Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Lihtlause koondskeem (0)

1 Hindamata
Punktid
LIHTLAUSE KIRJAVAHEMÄRGID
Lihtlause on lause, milles on üks öeldis.
SIDESÕNAD, MILLE PUHUL KOMA EI KASUTATA:
ja ning ega ehk või nii … kui ka
SIDESÕNAD, MIS NÕUAVAD KOMA :
aga, kuid, vaid, ent.
KOONDLAUSE JA KOKKUVÕTTEV SÕNA
KOKKUVÕTTEV SÕNA PUUDUB. Treeningud on meil esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel. Samba, rumba ja valss on meil juba selged.
KOKKUVÕTTEV SÕNA LOETELU EES. Treeningud toimuvad kolm korda nädalas: esmaspäeval, kolmapäeval, reedel.
Haige tundis valu igal pool: kätes, jalgades, peas ja rinnus
KOKKUVÕTTEV SÕNA PÄRAST LOETELU. Esmaspäeval, kolmapäeval, reedel neil päevil toimuvad meil treeningud.
Rahulik, nõudlik ja vähese jutuga selline peabki ülemus olema.
NB! SIDEKRIIPS LOETELUGA LAUSES . Õues kasvab meil pirni -, õuna- ja ploomipuid. Tegime palju õunamahla, - moosi ja -kompotti.
KOMA ON LOETELU PUHUL
Poes müüdi musti , punaseid ja valgeid kübaraid.
Näitusel sai vaadata suuri, keskmisi ja tibatillukesi koeri .
KOMA EI OLE, KUI TUUAKSE ESILE ERIASPEKTID ÜHE ASJA KOHTA:
Neiul oli peas ilus valge punutud kübar.
Vanaisal oli suur vana must õuekoer.
TÄPSUSTAMINE NÕUAB KOMA!
Pidu toimus jaanipäeval, 24. juunil.
Homme , 4. juunil toimub eksam.
See oli pime, tähitu öö.
Teda valdas raske, tinane väsimus.
HÕLMAMINE KOMA EI VAJA
Pidu toimus Järvamaal Albu vallas Kaalepis.
Õde sündis 1995. a 3. aprillil kell 15.46.
NB! Nimetav kääne nõuab koma
Tema aadress on Harjumaa , Rae vald, Jüri asula.
REEGEL
NÄITELAUSED
Eeslisand komata
Meie pealinna Tallinna vanus on soliidne .
Järellisandi puhul enamasti kaks koma
Tallinn, meie pealinn, meelitab turiste.
E1: kui- lisand
Tallinn kui meie pealinn meelitab turiste.
E2: olev kääne -NA
Tallinn meie pealinnana äratab imetlust.
E3: omastav kääne
(kelle?)
Tallinna, meie pealinna vanus on soliidne.
KORDUVAD TÄIENDID JA MÄÄRUSED
ÜTE - näitab, kelle poole pöördutakse.
Vaata, isa, nii see käibki!
Armsad sõbrad, tänan teid tulemast.
Kas soovite veel kohvi, proua Kuusik, või eelistate teed?
LISAND – nimisõnaline täiend
Lisandi põhi on tavaliselt nimi, lisandi tähendus on põhjaga sama.
Lihtlause koondskeem #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-06-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 37 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ervin Õppematerjali autor
9.klass

Sarnased õppematerjalid

Kirjavahemärkide tabel
11
docx

Kirjavahemärkide tabel

KIRJAVAHEMÄRKIDE KORDAMINE LAUSELIIK REEGEL NÄIDE 1. LIHT- Lihtlauses (üks öeldis) nagu ka Vennas on väike, kuid tubli. LAUSE liitlauses (mitu öeldist) on koma vastandava sidesõna ees. Võistlused pole mitte Elvas, vaid Otepääl. 2. KOON Koondlauses (mitu samale küsimusele Süüdlasi oli kolm: Alo, Ilo ja D- vastavat lauseliiget) on kokkuvõtva Ülo. LAUSE osa järel koolon, kui järgneb loetelu.

Eesti keel
Baskerville ide koer - kokkuvõte
4
docx

Baskerville'ide koer - kokkuvõte

Lihtlausete kirjavahemärgistamine 1 KOONDLAUSE Koondlause on lihtlause, milles on mitu ühele ja samale küsimusele vastavat lauseliiget. 1.1 KOONDLAUSE KIRJAVAHEMÄRGISTAMINE 1.1.1 Tavaliselt pannakse koondlause korduvate lauseliikmete vahele koma. Kirjanduse põhiliigid on lüürikamis?, eepikamis?, dramaatikamis?. 1.1.2 Sidesõnade ja, ning, ega, ehk, või, nii.. kui ka ette ei panda koondlauses koma Kirjanduse põhiliigid on nii lüürika, eepika kui ka dramaatika. Kirjanduse põhiliigid on lüürika ja eepika ja dramaatika. 1.1

9.klass
Eesti keele reeglid
9
doc

Eesti keele reeglid

c) Eri tüvede liitmine (nt mängu+asi, pann+kook) d) Liitmine + tuletamine (male+mängi/ja) e) Lühendamine (televiisor -> telekas) Murded (põhjaeesti, kirderanniku ja lõunaeesti murded) Laen- ja tehissõnad (laenatakse teistest keeltest, nt slaavi, germaani, saksa, soome jm; võõrsõnad; tehakse ise täitsa uus sõna). 9.Lauseõpetus, lauseliikmed Lause on keeleüksus, mis väljendab üht mõtet keeleliselt terviklikul kujul. Lause koosneb fraasidest ja lause tuumaks on öeldis. Lause tuum on ÖELDIS e tegusõna pöördeline vorm. Sellele tõmbame lauses alati KAKS joont alla. Nt Peeter laulis ja mängis trummi. Lauses on tavaliselt ka see, kes midagi teeb e ALUS. Alusele tõmbame alla ühe joone. Nt Peeter laulis. Alus võib mõnikord ka puududa, siis on alus juurde mõeldav. Nt Õues müristab. Kirjutati eksamit. Millele või keelele on lauses tegevus sihitud/suunatud, seda näitab SIHITIS

Eesti keel
Reeglid-mida põhikooli lõpuks on vaja teada
14
odt

Reeglid, mida põhikooli lõpuks on vaja teada

Koidula-nimeline, L. Koidula nimeline, Lydia Koidula nimeline, Pärnu-suurune (nimi), 13-aastane (arv), 13aastane, kolmeteistaastane, T-kujuline (üksik täht). e) kohanimed: Kohtla-Järve, Ida-Eesti. LIHTLAUSE: üks öeldis. Sõnajärg: alus ­ öeldis (nt Isa luges õhtul raamatut) või sihitis või määrus ­ öeldis ­ alus (nt Raamatut luges isa õhtul; Õhtul luges isa raamatut). KOONDLAUSE: lihtlause, millesse on koondatud mitu ühele ja samale küsimusele vastavat sõna. Korduda võivad alused, öeldised, sihitised, öeldistäited, määrused, täiendid ja lisandid. Nt Meie klassi õpivad Peeter, Piia ja Paul. Ma jooksen, laulan ja tantsin. Koma ja sidekriips koondlauses: Õuna-, pirni- ja ploomipuud kasvavad aias. Tegime palju õunamahla, -moosi ja -kompotti. Koolon ja mõttekriips koondlauses: kokkuvõttev sõna : loe, te ja lu

Eesti keel
Kogu aasta reeglid 9-klassile-6
10
doc

Kogu aasta reeglid 9-klassile-6

(arv), 13aastane, kolmeteistaastane, T-kujuline (üksik täht). e) kohanimed: Kohtla-Järve, Ida-Eesti. 6 LIHTLAUSE: üks öeldis. Sõnajärg: alus – öeldis (nt Isa luges õhtul raamatut) või sihitis või määrus – öeldis – alus (nt Raamatut luges isa õhtul; Õhtul luges isa raamatut). KOONDLAUSE: lihtlause, millesse on koondatud mitu ühele ja samale küsimusele vastavat sõna. Korduda võivad alused, öeldised, sihitised, öeldistäited, määrused, täiendid ja lisandid. Nt Meie klassi õpivad Peeter, Piia ja Paul. Ma jooksen, laulan ja tantsin. Koma ja sidekriips koondlauses: Õuna-, pirni- ja ploomipuud kasvavad aias. Tegime palju õunamahla, -moosi ja -kompotti. Koolon ja mõttekriips koondlauses: kokkuvõttev sõna : loe, te ja lu

9. klassi eesti keel
Lauseõpetus-Kirjavahemärgid-Rektsioon
19
docx

Lauseõpetus-Kirjavahemärg id-Rektsioon

2. LAUSEÕPETUS Teksti tõhusal edastamisel on väga oluline õige lausestus. Mõtete ladus esitus tagab arusaamise sellest, mida täpselt sooviti öelda, tõstatada või esile tuua. Lausete õigekeelsuse kohta on olemas mitu õpikut, mida võib soovi korral sirvida. Järgnevalt pöörame tähelepanu valdkondadele, kus kõige rohkem eksitakse. Need on sõnajärg, interpunktsioon ja rektsioon. Eesti sõnajärg on suhteliselt vaba, näidates pigem seda, mis on lause teema (mille kohta midagi öeldakse) ja mida millegi kohta öeldakse. Neutraalses lauses on teema lause algul, lause lõpus aga osa, mis edastab kõige olulisemat infot. Uus info asub üldjuhul lause lõpuosas. Nt Patsient peab haiglasse kõik oma ravimid kaasa võtma. (neutraalne sõnajärg). Patsient peab haiglasse kaasa võtma kõik oma ravimid. (rõhutatud) Kõige levinum sõnajärjestusviga on infot kandva lauseosa paigutamine valesse kohta. Oluline

9. klassi eesti keel
Lauseõpetus-Kirjavahemärgid-Rektsioon
19
docx

Lauseõpetus-Kirjavahemärg id-Rektsioon

2. LAUSEÕPETUS Teksti tõhusal edastamisel on väga oluline õige lausestus. Mõtete ladus esitus tagab arusaamise sellest, mida täpselt sooviti öelda, tõstatada või esile tuua. Lausete õigekeelsuse kohta on olemas mitu õpikut, mida võib soovi korral sirvida. Järgnevalt pöörame tähelepanu valdkondadele, kus kõige rohkem eksitakse. Need on sõnajärg, interpunktsioon ja rektsioon. Eesti sõnajärg on suhteliselt vaba, näidates pigem seda, mis on lause teema (mille kohta midagi öeldakse) ja mida millegi kohta öeldakse. Neutraalses lauses on teema lause algul, lause lõpus aga osa, mis edastab kõige olulisemat infot. Uus info asub üldjuhul lause lõpuosas. Nt Patsient peab haiglasse kõik oma ravimid kaasa võtma. (neutraalne sõnajärg). Patsient peab haiglasse kaasa võtma kõik oma ravimid. (rõhutatud) Kõige levinum sõnajärjestusviga on infot kandva lauseosa paigutamine valesse kohta. Oluline

Kategoriseerimata
Kordamine eesti keele eksamiks
59
doc

Kordamine eesti keele eksamiks

2. liitsõnalised riiginimed järelosaga -maa: Prantsusmaa, Saksamaa, Svaasimaa, Uus-Meremaa; 3. eesti mitmuse tunnusega riiginimed: Filipiinid, Komoorid, Maldiivid, Seisellid; 4. eestikeelsed nimed: Norra, Poola, Soome, Taani, Türgi, Ungari, Hiina, Jaapan, Varssavi, Pariis; 5. mõned kirjapildimugandid: Fidzi, Kanada, Kuuba, Mehhiko, Peruu, Berliin, Rooma, Viin. Suur algustäht tähistab: 1) lause algust, 2) nimesid (pärisnimesid), 3) osa nimetusi (üldnimesid) nende ametlikkuse ja püsikindluse märkimiseks, 4) tunderõhku (ülimussuurtäht, personifitseeriv suurtäht, adressaatide Sina ja Teie suurtäht). Algustäheopositsiooni tähistamise vahendid on: 1) esisuurtäht ­ algussuurtäht, millega kirjutatakse ainult esimene nime, nimetuse või pealkirja sõna (muud sõnad säilitavad oma algustähe), nt ,,Tõde ja õigus", Seitsmeaastane sõda;

Eesti keel




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun