Koduloomade anatoomia, seedeelundkonna iseärasused (0)

Karnivoorid
Siga
Veis
Hobune
Suuõõs ja keel
Esineb sarnanäsa (tsügomaatpapill). Keelel on olemas kõik papilliliigid. Keelemandel puudub. Kassil kare keel – sarvestunud sidekoelise teljega niit - ja koonuspapillid.
Ülamoka keskosa liitunud ninatipuga (kärss). Kärsapeegel (planum rostrale). Kõvasuulae eespoolse osa limaskest on näärmeline. Tal on suulaenibu ( uvula ) nagu inimestel. Keel – pikk, kitsas , terav tipp. Kõik papilliliigid olemas. Esinevad paariline keelekida ja mandlinäsad.
Teravalt sarvestunud mokanäsad mokkade siseküljel ja põsenäsad. Puuduvad ülemised lõikehambad, mida asendab hambapadjand (pulvinus dentalis). Nina-mokapeegel (planum nasolabiale). Kõvasuulagi on keskpaigast kitsam. Keelel paksenenud tagaosa – keelemõhk. Keel pigmenteerunud. Paariline keelekida ja mõha ees – keeleauk. Puuduvad lehtpapillid vahest.
Pikk ja kitsas suuõõs. Puuduvad lamendik ja mokavagu. Väga pikk pehmesuulagi, mis ei võimalda hingata suu kaudu. Keelealune lihake on hästi arenenud. Keel on pikk ja kitsas, tipp on laienenud . Keeleseljas – keeleseljakõhr (cartilago dorsi lingua). Puuduvad koonuspapillid. On kaks vallpapilli.
Neel
Neelu eraldab söögitorust limaskestavall (limen pharyngoesophageum). Neelusopis puudub.
Pikk ja kitsas neel. Ninavahesein jätkub neeluvaheseinana, milles paikneb neelumandel. Ninamise osa tagaseinas – neelusopistis (diverticulum pharyngeum).
Lühike neel, ei ulatu kaelalülide tasandini. On neelumandel ja tõrvemandel.
Lühike neel, pehmesuulae suupinnal leidub suulaepurje -mandel. Kuulmetõrve limaskest on laienenud õhukotiks.
Söögitoru
Puudub söögitoru kõhuosa. Näärmed esinevad kas ainult söögitoru alguses või puuduvad.
Koosneb vöötlihastest. Limaskestas – söögitorunäärmed ja lümfoidkude.
Kaela osa – 2/3 söögitoru kogupikkusest, kõhuosa praktiliselt puudub. SUUBUB PAREMALE JÄÄVASSE VATSAESIKUSSE.
Esialgu on lihaskesta paksus 4-5 mm, kuid lävise juures moodustab isegi kuni 15 mm paksuse kihi, mis takistab maosisuse väljutamist oksendamise teel.
Magu
Näärmetüüpi magu, näärmetu ala ainult söögitoru ümber.
Elastne magu, pole kombeldav. Kummub välja vasakule poole või kui on tugevasti täitunud, siis ventraalselt.
Segatüüpi magu, läviseosa lähedal – näärmetu osa. Maopõhjas – maosopistis (diverticulum ventriculi). Asetseb paremal pool, toetub tugevasti täitunult ventraalsele kõhuseinale.
Koosneb vatsast, võrkmikust, kiidekast ja libedikust. Kolm esimest moodustavad eesmao (proventriculus). Näärmeid sisaldab ainult libedik. Gaasid kogunevad vatsa dorsaalsesse ossa . Kiidekas toimub vee ja mineraalainete imendumine. Libedik sarnaneb talitluselt ühekambrilise mao näärmelise osaga. Maovagu ühendab söögitoru suuet otse libedikuga.
Segatüüpi magu, näärmetu osa moodustab 2/5 mao pinnast. Lävisenäärmed jäävad vastu nahkset limaskesta. Väike magu, paikneb intratorakaalselt vasakul pool. Tugev lävisesulgur, mida rohkem magu täitub, seda rohkem surutakse lävisesuue kokku. Ei saa oksendada, magu võib rebeneda ületäitumise korral.
Maks
Maks – väga sügavate sälkudega, esinevad kõik sagarad .
Kõik sagarad olemas, kuid pole tugevalt jaotunud. Ruutsagar on kitsas ja väike. Sabasagaral puudub näsajätke.
Maks paikneb täielikult paremal pool! Vasak ja parem sagar ei jagune ning sälgud puuduvad. Sabasagara sabajätke on suhteliselt pikk ja tömbi otsaga. Näsajätke vaevumärgatav.
Parem maksasagar ei jagune. Sabasagaral puudub näsajätke. Sügavad sälgud. Kopsuga kaetud maks. Asub intratorakaalselt. Puudub sapipõis.