Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa, Ameerika Ühendriigid (6)

SAKSAMAA, PRANTSUSMAA,
INGLISMAA, AMEERIKA ÜHENDRIIGID
1. Miks kujunes Preisimaa Saksamaa ühendamise eestvedajaks?
Millist rolli etendas Preisimaa Saksa keisririigis?
Preisimaal oli tugev armee , väga hästi arenenud majandus ning ka tugev kuningas Friedrich Wilhelm IV.
Loodi ülesaksamaaline partei Saksa Rahvusliit, mis seadis eesmärgiks Saksamaa ühendamise Preisimaa juhtimisel ja ilma Austriata.
2. Milles seisnes Bismarcki „raua ja vere“ poliitika?
Otto von Bismarcki poliitika osutus kindlakäeliseks, kus ta ei kasutanud eesmärkide elluviimiseks vahendeid. Tema poliitika oli väga julm ja karm.
3. Võrdle Wilhelm I ja Wilhelm II välispoliitikat.
Wilhelm I
Wilhelm II
Hoida ära Prantsusmaa ja Venemaa lähenemist.
Kolmikkeisriliit.
Kolmikliit (sõjaline).
Saksamaast maailmariik, kasvõi läbi vallutuste, iga riigi poliitikasse.
4. Mil määral väljendab Bernhard von Bülowi ütlus „Saabuval sajandil on Saksa rahvas kas haamriks või alasiks“ Wilhelm II välispoliitilisi taotlusi?
Senisele Euroopa poliitikale hakati orienteeruma maailmapoliitikale. Maailmapoliitika tähendas sekkumist kõigi maailmajagude asjadesse ning võitlust ülemvõimu pärast maailmas. See poliitika viis Saksamaa maailmasõtta.
5. Kuivõrd edukas oli Napoleon III valitsejana?
Mitte eriti, tal ei olnud rahva poolehoidu, ta kaotas sõjas ja langes vangi. Kuid ta tegeles aktiivselt välispoliitikaga.
6. Millised kaugemale ulatuvamad tagajärjed Prantsusmaa jaoks olid sõjal Saksamaaga?
Prantsusmaa kaotas sõjaga 5 miljardit franki ja hea tööstuspiirkonna ALsace- Lorraine´i. See andis Prantsusmaa majandusele tugeva hoobi.
7. Miks olid Prantsusmaa ja Saksamaa lepitatud vaenlased?
Mõlemad riigid soovisid suurendada enda valdusi. Pärast sõda soovis Prantsusmaa kättemaksuks Saksamaa purustada.
8. Kuidas võivad olla seotud Prantsusmaa majandusprobleemid ja industriaalühiskonna areng maailmas?
Tööstus ei suutnud arenguga sammu pidada. Nad pidid ka loovutama Alsace- Lorraine´i Saksamaale.
9. Miks kaotas Inglismaa 20. sajandi alguseks oma juhtiva rolli maailma tööstusmaade hulgas? Kas seda oleks saanud vältida? Põhjenda.
Inglismaal kaotati kaitsetollid ja teiste riikidega sõlmiti vabakaubandus lepingud . Maaelanike vool linnadesse, põldude vähenemine ja karjamaade kasv. Enamus teravili veeti Inglismaale sisse.
10. Miks ei olnud Inglismaal ulatuslikke tööliste väljaastumisi nagu mujal Euroopas?
Töölised hakkasid organiseerima ametiühinguid. Ametiühingud pidasid tööiste ja tööandjatega läbirääkimisi ja seadsid sihiks üksteise abistamise ning majandusliku olukorra parandamise.
11. Kui iirlastele oleks antud home rule ( omavalitsus ), kas siis oleksid pinged inglastega lahenenud? Põhjenda oma arvamust.
Ei, sest lõpuks jõuti arvamusele, et surve asemele on kasulik teha järeleandmisi.
12. Mille poolest olid sarnased ja milles erinesid Inglise ja Saksa koloniaalpoliitika ?
Inglismaa
Saksamaa
Hakati asumaade valitsemisel üha rohkem tuginema kohalike suguarude võimule.
Koloniaalid olid odava tooraine allikaks, järjest kasvavaks tööstuseks.
Neil olid koloniaalvalduseid nii Aafrikas kui ka Aasias.
Paistis silma julmusega.
13. Mis võimaldas Inglismaal teostada hiilgava isolatsiooni poliitika?
Võimaldas oma geograafilisele asendile. Ta oli saareriik ja tal oli tugev sõjalaevastik, mis tagas riigi kaitse.
14. Millest oli tingitud Lõuna sõjaline edu USA kodusõja alguses?
Neil oli soodne geograafiline asend, pikaajalised sõjalised traditsioonid ja võimekad väejuhid. Põhjaosariikide sõjavägi ei suutnud esialgu Lõunale maismaal tõsist vastupanu osutada.
15. Kuidas mõjutasid Lincoini reformid kodusõja käiku?
Kaotati orjus ja seadustati neegrite värbamine föderaalvägedesse. Põhi toibus saadud kaotustest ning tugevdas pidevalt oma vägesid.
16. Millised probleemid neegritega ilmnesid pärast orjuse kaotamist? Kuivõrd edukad olid põhjaosariigid Lõuna ümberkorraldamisel? Põhjenda.
Neegrite vabastamine tõi endaga kassa massilise hulkumise, vargused ja röövimised. Lõunas ei lepitud orjade vabastamise ja võrdsusega.
17. Miks oli USA majanduse areng tunduvalt kiirem Euroopa tööstusmaade arengust?
Selle eelduseks olid maavarad ja arvukas siserännanud tööjõud. Võeti kasutusele kõik maailmas avastatud tehnilised uuendused. Arengut soodustas ka lai siseturg . Ühendriikidel puudusid ka suured sõjalised kulutused.
18. Miks tekkisid monopolid ?
Majanduslik konkurents sundis väikeettevõtteid liituma kompaniideks, mis omakorda liitusid teiste firmadega korporatsioonideks. Nii loodigi lõpuks monopolid.
19. Mille poolest erines USA põllumajandus Euroopa põllumajandusest?
USA
Euroopa
Peamiseks tööstusaruks oli põllumajandus. Võeti kasutusele uusi maid.
USA oli maailma suurim nisu tootja ning ta võttis kogu aeg kasutusele uusi sorte .
Veeti palju teravilja sisse.
Paljud maaelanikud läksid linnadesse elama, sellega vähenes põllumajandus.
20. Milliseid sotsiaalseid probleeme põhjustas USA-s suur sisserännanute arv ?
Korteri kitsikus ja olmetingimuste halvenemine. Rassiline diskrimineerimine: mustade ja valgete vaheline vastaseis, mis avaldus kõikjal nii rongis kui ka koolis.