Haugi ja kogre võrdlus (0)

Haugi ja kogre võrdlus
Referaat
Tartu 2008

Haugi ja kogre võrdlus

Ma valisin oma referaati haugi ja kogre, sest need kalad on väga huvitava välimusega ja eestis on nad levinud kalad . Olen neid kalu ise näinud ning tahaksin nende kohta rohkem teada.
Haug on suur ja toekas röövkala, kellel on nooljas keha, mis on külgedelt lamenenud. ( http://et.wikipedia.org/ ...) Tema keha on läbilõikes ümara kujuga. ( http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ ...) Koger on luukala, ta kuulub karpkalaliste seltsi ja ta on üsna kõrge ja külgedelt lamenenud kehaga kala. ( http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ ...) Haugi tavaline suurus on 50–100 cm, harvem kuni 150 cm, ta kasvab kiiresti ja kaal on tal kuni 25 kg. ( http://et.wikipedia.org/ ... ; ENE 3, lk 332, Tallinn, 1988) Kogre pikkus on keskmiselt 10 kuni 25 cm, pikim Eestist püütud isend on olnud 37 cm pikk ja keskmine kehamass 50 kuni 400 g, raskeim Eestist püütud koger on olnud 2 kg. ( http://www.miksike.ee/ ...) Värvus sõltub keskkonnast, keha on selja pealt mustjasroheline kuni rohekashall, mis muutub allapoole minnes üha heledamaks, kõhualune on valge, mis on suurepärane kohastumus eluks veetaimede keskel. ( http://et.wikipedia.org/ ...; http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ ...) Hariliku kogre selg on tavaliselt tumepruun , roheka helgiga, küljed tumekuldsed mõnikord vaskpunase helgiga; paarisuimed on kergelt punakad. Kogre pronksikarva küljed on kuldse helgiga ning kõhu alt on kala kollakashall. ( http://www.miksike.ee/ ...) Seljauim on haugil keha tagapool suurendades saba tõukepinda, mis võimaldab välkiireid kohaltsööste saagi haaramiseks. Suhteliselt suurel ja pikal peal, mis on lapergune, on pardi nokka meenutav suu, millel on tahapoole kaldu olevad hambad. ( http://et.wikipedia.org/ ...) Kogrel on pikk seljauim ning ogakiired selja- ja pärakuuimes. Kogred erinevad poisete puudumise ja üherealiste neeluhammaste poolest. Keha on normaalse toitumise korral kõrge küüruga, halbades toitumisoludes jääb kogre keha aga madalaks nagu särjel. Seljauim on pikk ja soomused on karplastele iseloomulikult suured. ( http://www.miksike.ee/ ...) Haug elutseb põhjapoolkera mage - ja riimveekogude kaldapiirkonnas. (ENE 3, lk 332, Tallinn, 1988) Haug asustab peaaegu kõiki Eesti järvi ja aeglase vooluga jõgesid, kuid ta on võimeline elama ka nõrgalt soolases merevees . Ta on Eesti siseveekogudes levinuim kalaliik ning haug on levinud ka kogu Põhja-Euroopas. ( http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ ...) Euroopas on koger levinud Ida-Inglismaast kuni Leena jõgikonnani, elab ka Lõuna-Rootsis ja Soomes kuni Lõuna-Lapimaani ning Kaukaasias . Kokre on paljudesse riikidesse sisse viidud , sealhulgas ka Hispaaniasse ja Austraaliasse. Eestis on levinud rohkem Loode- ning Kagu-Eestis. Koger puudub Pärnu ja Kasari jõe vesikondades. ( http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ ...) Haugi elupaik on tihedalt seotud veekogude taimestikuvööndiga, kus ta saaki varitseb. On paikse eluviisiga , tegutseb ainult päeval ja elab üksikuna. ( http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ ...) Koger elab seisva või nõrgalt läbivoolava veega veekogudes, armastab mudast põhja ja seetõttu võib elada isegi lompides. Ta eelistab rohket taimestikku ja on erakordselt vastupidav hapnikuvaestele ning happelise veega tingimustele. Koger talub ülihästi veekogude talvist hapnikuvaegust. Talve veedavad nad veekogude põhjamudas. Ta on paikse eluviisiga ning võib elada nii parves kui üksikult. ( http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ ...) Haugi toiduks on ahvenad , kiisad, viidikad ja latikad. Suuremad isendid söövad ka konni , pardipoegi ja pisiimetajaid. Toidupuudusel esineb ka kannibalismi. Maimud toituvad planktonvähkidest ja putukavastsetest. ( http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ ...) Kogre toiduks on põhjaorganismid (eriti surusääsklaste vastsed ), ka zooplankton ja taimse kõdu rikkas põhjamuda. ( http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ ...) Haug koeb madalas kuni 0,5 m sügavuses vees suurveest üleujutatud luhtadel. Kudemine võib alata kohe peale jäälagunemist, mõnikord toimuda isegi jääkatte all, kuid tavaliselt leiab kudemine aset aprillis -mais. Koetud mari kinnitub veetaimede põhjalähedastele osadele. Marja hulk on 2 kuni 170 tuhat ning marjatera läbimõõt 2,3 kuni 2,4 mm. ( http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ ...) Koger koeb juunist augustini veekogu taimestikurikastes osades. Mari kleepub veetaimedele. Kudemiseks peab veetemperatuur olema vähemalt 16 kuni18 °C. Koger koeb 50 kuni 300 tuhat marjatera, mille läbimõõt on 1,5 kuni 1,7 mm. ( http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ ...) Haugi marja areng kestab sõltuvalt veetemperatuurist 10 kuni 25 päeva. Maimud lähevad üle röövtoidule juba sama suve lõpuks. Suguküpseks saab 3 kuni 4 aasta vanusena ja keskmiselt elab haug 10 aastat vanaks , kuid haruldased pole ka üle 25 aasta vanused isendid. ( http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ ...) Kogre marja areng kestab 4 kuni 6 päeva. Vastne koorub 6 mm pikkusena ning suguküpseks saab 3 kuni 4 aasta vanuselt. Kogre maksimaalset vanust ei teata, kuid arvatakse, et see võib ulatuda 20 kuni 30 aastani. ( http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ ...) Tugeva ja suure kalana haugil looduses vaenlasi pole ning röövkalana hoiab ta järvede kalaelustiku tasakaalus ning on laiussi vaheperemeheks. Haugi liha on rasvavaene (2 kuni 3%) ning sobib hästi dieettoiduks. Haug on üks tähtsamaid sisevete töönduskalu, kelle marja inkubeeritakse ja vastseid kasvatatakse ka kunstlikult. Püügi alammõõt on 45 cm. ( http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ ...) Koger leiab kasutamist maitsva liha tõttu, see tähendab, et kokrede mudamaitse, mis on mudas veedetud aastate tagajärg, on hõlpsalt kõrvaldatav, hoides kalu enne söömist mõnda aega puhtas vees. Aeglase kasvu tõttu on koger kalakasvatuslikult vähe hinnatud. Umbjärvede kalamajandamisel on ta asendamatu. ( http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ ...; http://www.miksike.ee/ ...) Kumbki kaladest ei ole looduskaitse all, kuid haugi püük on keelatud 1. märtsist kuni 15. maini .
Kokkuvõttes sain ma teada, kui suured ja rasked need kalad võivad olla, kus ja kuidas nad elavad, mida söövad, kui vanaks elavad ning palju muud. Minu arust on haug ja koger väga huvitavad kalad ja nende kohta informatsiooni otsimine andis mulle väga palju teadmisi juurde.

Kasutatud kirjandus:

http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/koger_kerda.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Haug
http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/CARCAR2.ht m
http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ESOLUC2.ht m
ENE 3, lk 332, Tallinn, Kirjastus „Valgus”, 1988