Ahven (0)

Ahven
Ahven on ilusa ja ereda värvusega ahvenaliste seltsi kuuluv röövkala. Külgedelt arenenud keha on piklik, kuid küllalt kõrge, suurima kõrgusega keha eesosas. Lõugadel on ühtlased harjaselised hambad tihedates ridades. Ahvena silmad võrdlemisi suured ning oranzi värvi. Tal on tumeroheline selg, rohekaskollased küljed ning punased uimed . Keha on kaetud pisikeste soomustega, mis moodustavad üsna tiheda ja tugeva kehakatte . Värvus sõltub veekogust: liivase põhjaga veekogudes heledam, mudase põhja puhul tumedam. Kala suurus oleneb tema vanusest . Ahvenad on üldiselt aeglase kasvuga kalad: 20cm pikkuse kala vanus on umbes 10 aastat. Täiskasvanud ahevena pikkus on siis keskmiselt 15-25cm. Eesti vetes püütud rekordkala pikkus on 44 cm. Suurimad ahvenad on kirjanduse andmetel isegi 51-55 cm pikad. Kehamass täiskasvanutel kaladel on enamasti 20 -180 grammi. Raskeima Eestis tabatud ahvena mass on olnud 2,8 kg ( Peipsi järvest, aastal 1964).
Ahven on väga laia levikuga. Elab peaaegu kõikjal Euroopas, leviala hõlmab ka Aasia põhjapoolsemaid piirkondi. Liik paikneb väga erineva iseloomuga veekogudes: vooluvetes (kui on piisavalt sügav), järvedes, läbivoolavates tiikides ja riimvetes. Eestis levib siseveekogudes, vooluvetes, lahtedes ja väinades (peamiselt Väinameres) – eelistab kõva põhjaga, selge veega veekogusid.
Isased roo- ehk kaldaahvenad saavad meil suguküpseks 3-4, emased 4-5 aastaselt, maksimaalne vanus on neil 5-6 aastat. Järveahven saab suguküpseks aasta võrra hiljem ja saavutab vanuse 10-12 aastat. Ahvena maksimaalseks elueaks märgitakse 18 aastat.
Kudemisperiood algab varakult, mil vee soojus on alles 8- 14°C (umbes mais, juunis). Emasahven heidab välja kudu võrkjate paeltena 5 sekundi jooksul. Kohe on kohal ka isasahvenad, kes selle viljastavad. Emane jääb ligikaudu viieks tunniks marjalindi juurde ega lase sellele teisi kalu juurde. Tormide mõjul kanduvad need sageli tervelt või tükeldatult laiali. Marjastaadium kestab sõltuvalt temperatuurist 4- 21 päeva. Koorunud ahvenahakatised elavad mõne päeva üksikult, seejärel koonduvad parvedesse ja alustavad avaveelist eluviisi.
Ahvenad võivad moodustada suuri, mõnikord kümnetesse meetritesse ulatuvaid hõredaid kogumeid. Kalad on seal üksteisele väga lähedal. Õhtu eel hakkavad parved hõrenema ja kalad asuvad edasi-tagasi saagides nälga kustutama . Oma jahualadeks valivad nad peamiselt veetaimestiku varjulised sopid madalamates kohtades. Nad ründavad väga organiseeritult ja üheaegselt ning nende „jahiretk” võib kesta kuni varase hommikuni. Ahvenad söövad zooplanktoneid, teisi kalasi, usse, jõe-kirpvähke ja kollaservujureid.
Tänu suurele arvukusele ja laialdasele levimisele, on nad heaks toiduobjektiks paljudele kaladele ja merelindudele. Inimene püüab ahvenat aastaringselt oma toidulauale. Ahven on tuntud heamaitselise lihaga, töönduslikult küllalt suurtes kogustes püütava masskalana.