internalism – bioloogilistes nähtustes subjektiivsuse otsimine ning selle liitmine teooriasse. Kuna Uexkülli omailma teooria on vägagi subjektiivne, sobib see internalismi. Internalism on eripärane selle poolest, et uurib oma objekte kestvas olevikus, nende muutumist. Kuna aga subjekti sisemaailma analüüs kuulub pigem humanitaariasse, otsustab Hoffmeyer jätkata subjektiivsuse välise poole uurimisega. Selleks sobib semiootilise niši mõiste. Nišš ökoloogias on "n-mõõtmeline tunnusruum, mille teljed viitavad mitmesugustele selle liigi hea käekäigu seisukohalt olulistele teguritele" (Hutchinson 1957) On arutletud, kas on võimalik, et kaks liiki elavad täpselt samas ökoloogilises nišis. See pigem ei saa olla tõsi, sest kuna liigid on erinevad, siis on järelikult ka mingi mõõde, mille poolest nende nišid erineksid.
an introduction to semiotics daniel chandler. semiotics the basics John deely. basics of semiotics Winfried Noth. Handbook of semiotics, üks juhtivaid saksa ja brasiilia semiootikuid. Umberto Eco. Ta theory of semiotics ch morris. foundations of the theory of signs. 1. ASJAD JA JÄLJED 2. jälg ja peegeldus 3. asjad ja märgid märka märki Ch. W. Morris Semioos: M-D-I-T-K märk tähendus interpretaator tõlgendus kontekst Platon 5-4 saj ekr kirjutas esimese semiootilise traktaadi"Kratilos". Kratilos(keskendub ühele semiootilisele probleemile) loomuse järgi, Hermogenes kokkuleppe järgi agoonia võitlus.. tõde sünnib vaidluses,me vaidleme läbi tõde ei ole olemas me nimetame asju vastavalt nende loomustele..vastavalt nende sisemestele parameetritele inimene onseaduse ees subjekt seadusandja annab seaduseid vastavalt loomusele..
minema pühkida. "Ma vaatlen ideede spasme, samal ajal kui Tühjus ümberringi muheleb" kirjutas E.M. Cioran oma "Lagunemise lühikursuses". Kuidas toime tulla olukorras, kus juured on läbi lõigatud ja uute kasvatamiseks ei jätku mahti? Kas tõdeda igasuguste inimpüüdluste käesirutust Tõe suunas asjatuks vaevaks ja keskenduda lohutule eneseteostusele asises maailmas? Võime mõtestada maailma mõistusest lähtuvalt, eritleda seda semiootilise analüüsiga, konstrueerida ja dekonstrueerida tekkivaid ja taas ümberlükatavaid mõistestikke, kuid usun, et selline uurimine kogub vaid metaandmeid erinevate inimkultuuri avalduste kohta, eemaldudes ühtlasi inimeseksolemise imelisest müstikast. Nagu Michel Foucault sõnastas, on nüüdisaegse kultuuri osaks mitte enam avastamine, vaid keeldumine sellest, mis ollakse. Mõistus räägib iseendaga ja vaimustub oma säravast retoorikast, unustades inimvaimu sõnatu kõnetamisvõime
Süntaktika vald uurib reeglite järgimist, semantikas on oluline mõtestatus. Pragmaatikas seevastu edukus või ebaedukus suhtlemisel. Tunnetusvõime puudulikkus muudab kommunikatsiooni vahelduvaks jadaks, kus vaheldub see, mida me teame, sellega, mida me ei tea. Et teada saada midagi tundmatut, selleks on vaja vastandusi ja eristusi, mis aitavad tundmatut teadvustada. Uexküll 3 semioosi: informatsiooni või signifikatsiooni. Elutu keskkond, mis tegutseb kui ,,kvaasi- saatja" ilma semiootilise funktsioonita. Vastuvõtja, st elusühik, elussüsteem, peab omama kõiki semiootilisi funktsioone sümptomatisatsiooni. Saatjaks elusolend, kes edastab signaale (mis ei ole suunatud otseselt vastuvõtjale ja ei oota vastust) oma käitumise või asendi kaudu. Vastuvõtja võtab neid signaale vastu kui sümptom-märke. kommunikatsiooni. Saatja edastab vastuvõtjale teatud tähendusega märke . (7.loeng slaidid 6-12)
lingvistilist mõõdet. Lingvistiline mõõde on kombineeritud ähmaste hulkade ja võimalike jaotuste teooriaga. Formaalne semiootika käsitleb teadust teadusest kui semiootiliste süsteemide süsteemi. Teaduse teaduse kirjeldus semiootiliste süsteemide terminites kui kõige adekvaatsem. Semiootika peasuunad on * biosemiootika - Uurib märgiprotsessi elusolendites * kultuurisemiootika - Kultuurinähtuste analüüs semiootilise analüüsiga. * sotsiosemiootika - piiritleb ühiskonna märgisüsteemide kaudu. Inimeste omavahelise interaktsiooni analüüs 3. Semiootika ja semioloogia. Semiootika ja semantika. Semiootika Teadus kommunikatsioonisüsteemides ja märkidest, mida inimesed (ja loomad ja masinad) suhtlusprotsessis kasutavad. (mõistmise probleem, informatsiooni edastamine) LOOGIKA Semioloogia põhineb struktuursele lähenemisele märkide ja märgisüsteemide vaatlemisel, nii keeles kui
teadlaste töödes nagu K. Taranovsky, J. Levy, M. P, Mayenova, L. Pszcholowska, A. Wierbicka, J. Woronczak, Z. Kopczyska.1 Viimane kümnend tõi endaga kaasa värsiteaduslike uurimuste uue laine Nõukogude Liidus. Ilmusid A. Kvjatkovski, V. Holsevnikovi, P. Rudnevi, Jaak Põldmäe jt. artiklid. Akadeemik A. Kolmogorovi grupi (A. Kondratov, A. Prohhorov.jt.) uurimused rikastasid teadust paljude poeetide meetrumi- ja rütmistruktuuride täppiskirjeldustega. Iseäranis tuleb esile tõsta avara semiootilise haardega silma paistvaid M. Gasparovi töid. Ei saa pidada juhuseks, et eriti värsi madalamate tasandite uurimine on teinud nii tähelepanuväärseid edusamme. Tänu üksuste täpsele diskreetsusele, nende formaalsele iseloomule ja võimalusele opereerida kirjandusteaduse seisukohalt suurte arvudega osutusid just need tasandid sobivaks statistiliste meetodite kasutamisel neile omase matemaatilise aparatuuriga. Ulatusliku statistilise materjali kaasamine aitas luua niisugused tööd, nagu K
semantikaga, kus tähendus on kui klassifikatsioon, üldistus ja teadmiste süsteem. Olulised on laused. Referentsiaalses ehk tugevas semantikas on oluline osutus, seob kõneleja aktuaalse situatsiooniga. - PRAGMAATIKA Pragmaatika uurib märkide kasutust ja on semioosi kolmest mõõtmest kõige ebamäärasem, sest konkreetsed reeglid puuduvad. Selleks, et õigesti suhelda, on vaja teada kõne etiketti, kultuurinorme. Pragmaatika tegeleb märgi kasutusega. Märk on defineeritud läbi semiootilise situatsiooni ning peab olema korrektne ja efektiivne. - IKOONILISED MÄRGID Ikoonilised märgid on märgid, mille vorm determineerib nende tähenduse. Ikoonid baseeruvad sarnasusel. Ikooniliste märkide tüüpilised näited on pildid, millel kujutatakse reaalsete objektidega sarnaseid motiive. Ikoonil on tunnus või aspekt, mis võimaldab tõlgendada ikooni märgina isegi juhul, kui objekti ennast ei eksisteeri. - INDEKSID Indeks baseerub reaalsel seosel, näiteks teeviidad
Benveniste. Semiootiliste süsteemide vahelised suhted Üks süsteem võib tekitada teise süsteemi. Tavakeel loogilis-matemaatiline formulatsioon; tavakiri stenograafiline kiri; tavatähestik pimedate kiri. Taoline GENEREERIV SEOS kehtib kahe erineva süsteemi vahel, mis on samalaadsed. Teine moodustatakse esimesest ja täidab ühte spetsiifilist funktsiooni. Semiootiliste süsteemide vahelised suhted HOMOLOOGILINE SEOS, mis rajab korrelatsiooni kahe semiootilise süsteemi osade vahele. Erinevalt eelnevast pole see seos mitte täheldatav, vaid kehtestatav tänu seostele, mida avastatakse või mida kahe selgesti eristatava süsteemi vahel rajatakse. Homoloogia olemus võib olla varieeruv, intuitiivne või läbimõeldud, substantiivne või strukturaalne, kontseptuaalne või poeetiline (Baudelaire). Olemuselt intellektuaalsemat homoloogiat näeb Panofsky gooti arhitektuuri ja skolastilise mõtte vahel INTERPRETEERITAVUSE SEOS
Meie tekstis on üle poole ülearuseid sõnu. Keele liiasus ei ole juhuslik (излишество в языке не случайно). See on keele kui kommunikatiivse süsteemi üks turvaline fakt. Paarismõisted diakroonia ja sünkroonia on kasutusele tulnud Ferdinand de Saussure'ilt, kes tähistas nendega kaht lähenemisviisi keeleuuringutes – ajalooliste grammatikate uuringuid ja keele kui üheaegse sidusa süsteemi vaatlust. Üldisemalt mõistetud kui (semiootilise) süsteemi kaks mõõdet. Diakroonia on süsteemi olekute (вид, характер) või elementide järgnevussuhe(соотношение во времени), kirjeldatud ka ajalise järgnevuse ja asendussuhtena. Sünkroonia on süsteemi elementide kõrvusussuhe(параллельное соотношение), kirjeldatud ka ruumilise või kombinatoorse suhtena 8. Semantiline kolmnurk. Frege teooria. Frege: Sinn vs Bedeutung 1923. „The meaning of meaning”. C Ogdem, J
Kultuur on semiootika primaarne objekt, kõik teised tekivad selle taustal. Õigupoolest on semiootika aluseks kõigile kultuuriuuringutele. Kõik kultuurid on oma olemuselt semiootilised ja eelkõige seotud märkide tootmise, tõlgendamise, edastamisega. Ka ajalugu on lihtsalt rajatud faktide interpreteerimine. Faktid ei ole kommentaaridest sõltumatud ega eelne nendele. Neid fabritseeritakse, mitte ei tuvastata. Fakt on semiootilise analüüsi tulemus ja alati seotud väärtussüsteemidega. Kultuuri vertikaalse dimensiooni aluseks on kujutlus mikro- ja makroisomorfismist. Universum on vertikaalselt hierarhiline, igas selle osas peegeldub tervik. (Sellel uskumusel põhineb ennustamine.) Kultuur sisaldab semiootiliselt endas kõik. Nietzsche eristab oma essees "Tragöödia sünd muusika vaimust" Apolloni ja Dionysose kunsti. Tegelikult on ka Apollon duaalne ja sisaldab endas htoonilist alget.
Ühiskonnas valitsevad keelud toitumisega sõltuvad tavaliselt paljuski situatsiooni rituaalist. Näiteks ei ole lubatud või ei peeta heaks tavaks süüa loengutes, see juhib eemale sööja tähelepanu, muudab ta nii mõneski mõttes oma enese mõistuse kaudu juhitamatuks ja häirib ka teisi, nende isumeelt ärgitades, kadedaks muutes. 2. Diskursuse välised eristuse erinevad strateegiad: väljajäetus. Kuidas te seda mõistate ja võrrelge seda näiteks mingi semiootilise teooria valguses. Oluliseks Piiri mõiste. Välise sisemiseks kodeerimine. Semiootiline ära tundmine jne. Väljajätmine on normaalist kõrvalekalduva nähtuse ühiskonnast eraldamine või mitte nn tähele panemine, mitte tõsiselt võtmine. Kõrvalekalduvat nähtust peetakse eraldiseisvaks diskursuseks, see milles teda aga vaadeldakse või analüüsitakse on aga ikka seesama diskursus, mis ta esialgu endast eraldas.
märk sisaldab kõiki komponente, küsimus on ainult proportsioonides. Ikooniliste märkide jaotus: - kujund, pilt - visuaalselt ära tuntav - diagramm - võimaldab saada rohkem informatsiooni kui objekt ise - metafoor - põhineb sarnasusel mõne teise ikooniga, mis on esimest vaadates äratuntav Peirce semiootika on ameerikas juhtivaid suundi siiamaani, aga kaotab oma positsioone seoses teise semiootilise koolkonna pealetungiga, kelle ideed pärinevad Saussure'ilt (eitavad Peirce'i). Eelkäijad: Platon, Aristoteles, stoikud, keskaja filosoofid, Thomas Hobbes, John Locke, Thomas Reid. Järgijad: Richards, Morris, Ogden, Fisch, Sebeok. GOTTLOB FREGE 1848 - 1925 Saksa matemaatik Olulisim küsimus: kuidas märk võib midagi tähendada? Lõi tähenduse teooria - peateos "Ueber Sinn und Bedeutung" (sisust ja tähendusest / tähendusest ja
ajalooga. Hakkas uurima teisi suundi, mis põhinesid kasvaval teadlikusel asjaolust, et tänapäeva bioloogia ja tehnikateaduste suundumused juhatavad tehnoloogiliste võimaluste piire niisuguses suunas, mis kahjustavad looduslikke süsteeme, sealhulgas inimeste tervist, ning, et need suundumused ühtaegu õigustavad ja seadustavad selliseid muutusi. Selle uurimine viis teda teoreetilise bioloogia ja filosoofia suunas. Alates 90.ndate algusest on tegelenud peamiselt semiootilise lähenemisega bioloogias. On püüdnud muuta biosemiootikat teadusharudeüleseks arutelukohks ning üles kutsunud reaal- ja humanitaarteadlasi ühiselt uurima seda, kuidas semiootiline analüüs võib väljendada tänapäevast bioloogilist mõtlemist ning kuidas avastused bioloogias pakuvad üldsemiootikale kindlamat alust tähenduste omaksvõtmise jaoks. 20) Claude Emmeche – aitas sünnitada looduse semiootika
- Asjadeküllus, ühised praktikad, uut tüüpi animism, frustratsioon. - Huvikeskmesee küsimus asjade kasutamisest : valikute tegemisest - uurimiseks vajalik ,,võõristus" (peab tekitaba teatud distantsi), musealiseerimine. - Mälestuste kaudu uurimine, asjade ,,elulood", teine suund asjade eluloos. MUUSEUMIESEMED - ASJAD ARGIELUS. Mis hetkel saab kraamist vääriline ese musealiseerimiseks. Kommunikatiivne pööre kommunikatiivse, semiootilise ja fenomenoloogilise pöörde kaudu on jõutud tõdemuseni: Objektid materialiseerivad muidu immmateriaalseid ning ,,nähtamatuid" suhteid. Iseloomulikud uuringud nt rõivastusest ja elamutest-elamusisutusest. Nähakse sotsiaalseid suhteid, hierarhiate suhteid. Uurida läbi esemete rahvust. 24.03 Nõukogude argielu uurimine
-Seos sarnasusepõhjal on tingitud keele sisemisest faktorist. Morfeem on morfeem siis kui tas on kõige väiksem tähenduslik ühik. SEMINAR WINFRIED NÖTH TOOTJA-TOODE-TARBIJA Brändi uurimine kaubamärgi imidž Asjade tähendus, reklaamide suhestumine eseme tähendusega -kõige paremast küljest näitamine. -tähendus võib olla olulisem kui see asi ise inimesed erinevad selle poolest, milliseid asju ja kuidas nad kasutavad. Esimene naine kes kandis pükse. ECO -semiootilise sfääri reallsus -sellest allpool mittesemiootilised nähtused. Me ei arva, et neil oleks semiootilisi omadusi. (see lävi on aja jooksul nihkunud) -AL( alumine lävi) Mis hetkest on ese semiootiline? Praktiline tasand. ( on öeldud, et see ei ole semiootiline. Miks?) sest seal on liiga otsene. Miks osaliselt sellele vastu vaieldakse? -asjad iseeneslikult on tähenduslilkud, sest neid kasutatakse just nimelt mingil viisil, neid kasutavad mingid teatud inimesed.
määratlustest Nt Montreal ja Birmingham. (Üks kultuuriuuringute rajajaid Stuart Hall töötas pikka aega Birminghami Ülikoolis ja oli pikka aega sealse Kaasaegsete Kultuuriuuringute Keskuse (Centre for Contemporary Cultural Studies) (suleti 2002) juhataja. Eeskätt Birmighami KK-st on pärit subkultuuride teooriad. Juri Lotman 1981. Kultuurisemiootika ja teksti mõiste: Kultuurisemiootika on valdkond, mis uurib erineva ehitusega semiootiliste süsteemide vastastikust toimet, semiootilise ruumi sisemist ebaühtlust, kultuurilise ja semiootilise polüglotistmi paratamatust. * * * Neli keskset vastandust: kultuur-loodus, kultuur-tsivilisatsioon, kultuur-ühiskond, kultuur- indiviid 1. KULTUUR vs LOODUS Küsimus sellest, milline on inimese ja looduse suhe, või kultuuri suhe füüsilise keskkonnaga ulatub väga kaugesse aega. Esiteks tuleb siin arvesse religioon ja filosoofia küsimus loomisest ja loodust.
Strukturaalne -- eelmisele määratlusele on lisatud semiootiline aspekt, mis laiendab struktuurse ulatuvust. Kuidas uurida kultuuri nähtusi? Levi-Strauss toob ära neli olulist punkti: 1. Kultuuri nähtusi tuleb vaadata sünkroonia teljel. 2. Kultuuri nähtusi tuleb uurida nende sisemises ja välises ühtsuses. 3. Kultuuri nähtusi analüüsitakse kui mitmetasandilisi, kuid ühtse terviku osasid. Mitmetasandilisuse korral ilmnebki semiootilise lähenemise vajadus. Nähtuste uurimine viiakse läbi kas konkreetse nähtuse või laiema konteksti suhtes. 4. Strukturaalse antropoloogia lõppeesmärk on modelleerida struktuur ehk arvatav algoritm, mis määrab ära nähtuste arengu varjatud loogika ja nende eksistentsi. Aluseks olev algoritm peab andma ka juhised ühest arengu formatsioonist teise minekul. Pärismaalase mõtlemise eripärad. 1962 "Metsik mõtlemine"
populaarne, mida paljud inimesed naudivad. Populaarkultuur on selles mõttes paljude ja igaveste jõupingutuste hübriidne toode kaasaegses väljendusvormis, mille eesmärgiks on jõuda inimesteni ja hõivata turg, ja saamaväärselt on see inimeste aktiivne nõudmine selle järele, mida Fiske nimetaks tähendusteks ja naudinguteks. Semiootika on üldise strukturalistliku lähenemisviisi spetsiifilisem versioon. Meedia sisu tarbeks leidub mitmeid klassikalisi strukturalistliku või semiootilise lähenemisviisi selgitusi ja mitmeid kasulikke tutvustusi ja kommentaare. Märk on keeles põhiline füüsiline tähenduse kandja. Me kasutame omavahelises kommunikatsioonis märke, et anda edasi tähendusi oma kogemustemaailma objektide kohta teistele , kes interpreteerivad meie kasutatud märke ühese keele abil või teadmiste põhjal meie kasutatud märgisüsteemi kohta. Avatud tekst on Eco järgi selline, mille diskursus ei piira lugejat ühe kindla tähenduse või tõlgendusega. Avatud ja
Tugev semantika e. referentsiaalne semantika - 6. PRAGMAATIKA uurib märkide kasutust ja on semioosi kolmest mõõtmest kõige ebamäärasem, puuduvad konkreetsed reeglid. Et õigesti suhelda, on vaja teada kultuurinorme, kõne etikette. Süntaktika vald uurib reeglite järgimist , semantikas on oluline mõtestatus. Pragmaatikas seevastu edukus või ebaedukus suhtlemisel. tegeleb märgi kasutusega. Märk on defineeritud läbi semiootilise situatsiooni. Märk peab olema korrektne ja efektiivne. Kuidas ta on ehitatud? Kelle jaoks? Kuidas märk funktsioneerib? Märk subjekt. Kuidas inimene kasutab märke. Kirjutav ja rääkiv subjekt, tema erinevad ,,minad". Suhted rääkija kuulaja, sõnaline mõjutus jne. Reeglid on pigem soovituslikud. Pragmaatiline mõõde väljendab. Reaktsioon kujutisele sõltub meie eelnevast kogemusest, habitusest jmt. 7. IKOONILISED MÄRGID - On märgid, mille vorm on determineeritud tähenduse poolt
Inimene modelleerib keskkondi suures ulatuses ja modelleerimise tulemusel muudetakse keskkonda semioosipõhiselt. Nii nagu modelleerimistegevus ei ole tähenduslikult neutraalne, nii ei ole seda ka selle tagajärjel semiotiseerunud aine Aine semiotiseerumine kultuuris võib olla kas teadliku või teadvustamata protsessi tulemus Aine semiotiseeurmine kui protsess sunnib üle vaatama inertse mateeria ja semiootilise aktiivsuse kui nähtuste suhteid Semiotiseerunud aine sisaldab mudelite jälgi ja kehastusi, millel on suur potentsiaal aktiveeruda uutes (sh probleemsetes) semioosiprotsessides nii inimliigi kui teiste liikide puhul Semiotiseerumise mõiste seab küsimuse alla, kas me saame alati semiootiliste protsesside ja mittesemiootilise füüsilise maailma vahele nii ranget piiri tõmmata. Erimõisted: semiotsiid
keskmes on märgid ja märgisüsteemid" (Torop 2002: 335). ,,Tõlkesemiootika on ühtlasi ka implitsiitne tõlketeadus. Semiootiline sidusus muutub lingvistilise sidususe kõrval üha olulisemaks. Semiootika osana on tõlkesemiootika valdkonnaks märgisüsteemide võrdlev analüüs ja funktsionaalsed seosed märgisüsteemide vahel. Omaette distsipliinina on tõlkesemiootika kultuurianalüüsi üks alusdistsipliine, sest võimaldab läbi semiootilise käsitluse kirjeldada nii kommunikatsiooni kui ka metakommunikatsiooni, mõista märgisüsteemide tõlgitavuse astet ja siduda neid protsesse intertekstilise ja interdiskursiivse ruumiga tänapäeva kultuuris" (Torop&Sütiste 2007: 558561). ,,Tänases tõlketeaduses lähenevad semiootikale mõned tendentsid, mille tunnuseks on tõlketegevuse sidumine kultuuriuurimisega (cultural studies) või kogu tõlketeaduse
sisaldab kõiki komponente, küsimus on ainult proportsioonides. Ikooniliste märkide jaotus: - kujund, pilt - visuaalselt ära tuntav - diagramm - võimaldab saada rohkem informatsiooni kui objekt ise - metafoor - põhineb sarnasusel mõne teise ikooniga, mis on esimest vaadates äratuntav Peirce semiootika on ameerikas juhtivaid suundi siiamaani, aga kaotab oma positsioone seoses teise semiootilise koolkonna pealetungiga, kelle ideed pärinevad Saussure'ilt (eitavad Peirce'i). Eelkäijad: Platon, Aristoteles, stoikud, keskaja filosoofid, Thomas Hobbes, John Locke, Thomas Reid. Järgijad: Richards, Morris, Ogden, Fisch, Sebeok. GOTTLOB FREGE 1848 - 1925 Saksa matemaatik Olulisim küsimus: kuidas märk võib midagi tähendada? Lõi tähenduse teooria - peateos "Ueber Sinn und Bedeutung" (sisust ja tähendusest / tähendusest ja
sisaldab kõiki komponente, küsimus on ainult proportsioonides. Ikooniliste märkide jaotus: - kujund, pilt - visuaalselt ära tuntav - diagramm - võimaldab saada rohkem informatsiooni kui objekt ise - metafoor - põhineb sarnasusel mõne teise ikooniga, mis on esimest vaadates äratuntav Peirce semiootika on ameerikas juhtivaid suundi siiamaani, aga kaotab oma positsioone seoses teise semiootilise koolkonna pealetungiga, kelle ideed pärinevad Saussure'ilt (eitavad Peirce'i). Eelkäijad: Platon, Aristoteles, stoikud, keskaja filosoofid, Thomas Hobbes, John Locke, Thomas Reid. Järgijad: Richards, Morris, Ogden, Fisch, Sebeok. GOTTLOB FREGE 1848 - 1925 Saksa matemaatik Olulisim küsimus: kuidas märk võib midagi tähendada? Lõi tähenduse teooria - peateos "Ueber Sinn und Bedeutung" (sisust ja tähendusest / tähendusest ja
Üks tuntumaid marksistlikke mõtlejaid, Hegemooniateooria rajaja - hegemoonia on võimul oleva või sinna pürgiva sotsiaalse rühma vaimne ja moraalne juhtpositsioon. Selle tõttu inimesed alluvad vabatahtlikult võimule. Nad usuvad, et juhtiva rühma huvid on kogu ühiskonna huvid. Greimas, Algirdas J. - leedu-prantsuse lingvist ja semiootik. Uuringute keskmes tähenduse analüüs, diskursuseanalüüs ja narratoloogia. Võttis kasutusele tähenduse minimaalüksuse mõiste seemi; ka semiootilise ruudu meetodi semiootilises analüüsis. Habermas, Jürgen - saksa filosoof ja sotsioloog. Tegeleb ühiskonna seesmise tasakaalutuse problemaatikaga Oma nn. refeodaliseerumisteoorias väidab, et elektroonilise meedia leiutamine on aidanud kaasa avaliku sfääri kahanemisele, kus üksikud tootjad kontrollivad informatsiooni, mis jõuab paljude tarbijateni. avalikkust sunnitakse mõtlema süsteemi raames. Selle tulemusena tekib üldine usaldus süsteemi vastu
uurimissuunas – narratoloogias.] 2. Barthes "Sissejuhatus jutustavate tekstide struktuursesse analüüsi" Nimetatud teos ilmus 1966 a. Barthes üldistab varasemaid süsteeme. B. alustab sellest, et jutustuse kirjeldusel tuleb kasutada strukturaallingvistika kogemusi (aga lingvistika ei tegele lausest suuremate objektidega, lingvistika jaoks on väljaspool lauset teised laused). Kuid lause ja diskursus on homoloogilises suhtes – mõlemal juhul on tegu semiootilise süsteemiga ning viimaste suhtes kehtivad sarnased reeglid. Mingis mõttes saab diskursust vaadelda kui lauset. Diskursus ei ole lihtsalt lausete kogum, tal on oma grammatika. Barthes eristab kolm tasandit: 1) funktsioonid (Proppi ja Bremondi mõistes) 2) tegevuste tasand (Greimasi aktantidekäsituse mõttes. Greimasi süvatasand on Barthes’i kõrgem tasand.) 3) jutustamise tasand (kattub Todorovi jutustava diskursuse mõistega) Tasandite teooria pakub kaht tüüpi tasanditevahelisi seoseid:
näha uues valguses tekstilisi ja pildilisi allikaid. Tegemist on alles kujunemisjärgus valdkonnaga (vaatamata varasematele katsetele minevikus), mille olulisema tulemused on usutavasti alles ees. Semiootika kultuuriajalugu Semiootika panus kultuuriajalukku Uued teemad: kultuuri märgilised protsessid (nt. rõivastus, aumärgid, zestid, eristavad märgid jne); sümboolne käitumine (rituaalid, duell, salongid jne), jm. Uued meetodid ja mõisted: semiootilise analüüsikeele kasutamine kultuuriajaloos "argikäitumise poeetika"; "semiosfäär"; "tähistamispraktikad" jne. Verbaalse ja visuaalse teabe semiootilised analüüsimeetodid. Kõige üldisemalt uus arusaam kultuurist: kultuur kui kogukondlik tähendustesüsteem, mis annab inimesele vahendid tõlkimaks oma tunge, vajadusi ja muid kalduvusi representatsioonilisteks ja kommunikatiivseteks struktuurideks. Tartu Moskva koolkond & ajalugu
esindaja; kultuur on päritud mõistete süsteem. Gramsci, Antonio Itaalia kirjanik, poliitik ja poliitiline filosoof. Hegemooniateooria rajaja (hegemoonia on võimul oleva või sinna pürgiva sotsiaalse rühma vaimne ja moraalne juhtpositsioon). Greimas, Algirdas J. leedu-prantsuse lingvist ja semiootik. Uuringute keskmes tähenduse analüüs. Võttis kasutusele tähenduse minimaalüksuse mõiste seemi; ka semiootilise ruudu mõiste semiootilises analüüsis. +Habermas, Jürgen saksa filosoof ja sotsioloog. Oma nn. refeodaliseerumisteoorias väidab, et elektroonilise meedia leiutamine on aidanud kaasa avaliku sfääri kahanemisele. Heidegger, Martin saksa filosoof, üks mõjukamaid 20. sajandil. Rajas fundamentaalontoloogia. Peamine olemisküsimus. Võttis kasutusele mõisted Sein ja Dasein. Horkheimer, Max saksa sotsioloog, filosoof. Kultuuritööstuse kriitika.
tähendusest) Ch.S. Peirce Ühist on selles, et ta oli ebaõnnestuja. Ta oli semiootika ja filosoof. Erinevalt Fregest, Peirce kirjutas kogu oma elu ühte ja sama asja. ,,Collected papers..." köide 2 lõik 228 Peirce'le viide. F. de Saussure ,,Üldkeeleteaduse kursus" avaldasid tema õpilased. Keeleteadus on vaid üks osa sellest teadusest, mida tuleks luua semioloogia. Baudelaire kirjutas samal ajal Peirce'ga semiootilise teose ,,Vastavused". Peirce oli pragmatism. Ameeriklased teda ei hinnanud. Peirce'l oli korraga uus loogika ja uus metodoloogia selline, mis õpetab, kuidas kasutada märke. Märk Peirce püüdis defineerida; alustas algusest peale. Peirce'i kategooriad: esimene, teine ja kolmas. First (Esimene) (19. Saj. saksa filosoofid tegelesid nende kategooriatega) seotud omadusega asi on mingisugune
o uurib märkide kasutust ja on semioosi kolmest mõõtmest kõige ebamäärasem, puuduvad konkreetsed reeglid. Et õigesti suhelda, on vaja teada kultuurinorme, kõne etikette. Süntaktika vald uurib reeglite järgimist , semantikas on oluline mõtestatus. Pragmaatikas seevastu edukus või ebaedukus suhtlemisel. o o tegeleb märgi kasutusega. Märk on defineeritud läbi semiootilise situatsiooni. Märk peab olema korrektne ja efektiivne. Kuidas ta on ehitatud? Kelle jaoks? Kuidas märk funktsioneerib? SEMIOOS ehk märgisituatsioon Semioos on märgiprotsess, üks semiootika põhimõisteid. Termini võttis kasutusele Charles Sanders Peirce. Tema järgi on semioos triaadne protsess, potensiaalselt lõputu interpretatsiooniahel. Thomas Albert Sebeok oli ameerika semiootik. Rajas zoosemiootika, andes sellele teadusharule 1963. A nime
interdistsiplinaarne uurimissuund Cultural Studies (E.k. Kultuuriuuringud). See interdistsiplinaarsus tähendas põhimõtteliselt meediauuringute, sotsioloogia, kultuuri- ja kirjandusteooria ja semiootika kombineerimist. Ühtlasi ei olnud uurijad siis enam mitte osalevad vaatlejad slummides, ööklubides ega mujal, vaid uurimismaterjalile läheneti pigem tekstuaalselt – Sissejuhatus sotsioloogiasse 2013 Rene Mäe 5 tegeleti märkide (semiootilise mõttes) lugemisega distantsilt ning oma käsi ‘räpaseks’ ei tehtud. B kk jaoks tähendas subkultuur eelkõige töölisklassi subkultuuri. Võiks isegi öelda, et nende noorte hulgas, kes töölisklassi ei kuulunud, ei saanudki subkultuurist üldse rääkida [mis saab hiljem üheks oluliseks kriiitkaks]. Oluline on see, et B kk lahkas just II ms järgseid subkultuure, mitte kõiki noorsookultuure läbi aja ja ruumi. Seega, Briti subkultuurid esindasid töölisklassi noorte katsumusi end
Eeldus: omailmad peavad olema küllalt sarnased. Nt eri liiki tihased suudavad üksteise hoiatushäälitsusi tõlgendada ja adekvaatselt reageerida. Zoosemiootika keskendub tähendusele kommunikatsioonis, enamik teisi distsipliine püüab tähenduslikust dimensioonist lahti saada, kuna see muudab väga keeruliseks. Samas tähendusliku dimensiooni uurimine väga keeruline, kuna me ei taju teiste liikide omailmu, võime ainult oletada. Timothy Johnson: firefly’de näide näitab, et semiootilise aspekti kirjeldamine võib väga keeruline olla, meil puudub vahetu ligipääs. W. J. Smith: teade – signaali füüsiline kuju; tähendus – kuidas elusolend seda teadet tõlgendab Inimesel võimatu täpselt öelda, mis on oluline mingites loomade teadetes; inimene paigutub ka ise süsteemi, loomad ise mõistavad omavahelist suhtlust teisiti. Kuigi semiootika ei tegele organismide füsioloogilise ehitusega, on neist ometi vaja olla teadlik, et mõista nende kommunikatsiooni. J
interdistsiplinaarne uurimissuund Cultural Studies (E.k. Kultuuriuuringud). See interdistsiplinaarsus tähendas põhimõtteliselt meediauuringute, sotsioloogia, kultuuri- ja kirjandusteooria ja semiootika kombineerimist. Ühtlasi ei olnud uurijad siis enam mitte osalevad vaatlejad slummides, ööklubides ega mujal, vaid uurimismaterjalile läheneti pigem tekstuaalselt Sissejuhatus sotsioloogiasse 2013 Rene Mäe 5 tegeleti märkide (semiootilise mõttes) lugemisega distantsilt ning oma käsi `räpaseks' ei tehtud. B kk jaoks tähendas subkultuur eelkõige töölisklassi subkultuuri. Võiks isegi öelda, et nende noorte hulgas, kes töölisklassi ei kuulunud, ei saanudki subkultuurist üldse rääkida [mis saab hiljem üheks oluliseks kriiitkaks]. Oluline on see, et B kk lahkas just II ms järgseid subkultuure, mitte kõiki noorsookultuure läbi aja ja ruumi. Seega, Briti subkultuurid esindasid töölisklassi noorte katsumusi end
interdistsiplinaarne uurimissuund Cultural Studies (E.k. Kultuuriuuringud). See interdistsiplinaarsus tähendas põhimõtteliselt meediauuringute, sotsioloogia, kultuuri- ja kirjandusteooria ja semiootika kombineerimist. Ühtlasi ei olnud uurijad siis enam mitte osalevad vaatlejad slummides, ööklubides ega mujal, vaid uurimismaterjalile läheneti pigem tekstuaalselt – Sissejuhatus sotsioloogiasse 2013 Rene Mäe 5 tegeleti märkide (semiootilise mõttes) lugemisega distantsilt ning oma käsi ‘räpaseks’ ei tehtud. B kk jaoks tähendas subkultuur eelkõige töölisklassi subkultuuri. Võiks isegi öelda, et nende noorte hulgas, kes töölisklassi ei kuulunud, ei saanudki subkultuurist üldse rääkida [mis saab hiljem üheks oluliseks kriiitkaks]. Oluline on see, et B kk lahkas just II ms järgseid subkultuure, mitte kõiki noorsookultuure läbi aja ja ruumi. Seega, Briti subkultuurid esindasid töölisklassi noorte katsumusi end
asjade endi juurde!" Teatrifenomenoloogia analüüsib atmosfääri, kehalisust (kohalolu või selle puudumist), sündmuslikkust (etendus kui elav akt, mille osalised oleme). Analüüsi alus ja lähtepunkt on üksiku vaataja taju etendusest. Tajutakse kahel põimuval tasandil, mis mõlemad toimuvad tegelikkuses: - Kontseptualiseeriv taju tajun objekti, andes sellele juba mõistelise tähenduse. Seostub semiootilise mõõtmega. Objekti respekteerimine tajun objekti spetsiifilisi materiaalseid omadusi nii, nagu nad ilmnevad. Seostub performatiivse mõõtmega. Teatrifenomenoloogiat on komplementaarne vaateviis nagu semiootika. Teatrilaval olev fenomen (näitleja, rekvisiit vm) on ühtaegu lihtsalt tema ise ja ka materiaalne objekt ning samas ka semiootiline märk, viidates millelegi muule.
taastootmise vahend. Eesti postmodernismi ajalugu on veel käsitlemata, sest kuulub nüüdisaja ja lähiajaloo vahelisse halli tsooni. Tuleks eristada vähemalt kolme asja: sõna, mõistet ja nähtust, ning uurida kõiki kolme. (Märt Väljataga.Vikerkaar) Postmodernistlikku kunstiesteetikat iseloomustab fotograafia kaasamine kunstiprotsessi. Keskse tähendusega olid katsed umber defineerida autorit kui keskset tihendust kunstiprotsessis: Meie ajal on Roland Barthes iseloomustanud semiootilise suhtluse impressionaalsust kui autori surma.Analoogiliselt, mitte üksikindiviid ei loo pilte, vaid maailmakultuuri võimas pildipank loob pilte üksikindiviidi kaudu. Pildipank, nagu keelgi, on vaadeldav isikuid siduva võimas intellektina, mis sihitult ja järeleandmatult töötleb meid. Postmodernistlik kunstinik on otsutanud ülemineku momendil pöörata tähelepanu märkidele, et ilu
Origenes nähtav maailm on tulvil sümboleid, mida õigesti tõlgendades võis jõuda teadmisteni Jumala kohta. Origenese järgi sarnaneb Looduse Raamatu lugemine ja tõlgendamine suuresti iibli lugemisele ja tõlgendamisele nii looduse kui ka pühakirja puhul jääb tõeline tähendus tabamata, kui ei osata sügavamaid sümboolseid tähendusi esmaste taga näha. Augustinus formaliseeris allegoorilise tõlgendusprintsiibi peajooned ning varustas selle semiootilise teooriaga, mis andis allegoreesile tõsisema intellektuaalse aluse, tänu millele allegooriline meetod läbi keskaja püsima jäi. Kasutas poleemikas hereetikutega esimesena väljendit ,,Looduse Raamat". Rõhutas sarnasust looduse ja pühakirja raamatute lugemise meetodite vahel. Arvas, et Jumal on varustanud loodusmaailma objektid tähendustega, mis omakorda osutavad sõnumitele, mille leiame Piiblist. Üheks olulisimaks panuseks võib pidada
EKSAMIL KÜSIMUS KORRELATSIOONI KOHTA Kvalitatiivsed meetodid andmete analüüs vähem ragete ja mitte-matemaatiliste meetodite abil. Näiteks: · Diskursuse analüüs. Diskursus kirjalik, suuline või pildiline tekst · Semiootiline analüüs. Semiootika teadus märkidest ja tähendustest. Diskursuse analüüsi näide. Katkend sisseastuja esseest, 2006: ,,Iga inimene tahab omada ilusat kodu, kus koos naise ja lapsega elada." Semiootilise analüüsi näide. J.P. Sartre retsensioon Alber Vamus romaanile Võõras. · Romaan koosneb isoleeritud lausetest, mis peaaegu üldse ei ehaaku üksteisega. · Need laused sümboliseerivad inimesi, kes on Vamus arvates üksi ega suuda omavahel suhelda. Järelduste tegemine · Milline on uuringu tulemuste teaduslik tähendus, kuidas soviad tulemused kokku teiste uurijate tulemuste? · Milline on tulemuste praktiline väärtus? · Mida tasub edaspidi uurida? 17.09
Nt Montreal ja Birmingham. (Üks kultuuriuuringute rajajaid Stuart Hall töötas pikka aega Birminghami Ülikoolis ja oli pikka aega sealse Kaasaegsete Kultuuriuuringute Keskuse (Centre for Contemporary Cultural Studies) (suleti 2002) juhataja. Eeskätt Birmighami KK-st on pärit subkultuuride teooriad. Juri Lotman 1981. Kultuurisemiootika ja teksti mõiste: Kultuurisemiootika on valdkond, mis uurib erineva ehitusega semiootiliste süsteemide vastastikust toimet, semiootilise ruumi sisemist ebaühtlust, kultuurilise ja semiootilise polüglotistmi paratamatust. *** Kolm keskset vastandust: kultuur-loodus, kultuur-tsivilisatsioon, kultuur-ühiskond, kultuurindiviid 1. KULTUUR vs LOODUS Küsimus sellest milline on inimese ja looduse suhe, või kultuuri suhe füüsilise keskkonnaga ulatub väga kaugesse aega. (1) Esiteks tuleb siin arvesse religioon ja filosoofia küsimus loomisest ja loodust. Jumalad lõid maailma ja inimesed, kõik allub jumalale v jumalatele.
piisavat argumentatsiooni? 2.2 Peirce kolmem~ o~ otmeline m¨ argiruum C. S. Peirce m¨argiteooria on piisavalt laiade rakendusv~oimalustega s¨ us- teem, nagu [Merell 97] oma p~ohjalikus teemaarenduses osutab. Peirce m¨argitriaadid v~oimaldavad kirjeldada mitte u¨ksnes suvalist m¨argis¨ usteemi vaid ka semiootilise protsessi (semiosis) d¨ unaamikat. Peirce j¨argi on m¨ark eelk~oige kui suhe, suhe mis toimib kandja (X), ¨ objekti (Y) ja subjekti (Z) vahel. Ulaltoodud m¨arkide uurimissuunad tegelevad niisiis vastavalt XY, YZ ja XZ teljeliste suhete anal¨ uu¨siga. objekt Y m¨ark
annaabi.ee 
