Käsitöö ja käsitööline (0)

Sarnased õppematerjalid

6

doc

Tsunftikorraldus keskajal

TSUNFTIKORRALDUS KESKAJAL · Keskaegne väiketootja, kellele kuulusid tootmisvahendid ja käsitööline = tööriistad ning oma tööle tuginev majapidamine NB! Töövõtted uuenesid keskajal väga aeglaselt. Selle põhjus- tsunftikord ! · TSUNFT = käsitööliste organisatsioon, kuhu kuulusid erialade kaupa ainult meistrid. · Tsunfti ülesanded: kaitsta oma liikmete huve reguleerida tootmist ja toodete müüki toodangu kvaliteedi kontroll · SKRAA = tsunfti põhikiri, milles olid fikseeritud liikmete õigused ja kohustused

Ajalugu

9

doc

Tsunftid ja gildid

.............................................................................................................. 10 Sissejuhatus Tänapäeval on raske kujutledagi, et on olnud aegu, millal ei tuntud masinaid, vabrikuid, tehaseid ja et kõik, mida vajati, tehti käsitsi. Veelgi enam ­ kogu töö, alates tooraine hankimisest ja lõpetades eseme valmimisega, tegid enamjaolt ühed ja needsamad käed. Keskajal kasvas rahvaarv, täiustusid põlluharimisviisid ja tööriistad. Uuendused soodustasid käsitöö eraldumist põllumajandusest. Kui varem valmistas talupoeg kõik eluks vajaliku ise, siis nüüd keskajal tekkis kiht inimesi, kes pühendusid vaid kindla käsitöötoote tegemisele. Käsitööliste valmistatud esemed olid vastupidavamad ja ilusamad kui lihtsa talupoja tehtud. Ajapikku mitmekesistusid inimeste vajadused, suurenesid käsitööliste oskused, tekkisid üha uued ja uued käsitööalad. Soodsatel tingimustel arenesid mõned neist kõrgele erialatasemele.

Ajalugu

8

docx

Tsunftid Ja tsunftikord

Tsunftid ja tsunftikord Käsitöömeistrid koondusid kutseühingutesse – tsunftidesse. Meister, kes tsunfti ei kuulanud, ei tohtinud ka käsitööga tegeleda. Kui ta seda salaja tegi kihutati ta kui „vusser’’ ehk „tsunftijänes’’ linnast minema. Seal said nad oma toodangut müüa hoopis odavamalt kui linnakäsitöölised, kelle kaubale määras tsunfti hinna ja headuse nõude. Tsunfti liikmed valmistasid käsitöölised ainult tellimuse peale. Selle tööga ei saanud ta kuidagi rikkaks, aga ei jäänud ka vaeseks. Tsunfti pidi linn piiramiseks korral saatma müürile või mõne väeava juurde kaitsesalga. Igal tsunftil oli kaitsepühak ja temale pühendatud altar kirikus või kabel kiriku juures. Ühiselt tähistasid tsunftimeistrid usupühasid ja istusid koos perekondadega kirikupinkidel. Veel toetas tsunft puudustkannatavaid meistreid ja nende perekondi, andis abi haigustele või matuste korral ning aitas leski ja vaeslapsi. (Palamets 2005

Ajalugu

24

odp

Keskaegne linn

paigutada oma ärisse Kaupmehed tegid kalleid kingitusi kirikule ja annetusi vaestele Kaupmeeste elustiil nõudis suuri kulutusi Nad kandsid uhkeid riideid ja kalleid ehteid, korraldasid uhkeid pidusid Kaupmehed armastasid kuulata muusikat, tantsida ja vaadata näitemänge Kaupmehed abiellusid aadlikega, et parandada oma mainet Mõned linnakodanikud suutsid tõusta aadliseisusesse, kuid sellegipoolest jäi piir kaupmeeskonna ja aadlike vahele püsima  Käsitöö erialad Tavaliselt koondas üks linnaosa või tänav ühe käsitöö eriala meistreid Mõndadele tänavatele pandi ametite järgi nimed nt Sepa, Värvijate Parkkojad ja sepad pidid töötama linnamüüridest väljas, sest nende töö segas linlasi Suuremates linnades leidus umbes 100 ametiala ning väiksemates kõigest 20-40 Osad käsitööametid olid auväärsemad, see sõltus materjalist ja oskuste keerukusest Paremate ametite hulka arvati kullassepad, rätsepad,

Ajalugu

6

doc

Keskaegsed linnad.

1 KESKAEGSED LINNAD · Linnade tekkimine: NB! Lääne-Rooma riigi langus viis vanaaja linnade kadumisele Lääne- Euroopas: linnade pidev rüüstamine suure rahvasterände käigus käsitöö ja kaubanduse allakäik (samas oli see linnade peamine sissetulekuallikas) naturaalmajandus ei soodustanud linnade teket · Eeldused linnade taastekkeks kujunesid 11.sajandist seoses põllumajanduse arenguga, mis soodustas käsitöö eraldumist põlluharimisest. · Varased linnad olid käsitööliste asulad, seepärast tekkisid need kohtadesse, kus oli võimalik oma toodangut edukamalt turustada või pakkusid suuremat turvalisust: kaubateede ristumiskohtadesse traditsiooniliste laadaplatside juurde kirikuelu keskustesse (N: kloostrite juurde) linnuste lähedusse · Kuni 11.saj. tekkisid linnad Itaalias ja Prantsusmaal enamasti Rooma aegsetele linnaasemetele. · Alates 13.saj

Ajalugu

2

odt

Linnad ja kaubandus keskajal

maksis kodanikumaksu · Linnakodaniku kohustused: · Vahiteenus linnamüüril ja tornides · Linna sõjaline kaitse · Osavõtt linnale vajalikes töödes · Maksude maksmine · Linnakodanike õigused: · Nende üle võidi kohut mõista vaid linnakohtutes · Ainult nemad tohtisid tegeleda linna piires käsitöö ja kaubandusega · Nad olid vabastatud tollimaksust · Võisid vabalt kasutada linna metsasid, heina- ja karjamaid 2. Linnavalitsus · Linna valitses raad (st linnavalitsus) · Raadi suurus sõltus linna suurusest · Raehärra pidi · Olema sündinud seaduslikust abielust · Omama kinnisvara linna piires · Kuuluma kaupmeeste hulka

Ajalugu

6

docx

KESKAEGNE LINN

6) Hansa Liit – Läänemere äärsete kaubalinnade liit 7) Gild – kaupmeeste ühendus 8) Tsunft – käsitööliste kutseorganisatsioon 9) Skraa – tsunfti põhikiri 10) Seek – haigete ja vaeste varjupaik 2. Kuhu ja miks tekkisid keskajal linnad, mis iseloomustas? 11.saj hakkas rahvas hoogsalt kasvama ning toimus suur põllumajanduse areng. Põllumajandustoodangu ülejääk võimaldas paljudel hakata tegelema käsitöö ning kauplemisega. Linnad tekkisid teede äärde. Eelistati valitsejate residentse. Linn oli kaubanduslik sõlmpunkt ja turg. 3. Kuidas juhiti linna? Linnavalitsuse moodustas raad, mille liikmed valiti üldiselt lugupeetumate meeste seast. Sageli tekkis linnas ka mõjukamate perekondade kiht, kus rae liimeid valiti. Rae liikmete amet oli mõnes linnas eluaegne, mõnes aga aasta. Rae liikmed t eest palka ei saanud. Rae liikmete

Ajalugu

16

docx

Keskaegse linlase elu

Taani kuningalt saadud ja paljudes Läänemere kaubalinnades kehtinud Lübecki õiguse järgi.Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi, Paide ja Haapsalu said oma maaisandalt Hamburgi õigusel rajaneva Riia õiguse. Linnakogunonna liikmeks ehk kodanikuks võis saada iga vaba inimene, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis kodanikumaksu. Linnakogukonna liikmed pidid olema vahiteenistusel linnamüüril ja tornides ja tegid muid vajalikke töid kuid võisid tegeleda linna piires käsitöö ja kaubandusega jne. Linna valitses raad (Raad ehk magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan.) mille suurus sõltus linna suurusest. Raehärra pidi olema sündinud seaduslikust abielust, omama lina piires kinnisvara ja kuuluma kaupmeeste 3 hulka.Rae võim oli väga suur ja omandas reformatsiooni järel peaaegu piiramatu täiuse. Raad

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)