Inglismaa, USA, Venemaa ja Eesti rahvuslik ärkamine (4)

Inglismaa
1.Miks levisid sotsialistlikud ideed Inglismaal vähem kui mujal Euroopas?
Sest tööliste olukord oli parem kui mujal Euroopas ning rahvas oli rikkam.
Mis võimaldas Inglismaal teostada hiilgava isolatsiooni poliitikat?
Inglismaa oli saareriik , seetõttu ei vajanud nad armeed , neil oli tugevaim sõjalaevastik ning nad ei olnud huvitatud püsivatest liitudest.
Milliste alade arvel suurenes Briti koloniaalimpeerium 19. sajandi teisel poolel?
Austraalia , Kanada , India, Uus- Meremaa .
2.viktoriaalik ajastu- kuninganna Victoria valitsusaeg Inglismaal.
Ametiühingud- sinna ühinesid väljaõppinud, seatsid sihiks üksteise abistamise ja majanduse parandamise.
Tööerakond-sinna ühinesid väljaõppimata töölised, kes ei olnud ametiühingutes. Sotsialistlikud ideed.
Feenide liikumine- seadis eesmärgiks Inglismaast sõltumatu vabariigi loomise relvastatatud võistluse abil.
Home rule - parlament, mis lahendas kõik põliselanike eluolu tähtsamaid valdkondi puudutavad küsimused.
Briti impeerium -Inglismaa ja tema kolooniad .
Dominioon - Briti impeeriumi koosseisu kuuluv omavalitsusega asumaa (austraalia, kanada)
Hiilgav isolatsioon -eraldumise ja erapooletuse taotlemine .
3. Liberaalid - nende ajal kehtestati inglismaal kohustuslik algharidus ning anti ametiühingutele tegevusvabadus.
Inglismaa majanduslik edu aluseks oli teistest riikidest varem toimunud tööstuslik pööre ja üleminek vabrikutootmisele.
Ameerika Ühendriigid
1.Milles seisnes 19. sajandi keskpaigas Ühendriikide sisepoliitiline kriis?
Orjanduses.
Millest oli tingitud Lõuna sõjaline edu kodusõja alguses?
Soodne geograafiline asend, pikaajalised sõjalised traditsioonid ja võimekad väejuhid.
Millistes valdkondades tegi Abraham Lincoln kodusõja ajal ümberkorraldusi?
Kaotas orjuse, seadustas neegrite värbamise föderaalvägedesse.
Miks tõi orjuse kaotus kaasa uusi probleeme?
Orjad olid töötud ning kirjaoskamatud, neile tuli anda perekonnanimed. Sellega ei lepitud lõunas, kus loodi rida rassistlike organisatsioone.
2.USA kiire tööstusliku arengu põhjusi 19. sajandi teisel poolel.

• Maavarad
  
• Arvukas sisserännanud tööjõud
  
• Lai siseturg (linlased ostsid enamuse tööstuskaupadest poest)
  
• Puudusid suured sõjalised kulutused.
  
• Raudtee ehitamine(sidus riigi erinevaid osasi)
  

3. Kuna majanduslik konkurents oli tugev, tekkisid suured majandusühendused, monopolid, mida USA’s nimetati trustideks. Ühendriikide peamine majandusharu oli põllumajandus, kus käsitöö asendus masinatega. Lääne hõlvamise käigus asustati indiaanlased ümber reservaaatidesse. See viis sõdadeni indiaanlaste ja uusasukate vahel. Kiire linnastumise tagajärjel olid 19. sajandi lõpuks saanud miljonilinnadeks New York , Chigago ja Philidelphia. Linnastumine tõi kaasa hulga probleeme: korterikitsikus, töötingimuste halvenemine, vaesus jne. Lõuna ühiskonda iseloomustas valgete ja mustade vaheline vastasseis ja rassiline vägivald. Ulatuslikke reforme viis ellu 1901. aastal presidendiks saanud Theodore Roosewelti, kes tõhustas järelvalvet trustide ning raudteede üle ja tegutses tulemuslikult loodusvarade kaitsmisel. Ühendriikide välispoliitika eesmärgiks 19. sajandi teisel poolel oli ülemvõimu kehtestamine. USA jaoks oli tähtis kanali ehitamine Atlandi ja Vaikse ookeani vahel läbi Panama maakitsuse. Kanal ehitati eelkõige sõjalistel põhjustel.
Kodusõda-
Kodusõda toimus Ameerika Osariikide konföderatsiooni ning Ameerika Ühendriikide vahel.
Orjanduse kaotamist pooldasid põhjaosariigid ning lõunaosariigid olid orjuse poolt. Sõda kestis 1861-1865.
Venemaa
1.
Kus?
Millal?
Kelle valitsus?
Vabastamise pos. Tulemused
Vabastamise neg. tulemused
Eesti
1816a
1819a
Aleksander I
Talupojad ei kuulunud mõisnikule, vabanseid sunnimaisusest, perekonnanimed
Maa jäi kuuluma aadlkue mida talupojad pidid rentima
Venemaa
1861a
Aleksander II
sama
sama
2.Suurte reformide peamised tulemused:
Poliitilises elus- seisuslikud vahed vähenesid, kaotati aadli senine eesõigustatud poliitiline seisund, kehtestati mitteseisuslik kohtupidamine, sõjaväe kohustus ja haridussüsteem.
Majanduses- majandus elavnes , sellele pani aluse pärisorjuse kaotamine millega loodi eeldused kapitalistlike suhete arenguks.
Sõjaväes- kehtestati sõjaväekorraldus.
Kultuuris- Elavnes, suhteline loominguvabadus andis tulemusi ajakirjanduses, kirjanduses, teatri- ja kunstielus.
Rahvuslik ärkamine eestis
1. Millised olid rahvusliku liikumise eelised?
Pärisorjusest vananemine !Vabana sõndinud uus põlvkond, talude päriseksostmine, eestlastest haritlaskonna teke.
Mis muutus talurahva omavalitsuses pärast 1866. aasta vallaseadust?
Talurahvas valis volikogu ja ametimehed. Valla eesotsas seisis vallavanem , tavaliselt mõni jõukam taluperemees.
Mida andis talupojale osalemine omavalitsuses?
Kogemus osaleda ühiskonnaelu juhtimises ja poliitikas. Eestlased õppisid ja harjusid endale esindajaid valima, kooselekuid pidama ja kohut mõistma.
2. Vallakool(eesti k) -> kihelkonnakool (eesti k) -> kreisikool (saksa k) -> gümnaasium(saksa k) -> Tartu ülikool.
3. Läti üliõpilased õppisid Tartu ülikoolis sest tartu ülikool oli ainus ülikool mis asus baltimaades ning Liivimaal elasid ka lätlased.
4, Johann Voldemar Jannsen (Saksameelne)
Peamine seisukoht- eluolu edendamine kehtiva korra raames
Ettevõtmised- Üldlaulupidu(1869), Perno Postimehe avaldamine, teater Vanemuine avamine .
Carl Robert Jakobson (Venemeelne)
Peamised seisukohad- Tahtis teha koostööd venemaaga, et edu saavutada.
Ettevõtmised- Sakala ajalehe avaldamine, Aleksandrikooli üks loojatest.
Jakob Hurt
Peamised seisukohad- tahtis et eestlased hoiaks rohkem ühte hoida ning selle läbi edu saavutada.
Ettevõtmised- Kirjameesteseltsi esimene president . Kirjameesteselts andis välja eestikeelseid kirjasõnu, nt õpikuid)

4. 1866- uus vallaseadus mis vabastas talurahva mõisniku eeskostest.
1869- esimene eesti üldlaulupidu.