tähtsam oli aga õppida selgeks amet. Kui õpiaeg hakkas läbi saama, kogunesid kõik meistrid pidulikult gildihoonesse. Järgnes omapärane eksam, vastutusrikas hetk nii minule kui ka meistrile. Iga meister pidi näitama õpilase teadmisi. Kui õpipoisi teadmised osutusid ebapiisavateks, siis määrati õpipoiss teise meistri juurde, esimene meister pidi aga maksma trahvi ning ka teistkordse õppimise kulud. Minul läks õnnelikult, sain õpipoisist selliks-olin nüüd tsunfti liige, ehkki mitte täieõiguslik. Sellina sain endale ise meistri valida, kelle juures tasu eest töötasin. Ja ehkki elasin ikkagi meistri majas, olin vabastatud paljudest kohustustest ning sain süüa meistriga ühes lauas. Selliks väljaõpetamine kestis 4 aastat, seadusliku jõu omandasin aga alles pärast rännuaastaid. Tsunft saatis mind rändama, et nad käiksin paljudes linnades, töötaksin mitmete meistrite juures, õpiksin tundma nende töö saladusi ja -võtteid
Iialgi ei taha ma näha-Nie möchte ich miterleben Sõltumata perest tahan ma oma elukutsega tegeleda-meine beruf will ich trotz Familie ausüben Mind huvitab töö puiduga-mich interessiert die arbeit mit Holz Puusepp-Zimmermann On huvitav loovat tööd maja sees teha-es macht spaB gestalterische arbeiten im und am Haus zu möchten Igatahes on töö kehaliselt väsitav-allerdings ist diearbeit köperlich anstrengend Väljaõpet tehakse tehases-die Ausbilding macht man in einem Betrieb Selliks saama-geselle werden Ma tahaksin abielluda-ich möchte auch heiraten tulevikus tahaksin tegeleda sukeldumisega-tauchen wil ich auch in Zukunft pflegen
AUGUSTE RENOIR (1841-1919) Renoir sattus kunstimaailma noorukese pariislasena 1854. aastal pärast kloostrikooli lõpetamist. 13aastane vaene rätsepapoeg sai selliks portselanimaalimistöökojas. Seal vangistasid täpsus ja värvide võlujõud poisi jäädavalt. Hiljem sai noormehest kunstikooli õpilane. Noore kunstnikuna üüris Renoir ühise ateljee hiljem samuti kuulsuse saavutanud Alfred Sisley, Frederic Bazille´i ja Claude Monet´ga. Kirglike kunstike hulgas küpseski uus stiilisuund: impressionism, mis sageli tallas jalge alla mineviku maalikunsti väärtusi. Uus suund küpses valguse ja puhaste värvide hõõgvel
linnas tegutseda ei võinud- tsunfti jänesed Hoolitseti koos kvaliteedi eest Korraldati koos liikmete eest(peod, seltsi,hoolitseti meistri lese,orbude eest) · Tsunfti kuulus käsitöömeister · Meistri abilised olid sellid ja õpipoisid,meistriks saamine keeruline · Vaba koha olemasolu · tegema tsunfti liikmetele meistritöö,selliks olemise ajal käinud välismaal õppimas. · Vandersell · Vara olemasolu, et muret seda tööriistad, käsitöökoda(sageli abielluti surnud käsitöömeistri lesega) · teha pidu teistele tsunfti liikmetele · Kaupmehed-jõukad, rikkad · Gildid-kaupmeeste ühendused · Gildi eesmärk oli aidata üksteist, tõrjuda konkurente eemale. · Kaupmeeste ohud-halvad teed, röövlid, · merel laev võis tormiga põhja minna, mereröövlid
meistrilt küll sellidelt. Aga midagi ta siiski õppis. Õppi aja läbinud õpipoiss sai meistriks. Ühel meistril tohtis olla kuni kaks selli ja kaks õpipoissi. Aastate möödudes võis sellist saada meister. Selleks tuli tal oma oskust näitamiseks teha meistri tööd, mida siis vanemad ametivennad hindasid. Kui ka meistrimaks oli tasutud, võeti uus meister tsunfti vastu. Aga ainult siis, kui linnas oli vajadus uute meistrite järele. Muidu võis sell oodata aastaid või jääda selliks elu lõpuni. (Palamets 2005) Vihasoo Lasteaed-Algkool Vladimir Kukarin 5. klass Tsunftid ja tsunftikord Referaat Vihasoo 2014
Tegeleti materialidega, mida oli kege kätte saada. Millega sai tegeleda Eestis > I. Hülgerasva keetmine II. Kanepi punumine III. Paekivi raiumine IV. Telliskivi põletamine V. Õlle pruulimine VI. Klaasi puhumine VII. Puidu töötlemine VIII. Jne, jne, jne.. Käsitööameti õppimine Juba varajasest noorusest sai alustada õpipoisina teekonda käsitöömeistriks. Enne käsitöömeistriks saamist pidi saama selliks. Ka sellina pidi palju aastaid töötama. Meistritöö tasemel, tööriistad ja tööruumid olemas, võiski uus meister omal käel töötama hakata. Käsitöölise tööpäev Päikesetõusust loojanguni Töötas kodus Abiks sell ja õpipoiss Üüris turulette Toote kvaliteet oli kõige tähtsam Tsunftivanem vastutas toodangu eest Maaler
meistrina. Sellile maksti tsunfti poolt kindlaks määratud rahapalka. Meister ei saanud oma tahte järgi otsustada palka. Selli, meistri ja õpipoiste tööpäev kestis suvel 14- 16 tundi. Selle sisse kuulus lõunavaheaeg ning hommiku- ja õhtupoolel pooletunnised pausid. Talvel oli tööpäev lühem. Oli ka vabu pühapäevi ja usupühasid. Ühel meistril ei tohtinud olla üle kahe selli. Selleks, et selliks saada, tuli sellil läbi teha rännuaastad. (Töötas mõne aasta kaugemas linnas võõra meistri käe all. Võõrasse linna jõudes esitas tsunftile soovituskirja ning kui oli mõnel meistril vaba koht saigi tööle. Kui vaba kohta polnud rändas edasi. ) Kui rännuaastad läbi, võis sell tagasi pöörduda ning asuda shedöövrit valmistama. See esitati hindamiseks tsunftile. Hinnati karmilt. Kuid laitmatu töö esitanud sell sai pärast meistrimaksu tasumist meistriks
võimaluste piiramine, kõrged nõudmised õpipoisile. Igal tsunftil oli oma põhimäärus ehk skraa, mis määratles ka tsunfti hierarhia- õpipoiss, sell ja meister. Keskaegse tsunftikorralduses oli oma range kombestik, mida süüa, kuidas riietuda jne. Seepärast ei olnud ka uuendusi. Tsunfti kuuluvate käsitööliste elu oli pisiasjadeni kindlaks määratud. Kui algselt saadi väga kergelt õpipoisist selliks ja sellist meistriks, siis juba 14. sajandil muutus see palju keerulisemaks. Õpipoisiks võetud nooruk pidi olema sündinud kristlikust abielust. Õpipoisi isa maksis kinni kõik kulud ja ostis vajalikud riided. Toit saadi meistrilt. Õpiaja edukalt läbinud sai noorukist sell. See toimus läbi kindla tseremoonia. Selli tööpäev oli pikk 14- 16 tundi. Seega polnud sellil peaegu ültse vaba aega. Meistriks saamine oli aga veelgi keerulisem. Kõigepealt nõuti meistritöö
vb ka kaupmehe enda kodus Meistriks saamine ÕPIPOISS kristlikust abielust ausate vanemate laps õpiaeg 2-12 a. (meistrile pikem aeg kasulikum) vanem maksis õpetuse ja riietuse eest, meistrilt söök osales abitöödel meistril tavaliselt 2 õpipoissi SELL selliks saadi tseremooniaga, mille osaks oli jooming igal meistril tavaliselt 2 selli tööpäev 14-16 tundi vabad olid pühapäevad ja usupühad MEISTER meistriks saamiseks pidi tegema meistritöö e. sedöövri tsunfti liikmetele tuli teha nn. meistrikostitus ja kingitusi lihtsaim viis meistriks saada oli abielluda meistri lese või tütrega alates 16
ülistab ilu ja värvide harmooniat. Auguste Renoir`i biograafia Pierre Auguste Renoir (sünd 25. veebruar 1841, surm 3. detsember 1919.) oli prantsuse maalikunstnik, impressionismi esindaja. Renoir sattus kunstimaailma juba noorukese pariislasena 1854. aastal pärast kloostrikooli lõpetamist. Renoir oli siis 13-aastane vaene rätsepapoeg, kes sai selliks portselanimaalimistöökojas. Seal vangistasid täpsus ja värvide võlujõud poisi jäädavalt. Hiljem sai noormehest kunstikooli õpilane. Noore kunstnikuna üüris Renoir ühise ateljee samuti kuulsuse saavutanud Alfred Sisley, Frederic Bazille´i ja Claude Monet´ga. Kirglike kunstike hulgas küpseski uus stiilisuund: impressionism, mis sageli tallas jalge alla mineviku maalikunsti väärtusi. Uus suund küpses valguse ja puhaste värvide hõõgvel
Võrreldes varasema ajaga on tänapäeval meistiks saada hulga lihtsam, nimelt saab koolis omandad endale meistri hariduse kiiremini kui varem. Varasemal ajal oli kolm etappi, et saada meistriks- õpipoiss, sell ja siis meister. Et õpipoisiks saada, pidi olema kristlikust abielust ausate vanemate laps ning pidi olema ka käändaja, kes maksis äparduste eest. Õpiaeg kestis 3-5 aastat (juveliiridel 7 aastat). Kui test oli läbitud, siis sai selliks. Sell võis valida ise endale meistri, kelle juures töötas tasu eest ja tuli läbida rännuaastad erinevate meistrite juures ning selli tööpäeva pikkus oli 14-17 tundi. Sell oli vaba inimene ja ta võis kanda relva ning osa võtta linna kaitsmisest ning vabad olid pühapäevad ja usupühad. Kui rännuaastad oli tehtud, siis oli vaja sooritada sedööver, kui see oli läbitud siis sai meistriks. Läbikukkunutest said pööningujänesed. Tänapäeval kõike seda ei ole vaja, peab olema
Auguste Renoir kunst armastab elu, ülistab ilu ja värvide harmooniat. Renoir sattus kunstimaailma 1854. aastal pärast kloostrikooli lõpetamist. 13aastane vaene rätsepapoeg sai selliks portselanimaalimistöökojas. Seal vangistasid täpsus ja värvide võlujõud poisi jäädavalt. Hiljem sai noormehest kunstikooli õpilane. Noore kunstnikuna üüris Renoir ühise ateljee hiljem samuti kuulsuse saavutanud Alfred Sisley, Frederic Bazille´i ja Claude Monet ´ga. Kirglike kunstike hulgas küpseski uus stiilisuund: impressionism, mis loobus mineviku maalikunsti väärtusest. Uus suund küpses valguse ja puhaste värvide läbi. Kunstnikud jäädvustasid päikeselisi nägemusi
müüa. · Meistriks saamine: · NB! see oli fikseeritud skraas; alates 13.saj.-st meistriks saamine raskendatud ! ÕPIPOISS kristlikust abielust ausate vanemate laps õpiaeg 2-12 a. (meistrile pikem aeg kasulikum) vanem maksis õpetuse ja riietuse eest, meistrilt söök osales abitöödel meistril tavaliselt 2 õpipoissi SELL selliks saadi tseremooniaga, mille osaks oli jooming igal meistril tavaliselt 2 selli tööpäev 14-16 tundi vabad olid pühapäevad ja usupühad MEISTER meistriks saamiseks pidi tegema meistritöö e. sedöövri tsunfti liikmetele tuli teha nn. meistrikostitus ja kingitusi lihtsaim viis meistriks saada oli abielluda meistri lese või tütrega
mitmeid tsunfte. Gildi eesotsas oli oldermann. Meistriks saamine oli alates 13. Sajandist raskendatud ning oli fikseeritud skraas. Meistriks saamiseks tuli läbida õpipoisi ja selli etapp. Õpipoisiks saadi juhul, kui pärineti kristlikus abielust ning oldi ausate vanemate laps. Õpipoisi õpiaeg oli 2-12 aastat ning ta osales abitöödel. Tema vanem maksis õpetuse ja riietuse eest, süüa andis meister. Ühel meistril oli tavaliselt 2 õpipoissi. Selliks saadi tseremooniaga, mille osaks oli jooming. Igal meistril oli tavaliselt 2 selli, kelle tööpäev oli 14-16 tundi pikk. Vabad olid pühapäevad ja usupühad. Meistriks saamiseks pidi tegema meistritöö e. sedöövri. Tsunfti liikmetele tuli teha nn. meistrikostitus ja kingitusi. Kõige lihtsam viis meistriks saamiseks oli abielluda meistri lese või tütrega. Kooliharidust jagati keskajal peamiselt kloostri- ja kirikukoolides ning peamiseks
· Kaitsepühak oma kabel või kirik · Seltsielu korraldus: käitumine ja joodud Ülesanded: Kontroll käsitöönduslike toodete tootmise ja kvaliteedi üle Vastastikune abistamine Ühiskassa pidamine Linna kaitsmine Väikegild ühe linna käsitööliste gild Sellide, õpipoiste arengu kasv Sellid olid palgatöölised, rahulolematud ning vastuvõtlikud ketserlusele. Selleks, et aga selliks saada tuli läbida õpipoisiiga. S.t olema abimeheks, läbima prooviaja (2-5 aastat), seejärel rändama 2-4 aastat, et vältida mandumist. Selleks et sellist meistriks saada tuli esitada meistritöö, teha meistrikostitus, kasuks tuli veresugulus mõne meistriga samuti abiellumised meistri perekonnast kellegagi. Kaubandus Vahemeri : · Pangakontorid · Kuldmüntide käibeletulek · Veneetsia, Firenze · Tekstiilikaubandus
ja odavamalt müüa. · Meistriks saamine: · NB! see oli fikseeritud skraas; alates 13.saj.-st meistriks saamine raskendatud ! ÕPIPOISS kristlikust abielust ausate vanemate laps õpiaeg 2-12 a. (meistrile pikem aeg kasulikum) vanem maksis õpetuse ja riietuse eest, meistrilt söök osales abitöödel meistril tavaliselt 2 õpipoissi SELL selliks saadi tseremooniaga, mille osaks oli jooming igal meistril tavaliselt 2 selli tööpäev 14-16 tundi vabad olid pühapäevad ja usupühad MEISTER meistriks saamiseks pidi tegema meistritöö e. sedöövri tsunfti liikmetele tuli teha nn. meistrikostitus ja kingitusi lihtsaim viis meistriks saada oli abielluda meistri lese või tütrega alates 16
ära oma rahvuskaaslasi. 2.Lapsepõlv ja maalikunsti esimesed aastad Johann Köler sündis 8.märtsil 1826 aastal Vastsemõisas Lubjassaare talus talupoja peres.Ta oli perekonna seitsmes laps ja nende pere elas väga vaestes oludes.Vaesusest hoolimata soovisid ta vanemad talle paremat haridust ja saatsid ta algul Viljandi alg- ja hiljem kreiskooli õppima. Johann Köler asus tööle Vastemõisa valitseja Faberi abilisena, kes Köleri kunstiandeid nähes soovitas tal astuda selliks oma venna, Võnnu (Csise) maalermeistri juurde. 1839 sõlmis Köler Faberiga sellilepingu seitsmeks aastaks. Andekas noormees ei rahuldunud siiski maalriametiga, vaid püüdles kõrgemale. 1846 saabus noor 20 aastane Johann Köler, 75 kopikat taskus, Vene impeeriumi pealinna Peterburgi ja leidis teenistust sildimaalrina. 1848 astus JK ühtlasi kuntsiakadeemia õhtuklassidesse.1855 saavutas ta maali "Herakles toob Kerberose
koguni teisi maid mööda , tutvusid seal tehtavaga. Õpipoisi isa maksis õpetuse eest ja hoolitses poisi rõivastuse ning jalanõude eest. Toidu sai õpipoiss meistrilt. Õpipoisiks mindi tavaliselt 7-aastaselt, sest õpiaeg võis olla üsna pikk. Lihtsamatel erialadel 2-3 aastat, keerukamatel aladel 10-12 aastat. Esimestel aastatel kasutati õpipoissi peamiselt mitmesugustel abitöödel, ameti õppimine algas hiljem tasahaaval. Õpipoisi aja läbiteinu sai selliks. Tavaliselt tohtis üks meister pidada korraga kahte õpipoissi Meistriks saadi siis kui esitasid meistritöö, mille all mõeldi vastava käsitööala meistrite järelevalve all valmistatud esemete komplekti. Kui meistritöö hinnati kõlblikuks tuli kandidaadil korraldada tsunftiliikmetele meistrikostitus. Paljudel see ei õnnestunud, sest see tähendas vastava tava või tsunftiskraaga määratud toidu- ja õllekoguse väljapanekut. Et alustada
aastat. Meistritele meeldis pikk õpiaeg, sest see võimaldas neil kaua kasutada noormehe tööjõudu. Õpipoisi isa maksis õpetuse eest ja hoolitses, et poisil oleksid korralikud riided seljas ja kingad jalas. Igapäevase toidu sai õpipoiss meistrilt. Alguses kasutatui noorukit peamiselt abitöödel. Ameti enda õppimine algas hiljem. Poiss ei tohtinud kurta oma elu ja töö raskuse üle. Õpiaja edukalt läbi teinud poiss sai selliks. Ühel meistril oli lubatud pidada kuni kaks selli ja kaks õpipoissi. Selli palk oli tsunfti poolt kindlaks määratud. Laialt levinud oli selli saatmine mõneks ajaks teise linna või riiki sealseid töövõtteid ja oskusi omandama. Selli tööpäev kestis varavalgest hilisõhtuni, teinekord 14-16 tundi. Kergendust tõid pühapäevad ja sagedased usupühad. Meistriks saamiseks oli vaja teha meistritöö ehk sedööver. See esitati tsunfti liikmetel hindamiseks
4 XV saj. oli juba 73 käsitööliste eriala ja 14 tsunfti. Lähedaste erialade käsitöölised koondusid tsunftidesse, et kaitsta käsitööliste huve ja reguleerida tootmist. Väljaspool tsunfti oli keelatud käsitööd teha. Tsunfti asutamiseks oli vajalik kindel arv meistreid (kvalifitseeritud käsitöölisi). Tsunfti põhikiri oli skraa selles määrati kindlaks selliks, ja meistriks saamise kord. Algul oli see takistusteta, hiljem tehti see keerukas meistriks saada oli praktiliselt võimatu. Õpipoisi õpiaeg olenes ala keerukusest (2-3 a., aga ka 10-12 a.), siis saadi selliks. Kaupmehed olid koondunud omaette gildi Suurgildi - koosnes jõukamatest kaupmeestest, kelle kätte oli rae kaudu koondunud ka Tallinna juhtimine. Suurgildi hoone valmis 1410 (praegune Ajaloomuuseumi hoone)
ülistab ilu ja värvide harmooniat. Auguste Renoir`i biograafia Pierre Auguste Renoir (sünd 25. veebruar 1841, surm 3. detsember 1919.) oli prantsuse maalikunstnik, impressionismi esindaja. Renoir sattus kunstimaailma juba noorukese pariislasena 1854. aastal pärast kloostrikooli lõpetamist. Renoir oli siis 13-aastane vaene rätsepapoeg, kes sai selliks portselanimaalimistöökojas. Seal vangistasid täpsus ja värvide võlujõud poisi jäädavalt. Hiljem sai noormehest kunstikooli õpilane. Noore kunstnikuna üüris Renoir ühise ateljee samuti kuulsuse saavutanud Alfred Sisley, Frederic Bazille´i ja Claude Monet´ga. Kirglike kunstike hulgas küpseski uus stiilisuund: impressionism, mis sageli tallas jalge alla mineviku maalikunsti väärtusi. Uus suund küpses valguse ja puhaste värvide hõõgvel
alguses tunduvaid eeliseid eraldi töötamisega võrreldes, hakkas see pikkamööda käsitöö arengut siiski takistama. Käsitöömeister Töötas oma töökojas ja oli selle täielik peremees. Temale kuulusid nii tööriistad kui toodang, mis oli määratud kas vahetuseks või müügiks. Kuid käsitöömeister ei töötanud töökojas üksi. Tema abimeesteks olid õpipoisid ja sellid. Iga poiss, kes unistas käsitöömeistri ametist, pidi läbi tegema vaevalise tee õpipoisist selliks ja alles siis võis ta saada meistriks. Õpipoisiks sai mehehakatis juba varases nooruses. Selles ametis tuli tal teha kõige lihtsamaid töid ning aidata peremeest ka igapäevastes toimetustes. Selli elu oli juba veidike kergem. Tema oli 6 meistri paremaks käeks. Kuid selligi õpiaeg kestis palju aastaid. Terasemad poisid võisid ameti selgeks saada ehk üsna kiiresti
Johann Köleri elu algus Johann Köler sündis 8. märtsil 1826. aastal Lubjassaare rendikoha pidaja seitsmenda lapsena. Vaesusele vaatamata püüdsid vanemad anda Johannile paremat haridust ja saatsid ta õppima algul Viljandi alg- ja seejärel kreisikooli. Juba 13- aastaselt oli ta sunnitud ise elatist teenima hakkama. Köler asus tööle Vastemõisa valitseja Faberi abilisena, kes noormehe kunstiandeid nähes soovitas tal astuda selliks oma venna, Võnnu (Csise) maalermeistri juurde. 1839 sõlmis Johann Faberiga sellilepingu seitsmeks aastaks. Andekas noormees ei rahuldunud siiski maalriametiga, vaid püüdles kõrgemale. Haridus 1846 aastal asus ta elama Peterburi, astus Kunstide Akadeemiasse, mille lõpetas 1855.aastal. J.Köler sai lõputöö "Herakles toob Kerberose põrguväravast" eest väikese kuldmedali. 1857
esemeid, mille otstarbekuse ja maitseka kujunduse üle võib imestada praegugi. Käsitöömeister Töötas oma töökojas ja oli selle täielik peremees. Temale kuulusid nii tööriistad kui toodang, mis oli määratud kas vahetuseks või müügiks. Kuid käsitöömeister ei töötanud töökojas üksi. Tema abimeesteks olid õpipoisid ja sellid. Iga poiss, kes unistas käsitöömeistri ametist, pidi läbi tegema vaevalise tee õpipoisist selliks ja alles siis võis ta saada meistriks. Õpipoisiks sai mehehakatis juba varases nooruses. Selles ametis tuli tal teha kõige lihtsamaid töid ning aidata peremeest ka igapäevastes toimetustes. Selli elu oli juba veidike kergem. Tema oli meistri paremaks käeks. Kuid selligi õpiaeg kestis palju aastaid. Terasemad poisid võisid ameti selgeks saada ehk üsna kiiresti. Kuid see ei teinud neist veel meistrit. Oma töökoja
esemeid, mille otstarbekuse ja maitseka kujunduse üle võib imestada praegugi. Käsitöömeister Töötas oma töökojas ja oli selle täielik peremees. Temale kuulusid nii tööriistad kui toodang, mis oli määratud kas vahetuseks või müügiks. Kuid käsitöömeister ei töötanud töökojas üksi. Tema abimeesteks olid õpipoisid ja sellid. Iga poiss, kes unistas käsitöömeistri ametist, pidi läbi tegema vaevalise tee õpipoisist selliks ja alles siis võis ta saada meistriks. Õpipoisiks sai mehehakatis juba varases nooruses. Selles ametis tuli tal teha kõige lihtsamaid töid ning aidata peremeest ka igapäevastes toimetustes. Selli elu oli juba veidike kergem. Tema oli meistri paremaks käeks. Kuid selligi õpiaeg kestis palju aastaid. Terasemad poisid võisid ameti selgeks saada ehk üsna kiiresti. Kuid see ei teinud neist veel meistrit. Oma töökoja
Skraa tsunfti põhimäärus Õpipoiss seaduslikust abielust sündinud poiss, õpiaeg kestis 6-10aastat ja elas meistri perekonnas. Paar esimest aastat andis poisi isa talle elamisraha. Õpipoiss palka ei saanud. Õpiaastad lõppesid selli eksamiga. Töö materjali andis meister. Sell väljaõppinud käsitööline. Sai korralikku palka, enamik neist elas üürikorterites. Paljud ehitasid endale edaspidi maja. Enamus selle jäi selliks elulõpuni. Vandersell rändav sell. Kohustuslikud rännuaastad 2-4. töötas poolaastate kaupa teiste linnade meistrite juures ja sai selle eest palka. Pärast rännuaastaid tuli enamus vanderselle kodulinna tagasi eksameid tegema. Meister keskaegne ettevõtja, osales linnavalitsemises. Tavaliselt said meistriteks meistrite pojad. Sellid, kes abiellusid meistri lesega, said meistriks. Gild ühinenud tsunftid Tsunftijänes tsunftiväline käsitööline Hansa Liit - oli 13.17
Skraa – tsunfti põhimäärus Õpipoiss – seaduslikust abielust sündinud poiss, õpiaeg kestis 6-10aastat ja elas meistri perekonnas. Paar esimest aastat andis poisi isa talle elamisraha. Õpipoiss palka ei saanud. Õpiaastad lõppesid selli eksamiga. Töö materjali andis meister. Sell – väljaõppinud käsitööline. Sai korralikku palka, enamik neist elas üürikorterites. Paljud ehitasid endale edaspidi maja. Enamus selle jäi selliks elulõpuni. Vandersell – rändav sell. Kohustuslikud rännuaastad 2-4. töötas poolaastate kaupa teiste linnade meistrite juures ja sai selle eest palka. Pärast rännuaastaid tuli enamus vanderselle kodulinna tagasi eksameid tegema. Meister – keskaegne ettevõtja, osales linnavalitsemises. Tavaliselt said meistriteks meistrite pojad. Sellid, kes abiellusid meistri lesega, said meistriks. Gild – ühinenud tsunftid Tsunftijänes – tsunftiväline käsitööline Hansa Liit - oli 13.–17
Esimesed paar aastat pidi õpipoiss täitma kõik pererahva antavad ülesanded ja oli pigem teenija ja mustatöötegija. Õpiposis aeg kestis tavaliselt 4-6 aastat ja kui arvestada, et poisse võeti õpipoisteks 9-10 aastaselt, siis esimese astme lõppedes oligi tavaliselt tegemist juba üpris isesisva noormehehakatisega. Säärane poiss võis juba teatada, et tal on plaan teha sellitöö oma esimene erialane tööproov. Kui töö vastas nõuetele, kuulutati õpipoiss pidulikult selliks, kirjutati õpipoisiraamatust välja ja selliraamatusse sisse. Teine etapp, selli aeg, läbiti tavaliselt 5-6 aastaga. Nüüd sai jooksupoisist üsna tähtis noorsand, kes juba tundis oma eriala ja kellel usaldati lihtsamad operatsioonid iseseisvaks tööks ning kes sai enamasti oma töö eest ka tasu. See oli aeg, kus noormees õppis oma meistri käest kõiki peensusi ning püüdis end näidata kui iseseisev käsitööline. Mõne aja pärast teatas sell valmidust rändama
märtsil 1826. aastal Lubjassaare rendikoha pidaja seitsmenda lapsena. Vaesusele vaatamata püüdsid vanemad anda Johannile paremat haridust ja saatsid ta õppima algul Viljandi alg- ja seejärel kreisikooli. Juba 13- aastaselt oli ta sunnitud ise elatist teenima hakkama. Köler asus tööle Vastemõisa valitseja Faberi abilisena, kes noormehe kunstiandeid nähes soovitas tal astuda selliks oma venna, Võnnu (Csise) maalermeistri juurde. 1839 sõlmis Johann Faberiga sellilepingu seitsmeks aastaks. Andekas noormees ei rahuldunud siiski maalriametiga, vaid püüdles kõrgemale. 1846 aastal asus ta elama Peterburi, astus Kunstide Akadeemiasse, mille lõpetas 1855.aastal. J.Köler sai lõputöö "Herakles toob Kerberose
· Eesotsas vanem oldermann · Kaitsepühak oma kabel või kirik · Seltsielu korraldus: käitumine ja joodud Ülesanded: · Kontroll käsitöönduslike toodete tootmise ja kvaliteedi üle · Vastastikune abistamine · Ühiskassa pidamine · Linna kaitsmine Väikegild ühe linna käsitööliste gild Sellide, õpipoiste arengu kasv Sellid olid palgatöölised, rahulolematud ning vastuvõtlikud ketserlusele. Selleks, et aga selliks saada tuli läbida õpipoisiiga. S.t olema abimeheks, läbima prooviaja (2-5 aastat), seejärel rändama 2-4 aastat, et vältida mandumist. Selleks et sellist meistriks saada tuli esitada meistritöö, teha meistrikostitus, kasuks tuli veresugulus mõne meistriga samuti abiellumised meistri perekonnast kellegagi. Kaubandus Vahemeri : · Pangakontorid · Kuldmüntide käibeletulek · Veneetsia, Firenze · Tekstiilikaubandus
valmistada kauneid ja keerulisi esemeid, mille otstarbekuse ja maitseka kujunduse üle võib imestada praegugi. Käsitöömeister Töötas oma töökojas ja oli selle täielik peremees. Temale kuulusid nii tööriistad kui toodang, mis oli määratud kas vahetuseks või müügiks. Kuid käsitöömeister ei töötanud töökojas üksi. Tema abimeesteks olid õpipoisid ja sellid. Iga poiss, kes unistas käsitöömeistri ametist, pidi läbi tegema vaevalise tee õpipoisist selliks ja alles siis võis ta saada meistriks. Õpipoisiks sai mehehakatis juba varases nooruses. Selles ametis tuli tal teha kõige lihtsamaid töid ning aidata peremeest ka igapäevastes toimetustes. Selli elu oli juba veidike kergem. Tema oli meistri paremaks käeks. Kuid selligi õpiaeg kestis palju aastaid. Terasemad poisid võisid ameti selgeks saada ehk üsna kiiresti. Kuid see ei teinud neist veel meistrit. Oma töökoja rajamine tähendas
Tundub nagu oleks piltidel juhuslikud elust nopitud stseenid. Kuid juhuslikkus on saavutatud läbimõeldud kompositsiooniga, kus pildiraam sageli osa figuurist ära lõikab. Elu lõpus tegeleb skulptuuriga, kuna halvenenud silmanägemine ei lase maalida. Degas suri 27.septembril 1917.a. AUGUSTE RENOIR (1841-1919) Renoir sattus kunstimaailma noorukese pariislasena 1854. aastal pärast kloostrikooli lõpetamist. 13aastane vaene rätsepapoeg sai selliks portselanimaalimistöökojas. Seal vangistasid täpsus ja värvide võlujõud poisi jäädavalt. Hiljem sai noormehest kunstikooli õpilane. Noore kunstnikuna üüris Renoir ühise ateljee hiljem samuti kuulsuse saavutanud Alfred Sisley, Frederic Bazille´i ja Claude Monet´ga. Kirglike kunstike hulgas küpseski uus stiilisuund: impressionism, mis sageli tallas jalge alla mineviku maalikunsti väärtusi. Uus suund küpses valguse ja puhaste värvide hõõgvel
Kadrioru loss: Rajamist alustati 1718. Loss sarnaneb Peterburi omaga, kus itaaliapärases külluslikus barokkstiilis ehitatud paleed ümbritses korrapärases prantsuse stiilis park. Juba 1714. aasta suvel korraldas Peeter I esimese vastuvõtu Kadrioru lossis. 22. juulil 1718 oli tsaar taas kord Kadriorus, mõõtis seal kohta tulevasele paleele ja aiale. Imperaatoriga koos olid kohale tulnud ka Roomast arhitekt Niccolo Michetti, koos tema selliks kutsutud Gaetano Chiaveriga. Michetti viibis Kadriorus vaid tööde alguses, joonistas kavandid ja andis esimesed juhtnöörid. Lossi ehitamisel tegutses kirju rahvusvaheline seltskond. Oma arhitektuuriloogikalt on loss äärmiselt ratsionaalne, kavandatud sümmeetrilisena. Kadriorus võeti eeskuju Itaalia villadest. Hoone kulminatsiooniks on saal, kus väljendub Euroopa dekadentlik iluarmastus. Michetti nõudel on saali lakke maalitud süzeed valitud ajastu kõige
Tema tuntumad maalid on ; "Eine vabas looduses", mille ta maalis 1866. Aastal. "Impressioon. Tõusev päike" 1872. Aastal "Moonipõld" umbes aastal 1880 ja "Udu Londonis" 1903. aastal. 12 Pierre Auguste Renoir (1841 1919) Renoir sattus kunstimaailma juba noorukese pariislasena 1854. aastal pärast kloostrikooli lõpetamist. Renoir oli siis 13-aastane vaene rätsepapoeg, kes sai selliks portselanimaalimistöökojas. Seal vangistasid täpsus ja värvide võlujõud poisi jäädavalt. Hiljem sai noormehest kunstikooli õpilane. Noore kunstnikuna üüris Renoir ühise ateljee samuti kuulsuse saavutanud Alfred Sisley, Frederic Bazille´i ja Claude Monet´ga. Kirglike kunstike hulgas küpseski uus stiilisuund: impressionism, mis sageli tallas jalge alla mineviku maalikunsti väärtusi. Uus suund küpses valguse ja puhaste värvide hõõgvel.
Portree nimi on "Naise portree" (1474-76, National Gallery of Art, Washington). Naisega kaasneb hurmav salapärasus, kurbus, üksindus. Ta justkui läbipaistev nägu on mask armastuse kohta, mida ta kunagi ei saanud, ta oli justkui tarbetu. Francesca suri ju kahekümne viie aastaselt, olles viljatu. Käteasendit on hiljem oma töödes kasutanud mitmed kunstnikud, selget sarnasust võib näha Raffaeli "Giacondaga". Leonardo selliks olemise ajal avaldati Firenzes uus seadus, mis "piiras moodidega liialdamist, matuste ja pidusöömingutega laiutamist." Ent ka mehed meigivad ennast ja pidusöömingud on endiselt laiad. Palju tegeldi armastusega, eeskätt peeti lugu sensuaalsest armastusest, mis aga kunagi ei olnud abieludes. Naised petsid oma mehi, ka vaimulikud petsid ning üldlevinud arvamus oli:"Ikkagi on parem enne midagi teha ja siis kahetseda, kui tegemata jätta ja samuti kahetseda. Kui avaneb võimalus, tuleb
saanud teda enam pärisorjaks pidada. Kaupmeesteorganisatsioonideks- mustpeade vannaskond(vallalised ja võõramaalased kaupmehed) ja suurgilg (raehärrad k.a). Tsunftikord- väljaspool tsunfti käsitööd teha ei tohtinud. Ühe käsitööala meistrid moodustasid tsunfti. Skraa-tsunfti põhikiri. Reguleeris toodete kvaliteeti ja tööaega. Määras ka hinna. Sell- pidi õppima mitme meistri käe all. Vandersell-rändab ringi ja on erinevates kohtadeks selliks, rännumees. Egalitaarne mentalilteet- saab alguse võrdsuse idee. Linnaelu aluseks oli kaubandus ja käsitöö. 2 põhilist kaubateede ristumiskohta- Vahemeri (Veneetsia, Genova) ja Läänemeri ( Hansa kaubalinnad(Põhja- Saksamaa)). Seegid-alguses saatis linn sinna haiged, aga hiljem muutus see vaestemajaks. VAIMULIK SEISUS Suur osa katoliku kiriku õpetusest ei tulene mitte otseselt Piiblist, vaid tugineb kirikuisade töödele ja kirikukogu otsustele
Kõrgkeskajal olid linnad jälle eelkõige kaubanduskeskusteks ja hakkas arenema rahamajandus ja pangandus. Eelkõige Põhja-Itaalia linadesse kogunes kogu finantstegevus. Hakati laenama ja tekkis liigkasuvõtmine. Tänapäevane pangandus sai alguse 14 sajandil Itaalias. Keskaegsete linnade käsitöölised spetsialiseeruvad. · Tsumpft käsitööde kogumik · Meister - · Sell meistri järejtulija · Õpipoiss rohkem koristustööline, sai selliks · Vandersell läbikukkunud sell eksamistel Keskaekse linna kaheks oluliseks tunnuseks olid: · Linnamüür (linna keskel elas rikkam rahvas ja müürile läheda alamklass, tänapäeval on see vastupidi, sellist planeeringut nimetatakse kontsentriliseks ülesehituseks) · Linnaõigus (linna valitsemiseks kehtestatud seadustekogu, raad oli linnavalitsus) Linnade iseseisvuse kasv Rikastunud linnad üritasid ennast vabaks osta ja saavutada privileege. Priviligeeritud
assistendi rollis. Õpipoisiks võeti peale mõnda nädalat proovimist, lisaks maksid õpipoisi vanemad ka meistrile nn toidu- ja majutuseraha. Õpipoiste puhul oli tavaline ka meistri või sellipoolne kehalise karistuse praktika, et tagada nn sõnakuulekus ja austus gildi vastu. Õpipoisi põli kestis 2-4 aastat või isegi kauem eriti keerukate alade puhul. Õpipoisi põli lõppes katsega ehk sooritusega. Igal gildil oli oma soorituse nõue. Edukalt läbitud sooritus muutis õpipoisi selliks. Selli kvalifikatsiooni tunnistati ka mujal riikides. Sellidel oli võimalus käia ennast täiendamas üle ilma, arendada enda oskusi õppides parimatest praktikatest teistes riikides, see võimalus oli tingitud sellest, et neil üldiselt puudu pere. Varajane tööjõuliikuvus. Olles omandanud piisavalt kogemusi võeti nad vastu gildi meistritena). Märkida võiks ka esinenud konflikte nn tavakodanike ja gildi liikmete vahel, kuna gildid takistasid mitteliikmetel oma kaubaga kaubelda.
kristlikust abielust ja ausatest vanematest. Õpipoisi isa maksis õpetuse eest ja hoolitses poisi rõivastuse ning jalanõude eest. Toidu sai õpipoiss meistrilt. Õpipoisiks mindi tavaliselt 7-aastaselt, sest õpiaeg võis olla üsna pikk. Lihtsamatel erialadel 2-3 aastat, keerukamatel aladel 10-12 aastat. Esimestel aastatel kasutati õpipoissi peamiselt mitmesugustel abitöödel, ameti õppimine algas hiljem tasahaaval. Õpipoisiaja läbiteinu sai selliks. Tavaliselt tohtis üks meister pidada korraga kahte õpipoissi. 2. Sellid töötasid meistri käealustena ning omandasid kogemusi, et alustada tööd iseseisva meistrina. Sellile maksti tsunfti poolt kindlaks määratud rahapalka, mida meister oma suva järgi tõsta ega langetada ei tohtinud. Selli (ka meistri ja õpipoiste) tööpäev kestis suvel tavaliselt 14-16 tundi. Selle sees oli tunnine lõunavaheaeg ning hommiku- ja õhtupoolel pooletunnised pausid
Keskaegse linna tunnusteks olid linnaõigus ja müürid. Linnas oli palju poissmehi ja vallalisi naisi, mis tekitas tõsiseid kõlbus probleeme. Kloostritest kandusid linnadesse üle haridus, arhitektuur, kirjakultuur. 2.8 Linnade majandus Käsitöölised koondusid erialade kaupa tsunftidesse. Selleks, et saada käsitöö meistriks, pidi olema varameistri sugulane. Kõigepealt tuli olla meistri juures õpipoisiks ja seejärel selliks. 2-3 aastat oli kohustus ringi rännata. Meistriks saamiseks tuli esitada meistritöö (eksam). 2.9 Keskaja ülikoolid ja teadus Euroopa vanimaks ülikooliks on Bolognia ülikool, mis avati 1119 aastal. Ülikool oli üliõpilaste organisatsioon, mis palkas endale õpetajaid ehk doktoreid. 12-13ndal sajandil tekkisid Pariisi, Oxfordi ja Cambridge ülikoolid. Ülikoolis oli 4 teaduskonda: filosoofia, usu-, õigus- ja arstiteaduskond.
skraad. Paljud ametid said skraad alles 16.sajandil lõpul või 17.sajandi algul).Skraa määras kindlaks, kes võis ametisse saada. Õpipoisteks võtmisel oli nõudeks, et ta peab olema sündinud ausatest vanematest(pidi olema sündinud abielus olevatest vanematest). Skraade nõuded olid erinevad. Harilikult määras skraa kindlaks ka õppeaja kestvuse, mis tavaliselt oli kolm aastat. Õppeajal õpipoiss tasu ei saanud, aga oli meistri ülalpidamisel. Õpipoisi aja läbiteinu tunnistati selliks. Meistriks saamiseks pidi ta esitama meistritöö ja korraldama peo. Tsunftid võitlesid oma toodete kvaliteedi eest. Eriti peeti silmas ekspordiks minevaid kaupu ja nende kvaliteeti. Tallinnast veeti välja näiteks kohalikust toorainest valmistatud kanepiköit ning raidkive. Kaubandus ja rahandus. Küla sai linnast soola, metalli, kala, veine, vürtse. Maalt toodi vilja, ehitusmaterjali, küttepuid, liha, nahka. Talurahvakaubanduses eksisteeris vaadeldaval perioodil nn. sõbrakaubandus
Kasutas ära skolastilist traditsiooni, süstematiseeris. Luterlik kirik kujuneb õpetavaks kirikuks, Luterlik ortodoksia. Kaine, ladina terminitega, usuelu. Annab Lutheri asjadele õpetatud kuju. Mõned astuvad radikaalsele ortodoksiale vastu. Müstitsism. SEBASTIAN FRANCK (1500-1545): nii nagu ajalooline Jeesus, on ka ajalooline kirik väline rõivas. VALENTIN WEIGEL: segab Paracelsuse õpetusega. JAKOB BOEHME (1575-1624): sündis Görlitzi lähedal. Õppis kingsepaametis. Selliks olemise ajal matkates luges palju usulist kirjandust, eriti poleemilist. Tutvus Weigeli kirjutistega, Paracelsuse traktaatidega. Hakkas ise agaralt mõtteid levitama. 1599 sai meistriks Görlitzis. Asus kirjutama. Esimene raamat "Aurora ehk koidupuna" (1610) - äratab laialdast tähelepanu, populaarne müstilises seltskonnas, vaimulik seltskond keelas ära. Boehme lubas mitte enam filosofeerida. 1619 hakkas uuesti kirjutama. "Jumaliku elu kolmest printsiibist", "Mysterium magnum", "Facit viva"
Sepp tuli viimaks. Ühel päeval -- see oli juba talve hakatusel -- nägid sepapajast möödaminejad teda jälle alasi ees seisvat ja rauda taguvat, nii et sädemed lendasid. Kes aga sepaga juttu hakkas tegema, nägi varsti, et temaga suur muutus oli sündinud. Ta näis naeru ja nalja hoopis unustanud olevat; oma juhtumustest ei rääkinud ta sõnagi. Temaga ühes oli ka Priidu tagasi tulnud ja, nagu näha, sepa selliks hakanud; oma isamajasse ei tõstnud ta jalgagi. Päevad otsa tegid mõlemad agaralt tööd, õhtuti luusisid nad mööda külasid. Talupojad omalt poolt käisid neid sagedasti sepapajas vaatamas ja kadusid ajuti tundide kaupa pimedasse kolikambrisse, mis, nagu teame, sepapaja kõrval oli. Vahel oli hoopis arusaamatu, kuidas pisuke kongisarnane kambrike nii suurt inimeste hulka enesesse võis mahutada. Hinrik Dusmer oli oma sõjaväega, juba edasi läinud ja hävitas läänlaste riismeid,» kes
annaabi.ee 
