Juuksed (0)

Juuksed
2.1Juuste struktuur
Juuksed kasvavad välja nahast ja koosnevad tugevast ja kõvast keratiinist, kuid nende ehitus on palju keerulisem ja nende tähtsus kosmeetikas palju suurem.
Juuksekarv jaguneb nahast väljaulatuvaks tüvikuks ja nahas asuvaks juureks. Juure alumises otsas asub juuksesibul, milles toimub juuksekarva kasv (rakkude paljunemine). Sibula sees asuvas näsas on veresooned , mis toidavad juuksekarva. Karva peamine osa – säsi – koosneb värtnakujulistest rakkudest. Rakud koosnevad kiukimpudest ehl makrofibrillidest, need omakorda peenematest kimpudest mikrofibrillidest, mis on moodustunud keratiini molekulidest. Rakkude vahel liimitaoline aine. Säsi määrab juuste tugevuse ja kvaliteedi, kor juuste läike. Koore pealmine kiht meenutab pisut kuusekäbi soomuseid, vees pundudes lähevad soomused laiali. Juuksesibula ümber on silelihased , mis võivad karvu pisut liigutada (hirmuga tõusevad juuksed püsti), ning õõnsus nahas – karvatupp.
2.2Juuksed ja rass
Juuste kuju ja asetus peanahas on rassiti erinev. Mongoliididel on karvanääps sirge ja karv väljub peanaha suhtes risti, karva ristlõige on ringikujuline ja karv sirge. Europiididel on karvanääps veidi kõver, karva ristlõige ellipsikujuline ja karv laineline . Negriididel on karvanääps väga kõver, karv väljub peanahast terava nurga all, ristlõige on lapik ja karv tugevasti krussis . Juuksekarva jämedus võib olla 0,05…0,1 mm, heledamad juuksed on enamasti peenemad . Habemekarvad on jämedamad ja rohkem krussis ki juuksekarvad.
2.3Juuste värvus
Juuste värv sõltub pigmenti tootvate rakkude- melanotsüütide aktiivsusest nahas ja juustes. Punased juuksed e. rutilism on tingitud erilisest melaniinist- alomlaniinist, teiste värvitoonide puhul domineerib lumelaniin. Sagedasemad on blond , punane, pruun ja must juuksevärv ning nende kombinatsioonid.
Vahel võib juuste värvus olla viiteks kehvveresusele, pigmenditustõvele, neeruhaigustele (blond juus). Patoloogiline on ka juuste enneaegne hallinemine. Juuste värv võib muutuda ka mõnede ravimite kasutamise järgselt ja oluliste toitainete puudumise korral.
2.4Juuste kasvamine
Teatavasti asetsevad juuksekarvad oma juureosaga karvanääpsudes, mille põhjas karvasibulas toimub juukse kasv. Kasvuks vajalikud ained saab karvasibul enda all oleva sidekoelise karvanäsa kaudu. Esimesed karvanääpsud tekivad lootel pealael, kulmude piirkonnas ja huulte nahal, kus neid täheldatakse juba kolmandal raseduskuul. Esialgu paiknevad need hõredalt, kuid aja jooksul nende arv suureneb ja neid ilmub järk-järgult ka teistesse piirkondadesse. Sündimise momendiks on karvanääpsude arv juba lõplikult välja kujunenud, kuid muutused nääpsude ehituses ja talitluses kestavad veel kaua.
Karvanääpsus ei toimu karva kasv kunagi pidevalt vaid tsükliliselt. Nimelt kõhetub perioodiliselt, keskmiselt iga l-4 aasta tagant, karva toitev karvanäsa. Toitehäirete tõttu kõhetub ka näsal asetsev karvasibul, kus seni intensiivselt paljunenud rakud surevad ja sarvestuvad, mistõttu karva kasv lakkab. Esialgu jääb selline surnud karv oma nääpsu püsima, eemaldub aga kergesti juba õrnalt tõmmatesl, näiteks kammimisel. Karvanääpsus moodustub aga endise kõhetunud näsa kõrval paari kuu pärast uus elujõuline näsa, mis võtab eelmise funktsioonid täielikult üle ning kasvatab uue karva. Kuna juuksekarvade normaalsed perioodilised vahetused ei tolmu üheaegselt, siis tavaliselt ei märgatagi, missuguse aja jooksul endised juuksed uutega asenduvad. Ainult spetsiaalsed uurimused on näidanud, et üksiku juuksekarva vanus võib varieeruda küllaltki laiades piirides - keskmiselt mõnest kuust kuni 4-5 aastani. Maksimaalselt ei ületa see siiski 10 aastat, mistõttu ka lõikamata juukse pikkus on enamasti kõige rohkem 1,5 meetrit.
Crinossi laboratooriumis (Itaalia) ja Helsingi Ülikoolis läbiviidud uuringud näitasid üsna veenvalt , et juuksesibul praktiliselt kunagi ei sure täielikult ära, vaid n.ö. atrofeerub. See aga tähendab omakorda, et enamikel juhtudel on inimesel võimalik täiesti loomulikul teel ja ravimeid kasutamata taastada oma juukseid. Kui inimene hakkab juukseid kaotama, jäävad juuksesibulad just kui magama. Nagu, näiteks, taimeseeme kõrbemullas, mis ootab kuni uue vihmaperioodi saabumiseni, et lõpuks idaneda, andes elu uuele taimele.
Helsingi Ülikooli teadlased uurisid mitmeid keemilisi aineid, mis oletatavasti peaksid ravima peanaha vähki inimestel, kes said tugeva UV-kiirguse doosi. Vaatamata sellele, et uurimise all olevad ained ei vastanudki lõpude lõpuks lootustele ja osutusid vähiravimise aspektist vaadates täiesti kasutuks, avastasid uurijad, et paljudel meespatsientidel hakkasid uuesti juuksed kasvama. See pani soomlasi imestama ning nad viisid läbi veel ühe uurimistöö, seekord juba juuste taastamise valdkonnas.
Selleks et mõista süsteemi toimimise mehhanismi, tuleb eelkõige aru saada juuste väljalangemise põhjustest, milleks peamised on stress , kiire kaalu allavõtmine, kiirgus, keemilised toksiinid, psühhotraumad, sünnitused ning vastav geneetiline pärilikkus.
Nii näiteks, meeste kiilaspäisus ongi põhiliselt geneetilise päritoluga nähtus, mis kandub edasi reeglina ema poolset suguvõsa mööda. Asja tuum on hormooni testosterooni metabolismi hälbetes: see meeste hormoon muutub ensüümi 5-alfa-reduktaasi toimel dihüdrotestosterooniks (DHT) – mis on tegelikult harilik nähtus – kuid teatud genofondi mõjul muutub see protsess liiga intensiivseks, mis võib juba organismi negatiivselt mõjutada. Nimelt, mõjutab DHT rasunäärmete tööd nõnda, et normaalse vedela rasu asemel hakkavad nad eritama viskoosset nõret, mida meditsiinis nimetatakse seebumiks. Selline anomaalselt paks rasunäärmete eritis moodustab juuksenääpsude peal rasulist kattu, mis pärsib nende loomulikku elutegevust. Samuti blokeerib DHT närvirakkude retseptoreid, mis annavad uue juukse taastootmiseks vajalikke impulsse. Kogu selle protsessi tulemusena langebki vana juus välja, uusi juukseid aga juurde ei kasva.
Helsingi Ülikoolis katsetatud aine kujutaski endast pindaktiivset emulgaatorit, mis on võimeline lipiide (s.h. ka seebumit ja DHT-d) lahustama. Selle tulemusena taastus juuksesibulas normaalne vereringlus ja rasunäärmed hakkasid uuesti tootma vedelat rasu . Kui juuksenääps vabaneb teda ummistavast seebumikorgist ja teistest tema funktsioneerimist takistavatest ainetest, taastub ka loomulik juuksekasv .
2.5Juuste pesemine ja hooldamine
a) Normaalne on pesta pead iga kolme päeva tagant. Mehed, nagu ka naised, kel lühike poisipea, võivad pesta ka iga päev. Teistel ei tasu aga pesta tihedamini kui kord kahe-kolme päeva tagant, muidu muutuvad juuksed liiga hapraks ning lähevad ruttu rasvaseks.On täiesti ükskõik, kas pesta pead hommikul , päeval või õhtul, kuid üks nõuanne siiski: pikki raskeid lokke on kõige sobivam pesta õhtul enne magamaminekut, sest siis näevad juuksed järgmisel hommikul välja loomulikud ja ilusad. Kõigi teiste lõikuste ja soengute puhul võib õhtul pestud pea näha hommikul välja nagu linnupesa. Põhjuseks on juuste hõõrdumine padjal, mis muudab nad ka kergesti katkevaks.
b) Šampooniga on nagu mis tahes muu vahendiga – organism harjub sellega ära ja toode ei avalda enam loodetud mõju. Seetõttu tasuks ka šampooni iga kahe nädala tagant vahetada, ja siis taas oma lemmikvahendi juurde tagasi pöörduda. Nii säilitab šampoon alati oma värske toime.
c) Kas kasutada pesemisel šampooni üks või kaks korda, sõltub sellest, kui mustad juuksed on. Kui tulete tolmustelt remonditöödelt või pesete pead üle kahe nädala, siis muidugi kulub ära veel teinegi kord šampooni panna. Ent kui pesete juukseid iga paari päeva tagant, piisab ühest šampoonikorrast. See tuleb kasuks nii peanahale kui ka juustele.
d) Niinimetatud 2-in-1 ehk kaks-ühes-tooted on igati sobilikud küll meestele, kuid naiste pikemad juuksed vajavad siiski eraldi šampooni ja palsamit. Kaks-ühes-tooted muudavad juuksed jõuetuks, mis omakorda vähendab kohevust.
e) Keskmise pikkusega juustele piisab pöidlaotsasuurusest palsamitupsust. Palsamit peaks kandma pealaele, sest kuklas on juuksed tugevamad ja keskkonnamõjude eest paremini kaitstud kui õhukesed pealmised juuksed. Pikkade juuste puhul võiks kanda palsamit ka ainult juusteotstesse.
f) Parim on pesta pead tavalise sooja veega, kuid pikemaid juukseid tasuks loputada jaheda veega – nii sulguvad juuksepoorid paremini ja juuksed jäävad kaunilt läikivad. Samuti on täiesti ükskõik, kas pesete pead püsti seistes duši all või ette kummardudes. Peaasi , et kõik pesuvahendi jäägid saaksid hästi välja loputatud .
g) Pesemisest mitte vähem oluline on loputamine. Tähtis on, et kõik pesu- ja hooldusvahendid ning šampoonivaht korralikult eemaldatakse. Puhtaid juukseid on lihtne ära tunda selle järgi, et nad rätikuga kuivatamisel puhtusest "kriuksuvad".
h) Kui peanahk pärast pesemist sügeleb, on ärritunud või on tekkinud kõõm, on šampoon olnud liiga tugeva toimega. Siis tuleb lihtsalt sobivam pesuvahend leida. Peanahk rahuneb kiiresti, kui kord nädalas pesta juukseid vaid puhta veega ning lakke ega muid sääraseid vahendeid mitte kasutada. Samuti aitab pehme toimega apteegikosmeetika.
i) Kui mehed pärast peapesemist kohe rätikuga juuksed ära kuivatavad, on see täiesti okei. Naised aga võiksid endale rätikust siduda pähe kerge turbani, et see vee endasse imaks. Juuksed rätikuga kohe kuivaks hõõruda pole naistel kuigi tark tegu. Kui turbaniks seotud rätiku peast võtate ja juuksed hakkavad juba kuivama, tuleks nad laiade piidega kammiga läbi kammida.
j) Parim aeg föönitada on siis, kui juuksed on juba kergelt kuivanud. Ideaalvariandis võiks ajakava olla selline: peapesu, turbanis hommikusöök ja meik ning alles seejärel läheb föönitamiseks.
k) Föönitamisel on väga oluline kasutada kuumakaitsesprayd. Kui föönitada juukseid üle pea, eriti lokkide puhul, lisate soengule kohevust. Selleks võib kasutada ka spetsiaalset fööniotsakut – difuuserit. Kui aga föönitada juukseid pealaelt allapoole, jääb soeng siledam ja läikivam.
l) Vanaemade kiidetud õlu ja munad teevad juustega tõepoolest imet. Kui näiteks segada munakollast oliiviõliga, kanda segu juustele ning lasta sel pikalt toimida, muutuvad juuksed silmanähtavalt tervemaks ja läikivamaks. Sellist segu võiks kasutada kord kuus. Õlle juures häirib paraku lõhn, sest seda on juustest raske välja saada.
m) Äärmuslike ilmaolude puhuks mingeid erivahendeid pole, juuste eest tuleb lihtsalt veidi rohkem hoolt kanda. Näiteks ei anna juukselakk väga kuuma ilmaga mingit erilist tulemust; ka juuksevahtu ei soovita, sest palavaga hakkavad juuksed siis lihtsalt kleepima.