ANATOOMIA 2KT 57. VÖÖTLIHASTIKU EHITUS a- vöötlihas b- lihaskiud 58. LIHASE EHITUS Lihases on lisaks lihaskoele ka rohkesti sidekudet. Iga lihaskiud on ümbritsetud õhukese sidekoelise kestaga- endomüüsiumiga. Lihaskiu kimbud on omakorda varustatud sidekoelise ümbrisega- siseperimüüsiumiga. Kogu lihast ümbritseb sidekoeline kest- välisperimüüsium (epimüüsium???) Iga lihas algab ja lõppeb kõõlusega. 59. LIHASTE ERINEVAD KUJUD Kujult jagunevad lihased pikkadeks, lühikesteks ja laiadeks. Pikad lihased esinevad enamasti jäsemetel. Lühikesed lihased asetsevad peamiselt kerel, lülisambalülide ja roiete vahel. Laiad lihased ühendavad ülajäset kerega või paiknevad kehaõõnte
Inimese kehas asub peensool kõhuõõnes ning kuulub seedeelundkonda. Peensool on seedekanali kõige pikem osa – keskmiselt 5m, mis jaguneb kolmeks osaks- kaksteistsõrmikuks (e. duodeenum), tühisooleks(e. jejunum) ja niudesooleks (e. ileum) (Roosalu 2010: 112-113). Selgelt piiri nende vahel pole, kuid ainult kaksteistsõrmik paikneb kogu laiuses kinnitunult kõhuõõne tagaseina külge. Teised kaks peensoole osa on fikseeritud kahe kõhukelmelestme sidekoelise tekisega, mida nimetatakse soolekinnistiks. Tema sees kulgevad soole vere- ning lümfisooned ning närvikiud. (Nienstedt jt 2001: 326-327) Peensooles toimub toidu peamine seedimine ning toitainete imendumine verre ja lümfi. Selleks on peensoole limaskestal imendumispinna suurendamiseks hulga hatte ja ringkurde. Nad erinevad oma tiheduselt ja kujult vastavalt soole osadele, olles kõige tihedamalt esindatud kaksteistsõrmiku keskosas (Roosalu 2010: 113). Peensoole limaskest sisaldab
KK Lihased KORDAMISKÜSIMUSED LIHASTE SÜSTEEMIST 1. Milles seisneb skeletilihaste funktsioon? Liigutada skeleti osi ja kindlustada sel teel kehade üksikosade liikumist. 2. Nimetage skeletilihaste põhiomadused . Koosnevad vöötlihaskiududest, iga lihaskiud on ümbritsetud sidekoelise kestaga, kontraheerumine, erutus, allub tahtele. 3. Kirjeldage kõõlust. (lad. k.tendo.) Venimatu, tõmbekindel. 4. Nimetage lihase osad . Pea, lihas, kõht, saba. 5. Selgitage mõisted: Aponeuroos - lai lindikujuline kilekõõlus Innerveerima - lihaseid närvidega varustama Sidekirme fastia, sidekoleline ümbris. 6. Kuidas jaotatakse lihased kuju alusel? Pikad, lühikesed, laiad 7. Kuidas jaotuvad lihased vastavalt esilekutsutud liigutusele
Retseptor- ärritust vastuvõttev organ Dendiidid- neuroni jätketeed, mida mööda kandub erutus neuroni suunas Akson- neuroni jätke, mida mööda juhitakse erutus neuronist välja Somaatiline ns- ehk kehanärvisüsteeeem Vegetatiivns ns- ehk siseelundite närvisüsteem Hallollus- paikneb seljaaju keskosas, kujutab endast närvirakkude ja neist lähtuvate jätkete kogumit Valgeollus- koosneb närvikiududest ning moodustab juheteed Närvid- sidekoelise kestaga ümbritsetud närvikiudude kimbud Valged närvikiud- müeliintupega ümbritsetud perifeersed närvid Hallid närvirakud- müeliintupeta närvid vegetatiivses närvisüsteemis Ganglion- närvisõlm- närvirakkude sõlmjas kogum Refleks- vastureaktsioon ärritusele Refleksikaar- tee mida mööda erutus refleksi puhul levib Interkostaalsed närvid- roietevahelised närvid Hemisfäär- aju poolkera (neid on 2) Liikvor- ajuvedelik
Munasarjakoor (cortex ovarii), parenhüümvööde (zona parenchymatosa) koosneb folliikuleid, kollakehi ja kapillaaripõimikuid sisaldavast sidekoest. Munasarjasäsi (medulla ovarii), vaskuloostsoon (zona vasculosa) – koosneb sidekoest, paiknevad veresooned, närvid, säsiväädid, silelihasrakud, isassuguhormoone valmistavad rakud. Munasarjastrooma (stroma ovarii) – kollageensed kiud, moodustab sidekoelise toese. Munarakkude areng (ovogenees): 1) Munasarjafolliikuli küpsemine Ovariaalfolliikulid tekivad looteeas munasarja pinnaepiteelist, laskuvad seejärel munasarjakoorde, kus nende areng jätkub. Nende arv väheneb ajapikku suurel määral. Munasarjas leidub erineva küpsusastmega folliikuleid, primaarsed ovariaalfolliikulid (folliculi ovarici primarii) koosnevad munarakust, mida ümbritseb üks/mitu follikulaarrakkude kihti. Folliikuli küpsemisel areneb seal
mis eemaldavad sinna sattunud tolmu ja baktereid hingetorus toimub kopsu sattuva õhu soojendamine Kopsud Kaks hingamiselundit, milles toimub gaasivahetus kopsud täidavad rindkere õõnt peaaegu täielikult parem kops jaguneb kolmeks ja vasak kops kaheks kopsusagaraks kopsudes hargnevad kopsutorud järjest peenemateks ja peenemateks harudeks kõige peenemad harud lõpevad kopsusompude ehk alveoolidega Pleuraõõs kopsud on kaetud õhukese sidekoelise kopsukelmega kopsukelme ja rindkere seesmise pinna vahele jääv kitsas ruum nn pleuraõõs on täidetud üliõhukese vedeliku kihiga (10 20 ml) see kaitseb hõõrdumise eest ja hoiab kopsusisest rõhku Kopsualveoolid Õhuga täidetud mullisarnased pisikesed moodustised (0,1-0,3mm)
Organid on iseloomuliku kuju, asendi ja talitlusega ehituslikud üksused Organite kogum - aparaat või süsteem (näit. seedeaparaat, närvisüsteem) Organite ehitusprintsiip Ehitusprintsiibi alusel võib histoloogias organeid jagada kahte rühma I rühm - kompaktsed organid II rühm - torujad ehk õõnesorganid Kompaktsed organid Näärmelised organid - näärmed ja näärmetaolised organid Kompaktsete organite ehitus: Kompaktsed organid on ümbritsetud sidekoelise kapsliga e. kihnuga (capsula) Kapslist lähtuvad organi sisemusse põrgad e. trabeekulid (trabeculae). Sagarikud ja kimbud Sidekude jaotab organi alaosadeks, mida näärmetes nimetatakse sagarikeks (lobuli), lihastes, närvides ja kõõlustes kimpudeks (fasciculi) Sagarikevaheline e. interlobulaarne sidekude Intraparenhümatoosne e. intralobulaarne sidekude Strooma ja parenhüüm Kapsel koos põrkade või septidega moodustab organi strooma
Kõvasuulae eespoolse lõikehambad, mida pikk Keelemandel osa limaskest on asendab pehmesuulagi, puudub. Kassil näärmeline. Tal on hambapadjand mis ei võimalda kare keel – suulaenibu (uvula) (pulvinus dentalis). hingata suu sarvestunud nagu inimestel. Keel – Nina-mokapeegel kaudu. Keelealune sidekoelise teljega pikk, kitsas, terav (planum nasolabiale). lihake on hästi niit- ja tipp. Kõik Kõvasuulagi on arenenud. Keel on koonuspapillid. papilliliigid olemas. keskpaigast kitsam. pikk ja kitsas, tipp Esinevad paariline Keelel paksenenud on laienenud. keelekida ja tagaosa – keelemõhk. Keeleseljas –
ANATOOMIA 16. LOENG 13.10.11 Hingamine Hingamiselundkonna moodustavad ninaõõs, kõri, hingetoru ehk trahhea, bronhid (vasak ja parem bronh), bronhid omakorda jagunevad bronhioolideks, kopsud, hingamislihased (diafragma, roietevahelised lihased). Hingamise abilihasteks on õlavöötme- ja kõhulihased. Kopsud on kaetud õhukese sidekoelise kopsukelmega (e. pleura), millel on sisemine ja välimine leste. Väiksed roietevahelised lihased võimaldavad roided üles tõsata, rindkere laieneb, võimaldavad langetada rindkere. Seljapeale jäävad trapetslihased. Hingamisiseärasused lastel Ninaõõs kitsas, limaskest õrn ja veresoonterikas. Nohu korral kergesti limaskesta turse
hingetoru on seest vooderdatud väikeste karvakestega, mis eemaldavad sinna sattunud tolmu ja baktereid hingetorus toimub kopsu sattuva õhu soojendamine Kaks hingamiselundit, milles toimub gaasivahetus kopsud täidavad rindkere õõnt peaaegu täielikult parem kops jaguneb kolmeks ja vasak kops kaheks kopsusagaraks kopsudes hargnevad kopsutorud järjest peenemateks ja peenemateks harudeks kõige peenemad harud lõpevad kopsusompude ehk alveoolidega kopsud on kaetud õhukese sidekoelise kopsukelmega kopsukelme ja rindkere seesmise pinna vahele jääv kitsas ruum nn pleuraõõs on täidetud üliõhukese vedeliku kihiga (10 20 ml) see kaitseb hõõrdumise eest ja hoiab kopsusisest rõhku alveoolid on tillukesed, õhuga täidetud mullisarnased pisikesed moodustised (0,1-0,3mm), mida ümbritsevad kapillaarid alveoolides toimub gaasivahetus kopsude ja vere vahel hapniku ja süsinikdioksiidi transport verega gaasidevahetus kudede ja vere vahel
ja liitunud söögitoruga. Hingetoru on seest vooderdatud väikeste karvakestega, mis eemaldavad sinna sattunud tolmu ja baktereid. 29.Kopsu asend rindkeres, kopsu välisehitus Inimese kaks kopsu on ehituselt erinevad. Paremal kopsul on kolm sagarat ja vasakul kopsul ainult kaks, sest seal on südamejäljend. Kopsutipud ulatuvad rangluust kõrgemale. Kopsupõhimik paikneb liuakujulise vahelihase peal, mis on ühtlasi peamine hingamislihas. Kumbki kops on kaetud õhukese sidekoelise kopsukelmega. Ka rinnaõõne sisepind on vooderdatud kelmega. Nende vahele jääv kitsas ruum on täidetud vedelikuga. 30.Kopsu sisestruktuur Kopsusagarad jagunevad sidekoeliste vaheseinte varal püramiidjateks segmentideks. Paremas kopsus on 10 segmenti, vasakus 9. Segmendid omakorda koosnevad sagarikest. Kopsu kõige väiksemad anatoomilis-funktsionaalsed üksused on alveoolid, kus toimub gaasivahetus. 31.Bronhiaalpuu ehitus
rütm: vastasjalg ja - käsi toimivad samaaegselt. · Hoia liikudes õlad all ning selg sirge, väldi kramplikku kehahoidu. · Kepid liiguvad külje juurest tahapoole, liigutused on järsud ja kiired. · Kepiots pannakse maha vastasjalaga kohakuti. Käed liiguvad keha lähedal, tõuge kepiga tehakse igal sammul, suunaga võimalikult taha, nii et käsivars oleks täielikult välja sirutunud. · Sagedasemad vigastused on seotud tallaaluse fastsia e. sidekoelise toega (hommikune valutunne jalale toetudes) või säärelihaste ja kõõlustega. Enamasti on tegemist ülekoormuse või venitusega · Vigastusi esineb vähem kui jooksjatel, kuid võib juhtuda igal käijal. · Õiged jalanõud aitavad vigastusi vältida. Kõrged kontsad soodustavad vigastuste teket. · Venitamine enne treeningut vähendab vigatuste tekkeohtu.
Tallede rasvakogumid on valged, vanade loomade rasv seevastu tugevalt kollaka varjundiga. Lamba rümba rasvasus võib kõikuda äärmusest äärmusesse on ilusaid väherasvaseid ja ka suure rasvakihiga kaetud loomi. Köögis sobib kasutada ennekõike väikese rasvakihiga liha. Mida vanema lamba lihaga on tegu, seda suurem tõenäosus, et selle rasvakihil on spetsiifiline villalõhna meenutav aroom. See ei tähenda aga liha sobimatust toiduks, sest lammastel on rasv kokku koondunud ning sidekoelise ümbrisega kaetud. Lihastelt saab kelmega ümbritsetud rasvakogumi alati kõrvaldada kas enne või pärast küpsetamist. Lamba rasv hangub jahtumisel kiiresti Rasvadel on minu elus väga tähtis osa. Rasvad on meie organismile sama tähtsad kui valgud või süsivesikud. Nagu ka valkude või süsivesikute liigne tarbimine, võib ka liigne rasvade tarvimine meie organismile probleeme tekitada. Ülekaalulisus, erinevad haigused jne. Sportlastele on rasvade
Loob seose organismi ja väliskeskkonna vahel Teadlik ja tahtlik Vegetatiivne: Innerveerib siseelundite talitust Töötab teadvusest ja tahtest sõltumatult Jaguneb sümpaatiliseks ja parasõmpaatiliseks osaks Hallollus Koosneb neuronite kehadest. Tuumad seljaajus ja peaajus. Korteks suurajukoor cortex cerebi hallolluse kiht peaaju suurte poolkerade pinnal valgeollus koosneb närvirakkudest. Moodustab juhtteed. Närvid on sidekoelise kattega ümbritsetud närvirakude kimbud, mis jaotuvad: Valged närvikiud müeliintupega ümbritsetud perifeersed närvid somaatilises närvisüsteemis Hallid närvikiud müeliintupeta närvid vegetatiivses närvisüsteemis Närvirakkude põhiomadused: Erutuvus ja erutuse juhtimine Erutuse läbib neuroni keha polaarselt Dendriidid toovad impulsi neuronisse Aksoni kaudu juhitakse impulss neuronist välja Talituselt jaotuvad närvid:
poolkerade pinnal nimetatakse suuraju kooreks - kõrgeim närvisüsteemi osa (tsentraalne närvisüsteem). 15. Mis on valgeollus? Koosneb närvikiududest, mille moodustavad närviraku jätked koos neid ümbritsevate tuppedega sidudes üksikud närvisüsteemi osi omavahel ning koondudes pea- ja seljaajus kindlasuunalisteks kimpudeks juhteteedeks (tsentraalne närvisüsteem). Perifeerne närvisüsteem - moodustub närvidest, mis kujutavad endast väljaspoolt sidekoelise kestaga kaetud närvikiudude kimpe Müeliintupega ümbritsetud nn. Valged närvikiud moodustavad pea- ja seljaaju valgeolluse ning osalevad perifeersetes närvides Müeliintupeta nn hallid närvikiud kulgevad peamiselt vegetatiivsetes NS-s. Talitluse järgi jaotatakse närvid: aferentsed e. sensoorsed e. retseptoorsed e. tundenärvid - toovad erutuse elundite retseptoritelt ja viivad need ganglionite kaudu KNS-i Eferentsed e
Loomorganismis eristatakse järgmisi organite süsteeme ehk aparaate: 1)liikumisaparaati, kuhu kuuluvad a)skeleti- ja b)lihastesüsteem, 2)seedeaparaati, 3)hingamisaparaati, 4)kuse- suguaparaati, kuhu kuuluvad a)kuse- ja b) suguorganid, 5)soontesüsteem, 6)närvisüsteemi, 7) meeleorganid,8) endokriinnäärmed, 9)keha väliskatet. Organite ehitus erineb selle järgi, kas nad on kopaksed või torujad ehk õõnsad: · Kompaksed organid kattuvad väljast sidekoelise või sidekoelis-lihaselise kestaga, mida süljenäärmetes, maksas, neerudes, lümfisõlmedes ja põrnas nimetatakse kihnuks. · Torujate organite süsteem on kihiline.Kihistuse kõige ulatuslikumaid alajaotusi nimetatakse kestadeks ja viimaste alaosi kihtideks. 2. Topograafilised mõisted (tasandid) Anatoomias kasutatakse elundite ja piirkondade asukoha ning nende omavahelise paigutuse kirjeldamiseks topograafilisi mõisteid
folliikulid (diam. 1- 6 mm) on sageli kannu või kausikujulised – sees krüpt. Tonsillid e. mandlid (vt. neelurõngas!) on suurte lümfifolliikulite ja difuusse lümfikoe kogumikud. Lümfisõlmed: - on 1 – 25 mm läbimõõduga ümarad või oakujulised struktuurid lümfisoonte teel,- lümfisõlmede ülesandeks on neist läbi voolava lümfi filtreerimine ja puhastamine, - lümfisõlmedesse siseneb mitu väiksemat lümfisoont, väljub aga 2 – 3 suuremat;- lümfisõlmed on ümbritsetud sidekoelise kapsliga, millest lähtuvad sõlme sisse samuti sidekoest vaheseinad – trabeekulid, trabeekulite vahel on õõned – siinused, mis on täidetud lümfikoega, - lümfi voolamisel läbi sõlme takerduvad suuremad rusud ja mikroobid lümfikoe võrgustikku ja fagotsüteeritakse makrofaagide poolt, väiksemaid mikroobe “püüavad” vabalt liikuvad valgelibled. Rinnajuha (ductus thoracicus):- inimkeha suurim lümfisoon;– algab kõhu- ja nimmetüvede liitumisest,
vaheldumine vöötlihaskiudude ristivöödilisuse. · Vöötlihaskiud moodustavad skeletilihaseid. Vöötlihaste tegevus allub inimese tahtele. 57. Lihase ehitus · Lihas (musculus) kujutab endast vöötlihaskiudude kimpudest koosnevat elundit, mille kimbud on omavahel ühendatud koheva, närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. · Iga lihaskiud on ümbritsetud õhukese sidekoelise kestaga (endomüüsiumiga). Lihaskiud koonduvad kimpudeks, mis on omakorda varustatud sidekoelise ümbrisega (siseperimüüsiumiga). Kogu kihast ümbritseb sidekoeline kest (välisperimüüsium). · Iga lihas algab ja lõpeb kõõlusega. Lihas kinnitub luudele, kõhredele ja liigesekihnudele kõõluse abil. Kõõlus on tõmbekindel, koosnedes paralleelselt kulgevatest kollageensetest sidekoe kiududest. 58. Nimeta lihaste erinevad kujud
Närvikiud - akson ja teda übritsevad neurogliia rakud. Perifeerses närvisüsteemis ümbritsevad aksonit Schwann'i rakud Need rakud võivad sisaldada oma membraanis lipiidset müeliini või mitte. Vastavalt sellel jagatakse: müeliinkiud müeliinitu kiud 28. Närvi ehitus Perifeersed närvid koosnevad närvikiudude kimpudest. Iga akson koos müeliintupega moodustab närvikiu. Iga närvikiud on ümbritsetud sidekoelise kihiga - endoneuriumiga. Väiksemad närvikiudude kimbud (närvid) on ümbritsetud paksema sidekoelise kihiga perineuriumiga. Kolmas sidekoe kiht - epineurium ühendab väiksemad närvid suuremaks närviks. 29. Närvikudede regeneratsioon 30. Nimetatud elundid tunda ära pildil ja osata näidata koe elemente: Seljaaju Närv ristilõikes ja pikilõikes
hambasombu vahel. Kõhrelised. Kõhrliidus luud on omavahel seotud kõrhkoega (selgroolülid). Sümfüüs luid ühendavad kõhrekihis esineb pilukujline õõs (puusaluu). Liiges on selline ühendusvorm, kus liigestuvate luude otsade vahele jääb pilujas õõs. Luude ühendamise kõrval on liiges esiplaanil liikumisfuntsioon. 8. Liigeste ehitus ja jaotus Liigese moodustub kahest kõhrega kaetud erinevast luust. Liiges on ümbritsetud sidekoelise kihnuga, mis muudab liigese hermeetiliselt suletuks. Nende kahe liigespinna vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigese õõs. Liigesed jaotatakse kolme suurde gruppi: side, kõhr ja sünoviaalliigesteks. Plokkliiges võimaldab liikumist ettetaha, esineb põlve ja küünarliigeses. Keraliiges võimaldab teha ringikujulisi liigutusi, esineb õla ja puusaliigeses. Silinderjas liiges võimaldab teha
asendi reguleerimine. Inimese kehas on moodustavad lihased umbes 2/5 kogu keha kaalust ning sõltuvad elueast, soost ja kehalisest treenitusest. Iga lihas kujutab endast elundit, millel on lihaseline osa ja otstes kõõluselised osad. LIHASTE EHITUS Lihas (musculus) kujutab endast vöötlihaskiudude kimpudest koosnevat elundit, mille kimbud on omavahel ühendatud koheva, närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. Iga lihaskiud on ümbritsetud õhukese sidekoelise kestaga endomüüsiumiga. Lihaskiud koonduvad kimpudeks, mis on omakorda varustatud sidekoelise ümbrisega perimüüsiumiga. Kogu lihast ümbritseb sidekoeline kest epimüüsium. Liites lihaskiudude kimbud kokku, annab epimüüsium lihasele kuju. Iga lihas algab ja lõpeb kõõlusega (tendo). Lihas kinnitub luudele, kõhredele ja liigesekihnudele kõõluse abil. Kõõlus on tõmbekindel, koosnedes paralleelselt kulgevatest kollageensetest sidekoe kiududest.
EXTERNUS- välimine INFERIOR-alumine PROFUNDUS-süva POSTERIOR- tagumine SUPERIOR- ülemine STERNUM- rinnaka COSTAE-roided SCAPULA- alaluu CLAVICULA- rangluu RADIUS- kodarluu Epifüüs- jämendunud otsosa Diafüüs- silindrilist keskosa Sünostoosid- luulidused Lordoos- ettepoole suunatud kumerust Sümfüüs- ees keskjoonel on hämeliidus Periost- värske luu pind on kaetud kiulise sidekoelise ümbrisega Osteotsüüt- kasvatanud luurakud Põlveliiges ARTICULATIO GENUS (mis seda moodustab) URETER-kusejuha ~30 cm, 3-9 mm piires,Funk: uriini juhtimine neeruvaagnast kusepõide. Nefron- neeru struktuurilise-funktsionaalseks ühikuks.(Funktsionaalne ühik, kus tekkib uuria) Menstruaaltsükel kestus on 21-35 päeva Menstruatsioon 3-5(7) päeva Ovulatsioon toimub menstruaaltsükli 14 päeval. Viljastumine toimub munajuhas Normaalne rasedus 40 nädalat.
Munajuha tuba uterina salpinx X Emakas uterus metra X Tupp vagina colpos X 9. Munasari Ehitus Munasari kaalub ~510 g. Munasari on lapikovaalne ploomikivi meenutava kujuga sugunääre. Munasari on kaetud sidekoelise valgundkestaga, mille välispinda katab kuubiline epiteel. Ülemine ots on suunatud munajuha poole, alumine ühendub emakaga. Munasarja siseehituses eristatakse koort ja säsi. Funktsioon toimub munarakkude kasvamine ja areng ning toodetakse naissuguhormoone. 10. Selgitage mõisted: Folliikulid Põiekesed, kus on sees munarakud. Ühes põies on sees 1 munarakk. Ovogenees munaraku valmimine ovogoonoist meioosi käigus
· Esimese rühma moodustavad kompaktsed organid ja teise rühma torujad ehk õõnesorganid Kompaktsed organid · Näärmelised organid - näärmed ja näärmetaolised organid. · Siia gruppi kuuluvad - suured süljenäärmed, maks, pankreas, neerud, piimanääre, prostata, testis, bulbouretraalnääre, kopsud, endokriinorganid (epi- ja hüpofüüs, neerupealis, kilpnääre jt.) Kompaktsete organite ehitus · Kompaktsed organid on ümbritsetud sidekoelise kapsliga e. kihnuga (capsula) · Kapslist lähtuvad organi sisemusse põrgad e. trabeekulid (trabeculae). Kui organisisese sarra osad jaotavad organi enam-vähem isoleeritud ruumideks, siis nimetatakse neid vaheseinteks e. septideks (septa) Nääre Lümfisõlm Põrn Neer Kihn Maks capsula
Iseloomustavad pinnalise asendiga, puhtakujulise koostisega ja õhukeste kihtide moodusta- misega. Asetseb alati sidekoe peal ja on sellest eraldatud õhukese kile (basaalmembraani) varal. Tugikoed Tugikudedeks on side- , kõhr- ja luukude. Arenguliselt kuuluvad sellessekudede rühma ka veri ja lümf. a)Vedelkoed (veri ja lümf). b) Sidekoed c) Kõhrkude - toetuslikku talitlust kandev kõhrkude esineb lõikekonsistensiga tugikoeliigina kõhredeks nim. Organites, olles neis pinnalt kaetud sidekoelise kestaga perikondriga). Kõhrkude koosneb intertsellulaarsubstantsist ja selles asetsevatest kõhrerakkudest e. kondrotsüütidest. d) Luukude on luude kompaktses hja spongioosses substantsis esinev tugikoeliik, mida iseloomustavad sadestunud mineraalsoolade sisaldus ja omapärane ehitus. Lihaskoed ( ka 6.vastus) teostavad organismi liigutuslikke protsesse. Esinevad kolme liigina: sile-, südame- ja vöötlihaskoena. Kõik nad moodustuvad pikkadest , kuid peentest
Loomorganismis eristatakse järgmisi organite süsteeme ehk aparaate: 1)liikumisaparaati, kuhu kuuluvad a)skeleti- ja b)lihastesüsteem, 2)seedeaparaati, 3)hingamisaparaati, 4)kuse- suguaparaati, kuhu kuuluvad a)kuse- ja b) suguorganid, 5)soontesüsteem, 6)närvisüsteemi, 7) meeleorganid,8) endokriinnäärmed, 9)keha väliskatet. Organite ehitus erineb selle järgi, kas nad on kopaksed või torujad ehk õõnsad: · Kompaksed organid kattuvad väljast sidekoelise või sidekoelis-lihaselise kestaga, mida süljenäärmetes, maksas, neerudes, lümfisõlmedes ja põrnas nimetatakse kihnuks. · Torujate organite süsteem on kihiline.Kihistuse kõige ulatuslikumaid alajaotusi nimetatakse kestadeks ja viimaste alaosi kihtideks. 2. Topograafilised mõisted (tasandid) Anatoomias kasutatakse elundite ja piirkondade asukoha ning nende omavahelise paigutuse kirjeldamiseks topograafilisi mõisteid
lihaste abiseadeldised arenevad lihaseid ümbritsevast sidekoest ja nad soodustavad ning kergendavad lihaste talitlust. Abiseadeldiste hulka kuuluvad fastsiad, sünoviaalpaunad, kõõluste sünoviaaltuped ja seesamluud. Fastsiad esinevad kogu lihastikku katva pindmise sidekirmena ja üksiklihaseid või lihaste rühmi ümbritseva süvasidekirmena. Sünoviaalpaunad esinevad neis kohtades, kus kõõlused liiguvad oma naaberorganite suhtes. Sünoviaalpaunad kujutavad endast sidekoelise kihnuga ümbritsetud pilukujulisi õõnsusi, mis sisaldavad sünooviasarnast vedelikku. Sünoviaalpaunad aitavad vähendada hõõrdumist kõõluste ja nende naaberorganite vahel. Kõõluste sünoviaaltuped esinevad jäsemete distaalsetes osades ja neid saab võrrelda kahe teineteise sisse asetatud silindriga, milles seesmine ümbritseb kõõlust, olles sellega kokku kasvanud, ning välimine seostub ümbritsevate kudedega.
Lihaste abiseadeldised – arenevad lihaseid ümbritsevast sidekoest ja nad soodustavad ning kergendavad lihaste talitlust. Abiseadeldiste hulka kuuluvad fastsiad, sünoviaalpaunad, kõõluste sünoviaaltuped ja seesamluud. Fastsiad esinevad kogu lihastikku katva pindmise sidekirmena ja üksiklihaseid või lihaste rühmi ümbritseva süvasidekirmena. Sünoviaalpaunad esinevad neis kohtades, kus kõõlused liiguvad oma naaberorganite suhtes. Sünoviaalpaunad kujutavad endast sidekoelise kihnuga ümbritsetud pilukujulisi õõnsusi, mis sisaldavad sünooviasarnast vedelikku. Sünoviaalpaunad aitavad vähendada hõõrdumist kõõluste ja nende naaberorganite vahel. Kõõluste sünoviaaltuped esinevad jäsemete distaalsetes osades ja neid saab võrrelda kahe teineteise sisse asetatud silindriga, milles seesmine ümbritseb kõõlust, olles sellega kokku kasvanud, ning välimine seostub ümbritsevate kudedega.
soovitatakse mägedesse kaasa võtta mõni meedikust mägimatkaja. · Mägimatkadel ei tohiks osaleda inimesed, kes põevad südamehaigusi või mõnda muud kroonilist haigust. · Mägimatkadel on kõige ohtlikum asjatu riskimine ning hulljulgus, mis võib kaasa tuua suuri ja väikseid vigastusi - alates jala väänamisest kuni kaelaluu murruni. · Õiged jalanõud aitavad vigastusi vältida. · Sagedasemad vigastused on seotud tallaaluse fastsia e. sidekoelise toega (hommikune valutunne jalale toetudes) või säärelihaste ja kõõlustega. Enamasti on tegemist ülekoormuse või venitusega. KASUTATUD KIRJANDUS: www.inimene.ee
põrna, nreeru, seedetrakti jt. elunditesse. Verejooks vere väljumine veresoontest või südamest läbi nende seina defektide väljapoole keha või kehaõõntesse või kudedesse. Etioloogia- rebenemisi, - näkitsemisi, - läbipääsemisi. Liigid: sisemine, välimine, arteriaalne, venoosne, kapillaarne, parenhümatoosne Lõpe - -väikesed verehüübed võivad täielikult resorbeeruda; -verevalum võib granulatsioonikoe vohamisel sidekoestuda, ümbritsetud saada sidekoelise kapsliga, asenduda tsüstiga, infitseerumise korral tekib abstsess; -verejooks suletakse, massiivsed kiired verejooksud viivad shokini, hüübimishäirete tekkele ja võivad surmaga lõppeda. Hüpehüdratatsioon e turse Veresoonest väljunud valguvaese vedeliku kogunemine kudedes rakuvaheruumi. Transudaat- veetaoline vedelik, hüübeid ei esine Eksudaat- mädane, sageli esineb hüübeid, põletikuline. millest sõltub turse teke/etioloogia, mõiste permeaabelsus
· Hingetoru on seest vooderdatud väikeste karvakestega, mis eemaldavad sinna sattunud tolmu ja bakterid. · Hingetorus toimub kopsu sattuva õhu soojendamine. Kopsud - 2 hingamiselundit, milles toimub gaasivahetus. · Kopsud täidavad rindkere õõnt peaaegu täielikult. · Parem kops jaguneb 3ks ja vasak kops 2ks kopsusagaraks. Kopsutorus hargnevad peenemateks harudeks. Pleuraõõs - Kaitseb hõõrdumise eest ja hoiab kopsudes rõhku. · Kopsud on kaetud sidekoelise kopsukelmega. · Kopsukelme ja rindkere seesmise pinna vahele jääv kitsas ruum nn pleuraõõs on täidetud üliõhukese vedelikukihiga. Kopsualveoolid - Õhuga täidetud mullisarnased pisikesed moodustised. · Tillukesed kotikujulised moodustised, mida ümbritsevad kapillaarid. · Alveoolides toimub gaasivahetus kopsude ja vere vahel ( difusioon ) glükoos+õhk energia+CO2lendabära+vesi
sarkoplasma. Sarkolemmi all on tuumad. Vöötlihaskiu sees paiknevad aga omakorda kokkutõmbevõimega elemendid ehk teisisõnu müofibrillid(kahte liiki- aktiini ja müosiiniflamendid). 57. Lihase ehitus: ????? koosneb vöötlihaskiudude kimpudest, ühendatud närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. Lihaskiu peal paiknevad tuumad. Endomüüsium- õhuke sidekoeline kest, mis ümbritseb lihaskiude Perimüüsiumiga-Lihaskiukimpe kattev sidekoelise ümbris. Epimüüsiumiga- kõige paksem sidekoelistest kattekihtidest, seob lihaskiudude kimbud terviklikuks lihaseks. Annab lihastele kuju. Lihaste abiseadeldised: Sidekirmed – õhukesed kõõlusmembraanid (üksikute lihaste ja lihasrühmade ümber) Sünoviaalpaun – kohtades kus kõõlus liigub oma naaberelundi suhtes. (lihaste all väikesed padjakesed, kus peal lihased liiguvad) Kõõlustupp- üla- ja alajäsemete pikkade kõõluste ümber
rasvakogumid on valged, vanade loomade rasv seevastu tugevalt kollaka varjundiga. Lamba rümba rasvasus võib kõikuda äärmusest äärmusesse on ilusaid väherasvaseid ja ka suure rasvakihiga kaetud loomi. Köögis sobib kasutada ennekõike väikese rasvakihiga liha.Mida vanema lamba lihaga on tegu, seda suurem tõenäosus, et selle rasvakihil on spetsiifiline villalõhna meenutav aroom. See ei tähenda aga liha sobimatust toiduks, sest lammastel on rasv kokku koondunud ning sidekoelise ümbrisega kaetud. Lihastelt saab kelmega ümbritsetud rasvakogumi alati kõrvaldada kas enne või pärast küpsetamist. Lamba rasv hangub jahtumisel kiiresti see on ka põhjus, miks neid roogi tuleb kuumalt serveerida ja nõud eelnevalt soojendada. Samuti ei ole hea lambaliha kõrvale juua külmi jooke.Lambaliha selgelt äratuntav maitse ja lõhn on ühtedele meele järele, teistele jällegi vastukarva sõltuvalt inimeste toitumisharjumustest.
- Käsi on kepiga liialt kaugele ette viidud - Liialt tugev käte surve keppidele - Liialt pikk samm - Liialt lühike samm - Kepiga käsi ei liigu taha - Keha liialt püstises asendis -Suusatamise tehnika jäljendamine kepitõugetel: kepiots asetatakse maha kehast ettepoole. -Käed keppidega sirutatakse välja külje suunas kehast kaugele. Võimalikud ohud ja vigastused seotud kepikõnniga (samad ohud ja vigastused, mis on seotud käimisega) · Sagedasemad vigastused on seotud sidekoelise toega (hommikune valutunne jalale toetudes) või säärelihaste ja kõõlustega. Enamasti on tegemist ülekoormuse või venitusega. · Vigastusi esineb vähem kui jooksjatel, kuid võib juhtuda igal käijal. · Õiged jalanõud aitavad vigastusi vältida. Kõrged kontsad soodustavad vigastuste teket. · Venitamine enne treeningut vähendab vigastuste tekkeohtu. 7
saavutamiseks välist abi. Mida kiiremini sa tegutsed, seda parem. Esiteks anna vigastatud piirkonnale (nt jäsemele) rahu. Teiseks asu seda jahutama. Sobivad: jää (nt kodusest või spordisaali külmikust), jahutatud geelikotid, spetsiaalsed jahutavad kreemid/geelid ja aerosoolid. Kui muud pole, on abi ka jahedast mähisest (külm veega niisutatud käterätt) või külma veega täidetud kummikotist. Rahu (liikumatuse) tagamine ja kolme K ravi vigastuse algstaadiumis piirab moodustuva sidekoelise armi suurust ning soodustab sidekoeelementide häireteta arengut. Jahutamisel on ka meeldiv valuvaigistav toime! Külmaprotseduuri pikkus on väiksema piirkonna (nt sõrmed, varbad, väiksed liigesed) puhul kuni 5 min, suurema puhul kuni 15 minutit. Korrata iga tunni või paari tagant. Jahutades tajume esmalt külmatunnet, siis põletavat valu ja siis tuimust - just siis ongi õige aeg jahutamine lõpetada! Külmaprotseduure tee 3 ööpäeva.
Sümpaatilise- laienevad silmaavad, väheneb sülje ja pisaranäärmete sekretsioon, suureneb higieritus, sagenevad südamelöögid, tõuseb vererõhk, aeglustub sooleperistaltika, lõõgastuvad bronhilihased, intensiivistub ainevahetus, Parasümpatikuse - silmaavad ahenevad, süljeeritus suureneb, südamelöögid aeglustuvad, sooleperistaltika kiireneb, toimub bronhilihaste kokkutõmbumine neuron - närvirakk koos oma jätketega närvid sidekoelise kestaga ümbritsetud närvikiudude kimbud. Neurogliia e. tugirakk, millel on kaitsefunktsioon, tugifunktsioon, toitev ja ainevahetuslik funktsioon. sünaps närviimpulsi ülekandekoht ühelt neuronilt teisele või lõppelundile retseptor - ärritust vastuvõttev organ dendriit - närviraku jätke, mida mööda juhitakse erutust närviraku suunas; akson - neuroni jätke, mida mööda juhitakse erutust neuronist välja refleks - vastusreaktsioon ärritusele, mis tekib KNS-i vahendusel
ja liitunud söögitoruga. Hingetoru on seest vooderdatud väikeste karvakestega, mis eemaldavad sinna sattunud tolmu ja baktereid. 29.Kopsu asend rindkeres, kopsu välisehitus Inimese kaks kopsu on ehituselt erinevad. Paremal kopsul on kolm sagarat ja vasakul kopsul ainult kaks, sest seal on südamejäljend. Kopsutipud ulatuvad rangluust kõrgemale. Kopsupõhimik paikneb liuakujulise vahelihase peal, mis on ühtlasi peamine hingamislihas. Kumbki kops on kaetud õhukese sidekoelise kopsukelmega. Ka rinnaõõne sisepind on vooderdatud kelmega. Nende vahele jääv kitsas ruum on täidetud vedelikuga. 30.Kopsu sisestruktuur Kopsusagarad jagunevad sidekoeliste vaheseinte varal püramiidjateks segmentideks. Paremas kopsus on 10 segmenti, vasakus 9. Segmendid omakorda koosnevad sagarikest. Kopsu kõige väiksemad anatoomilis-funktsionaalsed üksused on alveoolid, kus toimub gaasivahetus. 31.Bronhiaalpuu ehitus
Lihaskoe peamiseks komponendiks on siiski Fe. EKSTRAKTIIVAINED- osalevad liha maitses ning puljongi kvaliteedis ja maitses. Need on ained, mis lahustuvad vees. Olenevalt toidust tuleb valida töötlemistemp. ja töötlemisviis, et ekstraktiivained säiliksid. Ekstraktiivainete säilimiseks tuleks vältida ka liha pesemist. Normaalse toitumusega looma rümbas on valdavaks koeks lihaskude – moodustab 35-65% rümba kaalust. 13. Lihase ehitus Lihaskude on kaetud sidekoelise kelmega (epimüüsum). Lihas ise kinnitub kõõlustega luule. Lihas koosneb lihaskiukimpudest, mis on samuti kaetud sidekoelise kestaga (perimüüsumiga). Lihaskiu kimp koosneb lihaskiududest ning lihaskiud koosneb müofibrillidest. Müofibrillid koosnevad müofilamentidest, milleks on aktiin ja müosiin. 14. Sidekoe ehitus Sidekude on kude, mis seob erinevaid kudesid omavahel ja hoiab neid koos. Seda leidub organismis kõikjal - lihase koostises, kõõlustes, liigestes jne
Vahel võib juuste värvus olla viiteks kehvveresusele, pigmenditustõvele, neeruhaigustele (blond juus). Patoloogiline on ka juuste enneaegne hallinemine. Juuste värv võib muutuda ka mõnede ravimite kasutamise järgselt ja oluliste toitainete puudumise korral. 2.4Juuste kasvamine Teatavasti asetsevad juuksekarvad oma juureosaga karvanääpsudes, mille põhjas karvasibulas toimub juukse kasv. Kasvuks vajalikud ained saab karvasibul enda all oleva sidekoelise karvanäsa kaudu. Esimesed karvanääpsud tekivad lootel pealael, kulmude piirkonnas ja huulte nahal, kus neid täheldatakse juba kolmandal raseduskuul. Esialgu paiknevad need hõredalt, kuid aja jooksul nende arv suureneb ja neid ilmub järk-järgult ka teistesse piirkondadesse. Sündimise momendiks on karvanääpsude arv juba lõplikult välja kujunenud, kuid muutused nääpsude ehituses ja talitluses kestavad veel kaua. Karvanääpsus ei toimu karva kasv kunagi pidevalt vaid tsükliliselt
Kummaski neist eristatakse valge- ja hallollust. Hallollus koosneb peamiselt närvirakkudest(rakukehadest), valgeollus koosneb närvikiududest, mille moodustavad närviraku jätked koos neid ümbritsevate tuppedega. Hallollus koguneb pea- ja seljaajus piiritletud kogumiteks- tuumadeks(keskusteks). Hallolluse kihti peaaju suurte poolkerade pinnal nimetatakse suuraju kooreks Perifeerse NS-i moodustised närvid kujutavad endast närvikiudude kimpe, mis on väljaspoolt kaetud sidekoelise kestaga. Mälu jaguneb: Lühiajaline info säilitatakse max. 1-2h (enamasti vähem sekund/minut) Pikaajaline info säilitatakse päevi, aastaid, eluaeg.Saavutatakse materjali kordamisega! Normaalne une kogus on inimesel 7-8h, 8aastasel 10-11h, vastsündinul kuni 20h Vegetatiivne NS jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks. Oma sõnadega seletades on sümpaatiline pmst ärritumine, südamelöögisagedus tõuseb,
ühel NR-l palju olla. Dendriidi kaudu käib kontakt teiste NR-ga. ★ NÄRVIIMPULSS - närvikiududes leiviv erutus, mis kulgeb aksonilt dendriidile. ★ SÜNAPS - koht närviaparaadis, kus erutus kantakse ühelt neuronilt üle teisele neuronile või lõppelundile. ★ GANGLION - närvisõlm/tänk, närvirakkude sõlmjas kogub närvide teedel, ümbritsetud sidekoelise kihnuga. ★ INNERVEERIMA - närvidega varustama. ★ PAREES - motoorsete närvide kahjustumisel tekkiv lihasnõrkus. ★ PARALÜÜS - motoorse närvi kahjustus, mille tagajärjel vastav kehaosa jääb halvatuks/liikumatuks. ★ REFLEKS - organismi mittetahtlik vastusreaktsioon ärritusele. ★ REFLEKSIKAAR - tee, mida mööda erutus vastuvõtvalt retseptorilt täidesaatva elundini levib.
Sidekoeline toes ümbritseb üksikuid lihaskiude, lihaskiudude kimpe ja kogu lihast. Sidekoelises toeses kulgevad lihaskiude varustavad veresooned, lümfisooned ja närvid. Lihaste otstelt saavad alguse kõõlused, mis on väga suure tõmbekindlusega. Kõõlus koosneb paralleelselt kulgevatest kõõluskiududest, mis moodustavad kõõluskiudude kimpe, kimbud moodustavad kõõluse. Kõõluse kimpe ja kogu kõõlust ümbritsev kohev sidekude on lihskõhu sidekoelise toese jätk. Kuna kõõlus on väikese verevarustusega, siis on tema värvus valkjas, lihas aga punane. Lihaste innervatsioon e lihaste närviühendus. Lihaseid innerveerivad närvid sisaldavad aferentseid ja eferentseid kiude. Aferentsed e tundekiud lõpevad kudedes retseptoritega, mis informeerivad kesknärvisüsteemi kehaosade asendi ja lihaste pingeseisundi suhtes. Eferentsed närvikiud viivad impulsse kesknärvisüsteemist lihassüsteemi eri osadesse
Petehhia ehk täppverevalum tekivad väikesed, täpikujulised verevalumid Meleena veriroe Hematuuria verikusesus Menorröa mensruatsioon Menorragia vererohke menstruatsioon Metrorraagia emaka verejooks tsükliväline Epitaksis nina verejooks Hematemees veriokse Hemato-... veri- ... Verejooksu lõpe: - väikesed verehüübed võivad täielikult resorbeeruda; - verevalum võib granulatsioonikoe vohamisel sidekoestuda, ümbritsetud saada sidekoelise kapsliga, asenduda tsüstiga, infitseerumise korral tekib abstsess; - verejooks suletakse, massiivsed kiired verejooksud viivad shokini, hüübimishäirete tekkele ja võivad surmaga lõppeda.
9.SELGITAGE:AKTIIVNE JA PASSIIVNE LIIKUVUS. NÄITED AKTIIVNE LIIKUVUS:liigutuste ulatus,mis saavutatakse ainult oma lihaste töögaPASSIIVNE LIIKUVUS:liigutuste ulatus,kus kasutatakse ka väliseid mõjutusi(oma keharaskus,partner) 10.LIHASKIU EHITUS Lihas kujutab endast vöötlihaskiudude kimpudest koosnevat elundit, mille kimbud on omavahel ühendatud koheva, närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. Iga lihaskiud on ümbritsetud õhukese sidekoelise kestaga endomüüsiumiga. Lihaskiud koonduvad kimpudeks, mis on omakorda varustatud sidekoelise ümbrisega siseperimüüsiumiga. Kogu lihast ümbritseb sidekoeline kest välisperimüüsium.Liites lihaskiudude kimbud kokku, annavad perimüüsiumid lihasele kuju. 11.LIHASKONTRAKTSIOONI OLEMUS Lihaskontraktsioon ehk lihase kokkutõmme. Närviimpulsi tulemusena müosiini ristisillakesed aktiveeruvad ja põhjustavad aktiinmüofilamentide liikumise müosiinfilamentide vahele. 12
sapis ja ka sapipõie tühjenemise häirumine, mille tõttu sapp kontsenreerub. Seda soodustavad ülekaal, naissugu (naistel on sapikive 2-3 korda sagedamini kui meestel), vanus (vanematel inimestel sagedamini), östrogeenid e. naissuguhormoonid (rasedus, hormoonasendusravi, rasestumisvastased vahendid), diabeet, kiire kaalulangus ja nälgimine. Mis on maksatsirroos ja mis on selle põhjused (3 põhjust)?Maksatsirroosi korral on tegemist maksarakkude kärbumise ning sidekoelise asendumisega.Maksatsirroos on mitmesuguste maksahaiguste hiline tagajärg, st selle tekkimiseni kulub üsna pikk aeg. Põhjused : alkoholi kuritarvitamine; B ja C hepatiit; pikemaaegne mürgiste kemikaalidega kokkupuutumine.
Need rakud võivad sisaldada oma membraanis lipiididest müeliini või mitte Müeliin- annab kiududele valge värvuse o Elektrilise närviimpulsi isolaator o Müeliinkestaga närvikiududes liigub erutus palju kiiremini, kui müeliinita kiududes 28. Närvi ehitus Perifeersed närvid koosnevad närvikiudude kimpudest o Iga akson koos müeliintupega moodustab närvikiu o Iga närvikiud on ümbritsetud sidekoelise kihiga- endoneuriumiga o Väiksemad kimbud on ümbritsetud paksema kihiga- perineurimiga o Kolas sidekoe kiht- epineurium 29. Närvikudede regeneratsioon Erinevalt enamikust rakkudest närvirakud ei jagune. Teatud aju osades on aga närvi-tüvirakke, mis on suutelised jagunema ja uusi neuroneid moodustama. Kui rakukeha aga jääb teveks, taastub akson (närvid)
ringlihaskiht. Viimane neist on kõige tugevam. Kusepõiekaela piirkonnas, sisemise kusitisuudme kohal, moodustab ringlihaskiht paksendi - kusepõiesulguri, mille talitlus meie tahtele ei allu. Kusepõie täitumisel tema sein venitatakse välja, kuid sulgurlihas on kokkutõmbunud olekus. Urineerimise ajal sulgur lõõgastub, aga põieseina lihaskest tõmbub kokku, mis tingibki põie tühjenemise. Kõhukelme katab ainult põietippu ja tagant põiekeha, ülejäänud osas on kusepõis kaetud sidekoelise kestaga (adventiitsiaga). Kusiti urethra Kusiti kaudu toimub kusepõie perioodiline tühjendamine. Naise kusiti urethra feminina on 3-3,5 cm pikkune torujas elund, mis paikneb tupe ees. Algab lehtrikujulise sisemise kusitisuudmena põiekaela piirkonnas, kulgeb häbemeliiduse taga allapoole ja avaneb sagitaalse pilukujulise välimise kusitisuudmena tupeesikus.
Loote arengu hilisemates staadiumides ilmuvad intertsellulaarsubstantsi kollageensed kiud Retikulaarne sidekude Retikulaarse sidekoe moodustavad retikulaarrakud, mis on omavahel ühenduses jätkete abil – neist jätketest moodustub retikulaarse sidekoe võrgustik Retikulaarrakud on heleda tsütoplasmaga ja intensiivselt värvuva suure ümara tuumaga rakud Lümfisõlmedes, lümfisõlmekestes, tonsillides, põrnas moodustab retikulaarne sidekude organi sidekoelise toese e strooma Retikulaarsed kiud on hõbedalembesed e argürofiilsed kiud – võimaldab kasutada värvimisel hõbetamise meetodeid Rasvkude Rasvkoe kahest vormist (valge, pruun) on rohkem levinud valge rasvkude Lipiidide e rasvaainete kogumiskohaks, hulk looma organismis vb erinevatel perioodidel väga erinev (sõltub toitumisest) Rasvarakud võivad olla väga erineva suurusega, kujult on nad tavaliselt ümarad – lame, pikliku kujuga rakutuum paikneb
Kõhrühendite alaliigid: kõhrliidus (selgroo lülivaheketastena); sümfüüs (liigeseõõne alge) Luulised ühendused Ristluulülid (täiskasvanutel moodustavad viis lüli ristluu) Niude-, istmiku- ja häbemeluu --- puusaluu 6.Liigese ehitus. Liigese moodustub kahest khrega kaetud erinevast luust.Liiges on ümbritsetud sidekoelise kihnuga, mis muudab liigese hermeetiliselt suletuks. Nende kahe liigespinna vahele jääb liigesevedelikuga. täidetud liigese s. 1.Luu 2.Liigesevedelikuga täidetud liigeses 3. Liigesekihn(fibroosmembraan)-toodab liigesevõiet. 4. Khr 5.Sünoviaalmembraan 7.Nimetage liigese abiseadeldised, näited esinemise kohta. Liigesepindade täienduseks võivad liigeses esineda abiseadeldised. Abiseadeldised liigeseõõnsusemokk, liigesekettad, sidemed, seesamluud.
Hallollus koondub pea- ja seljaajus piiritletud kogumikeks - tuumadeks (keskusteks). Närvikiudude vahendusel on üksikud NS osad omavahel seostatud, nad koonduvad pea- ja seljaajus kindlasuunalisteks kimpudeks - need on juhteteed. Hallolluse k i h t i peaaju suurte poolkerade pinnal nimetatakse suuraju koo reks (c o r t e x c e r e b r i ). Perifeerse NS-i moodustised - närvid kujutavad endast närvikiudude kimpe,mis on väljastpoolt kaetud sidekoelise kestaga. Talitluselt jagunevad närvid järgmiselt: 1. aferentsed ehk sensoorsed ehk retseptoorsed närvid (tundenärvid) toova erutusi elundite tundenärvi- lõpmetest e. retseptoritest ja viivad ganglionide kaudu need KNS-i. 2. eferentsed ehk efektoorsed närvid (viimanärvid) viivad erutusi KNS-st elundisse kas otseselt (somaatilised) või ganglionide kaudu (vegetatiivsed) ja lõpevad närvi lõpmete e. efektoritega, kutsudes elundis esile mingi talitluse
annaabi.ee 
