Eesti järved (2)

Eesti järved
Eesti järvedest
· Eesti territooriumist moodustavad järved
koos tehisveekogudega 5%.
· Valdav osa Eesti järvedest on madalad,
enamasti alla 10 meetri.
· Kokku on Eestis ligikaudu 1200 järve,
neist üle 1 km2 pindalaga on vaid 42 järve.
· Suurimad on Peipsi ja Võrtsjärv. Peipsi
järv on koos Pihkva järvega Euroopas
suuruselt neljas.
* Sügavaim on Rõuge Suurjärv (38 m)
* Järvede paigutus on väga ebaühtlane,
suuremad Järvedepiirkonnad asuvad Kagu-
ja Lõuna-Eestis. Lääne- ja Kesk-Eestis on
seevastu suuri maa-alasid, kus pole ühtegi
järve.
* Sukeldumas käiakse Eestis
siseveekogudes ainult väga üksikutes, kuna
valdav enamus on liiga madalad või omavad
vähest vee läbipaistvust.
Seisundi muutused Eesti järvedes
Korduvuuringud ligi sajal väikejärvel näitavad, et
veekogude seisundis on viimase paarikümne
aasta jooksul toimunud suured muudatused.
Järsult on tõusnud toitainete sisalduse nivoo
järvede vees. Ärevaks teeb fosfaatide esinemine
paljude väikejärvede vees aastaringselt, mis
kõneleb tasakaaluprotsesside rikutusest.
Nendesse veekogudesse sissekantud fosfor jääbki
funktsioneerima süsteemisiseses aineringes. Suur
osa järve sattuvast fosforikoormusest koguneb
veekogu põhjasetteisse, kust ta võib anaeroobsete
keskkonnatingimuste korral uuesti lülituda
aineringlusse.
Meie järved jäävad looduslike protsesside tõttu
järjest madalamaks ja väiksemaks. Peamiselt
põhjustab seda orgaaniliste ainete settimine ja
järvede kinnikasvamine, samuti veetaseme
alanemine, maapinna tõus ja teised tegurid.
Kinnikasvamisprotsess on järve arengu
algstaadiumis aeglane, kuid kiireneb hiljem
pidevalt, saavutades lõpuks väga kiire tempo.
Äntu Sinijärv
· Eesti kõige
selgema veega järv
kus oletatav vee
läbipaistvus ulatub
kuni 15 meetrini.
· Suurim sügavus
on 8 meetrit ja järve
pindala 2,4 ha.
Sukeldujate seas väga populaarne tänu oma suurepärase
läbipaistvuse ja piisava järve sügavuse tõttu. Vaatepilt veealusele
maailmale on Eestis ilusaim.
Biogeenide vähesuse tõttu on välja kujunenud liigirikas ja omapärane
taimestik. Kaldad on õõtsikulised, põhja katab järvelubi, millel kasvab
lopsakas taimestik (mändvetikas, vesisammal, kuuskhein).
Järv on allikatoiteline, mistõttu suvel isegi kõige palavama ilmaga ei
tõuse vee temperatuur üle viieteistkümne kraadi.
Kasutatud kirjandus
*http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_j%C3%A4rved
*
http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Lisamaterjalid/simm.ht