Vetikad (2)

Uurimus vetikad
Eesmärk: Tutvuda ühe ainurakse ja ühe hulkrakse vetika näitel vetikatega tervikuna
Uurimise käik:
1) Valin ühe ainurakse ja ühe hulkrakse
2) Kirjeldan vetikaid
a) Vetikate üldiseloomustus
b) Minu vetika ehitus
c) Kasvukoht + toitumine
d) Levik
e) Minu vetikaid mõjutavad tegurid
f) minu vetikate kasutamine
g) minu vetikate tähtsus loodusele
Vetikate iseloomustus:
Vetikad on taimed, mis kasvavad vees. Vetikad fotosünteesivad nagu taimedki. Kuid vetikatel puudub taimedele iseloomulik ehitus, neil pole eristunud taimedele omaseid kudesid ja organeid (juuri, varsi, lehti). Vetikate hulkrakset keha nimetatakse talluseks. Sarnaselt taimedega on vetika rakkudes kloroplastid . Kuid erinevalt taimdest on vetikate kloroplatid mitmesuguse kuju, suuruse ja värvusega. (Taimede kloroplastid on rohelised ja läätsekujulised.)
Koppvetikas :
Koppvetika iseloomustus – Põisadru on ainurakne vetikas ja kuulub rohevetikate hõimkonda Ladinakeelseks nimeks on tal Chlamydomonas .
Ehitus – kehakuju on silindriline. Ta paistab roheline selle pärast et tal on kehas kloroplast. Tal on veel silmtäpp mille abil ta liigub valguse poole ja liikumiseks on tal kaks viburit.
Kasvukoht ja toitumine – Koppvetikas elab väikestes mageveekogudes ja isegi lompides.
Toituvad fotosünteesides.
Levik – väga tavaline vetikas kogu maalimad. Sageli esineb massiivselt põhjustades väiksematel veekogudel õitsenguid.
Keermikvetikas:
Keermikvetika ehitus
Kõige lihtsama ehitusega hulkraksed vetikad on niitjad . Keermikvetikas on samuti niitvetikas. Ta ei kinnitu kuskile, vaid hõljub vees vabalt. Tema rakkud moodustavad pikki niite .
Kasvukoht ja toitumine:
Keermikvetikas elab tavaliselt magedaveelistes veekogudes: järvedes ja tiikides. Ta hõljub vabalt veekihis ringi. Keermikvetikat mikroskoobis vaadates on näha rohelisi linte – kloroplaste. Ta rakkudes on spiraalselt keerdunud kloroplastid. Nende kaudu toimubki fotosüntees.

Levik:

Keermikvetikas on sage kõikjal maailmas, sage ka Eestis.
Keermikvetikat mõjutavad tegurid:
Keermikvetikas kasvab siseveekogudes. Kuna ta ei kinnitu kuskile, vaid hõljub lahtiselt vees, siis ei saa ta elada suure lainetusega kohas. Ta on ka toiduks paljudele kaladele . Olmejäätmete sattumisel vette hakkavad vetikad vohama. See põhjustab hapniku rohket kasutamist ja teised vee-eluakd võivad hapniku nälga jääda.
Keermikvetika kasutamine:
Keermikvetikat saab kasutada bioindikaatorina õhurõhu määramisel ja ilma ennustamisel. Kõtge õhurõhu korral vajuvad taimed põhja, madala õhurõhu korral kerkivad veekogu ülemistesse kihtidesse.

Keermisvetika tähtsus loodusele:

Keermikvetikad omavad tähtsust veekogude loodusliku biopuhastajana ja hapnikutootjana. On toiduks paljudele kaladele.

Hinne “5”

NB! Kuidagi sarnased tööd teil!?