Ameerika ühendriigid (2)

Ameerika - Ühendriigid.

• Kodusõja algus.
  

Orjanduse küsimuses tekkis Ühendriikides 19. sajandi keskpaigas suur sisepoliitiline kriis.
Tugevnesid orjapidajate positsiooni, mis kutsus üles vastutegevuse.
1860. aastal valiti presidendiks orjuse vastase Vabariikliku Partei kandidaat Abraham Lincoln . Teda hinnati kui ausat ja õiglast riigimeest.
Lõunaosariigid otsustasid unioonist eralduda ja moodustada uue riigi - Ameerika Osariikide Konföderatsiooni, pealinnaga Richmondis.
Võeti vastu enda riigiseadus ja valiti president .
Kui sadamas tulistati konföderaalvägesid algas kodusõda.
Põhjaosariigis oli rohkem elanike ning neil oli tugevam tööstuslik areng.
Lõunaosariiki soodustas hea geograafiline asend, pikaajalised sõjalised traditsioonid ja võimekad väejuhid. Esialgu ei suutnud Põhjaosariigid erilist vastupanu osutada.

• Lincolni reformid ja kodusõja lõpp.
  

Tänu sõjalisele ebaedule pidi Lincoln läbi viima muudatusi.
Konföderatsiooni osariikides kaotati orjus ja seadustati neegrite värbamine föderaalvägedesse. Veel seadustus jaosmaade seadus, mille alusel võis iga Ühendriikide kodanik saada enda maatüki peale selle 5.aastast harimist. Oldsi huvitatud et läänes ei asuvad vabad maad ei läheks orjanduslike istanduste alla.
Seevastu Lõuna ootused Euroopa suhtes luhtusid. Lõuna lõigati ära lääne põllumajanduspiirkondadestm mis peagi tõi endaga kaasa toiduainetepuuduse.
Verine ja laastav kodusõda mis oli kestnud 4 aastat lõppes Põhja võiduga.
Kuid 1865. aastal tapeti Washingtonis Lincoln.

• Ümberkorraldused Lõunas.
  

1865. aastal kaotati lõplikult orjus Ühendriikide territooriumil.
Vabaks lastud neegerorjade elu korraldamine osutus raskeks, kuna nad ei osanud suhelda, neil ei olnud elukohta ega ka tööd. Nad ei osanud kirjutada ega lugeda. Nende vabakslaskmine tõi endaga kaasa suure varguste ja röövide laine ja massilise hulkumise.
Lõunas ei lepitud orjade vabastamisega ning loodi terroristlike ja rassistlike organisatsioone. Tuntuim on tänapäevani põranda all tegutseb Ku Klux Klan , mille eesmärgiks oli valgete eelseisundi kindlustamine ühiskonnas.

• Tööstuslik tõusuaeg.
  

19. sajandi teisel poolel hakkas Ühendriikide tööstus kiirelt arenema.
Selle eeldusteks olid maavarad ja suur sisserännanud tööjõud. Kiiresti võeti kasutusele tehnilised uuendused. Tööstuse arengut soodustas ka suur siseturg kuna linlased ja farmerid ostsid enamiku tööstuskaupadest poest.
Erinevalt teistest riikidest puudusid Ühendriikidel ka suured sõjalised kulutused.
Tööstuse arengut soodustas ta raudteelevik, mis kiirendas kaupade laialivedu.

• Monopolide teke.
  

Majandusliku konkurentsi tõttu tekkisid iseseisvatest väikeettevõtetest kompaniid. Need liitusid firmadega ja tekkisid korporatsioonid. Korporatsioonide erinevates tootmisharudes tekkisid veelgi suuremad majanduslikud ühendused - monopolid , mida Ühendriikides nimetati trustideks.
Enamasti olid trustide osanikeks pangad.
Püüti kõikvõimalike vahenditega dikteerida hindu ja põrmustada oma majanduslikud konkurendid. Väikeettevõtted ei suutnud suurettevõtetega konkureeerida.

• Lääne lõplik alistamine.
  

Olenemata suurtest edusammudest , jäi peamiseks ettevõtteks siiski põllumajandus. Põllumajanduse areng, nt. uute sortide ja masinate teke suurendasid oluliselt saagikust. Ühendriigid muutusid suurimateks nisutootjateks. Veel soodustas arengut uute maade kasutuselevõtt Läänes. Uued maad sobisid hästi karjakasvatuseks.Sinna rajati hulgaliselt ratsakarjuste e. cowboyde eluasemeid e. rantšosid.
Lääne lõplik hõivamine oli indiaanlastele tragöödia. Indiaanlased asusid reservaatidesse. Osad indiaalnased ei lahkunud rahumeelselt ja see viis uute sõdadeni indiaanlastega. See tõi kaasa põliselanike massilise hävitamise. Preeriaindiaanlased kaotasid enda peamise ealtusallika - piisoni, keda uusasukad massiliselt ja piiramatult jahtisid.

• Sotsiaalsed olud.
  

Kiire linnastumine . 19. sajandi lõpuks olid miljonilinnadeks saanud New York , Chicago ja Philadephia. Tõsine probleem oli korterikitsikus ja elu ning olmetingimuste halvenemine.
Olenemata tööstuse kiirest arengust olid palgad kevad, tööpäevad pikad ja töötingimused viletsad. Eriti halb olukord oli naistel ja lastel, keda vabrikutes odava tööjõuna kasutati. Ületootmine põllumajanduses viis sageli farmerite laostumiseni.
Hakkasid tekkima ametiühingud mis korraldasid esimesed ulatuslikud tööliste väljaastumised.
Lõuna ühiskonda iseloomustas endiselt mustade ja valgete vaheline vastasseis ja rassiline diskrimineerimine , mis avaldus kõikjal - nii rongis kui koolis.

• Reformide ajastu.
  

19 . sajandi lõpul algas Ühendriikides ulatuslik reformiliikumine, mis püüdis ohjeldada järjest kasvavat monopolide võimu. 1901. aastal presidendiks saanud Theodore Roosevelti ajal tugevdati järelvalvet trustide ja raudteede üle ning laiendati riikliku järelvalvet nii mõneski muus valdkonnas.
Lisaks sellele astus ta aktiivselt üles ka loodusvarade kaitsmis teemal. Üldjoojntes jätkasid sama poliitikat ka järgmised presidendid .

• Muudatused välispoliitikas.
  

19. sajandi lõpust alates oli Ühendriikide välispoliitika põhiline eesmärk võimu kehtestamine Lääne poolkeral.
Hispaania - Ameerika sõja käigus liideti viimased Hispaania koloniaalvaldused Vaiksel ookeanil . See andis võimaluse laiendada kaubandusteid Aasiaga, eelkõige Hiinaga .
Ameerika hakkas üha ägedamalt sekkuma muude välisriikide sisepoliitikasse.
Sõjalistel eesmärkidel ehitati Atlandi ookenai ja Vaikse ookeani vahele läbi Panama maakitsuse.
1867. aastal osteti Venemaalt hõredasti asustatud Alaska.