Keskaja seisused Keskaja ühiskonna iseloomulikem tunnus oli inimeste jaotumine seisustesse. Ehkki kristlik usk käsitles inimesi Jumala ees võrdsena, olid eri seisustel siiski erinevad õigused ja kohustused. Seda põhjendati iga seisuse kindlate ühiskondlike funktsioonidega. Peamiselt eristati kolme seisust: esiteks vaimulikkond, kelle ülesanne oli kõigi eest Jumala teenimine, teiseks aadel, kelle õlul oli kõigi kaitsmine ja kolmandaks talupojad, kes pidid oma tööga kogu ühiskonda toitma. Linnade arenedes tekkis veel omaette linnakodanike seisus. Lähematl räägin aadliseisusest. Aadliseisus kujunes paralleerselt feodaalsuhetega. Aadlikud
Need 2 Shakespeare'i kirja pandud noort naist on üksteisega suhteliselt erinevad. Vanusevahe neil üüratu pole O. On 17, J. 14, kuid sellegipoolest on nende maailmavaated ja iseloomud hoopis erinevad. Mis on neil sarnast, on vaid see, et mõlemad asuvad kõrgetel seisustel O. Olles Taanimaa kantsleri tütar ning J. Capulettide perekonna kaunis võsuke. ,,Hamleti" O. On iseloomult järeleandlik, manipuleeritav(eriti oma isa poolt) ning suhteliselt teovõimetu need omadused tulevad hästi esile, kui ta oma armastatu, Hamleti, reedab, kõigest oma isa ja Claudiuse käskude järgi. O. On oma isast väga sõltuv ja nii talle truu. Kui Polonius sureb, ei suuda O. end koos hoida ning läheb hulluks, end lõpuks uputades,
Miks hindab tänapäeva Euroopa Prantsuse revolutsiooni ja kas see on õigustatud? Suur Prantsuse revolutsioon kestis ligi 10 aastat ja selle ajajooksul toimus Euroopas mitmeid muudatusi. Kui enne toimis feodaalsüsteem ehk minu arvates sotsiaalne ebavõrdus, kus seisustel olid erinevad õigused ja kohustused, siis Prantsuse revolutsioon kaotas selle. Võeti vastu mitmeid ühiskonda paranevaid muudatusi, mis on tänaseni Euroopas jõusse jäänud. Üks olulisi kindlasti, mis Prantsusmaal vastu võeti oli ,,Inimese ja kodanike õiguste deklaratsioon". See muutis inimesed võrdõiguslikeks ning tugines vabadusel. Teine selline oli ,,Tsiviilkoodeks", mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees. Kõik need muudatused, mis tollal ajal
Keskaja lõpul ja varauusaja algul oli Euroopas valdavaks palgasõjavägi, mis kutsuti kokku sõja korral. 17. sajandil loodi juba alalised sõjaväed. Alalise armee olemasolu tugevdas kuningavõimu, nõudis aga seinisest suuremaid kulutusi. Alaline sõjavägi koosnes esialgu palgasõduritest. Hiljem hakati järkjärgult üle minema sõjaväekohustustele. Väeteenistus kestis tavaliselt kogu elu või invaliidistumiseni. Kuigi seisustel ei olnud absolutistlikus riigis peaaegu mingit sõnaõigust, jäi seisuslik kord püsima. Vaimulikud, kes moodustasid esimese seisuse, ning aadlikud, keda loeti teiseks seisuseks, olid ühiskonnas eelisseisundis. Kolmandasse seisusesse kuulusid talupojad ja linlased, nende kanda oli kogu riigi maksukoorem. Kolmandasse seisusesse kuulusid kaupmehed, pankurid, töösturid ja haritlased, aga ka väikepoodnikud ning päevatöölised. Kolmanda seisuse kõige suurema osa moodustasid talurahvas.
Et kriisist üle saada, tahtis kuningas sundida ka aadlikud ja vaimulikud makse maksma. Selleks kutsus ta kokku generaalstaadid ehk Seisuste Esinduskogu. Seisuste esinduskogus olid esindatud kõik seisused. Kolmandast seisusest olid seal peamiselt kaupmehed, arstid ja advokaadid. Nad soovisid esinduskogus võrdset hääleõigust 1. ja 2. seisusega. Kui nad seda ei saanud, lahkusid nad ja moodustasid Rahvuskogu. Rahvuskoguga liitus ka aadlikke ja vaimulikke. 27.juunil käskis kuningas kõigil seisustel liituda Rahvuskoguga. Siis kuulutas see ennast Asutavaks Koguks. Asutav Kogu pidi koostama uue põhiseaduse. Samal ajal Pariisis hakkas rahvas looma rahvuskaarti. 14. juunil 1789 vallutati Bastille kindlus. Vanglaülema pea aeti teiba otsa ja marsiti sellega mööda Pariisi tänavaid. Bastille kindluse asemele tekkinud tühi plats muudeti tantsuplatsiks. Endine arst Jean Paul Marat kutsus rahvast üles tapma kuningat. Lousi XVI sunniti kolima Pariisi kesklinna.
Rüütlikultuur Alvar Gross 10a Richard Jõgi 10a Seisuslik süsteem Inimesed jaotusid seisustesse. Eri seisustel olid oma kohustused: Vaimulikud-kõigi eest jumala teenimine Aadel-kõikide kaitsmine Talupoeg-kõiki oma tööga toitma Rüütlite kasvatus 7-aastaseni viibis poiss kodus. Seejärel saadeti ta kõrgema feodaali teenistusse, kus temast sai paaz, kus: Õpetati häid kombeid,seltskonnas käitumist Daamidega vestlemist Tantsu Hiljem lisandusid ratsutamine ja jahipidamine. 15-aastasena saadi kannupoisiks(kandis isiklikku
(Lgp kuulajad!) Sageli arvavad tänapäeval inimesed, et rüütlid olid kunagi kanged mehed, kes kaitsesid rahvast ja kes tegid kõike head rahva heaolu nimel. Nad võisid küll kanged ja vaprad olla, kuid mõnikord võisid nad üles näidata ka reeturlikkust. Seega võib tekkida küsimus, kas rüütlid olid tõepoolest rahva kaitsjad ja heategijad või hoopis kahepalgelised jõhkardid. Keskajal jagunesid inimesed seisustesse, kuigi jumala ees olid kõik võrdsed. Erinevatel seisustel olid erinevad õigused ja kohustused. Seisustesse kuulusid lisaks vaimulikele ja talupoegadele ka aadlid. Kui vaimulike ülesandeks oli jumala vahendamine inimestega ning talupoegade ülesandeks toita kõiki oma tööga, siis aadlike ülesandeks oli inimeste kaitsmine. Aja möödudes hakkasid aadlikud end nimetama rüütliteks, püüdes end näidata eeskujulike sõjameestena. Nad täitsid oma isanda käske, olles valmis tema eest surema
Aadel Kuressaare Gümnaasium 10B Eliis Mets, Kristine Trei Aadel kui seisus · Inimeste jaotumine seisustesse · Seisustel erinevad õigused ja kohustused · Vaimulikkond- Jumala teenimine · Aadel- kõigi kaitsmine · Talupojad- ühiskonna toitmine · Aadliseisus kujunes feodaalsuhetega · Aadlikud- vabad mehed, kes sidusid vasalliteedisidemeid · Aadlid jagunesid- kõrgaadlid (hertsogid, parunid, krahvid) ja alamaadlid (rüütlid) · Kõrgaadleid nimetati Hispaanias grandideks, Saksamaal Herrideks, Prantsusmaal baroniteks Aadel kui seisus · Madalaadleid nimetati Hispaanias hidalgodeks,
j. Talitaja-vallakogukonnajuht,EM-kubermangus. k. Nekrut- äsja väeteenistusse võetud isik. l. Nekrutiandmine-sõjaline koormis,kus sõna otses mõttes püüti mehi. m. Neljaastmeline ühtluskool-kihelkonnakool,kreisikool maakondades,gümnaasium kubermangulinades ja ülikool. n. Vennasteliikumine-vennastekoguduste kindel organisatsioon ja palvemajades valitsev demokraatlik õhkkond,mis ei teinud vahet seisustel ega rahvustel. o. Maltsveti liikumine-1850.aastatel levis Järvamaa idaosas ja Harjumaal.Rajajaks oli Juhan leinberg:jõukas taluperemees.Siht:rahva päästmine raskest majanduslikust olukorrast usu kaudu. p. Seltsiliikumine-hõlmas teadusseltse kui ka üliõpilaskorporatsioone jne.Aitas säilitada baltlaste identiteeti,aga ka ka majanduslikku ja politiilist juhtpositsiooni ühiskonnas. q
Prantsusmaal tekkisid ühiskondlik-,poliitiline-,rahandus – ja majanduskriis, mis tekkitasid pingeid ja väljapääsmatu rahandusliku olukorra ja need viisid Generaalstaatide kokkukukkumiseni ja tänu sellele algas ka revolutsioon rahva poolt bastille vallutamisega 2.Miks tekkis ühiskondlik kriis Prantsusmaal? Rahvas polnud rahul ebavõrdsete õigustega . 3.Miks tekkis majanduskriis Prantsusmaal? *kuningas elas luksuslikult, vaatamata sellele, et riigis oli raha puudus. *seisustel olid ebavõrdsed seisused. 4.Kuidas muutus rahvaesinduse nimetus ja koosseis revolutsiooni eel? Esialgu Generaal staadid, siis 3 seisus lahkus ja nimetas end ragvuskoguks sellega liitusid mõned aadlikud ja nimetasid end asendavaks koguks. 5.Millal ja mis sündmusega algas SPR? Algas 14. juulil 1789 a, Bastille vallutamisega. 6.Milliseid ümberkorraldusi tegi Asutav Kogu? * võttis vastu esimese põhiseaduse *kaotati ees õigused *võrtsustati maksu maksmised 7.Millal võeti vastu I põhiseadus
Kui parlament keelas kuningal uusi makse nõuda , saatis Charles I parlamendi laiali . TEEMAD : * Absolutism on riigivorm , milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Absolutismi toetasid Eurooplased , Türklased ja Venelased. Absolutism tähendas seda et midagi ei tohtinud teha ilma kuninga nõusolekuta , kõik ametnikud ja ministrid allusid talle ja täitsid ta käske. Mõnes riigis oli absolutism tugevad ja mõnes nõrgem . Seisustel ei olnud absolutistlikus riigis peaaegu mingit sõnaõigust , aga need jäid siiski kehtima. * Louis XIV nõunik alustas merkantilistlikku majanduspoliitikat . Kutsuti välismaalt tarku ja õpetati rahvast .Ehitati palju kanaleid ja maanteid. Prantsusmaa hõivas merkanistliku poliitikaga palju maad Põhja-Ameerikas , Aafrikas jne.Kuningas Louis XIV'ile ei meeldinud et osa tema alamaid oli teist usku kui ta iseja ta hakkas neid katolikku usku pöörama
Miks soovisid inglise asumaade elanikud emamaast eralduda? Kuna inglased kehtestasid suured tollimaksud, Inglise valitsus keelas osade kaupade ostmise teistest riikidest. Pahameelt tekitas asunike seas ka Inglise valitsuse otsus keelata kolonistidel rajada oma asundusi lane pool Apalasti mäeahelikku. 8. Miks vallandus revolutsioon just Prantsusmaal, mitte aga näiteks Inglismaal või Habsburgide valdustes? Kuna Prantsuse kuninga võim oli kõige suurem ja ülejäänud seisustel, ka kõrgematel, oli õigusi vähe.- 9. Leidke 5 revolutsioonist alguse saanud nähtust, mis ulatuvad ka meie aega? Demokraatlik valitsemisviis, inimeste võrdsus seaduse ees, kiriku lahutamine riigist, seisuslike privileegide puudumine, üldine sõjaväekohustus, meetermõõdustik ja kümnendsüsteem. 10. Andke hinnang Napoleoni osale ajaloos. Põhjenda arvamust. Napoleon tekitas euroopas suurt segadust, näidates et senine valitsemisviis hakkab ennast ammendama
kõrtsihoonete ehitamisel. Baltisakslaste kultuurielu keskuseks kujunes Tartu, mis oli seotud otseselt ülikooli taasava-misega; ülikooli kõrval sai kunstielu südameks Raadi mõis, kus käis koos tollane Tartu vaimueliit; Tallinnas edendasid baltisakslaste kunstielu Tallinna Muinsuskaitseühing ja Provintsiaalmuuseum. 19. aastasaja esimesel poolel tõusulainet kogenud nind eelmisel sajandil alanud vennaste-liikumine, mis oma demokraatliku õhkkonnaga ei teinud vahet seisustel ega rahvustel, leidis talu-rahva seas laialdase toetuspinna, kuid hääbus sajandi teisel poolel. 19. saj kultuurielus oli tähtsal kohal seltsiliikumine, mis hõlmas nii soliidseid teadusseltse kui ka üliõpilaskorporatsioone, laulukoore, klubisid, heategevusorganisatsioone ja abistamiskassa-sid. Tuginedes estofiilsele liikumisele (estofiilid olid baltisakslasest eestihuvilised, kes uurisid eesti keelt ja
Seisuseportree Aadel kui seisus Keskaja iseloomulikem tunnus oli ühiskonna jagunemine seisustesse. Kuigi, et kõik inimesed olid Jumala ees võdsed, olid erinevatel seisustel omad eelised ja kohustused. Ilma selleta oleks ühiskond kokkukukkunud. Eristati kolme seisust: talupojaseisus, aadlikud ja vaimulikkond. Talupojaseisuse peamiseks ülessandeks oli toita kogu ühiskonda. Aadlike kohustuseks oli kõigi kaitsmine ning ilmaliku seisusele jäi kõigi eest Jumala teenimine. Seisused olid pärilikud, seega sündides said sa oma pere seisuse. Aadlikuseisus kujunes läbi teenete. Aadlikud olid vabad mehed, keda sidusid erinevad omavahelised vasalliteedisidemed
esindajatele Haridusolud Mindi üle koolisundlusele, tänu talurahvakoolidele saavutati maarahva seas peaagu täielik lugemis-ja vähemalt 30-40% kirjutamisoskus. Ilmalik kirjandus Peamiseks levitajateks kalendrid, ilmus Perno Postimees, Ühtne kirjakeele võidulepääs. Uued usuliikumised Vennasteliikumine- ei teinud vahet seisustel ega rahvustel, talurahva seas laialdane toetus. Maltsveti liikumine- sihiks rahva päästmine raskest majanduslikust olukorrast usu kaudu. Seltsiliikumine- hõlmas soliidseid teadusseltse, laulukoore jne Vene õigeusu kirik 1832.ülevenemaaline kirikuseadus kaotas luteri kiriku privileegitud seisundi. Ametlikuks riigiusuk sai kreeka-katoliku õigeusk.
Näddala-Leht Uus eesti kirjaviis -Kuusalu pastor Eduard Ahrens koostas 1843. aastal uue eesti keele grammatika Luteri kiriku seisund -1832.a vastu võetud ülevenemaaline kirikuseadus kaotas luterliku kiriku privileegitud seisundi. See polnud enam riigiusk. Ametlikuks sai kreeka-katoliku õigeusk Usuliikumised -Vennasteliikumine kindel organisatsioon; palvemajades valitses demokraatlik õhkkond, mis ei teinud vahet ei seisustel ega rahvustel; leidis talurahva seas laialdase toetuspinna -Maltsveti liikumine rajajaks Juhan Leinberg; 1860.aastatel ühines liikumine väljarändamisliikumisega Baltisaksa kultuurisaavutused -Seltsiliikumine hõlmas nii soliidseid teadusseltse kui ka üliõpilaskorporatsioone, laulukoore, klubisid, heategevuusorganisatsioone ja abistamiskassasid -Eestis tegutses üle 50 baltisaksa seltsi, mis aitasid säilitada baltlaste identiteeti, aga
Keskaja ühiskond jagunes 3. seisuseks – oratores ehk vaimulikkond, bellatores ehk rüütliseisus ja laboratores ehk talupojad. Keskaja ja feodaaltsivilisatsiooni lõppu loetakse kas Konstantinoopoli langeminest 1453, Ida-Rooma ehk Bütsantsi riigi lagunemisest 1492 ,Ameerika avastamisest või reformatsiooni algusest Saksamaal 1517. Keskaja iseloomulikem tunnus oli ühiskonna jagunemine seisustesse. Kuigi, et kõik inimesed olid Jumala ees võdsed, olid erinevatel seisustel omad eelised ja kohustused. Esimese seisuse moodustasid vaimulikud , kes hoolitsesid inimeste hingeõnnistuse eest. Teise seisuse moodustasid aadlikud ehk elukutselised sõdurid, kelle ülesandeks oli kõigi ühiskonnaliikmete kaitsmine. Kolmandasse ehk kõige madalamasse seisusesse kuulusid käsitöölised ja kaupmehed , kelle ülesandeks oli vaimulikke ja feodaale oma tööga üleval pidada ning toita. Seisused olid pärilikud, seega sündides said sa oma pere seisuse
· ÜHTSE KIRJAKEELE VÕIDULEPÄÄS- 19.sajandi teisel poolel. · Eduard Ahrens- Kuusalu pastor, koostas 1843 uue eesti keele grammatika, aluseks põhja- eesti keskmurre. KIRIK. · LUTERI USU KIRIK- 19.saj ühiskonna vaimuelu oluline kujundaja. · 1832-ülevenemaaline kirikuseadus kaotas luteri kiriku priivilegeeritud seisundi. · KREEKA-KATOLIKU ÕIGEUSK- ametlikuks riigiusuks. · Vennasteliikumine- demokraatlik õhkkond, eiteinud vahet seisustel ega rahvustel , talurahva seas laialdane toutuspind( 150 vennaste plvemaja, 50000 ametlikku liiget) · Maltsveti liikumine-1850 Järvamaa idaosas ja Harjumaal. Rajaja Juhan Leinberg. BALTISAkSA KULTUURIELU. · Keskus Tartu, seotud otseseslt ülikooli taasavamisega. · Ülikooli kõrvale joonistuskool- õpetas Dresdeni kunstnik Karl August Senff. - Õppekava andis hea eelduse õppimiseks Eurooopa suurtes kunstiõppeasutustes.
Kuidas sai võimalikuks üleminek seisuste ühiskonnast klassiühiskonda? Kas Euroopas esineb veel märke seisuste ühiskonnast? Kas sotsiaalne ebavõrdsus kaasaegsetes ühiskondades on märk seisuste või klassiühiskonnast? Inimesed on jaotatud oma seisuse või ühiskonna positsiooni põhjal kolmeks seisuseks. Ühiskonna seisusesse kuulumine oli enamasti pärilik v.a vaimulikel. See jagunes vaimulikuks, aadlikuteks ja kolmandaks seisuks (kõik teised). Esimesel kahel seisustel oli rohkem privileege ja õigusi kui lihtrahval. Vaimulikud: Need, kes palvetavad. Nad pidid olema pühendatud jumalale, elama tsölibaadis. Nende ülesannetesse kuulusid: haigetubade ja seekide pidamine, hariduse andmine ja uute teadmiste kogumine, seisid kaitsetute eest (põgenikud, tagakiusajad), seisid abielude eest - ei sunnitaks abielluma ja et mehed ei hülgaks naisi Vaimulikke oli 1% elanikkonnast Aadlid (sõdijad): Need, kes sõdivad. Rüütlid, kes olid väga au sees
Puhkes vastuseisu tõttu.Necker hakkas võitlus senise korra säilitamist taotleva hankima raha uute laenude näol ja uuendusmeelsete jõudude nõustudes maksma kõrgeid protsente. vahel.Rahas oli uuenduse poolt. 27. 1788. aastaks oli prantsusmaa võlg juunil käskis ta kõigil seisustel ühineda kasvanud nii suureks,et riigi Rahvuskoguga 9.juuli Rahvuskogu sissetulekust ei jätkunud võlaprotsendi nim end Asutavaks Koguks sooviti tasumiseks.14. juulil 1789 marssis luua uus kord parlamentaalne suur rahvahulk Pariisis asuva Bastille'i monarhia. Asutava Kogu liidriteks said
Positiivne oli, et ristisõjad aitaid kaasa käsitöö arengule. Nimelt Euroopa meistrid õppisid Idamaadest neile seni tundmatui töövõtteid. Tunduvalt laienes seetõttu kaupade valik. Tähtis oli ka see, et Idamaade kultuuriline mõju hakkas nüüd üha enam jõudma Euroopasse. Seni olid Idamaad olnud kõrgema kultuuritasemega kui Euroopa. Näiteks hakkasid eurooplased end rohkem pesema. PTK 18 AADEL Keskaja ühiskonna iseloomulikem tunnus oli inimeste jaotamine seistustesse. Eri seisustel olid erinevad õigused ja kohustused. Enamasti eristati kolme seisust: vaimulikkond, kelle ülesanne oli kõigi eest Jumala teenimine, teiseks seisuseks aadel, kelle õlul oli kõigi kaitsmine, kolmandaks talupojad, kes pidid oma tööga kogu ühiskonda toitma. Linnade arenedes tekkis kas eraldi või kolmanda seisuse raames omaette linnakodanike seisus. Aadliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega. Aadlikud olid vabad mehed, keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed
· Eesti uuele kirjaviisile pandi alus aastal 1843. Eduard Ahrens, kes koostas uue Eesti keele grammatika. Kiriklikud olud ja usuliikumise: · Luteri kirik oli endiselt ühiskonna vaimuelu oluliseks kujundajaks. · 1832.a vastu võetud ülevenemaaline kirikuseadus kaotas aga luterliku kiriku privilegeeritud seisundi. · Luteri usk polnud enam riigiusk Baltimaal. · Vennasteliikumine leidis talurahva hulgas laialdase toetuspinna, kuna ei teinud seisustel, rahvustel vahet. · 1850.a levis Järvamaa idaosas ja Harjumaal nn Maltsveti liikumine, mille rajajaks oli Juhan Leinberg. Baltisaksa kultuurielu: · Seltsiliikumised · Arhitektuuris valitses klassitsism · Suured saavutused kirjanduses Juliane von Kridener ,,Valerie" · Tartu Ülikool Rahvusliku haritlaskonna kujunemine: · Estofiilide liikumine uurisid eesti keelt, kultuuri, avaldasid ilukirjandust jne.
Seetõttu otsustas kolmas seisus end 17. juunil kuulutada Rahvuskoguks ning kutsuda teisi seisuseid enesega ühinema. Puhkes võitlus senise korra säilitamist taotleva vanameelse aadelkonna osa ja uuendusmeelsete jõudude vahel. Et rahva sümpaatia oli täielikult reformaatorite poolel, enamik saadikuist toetas uuendusi ning kuningas ei tahtnud delegaatide suhtes vägivalda rakendada, oli ta sunnitud viimaks kolmanda seisuse saadikutele järele andma. 27. juunil käskis ta kõigil seisustel ühineda Rahvuskoguga ning 9. juulil kuulutas see end Asutavaks Rahvuskoguks ehk Asutavaks Koguks, põhieesmärgiks sai aga kehtestada konstitutsioon, millega Prantsusmaa näis astuvat Inglismaa eeskujul parlamentaarse monarhia radadele. Kuningas Louis XVI, vaatamata oma huvipuudusele ja suutmatusele valitseda, ei soovinud taanduda pelgalt konstitutsiooniliseks monarhiks, riigi esindusfiguuriks. Ta lootis aja jooksul üha enam emigrantidele, kes
4) kiriku ees: kirikumaksud. 5. Usu vahetamine. Prohvet Maltsvet. lk 149 1832. aastal vastu võetud ülevenemaaline kirikuseadus kaotas luterliku kiriku privilegeeritud seisundi. Luteri usk polnud enam riigiusk Baltimail, vaid üks lubatud usulahke. Ametlikuks riigiusuks oli kreeka-katoliku õigeusk, milles nähti vahendit äärealade venestamiseks ja Balti erikorra murendamiseks. 19. sajandi I poolel tõusis ka vennasteliikumine. See organisatsioon ei teinud vahet seisustel ega rahvustel ning leidis talurahva seas laialdase toetuse. Saj. II poolel hakkas liikumine vaibuma. 1850. aastatel levis Järvamaa idaosas ja Harjumaal nn Maltsveti liikumine, mille rajajaks oli Juhan Leinberg. Ta oli jõukas taluperemees, kaupmees ja majaomanik, kes 1854. aastal hakkas palvetunde pidama, loobudes oma senisest varast ja elukorraldusest. Oli sõnaosav ja julge esineja, kes seadis oma sihiks rahva päästmise raskest majanduslikust olukorrast usu kaudu. 1860. aastatel ühines
ülevenemaaline kirikuseadus aga kaotas luterliku kiriku privilegeeritud seisundi. Ametlikuks riigiusuks oli kreeka-katoliku õigeusk, milles valitsusringkonnad hakkasid järjest enam nägema vahendit impeeriumi äärealade venestamiseks ja Balti erikorra murendamiseks. Usu levitamisega loodeti tasalülitada kohalikke kultuurilisi ja usulisi eripärasid. 19.sajandi esimesel poolel koges tõusulainet eelmisel sajandil alanud vennasteliikumine; nendes kogudustes ei tehtud vahet seisustel ega rahvusel. Sajandi teisel poolel hakkas liikumine hääbuma. 1850.aastatel levis Järvamaa idaosas ja Harjumaal nn Maltsveti liikumine, mille rajajaks oli Juhan Leinberg (tuntud ka kui Prohvet Maltsvet), kes oli jõukas taluperemees, kaupmees, majaomanik. Oma senisest elust ja varast loodusel hakkas ta 1854.aastal pidama palvetunde. Tema sihiks oli päästa rahvas raskest majanduslikust olukorrast usu kaudu. 1860.aastal liitus liikumine väljarändamisliikumisega. 6. 1863
Seega ei erinenud selle perioodi inglise õigus mandri-euroopa õigusest, kuna ta kujutas endast samamoodi partikulaarset tavaõigust. 6 6 Loengukonspekt, 2006 2. Common Law ja Sir Edward Coke Veel enne, kui kolmekümneaastasest sõjast vapustatud Püha Rooma Riik jõudis Mündteri ja Osnabrücki kompromissrahuni (1648) ja kinnitas vürstide võimu keisri arvel, ilmus Inglismaal nähtavale uus õigus. See kuulub Inglismaa õigusajaloo eripärade hulka, et nii kuningal kui seisustel õnnestus leida tulevikkutõotav vorm. Mandril jäid seisused kõikjal konservatiivse põhikorra kantsiks ega muutunud rahvaesindusteks, jättes kuningaile algatuse riigi ja õiguse tuleviku kavandamisel. Briti saarel olid aga lood vastupidi kuningas võitles oma väidetavaile sünnipärastele eesõigustele viidates vana põhikorra säilitamise eest, seisused aga rajasid mõlemas, nii lordide kui alamkojas teed moodsale parlamentalismile. See oli
Seisust võivad iseloomustada järgmised tunnused: · igal seisusel on erilised õigused ja sotsiaalsed funktsioonid, mis on juriidiliselt fikseeritud seadustes. · seisuslikud õigused antakse edasi pärandi korras ehk need omandatakse sündides. · seisuste esindajad on ühinenud seisuslikesse organisatsioonidesse või korporatsioonidesse. · seisustele on tavaliselt omane spetsiifiline mentaliteet ja ühiskondlik teadvus. · seisustel on õigus omavalitsusele ja osalusele kohaliku ning keskvõimu teostamisel. Prestiiz ja rikkus muutuvad tähtsaks klassiühiskonnas, kus võetakse arvesse kodaniku majanduslikku seisu, osalust poliitilses tegevuses jms. Seisusliku korra juriidiline vormistamine 17. sajandi II pooleni oli kirja pandud ainult kohustusi, nüüd lisandusid sinna ka mõned õigused. Peetri reformidega pandi alus kaasaegsele aadliseisusele Venemaal, mis kujunes välja endiste teenistuslaste ülemkihi baasil
Keskaeg oli ligi tuhandeaastane periood, mis pani aluse läänemaailmale. Keskaeg lõppes 16. saj. Ameerika avastamisega (1492) ja Martin Lutheri usureformatsiooniga (1517). Kaspar Kuldkepp 3 AADEL JA RELVASTUS KESKAJAL Aadel Keskaja ühiskonna iseloomulikem tunnus oli inimeste jaotumine seisustesse. Ehkki kristlik usk käsitles inimesi Jumala ees võrdsena, olid eri seisustel siiski erinevad õigused ja kohustused. Seda põhendati iga seisuse kindlate ühiskondlike funktsioonidega. Enamasti eristati kolme seisust: esiteks vaimulikkond, kelle ülesanne oli kõigi eest Jumala teenimine, teiseks aadel, kelle õlul oli kõigi kaitsmine, ja kolmandaks talupojad, kes pidid oma tööga kogu ühiskonda toitma. Linnade arenedes tekkis kas eraldi või kolmanda seisuse raames omaette linnakodanike seisus. Aadliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega
Järgmine seisus oli talupojaseisus. Talupojad toitsid kõiki ülejäänud seisusi. Talupoegade järel moodustasid järgmise seisuse käsitöölised ja viimasel, kõige madalamal astmel olid kaupmehed. Kaupmeeste kohta kehtis arvamus, et nad ise ei tooda midagi, vaid elavad üksnes rikastumise nimel. Samal ajal kogunes kaupmeeste kätte arvestatav osa rahast ja mingil perioodil arenes jaapani kultuur just tänu kaupmeeskonnale. Iga seisust kasvatati oma kindlate reeglite järgi, seisustel olid oma piirangud, aga ka seisuslik uhkus. 10 Kasutatud kirjandus · Tilk, M. Kasvatus eri kultuurides III. Tallinn, 2006 · http://www.nyingma-buddhism.com/index.php? option=com_mtree&task=viewlink&link_id=177&Itemid=2 · http://www.opleht.ee/Arhiiv/2007/26.01.07/aine/1.shtml 11
Üleskirjutatud õigus sai keskajal alguse barbarite tavaõiguse üleskirjutamisega ning levis hiljem valitsejate ja kanooniliste õiguste üleskirjutamiseni, mis aja möödudes tõukasid tavaõiguse troonilt, ent osades piirkondades säilis ka see kõrvalelemendina. Varakeskaegsetel riikidel puudus oma keskne seadusandlus, iga sugukond elas oma tavaõiguse järgi, vaimulikud kasutasid kanoonilist õigust ja kuulusid kirikliku kohtuvõimu alla ja eri seisustel olid omad kohtud. Lähtuti pigem üksikseaduste vanale vormile. Ühtsem riigisisene seadusandlus hakkas tekkima kõrgkeskajal, kui hakati koostama seadusraamatuid ning kodifitseerima seadusi. Selle eestvedajateks olid valitsejad, kes tahtsid end näidata ka riigi seadusekandjatena ning seetõttu kindlustada oma võimu. Kiirendati ja reguleeriti kohtupidamisi, üha enam asuti kaitsma alamaid ametnike kuritarvituste eest.
Jeruusalemma tagasi ei saadud.Inglismaa sai Tüürase ja jafaf vahelise rannikuriba. Õiguse kristlikele palveränduritele kolme aasta vältel Jeruusalemma külastada. 4. Ristisõda - Paavst Innocentius III on algataja. Bütsants saab suure tagasilöögi, ida- ja lääirikud ühinesid katoliku egiidi all. Ristisõdijad lõid Ladina keisririigi. Veneetsia sai olulisi tugipunkte Vahemere kaubanduses. Mingi lahenduseni sõda ei viinud. 10. KÜSIMUSED. §18-23. 1. Eri seisustel olid erinevad õigused ja kohustused. Enamasti eristati kolme seisust: vaimulikkond - ülesanne oli kõigi eest jumala teenimine, aadel - kaistmine ja talupoeg - kõiki toitja. Linnades tekkis veel eraldi linnakodanike seisus. Aadlikuseisus kujunes seoses feodaalsuhetega. Aadel jagunes veel kaheks: kõrgaadel ja madalaadel. 2.Linnuste ehitamise tava sai alguse Frangi riigi kuningavõimu nõrgenemise ajal, 9. saj . Sellepärast, et keskvõim
Mood ja rikkus näitavad staatust. Uusaegne aadliau – aadlik ei tohi petta ega valetada, peab täpselt ära maksma mis ta laenab omasugustelt, kuid ta võib juua, vanduda, olla võlgu kaupmeestele, jätta kuningas ja isamaa maha, olla jumalakartmatu, magada kellega tahes. Enesepiiramine ei olnud uusajal vajalik. 7. Montesquieu aust monarhiates Valeau, sest põhineb ülendatud arusaamal endast. Aadliku normide rikkumine on esesealandamine. Kõigil seisustel oma normed, au kuulub aadlikele – nende au on julgus nii sõjas kui tavaelus. Au tagab seaduste valitsemise. Monarh sõltub võimu teostamisel aadlist, aga au nõuete tõttu pole aadel valmis kõigeks, nt kaitsetute hävitamiseks. 8. 18. sajandi meritokraatlik(riigikord, kus valitsejate valimisel on aluseks võimed ja oskused ning rass ja rikkus ei määra sotsiaalset staatust) aumõiste Omaalgatuslikud seltsid mis premeerivad silmapaistvaid põllumehi, ametnikke, kirjanikke, Preisi
seisuseid enesega ühinema. Puhkes võitlus senise korra säilitamist taotleva vanameelse aadelkonna osa ja uuendusmeelsete jõudude vahel. Et rahva sümpaatia oli täielikult reformaatorite poolel, enamik saadikuist toetas uuendusi (sealhulgas ka pooled vaimulikest ning kolmandik aadlikest) ning kuningas ei tahtnud delegaatide suhtes vägivalda rakendada, oli ta sunnitud viimaks kolmanda seisuse saadikutele järele andma. 27. juunil käskis ta kõigil seisustel ühineda Rahvuskoguga ning 9. juulil kuulutas see end Asutavaks Rahvuskoguks (Assemblée nationale constitutuante) ehk Asutavaks Koguks, põhieesmärgiks sai aga kehtestada konstitutsioon, millega Prantsusmaa näis astuvat Inglismaa eeskujul parlamentaarse monarhia radadele. Asutava Kogu liidriteks said abbé Sieyés ja krahv Honoré de Mirabeau, liberaalsete reformide toetajad. Oluliseks tegelaseks oli Asutava Kogu alguspäevil ka Jean-Silvayn Bailly, kellest sai peagi Pariisi linnapea.
patritsiaat Linnakodanikud olid ka moodustanud erinevad organisatsioonid. Kaupmeestel oli gildid ja kästitöölistel tsumpfid. Mõlemad olid erilised vennaskonnad, kellel olid oma kaitsepühakud, kabelid, kirikud, ühiskassa ja isegi sõjalised üksused. Aadel Keskaja ühiskonna iseloomulikem tunnus on inimeste jaotumine seisustesse. Ehkki kristlik usk käsitles inimesi Jumala ees võrdsena, olid eri seisustel siiski erinevad õigused ja kohustused. Enamasti eristati kolme seisust: esiteks vaimulikkond, kelle ülesanne oli kõigi eest Jumala teenimine, teiseks aadel, kelle õlul oli kõigi kaitsemine ja kolmandaks talupojad, kes pidid oma tööga kogu ühiskonda toitma. Aadliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhtega. Aadlikud olid vabad mehed, keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed. Feofaalne läänepüramiid koosneski peamiselt aadlikest alates
1. orjandus eriline ebavõrdsuse vorm, kus ühed inimesed on teiste inimeste omanduses; 2. kastisüsteem Indias jt hinduistlikes riikides. Kogu ühiskond on jaotatud teatud kastideks, kuhu sündinud inimestel on teatud õigused ja kohustused. Kasti, kuhu sünnitakse, pole selle elu jooksul võimalik muuta ning kui käesoleva elu jooksul ei täideta kastinõudeid, siis järgmises elus sünnitakse madalamasse kasti; 3. seisused feodaalsüsteem, kus seisustel olid erinevad õigused ja kohustused. Euroopa kõrgemaks seisuseks oli aristokraatia ja alamaadel, teiseks seisuseks oli vaimulikud ja kolmandaks serifid, meerid; 4. klass suur grupp inimesi ühiskonnas, kellel on sarnased majanduslikud ressursid, mis mõjutavad tugevalt nende elustiili. Klassi aluseks on rikkuse jaotus ning tööalane staatus. Klass erineb teistest kihistumissüsteemidest mitme teguri poolest:
eluaastates kogenud mineerija. 3) Probleemid 4) Tsitaadid 5) Kavapunktid 6) Seosed tänapäevaga "Keisri hull" J. Kross 1) Kus ja millal? Liivimaal, 19. sajandil. 2) Peategelase iseloomustus Polkovnik Timotheus von Bock on päritolult sakslane ning keisri sõber. Timo on viisakas: ei tee seisustel vahet, vaid suhtleb kõigiga kui võrdsetega. Ärritub, kui keegi, nagu keiser, tema meelest valesti käitub. Võitleb oma põhimõtete eest, millele jääb neile lõpuni truuks. 3) Probleemid · Timo rahulolematus eesti talupoegade ja mõisnike vahelise suhtega · Liigne otsekohesus ja julgus toovad kaasa palju halba 4) Tsitaadid · "Kas pole maailma asjade lugu viimaks tõesti mitte nii, et kõik nähtavalt toimiv on ühtlasi või ehk koguni
- orjandus eriline ebavõrdsuse vorm, kus ühed inimesed on teiste inimeste omanduses; - kastisüsteem Indias jt hinduistlikes riikides. Kogu ühiskond on jaotatud teatud kastideks, kuhu sündinud inimestel on teatud õigused ja kohustused. Kasti, kuhu sünnitakse, pole selle elu jooksul võimalik muuta ning kui käesoleva elu jooksul ei täideta kastinõudeid, siis järgmises elus sünnitakse madalamasse kasti; - seisused feodaalsüsteem, kus seisustel olid erinevad õigused ja kohustused. Euroopa kõrgemaks seisuseks oli aristokraatia ja alamaadel, teiseks seisuseks oli vaimulikud ja kolmandaks serifid, meerid; - klass suur grupp inimesi ühiskonnas, kellel on sarnased majanduslikud ressursid, mis mõjutavad tugevalt nende elustiili. Klassi aluseks on rikkuse jaotus ning tööalane staatus. Ühiskonna sooline kihistumine
3) Probleemid 4) Tsitaadid 5) Kavapunktid 6) Seosed tänapäevaga "Keisri hull" J. Kross 1) Kus ja millal? Liivimaal, 19. sajandil. 2) Peategelase iseloomustus Polkovnik Timotheus von Bock on päritolult sakslane ning keisri sõber. Timo on viisakas: ei tee seisustel vahet, vaid suhtleb kõigiga kui võrdsetega. Ärritub, kui keegi, nagu keiser, tema meelest valesti käitub. Võitleb oma põhimõtete eest, millele jääb neile lõpuni truuks. 3) Probleemid Timo rahulolematus eesti talupoegade ja mõisnike vahelise suhtega Liigne otsekohesus ja julgus toovad kaasa palju halba 4) Tsitaadid "Kas pole maailma asjade lugu viimaks tõesti mitte nii, et kõik nähtavalt toimiv on ühtlasi või ehk koguni
Balti provintsides. Retseptsiooni osaks oli ka Vene Impeeriumi justiitsreform, mis algas 1864.aastal, mis korraldas ümber justiitsasutuste süsteemi, korraldas milline peab olema kohtuprotsess, uurimine ja eeluurimine. Lähtuti euroopalikest eeskujudest, eriti Prantsusmaa eeskujust. Oluliseks põhimõtteks oli see, et eristati väga selgelt täitevvõim ja kohtuvõim. Varasematel aegadel oli tegu seisusliku kohtusüsteemiga Vene Impeeriumis, erinevatel seisustel erinevad kohtuasutused, justiitsreformi alusel moodustati uus ühtne üldkohtutesüsteem, mis mõistsid õigust erinevate seisuste üle. Esialgu ei puudutanud see reform Balti provintse, siia jõudsid need mõjutused mõnevõrra hiljem. Balti provintsiaalõigus Omalaadne katustermin, ühine nimetaja paljudele erinevatele õigussüsteemidele. Baltisaksa ajaloolased käsitlesid seda kitsamalt, nende jaoks kuulus Balti
1. orjandus eriline ebavõrdsuse vorm, kus ühed inimesed on teiste inimeste omanduses; 2. kastisüsteem Indias jt hinduistlikes riikides. Kogu ühiskond on jaotatud teatud kastideks, kuhu sündinud inimestel on teatud õigused ja kohustused. Kasti, kuhu sünnitakse, pole selle elu jooksul võimalik muuta ning kui käesoleva elu jooksul ei täideta kastinõudeid, siis järgmises elus sünnitakse madalamasse kasti; 3. seisused feodaalsüsteem, kus seisustel olid erinevad õigused ja kohustused. Euroopa kõrgemaks seisuseks oli aristokraatia ja alamaadel, teiseks seisuseks oli vaimulikud ja kolmandaks serifid, meerid; 4. klass suur grupp inimesi ühiskonnas, kellel on sarnased majanduslikud ressursid, mis mõjutavad tugevalt nende elustiili. Klassi aluseks on rikkuse jaotus ning tööalane staatus. 82. Mida tähendab sotsiaalne hierarhia? Sotsiaalne hierarhia on kõrgest madalani järjestatud sotsiaalsete staatuste kogum. 83
1. orjandus eriline ebavõrdsuse vorm, kus ühed inimesed on teiste inimeste omanduses; 2. kastisüsteem Indias jt hinduistlikes riikides. Kogu ühiskond on jaotatud teatud kastideks, kuhu sündinud inimestel on teatud õigused ja kohustused. Kasti, kuhu sünnitakse, pole selle elu jooksul võimalik muuta ning kui käesoleva elu jooksul ei täideta kastinõudeid, siis järgmises elus sünnitakse madalamasse kasti; 3. seisused feodaalsüsteem, kus seisustel olid erinevad õigused ja kohustused. Euroopa kõrgemaks seisuseks oli aristokraatia ja alamaadel, teiseks seisuseks oli vaimulikud ja kolmandaks serifid, meerid; 4. klass suur grupp inimesi ühiskonnas, kellel on sarnased majanduslikud ressursid, mis mõjutavad tugevalt nende elustiili. Klassi aluseks on rikkuse jaotus ning tööalane staatus. 52. Mida tähendab sotsiaalne hierarhia?
rahuldamiseks. Üleliigse rahvastikuprobleemi lahendab väljaränne USA-sse. Ka Prantsuse revolutsiooni üheks põhjuseks on kiiresti kasvav rahvastik. Seisuslik ühiskond hakkab manduma ja lagunema. Tekib klassiühiskond. Suur Prantsuse revolutsioon Ancien regime'ile on isel ühiskonna kihistumus. Bourbonid on tagurlikud ja konservatiivsed ning ei võta valgustusideid omaks. Absolutism ei suuda lahendada ühiskonnaprobleeme. Seisustel on privileegid. Prantsusmaa on majandusraskustes, riiki tabab mitmeid kordi pankrot. Talurahvast koormavad feodalismi riismed. Paljud feodaal- koormised kehtivad. Rahva hulgas tekitab pingeid absolutism. Riigi pankrot tekib sellest, et makse maksavad vaid kodanlased ja talupojad, kellelt pole aga midagi võtta. Kuningas ei soovi aga Generaalstaate kokku kutsuda. Maksureformid ei teostu aadli vastuseisu tõttu. Al 1750ndatest nõuab vaimueliit valjuhäälselt reforme
orjandus eriline ebavõrdsuse vorm, ühed inimesed on teiste inimeste omanduses; 2. kastisüsteem Indias jt hinduistlikes riikides. Kogu ühiskond on jaotatud teatud kastideks, kuhu sündinud inimestel on teatud õigused ja kohustused. Kasti, kuhu sünnitakse, pole selle elu jooksul võimalik muuta ning kui käesoleva elu jooksul ei täideta kastinõudeid, siis järgmises elus sünnitakse madalamasse kasti; 3. seisused feodaalsüsteem, kus seisustel olid erinevad õigused ja kohustused. Euroopa kõrgemaks seisuseks oli aristokraatia ja alamaadel, teiseks seisuseks oli vaimulikud ja kolmandaks serifid, meerid; 4. klass suur grupp inimesi ühiskonnas, kellel on sarnased majanduslikud ressursid, mis mõjutavad tugevalt nende elustiili. Klassi aluseks on rikkuse jaotus ning tööalane staatus 52. Mida tähendab sotsiaalne hierarhia?
1. orjandus eriline ebavõrdsuse vorm, kus ühed inimesed on teiste inimeste omanduses; 2. kastisüsteem Indias jt hinduistlikes riikides. Kogu ühiskond on jaotatud teatud kastideks, kuhu sündinud inimestel on teatud õigused ja kohustused. Kasti, kuhu sünnitakse, pole selle elu jooksul võimalik muuta ning kui käesoleva elu jooksul ei täideta kastinõudeid, siis järgmises elus sünnitakse madalamasse kasti; 3. seisused feodaalsüsteem, kus seisustel olid erinevad õigused ja kohustused. Euroopa kõrgemaks seisuseks oli aristokraatia ja alamaadel, teiseks seisuseks oli vaimulikud ja kolmandaks serifid, meerid; 4. klass suur grupp inimesi ühiskonnas, kellel on sarnased majanduslikud ressursid, mis mõjutavad tugevalt nende elustiili. Klassi aluseks on rikkuse jaotus ning tööalane staatus. 84. Mida tähendab sotsiaalne hierarhia?
Orjandus - eriline ebavõrdsuse vorm, kus ühed inimesed on teiste inimeste omanduses; Kastisüsteem - Kogu ühiskond on jaotatud teatud kastideks, kuhu sündinud inimestel on teatud õigused ja kohustused. Kasti kuhu sünnitakse, pole selle elu jooksul võimalik muuta ning kui käesoleva elu jooksul ei täideta neid kastinõudeid, siis järgmises elus sünnitakse madalamasse kasti (nt Indias jt hinduistlikes riikides); Seisused - feodaalsüsteem, kus seisustel olid erinevad õigused ja kohustused. (Euroopa kõrgemaks seisuseks oli aristokraatia ja alamaadel, teiseks seisuseks oli vaimulikud ja kolmandaks serifid, meerid); Klass - Suur grupp inimesi ühiskonnas, kellel on sarnased majanduslikud ressursid, mis mõjutavad tugevalt nende elustiili. Klassi aluseks on rikkuse jaotus ning tööalane staatus. 82. Mida tähendab sotsiaalne hierarhia? Sotsiaalsete staatuste kogum järjestatuna kõrgest madalamale
· revolutsiooniline hüpe arengus (ajalooline pöördepunkt). · Euroopa ei olnud pärast revolutsiooni enam see, mis ta oli olnud enne. · Kolmekümneaastane sõda (1618-1648). Westphali rahuleping (1648). Mis iseloomustas keskaegset riiki? · Feodaalne hierarhia · Patrimonaalne võimukasutus riik nagu kuninga "eraomand". Suurfeodaalid püüdsid kuningavõimu igati järele aimata, see viis konfliktideni keskvõimuga. · Kuningal suspensiooniõigus ja erinevatel seisustel privileegid (kuningal võimalus kedagi vabastada seaduste täitmisest või anda eriõigusi, -vabadusi teatud ühiskonnakihtidele). · Erineva õigusega seisused · Erasõjad võimalikud. · Paralleelne vaimulik (kiriku) ja ilmalik võim. · suur usuline ja kultuuriline ühtsus. · Eksisteeris ka nn. riiklik superstruktuur - Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik. Loomulik alus hegemooniataotlustele (Kissinger), tänu oma nõrgalt artikuleeritud
· üks persona sui iuris muutub persona alieni iuriseks, · persona alieni iuris muutub persona sui iuriseks, · persona alieni iuris satub ühe persona sui iurise alt teise persona sui iurise võimu alla. Capitis deminutio minima ei puudutanud teise isiku poliitilisi õigusi: isikul oli hääleõigus, ta võis olla riigiametites jne. CIC-s tahtis inimesi võrdsustada, aga samas ta ikkagi tegi inimeste seisustel vahet. Nt Senaator ei tohtinud abielluda vabakslastuga. Senaatori tütar, kes abiellus vabaks lastud mehega, kaotas oma seisuse. 2. Teovõime Vanimas Rooma õiguses oli teovõimelisuseks vajalik füüsiline ja vaimne küpsus.Aluseks võeti suguküpsus, millega jaotati isikud vastavalt impuberes ja puberes. Hiljem võeti kasutusele ühtne süsteem, mis tulenes vanusest. Teovõimelised olid naised vanuses 12.a ja mehed vanuses 14. a.
hulgas. - Olulised konfessionaalsed pinged kuni 1648 *Ristiusu ekspansioon koloniaalmaailma - Domineerib monarhistlik mentaliteet Dünastiline mõtlemine: --Pärilussõjad - Poliitlises elus domineerib absolutism - Seisusliku korralduse Püsimine Hierarhiline ühiskond loomulik, kuna inimesed on sünnilt ebavõrdsed, neil on erinevad õigused: härras- ja alamrahvas, mehed naised Kõrgemad seisused: privileegid Seisuslik staatus päritav, erinevatel seisustel erinev elatusallikas · Euroopa ekspansioon üle kogu maailma: - Euroopa-keskne maailm Euroopa territoriaalne jaotus -Süveneb piir Lääne ja Ida/Õhtu- ja hommikumaa/Rooma-Ladina ja Kreeka-ortodoksia vahel: - Venemaa ja Türgi mentaalne eraldumine läänest (esialgu usuline vastuseis) - Lääne jaoks Idas arengupeerus ja despotism (oluline 18saj.) - Varem oluline barbaarne põhi/tsiviliseeritud lõuna Piirkonnad: 1
elanikkonna arvu jaotumist seisuste, sugupoole ja eagruppide kaupa. Tulemuseks statistilised koondregistrid. 18.sajandi II poolest alates on kõikidest Põhjamaadest usaldusväärsed elanikkonna allikad. Põhjamaade lihtinimene ajalooallikates Skandinaavias talurahvas ei kasutanud perekonnanimesid, vaid patronüüme, millest 19.sajandi II poolel arenesid perekonnanimed nt Svensson, Andressen, Nilssen, Finnbogadottir. Perekonnanimed olid kõrgematel seisustel nagu aadel, kirikuõpetajad, kodanlus, käsitöölised, sõdurid. Soomlastel olid (talu)rahva perekonnanimed, mis varauusajal taandusid Lääne-Soomest, aga säilisid Ida-Soomes: nt Korhonen (iidne Ida-Soome tüüp) / Virtanen (Lääne-Soome uus tüüp 19.sajandi lõpust). Põhjamaades ka talunimedest arenesid perekonnanimed 19.sajandil. Miks rahvastik hakkas kasvama 18.sajandil? ,,Elu revolutsioon" - Rahulik periood peale Põhjasõda, sõjad lokaalsed. Rahu, vaktsineerimine
retseptsioon ka Ida-Euroopas.Bütsantsi õiguse levikut soodustab slaavi hõimude eliit, mis on valmis Bütsantsi õigust üle võtma.1.Slaavlased on jõudnud arengus sinna, kus hõimuõigusest enam ei piisa ja Bütsantsi õigus sobib sedalünka täitma. Balkani linnade vaimulike hulgas mäletatakse Bütsantsi õigust veel enne slaavlastesissetungi.2.Bütsantsi õigus sobib tugeva monarhia rajamiseks, lähtub riigi ja valitseja kõrgemalseisvast positsioonistseisuste suhtes. Lääne-Euroopas on seisustel suur osakaal.3.Bütsantsi sulavad kokku ilmalik ja riiklik võim. Ida-Euroopas võetakse üle kogu senine õigus, nii ilmalik kui kiriklik.4.Bütsantsi õigus on ülima tarkuse ja õiguse kehastus, nagu hiljem CIC tekst on püha tekst, viga saab ollaainult lugejates, kes ei suuda teksti piisavalt mõista.Iga vastuvõtmine on alati valikuline. Eliit täidab sõela rolli, osa põhimõtteid jääb vastu võtmata. Ida-Eurooparetseptsiooni käigus ei
annaabi.ee 
