning viigerhüljes. Talvise külmaperioodil talvitub enamik Eesti imetajaid siin. Üksikud liigid - peamiselt käsitiivalised (su635urvidevlane, pargi-nahkhiir jt.) - lahkuvad sel perioodil soojema kliimaga piirkondadesse. Eestlased on küttinud imetajaid juba ammustest aegadest alates. Imetajaid kütitakse, et saada nende liha (metskits, põder, metssiga) või karusnahka (naarits, rebane, kährik, ilves)
võivad olla ka teistsugused, näiteks lainekõrguse järgi või geograafilise piirkonna järgi jne. jääklassiga laevad laevad, mille kere tugevus lubab neil tegutseda jäätuvates meredes olenevalt jää keskmisest tugevusest antud regioonis. Jääklassita laevadel ei ole lubatud tegutseda teatud regioonides teatud perioodidel. Jäämurdjad moodustavad eraldi klassi ja nende tugevust klassifitseeritakse eraldi. siseveekogude laevad (jõelaevad) võivad sõita vaid siseveekogudes ja on ka vastavalt ehitatud. Nende tugevuse ja ohutuse kriteeriumid erinevad merelaevade samadest kriteeriumitest. meri-jõgi tüüpi laevad saavad sõita nii sisevetel kui ka meredel, kuid mere jaoks on neile seatud piirangud kas geograafilise regiooni või lainekõrgus (tuule kiiruse) järgi. 2.7. Arhitektuurilis-konstruktsioonilise tüübi järgi. Sellele liigitusele pühendame spetsiaalse Teema 3. 2.8. Tegevuseesmärgi järgi.
216. Maismaa väheharjasussid hingavad a) läbi naha pinna -ÕIGE; b) kopsudega . 217. Koduaias või põllul kaevates kohtame kõige sagedamini väheharjasussi nimega (eesti ja ladina Keeles) Allolobophora caliginosa harilik mullauss 218. Lumbricus terrestris on a) kuni 15 cm pikk ; b) kuni 30 cm pikk -ÕIGE; c) kuni 2,5 m pikk . 219. Gigant vihmauss elab a) Aafrikas ; b) Lõuna-Aasias ; c) Austraalias -ÕIGE; d) Kesk-Ameerikas . 220. Nimeta Eesti siseveekogudes elavaid väheharjasusse 1) Tubifex tubifex mudatuplane 2) Lumbriculus variegatus rabeliimukas 221. Kaanid elavad a) magevees ; b) meres ; c) maismaal . ENAMASTI MAGEVEES 222. Enamus kaane toituvad teiste loomade verest a) õige -ÕIGE; b) vale . 223. Täisimenud kaanid lähevad paksuks ja suureks, sest säilitavad imetud verd a) maos ; b) pugu taskutes ; c) kehaõõnes -ÕIGE 224
ja ajutisi väikeveekogusid. Veekogud mõjutavad meid väga palju, sealt saame me enda joogi- ja pesuvee, käime ujumas, suvitamas või sõidame niisama mööda. Lisaks on meie siseveekogudel oluline tähtsus kalanduse, veevarustuse ja paiguti ka liikluse seisukohalt, samuti looduse ilmestamisel ja kohaliku kliima kujundamisel. Inimtegevuse mõju veekogudele suureneb järjest. Käesoleval ajal kulgeb Eesti siseveekogudes kaks ebasobivat üldist protsessi: kiire toitainetega rikastumine ja reostuse suurenemine. Tulemuseks on järvede ja jõgede vee omaduste halvenemine, elustiku muutumine ja paigutine häving, veekogude vananemine, nende kalandusliku, veemajandusliku ja puhkeotstarbelise väärtuse vähendamine. Käesolevas referaadis vaatlen lähemalt meie Võrtsjärve, väikejärvi ning jõgesid, et paremini mõista nende seisundit. Oma teksti sisus toitun eelkõige raamatule ,,Eesti loodus", mille on
216. Maismaa väheharjasussid hingavad a) läbi naha pinna -ÕIGE; b) kopsudega . 217. Koduaias või põllul kaevates kohtame kõige sagedamini väheharjasussi nimega (eesti ja ladina Keeles) Allolobophora caliginosa harilik mullauss 218. Lumbricus terrestris on a) kuni 15 cm pikk ; b) kuni 30 cm pikk -ÕIGE; c) kuni 2,5 m pikk . 219. Gigant vihmauss elab a) Aafrikas ; b) Lõuna-Aasias ; c) Austraalias -ÕIGE; d) Kesk-Ameerikas . 220. Nimeta Eesti siseveekogudes elavaid väheharjasusse 1) Tubifex tubifex mudatuplane 2) Lumbriculus variegatus rabeliimukas 221. Kaanid elavad a) magevees ; b) meres ; c) maismaal . ENAMASTI MAGEVEES 222. Enamus kaane toituvad teiste loomade verest a) õige -ÕIGE; b) vale . 223. Täisimenud kaanid lähevad paksuks ja suureks, sest säilitavad imetud verd a) maos ; b) pugu taskutes ; c) kehaõõnes -ÕIGE 224
· väetamine, mürkkemikaalid · rasked masinad, mis rikuvad maapinda KALANDUS rannikupüük - kalapüük väikepaatidega rannikulähedastest vetest, kala müüakse või töödeldakse kohe ranna-asulates. Ülekaalus valdavalt arengumaades, ülekaalukalt Ida-ja Kagu-Aasias. ookeanipüük kalapüük kaasaegsete kalapüügilaevadega ookeanist, kala töödeldakse laeval ja müüakse sadamates. Iseloomulik arenenud riikidele (USA, Jaapan, Norra jne). Kalakasvatus kala kasvatamine siseveekogudes ja meres (sumpades). Kalapüük tervikuna on küll aasta-aastalt kasvanud, kuid see on toimunud peamiselt vesiviljeluse arvel. Väljapüük maailmamerest on 1990ndate teisest poolest jäänud enam-vähem samaks, peamiseks põhjuseks on maailmamere kalavarude piiratus (ülepüügi tõttu ei suuda kalavarud enam taastuda). Kiiresti on aga arenenud vesiviljelus. Kalavarude vähenemise põhjused: massiline väljapüük tänu kaasaegsele tehnoloogiale, maailmamere
Atmosfäär:püsivad komponenedid:N2(78%),O2(21%),väärisgaasid Ar(0,93%); muutuvad komponendid CO2(0,04%) ja H2O(0,001%-4%); juhuslikud komponendid:SO2, H2S; CO; NH3 Litosfäär: O(47%), Si(29,5%), Al(8,05%), Fe(4,65%), Ca(2,96%), Na(2,5%), K(2,5%) levinumad on väikese järjenumbriga (-26) ja paaris- järjrnumbriga elemendid. Hüdrosfäär: ~71% Maa pinnast, sooladest kõige rohkem halogeniide (85%,peam.Cl-), vähem sulfaate(11%), ja karbonaate(0,3%). Siseveekogudes kõige rohkem karbonaate (80% sooladest). Biosfäär: kulgevad elementide ja liitainete ringlusprotsessid (eristatakse O,C,N,P ja H2O- ringet) Inimorganism:H2O(60%), valgud (20%), rasvad (15%),, anorg ühendid(2,4% Ca, 0,4% K, 0,1% Na, 0,06%Mg) Universum: H(71%) ja He (28%) Agregaatolek-aine olekuvorm, mille määrab molekulide soojusliikumise laad.(tahke, gaasiline, vedel, plasma-olek) van der Waalsi jõud: E(p)=E8or)+E(ind)+E(disp) E(or) orientatsiooni- esineb polaarsete molekulide
annaabi.ee 
