Belgia Kuningriigi majanduse analüüs (1)

Belgia Kuningiriigi majanduse analüüs
Belgia Kuningriik asub Lääne-Euroopas. Põhjapiir avaneb Põhjamerre. Tema naaberriigid on Hollandi Kuningriik, idas Saksa Liitvabariik, kagus Luksemburgi Suurhertsogiriik ja läänes Prantsuse Vabariik. Belgia asub Euroopa majandustegevustsooni keskpunktis . Riigi maastik on vaheldusrikas. Põhjas asub tasandik , peamiselt Flandria maakond, mis on 50m üle merepinna . Lõuna-Belgia ehk Valloonia ja selle lõunaosa on kõrgendik (694m merepinnast). Belgia kliima on mereline , vihmaseid päevi on umbes 200. Keskmine temperatuur on 9,8°C. Belgia on loodest kagusse kõrgenev madalate lavade maa, rannikul on liivane ning kohati merepinnast madalam kanalitega tasandik, tänu madalikule on tekkinud väga viljakad mullad. Sellest järeldub, et Belgias, on väga palju piimakarja, keda karjatatakse nendel viljakatel karjamaadel. Tähtsaim maavara on kivisüsi.
Belgia on jagatud kolmeks regiooniks (Flandria, Brüssel-pealinn ja Valloonia) ja kolmeks keelekogukonnaks (prantsuse, hollandi ja saksa). Kokku elab Belgias 10,750 miljonit elanikku. Elanikond kasvab pidevalt. Ta on Euroopa tihedamini asustatud riike. Kuna linnades elab 97% elanikest, võib järeldada, et põhiline osa elanikkonnast on hõivatud tööstuses. Väga palju tööd annab belglastele ka EL-i juhtorganite paiknemine Belgias. EL-i ametnikkonna teenindamiseks vajatakse paljude kohalike teeneid. Valloonia ehk prantsuse piirkond on majanduslikult vähemarenenud. See võib põhjustada mõningaid sotsiaalseid probleeme prantsuskeelse elanikkonna hulgas. Majanduslikult edukam on flaami piirkond. Kuigi pealinn on Brüssel, peetakse oluliseks majanduskeskkuseks sadamalinna Antwerpenit. Antwerpen on säilitanud Flandrias majanduskeskuse rolli peamiselt tänu sadamale.
Belgia on kõrge arengutasemega tööstusmaa kuna rohkesti toorainet veetakse sisse ja enamik tööstustoodangut välja, järeldub sellest, et riigi majandus sõltub välisturust. Ajalooliste tööstusharude (söe ja tekstiilitööstus) osakaal on vähenenud. Kuna 85% inimestest elab linnades, siis põllumajndus on spetsialiiseerunud siseturule. Põhiline põllumajandus toodang tuleb väiketalunikelt. Teine oluline ala on biotehnoloogia , mis teeb koostööd peamiselt ülikoolide ja uurimiskeskustega. Tänu oma suurepärasele geograafilisele asendile on oluline majandusharu ka transport ja logistikatööstus, mille tähtsam keskus on sadamalinn Antwerpen ning Euroopa lennuliiklusekeskus. See on toonud kaasa belglaste poolt Airbusi ja Boeingu arendamise.
Põhiosa ekspordist läheb Euroopasse, peamised sihtriigid on Saksamaa, Prantsusmaa ja Holland. Samadest riikidest tuleb Belgiasse ka import . Kõige rohkem eksporditakse Beligast keemiatooteid, masinaid ja seadmeid. Flandria suureks eksportiartikliks on plastikmaterjalid. Valloonide jaoks on oluline tööstusharu metall -ja metallitooted. Kolmveerand ekspordist on ikka Flandria ettevõtete arvel. Ka see fakt kinnitab, et Flandria piirkond on Belgias oluliselt edukam. Naaberriikidega on Belgia suhted head, seda soodustab juba keeleline segunemine ning väga tihedad majandussuhted Hollandi, Saksamaa ja Prantsusmaaga.
Selline kaherahvuse kitsalterritooriumil koos eksisteerimine on põhjustanud ka mõningaid poliitilisi pingeid. Flandria edukus majandustegevuses ei ole tasakaalustanud niigi pinevat seisu. Mõneti on Euroopa Liidu pealinna staatus Brüsselis ühendanud kahe erineva rahvuse sulandumise probleemi. Prantsuskeelsetel aladel on valdavalt katolikuusk. Tunnistatakse ka protestantlust, mis on pigem flaamlaste usutunnistus .