Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Altimeetria (0)

3 HALB
Punktid

Altimeetria
Marianne  Kangur
Kõrguse määramist meretasemest nimetatakse altimeetriaks.
Väga oluline lennunduses.
Altimeetria andmeid kasutatakse suurema mastaabiga protsesside 
iseloomustamiseks.
Madal lahutusvõime
Kõrguse mõõtmiseks kasutatakse altimeetrit, mis on kalibreeritud 
vastavalt   ICAO  standardatmosfäärile (et kõigil lennukitel näitaks 
etteantud rõhu juures sama kõrgust).
Altimeetrite jagunemine
Rõhu altimeeter ( pressure  altimeter)
Kõrguse määramine põhineb atmosfääri rõhu mõõtmistel.
Mida suurem kõrgus, seda madalam rõhk.
Kasutusvaldkonnad:

Matkamine  (aitab  asukohta  määrata)

Lennundus
Helilaine altimeeter (sonic altimeter)
Testiti aastal  1931 USA õhujõudes
Palju usaldusväärsem ja täpsem rõhu altimeetrist
Kasutab mitmeid kõrgel sagedusel  helisid  (nagu nahkhiir )
Radar  altimeeter (radar altimeter)
Mõõdab sirgjoonelisemalt (kasutades selleks raadiosignaali)
Kasutatakse kõrguse mõõtmiseks lennukite maandumisel
GPS
GPS vastuvõtjad saavad samuti määrata kõrgust
Erinevad transpordivahendid
Altimeetrit kasutavad navigeerimiseks maastikusõidukid
Samuti on see olemas osadel luksusautodel
Matkajatel, alpinistidel ja langevarjuritel on kätte külge 
kinnitatud baromeetrilised altimeetrid
Altimeetriga on varustatud ka allveelaevad
Altitude – kõrgus  keskmisest 
merepinnast (MSL-st)
Click to edit Master text styles
Second level
Height – kõrgus maapinnast või 

Third level
muudest punktidest

Fourth  level

Fifth level
Elevation  – suhteline kõrgus, kui 
maapind või punkt, kust kõrgust 
määratakse asub MSL-l.
Flight level – lennutasand, mille 
puhul õhurõhk altimeetris on 
kõigil õhusõidukitel seatud 
1013 ,25 peale.
Kuidas altimeetria toimib?
Altimeetria satelliitide 
Click to edit Master text styles
tööpõhimõte seisneb selles, et 
Second level
mõõdetakse satelliidi ja 

Third level

Fourth level
maapinnal oleva objekti vaheline 

Fifth level
kaugus, seda läbi raadio impulsi 
edasi-tagasi peegeldumise aja.
Lisaks kõrguse määramisele 
mõõdetakse:
Laine kõrgus ja tuule kiirus 
ookeanides
Enamike pindade karedus ja 
tagasihajumise koefitsent
Mõõtmistel cm-täpsuse saavutamine nõuab väga täpset orbiidi 
asendi tundmist.
Arvesse tuleb võtta ka raadiosignaalis tekkivaid häireid.
Signaali edasi-tagasi liikumist võivad mõjutada veeaur ja 
elektronid atmosfääris, mere olek ja paljud muud tegurid.
Häireid saab korrastada tehes mõõtmisi abivahenditega, 
erinevatel  sagedustel  või modelleerimise teel.
Altimeetria tähtis osa on andmete töötlemine nende kasutamiseks 
eri valdkondades.
Jason 1
NASA /CNES
Saadeti orbiidile 2001
Okeanograafilise missiooniga: 
jälgib ookeani tsirkulatsiooni, 
uurib  seoseid  ookeani ja atmosfääri vahel, 
täiendab globaalseid kliimaprognoose ja –ennustusi, 
jälgib El Ninot ja ookeani keeriseid.
5 instrumenti, millest üks – Poseidon 2 on radar altimeeter, mis 
mõõdab kõrgust mere kohal
Mere veetaseme mõõtmine
Jason 2
NASA/CNES
Saadeti orbiidile 2008
Saadavaid geofüüsikalisi andmeid kasutavad kliimateadlased 
kliima seireks ja modelleerimiseks.
Need andmed on väga täpsed ja  saadavad 60 päevaga.
Et tagada vaatluste järjepidevus, lendab Jason 2 samal orbiidil 
nagu Jason 1 ja Topex/POSEIDON
Envisat
Euroopa Kosmoseagentuuris (ESA) loodud Maa  seire   satelliit .
Orbiidile viidi 2002
8. aprillil  2012 kaotati side Envisatiga. Kuu aega kestnud katsed 
taaselustada satelliit ei andnud tulemusi ja 9. mail 2012 kuulutas 
ESA missiooni lõppenuks. 
Envisatil on üheksa mõõteseadet maa, veekogude, jää ja 
atmosfääri uurimiseks.
Üks neist on RA-2 - radar-kõrgusemõõtja 
Radar altimeter 2 (RA­2)
Instrument , et määrata  suure täpsusega kahesuunaline radari  kaja  
hilinemine Maa pinnalt (vähem kui nanosekundiga).
Mõõdab peegeldunud radari impulsi jõudu ja kuju.
RA-2-l on suur roll Envisat missioonis - tegutsedes ookeani kohal, saab 
tema andmeid kasutada
Merepinna  topograafia jälgimiseks
Ookeani ringluse ja meretaseme  muudatuste  uurimiseks
Merepõhja struktuuri ja kuju vaatlusteks
Merel pinnalähedase tuulekiiruse ja lainete tuvastamiseks
Jää kaardistamiseks
Sea­surface topography anomaly (redto­  yellow  colours)  during  the 1997 El Niño 
event, derived from the ERS Radar Altimeter (RA)
Tänan kuulamast!

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Altimeetrite jagunemine
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Kuidas altimeetria toimib?
  • Slide 8
  • Jason 1
  • Mere veetaseme mõõtmine
  • Jason 2
  • Envisat
  • Slide 13
  • Radar altimeter 2 (RA-2)
  • Slide 15
  • Tänan kuulamast!
Vasakule Paremale
Altimeetria #1 Altimeetria #2 Altimeetria #3 Altimeetria #4 Altimeetria #5 Altimeetria #6 Altimeetria #7 Altimeetria #8 Altimeetria #9 Altimeetria #10 Altimeetria #11 Altimeetria #12 Altimeetria #13 Altimeetria #14 Altimeetria #15 Altimeetria #16
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-12-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor m1a1n1n1u Õppematerjali autor
Mis on altimeetria, mis on altimeeter ja nende jagunemine, Envisat, Radar altimeter 2, Jason 1, Jason 2.

Sarnased õppematerjalid

KAUGSEIRE RAKENDUSED OOKEANIDE JA MEREDE UURINGUTES
13
odt

KAUGSEIRE RAKENDUSED OOKEANIDE JA MEREDE UURINGUTES

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Meresüsteemide Instituut Erik Illaste YAEB-12 KAUGSEIRE RAKENDUSED OOKEANIDE JA MEREDE UURINGUTES Referaat Õppeaine: Üldine okeanograafia ja limnoloogia Õppejõud: Prof. Urmas Lips Tallinn 2015 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................2 1. Kaugseire mõiste............................................................................................................2 1.1. Passiivsed seadmed............................................................................................3 1.2. Aktiivsed seadmed...............................................................................................3 1.3 Kaugseire andmeid mõjutavad tegurid.................................

Geograafia
Teleskoobid ja Maa tehiskaaslased
20
ppt

Teleskoobid ja Maa tehiskaaslased

Tel es k oo b Tehis i d ja ka a s M aa lased Teleskoop · Teleskoop on optiline instrument, mis kogub ja koondab elektromagnetilist kiirgust. · Teleskoobid suurendavad kaugete objektide näivaid nurkmõõtmeid ja objektide näivat heledust. · Teleskoopide optiline skeem koosneb ühest või rohkemast kumerast optikaelemendist - läätsest või peeglist. Optilisi teleskoope liigitatakse valgust koondavate elementide põhjal kolmeks Refraktori puhul kasutatakse objektiiviks koondavat läätse. Jaguneb Galilei ja Kepleri teleskoobiks. ­ Galilei teleskoop. Objektiiv oli üksik tasakumer lääts, okulaariks tasanõgus lääts. Tekitab näiva kujutise, mida ei ole võimalik nt. fotograafiliselt jäädvustada. ­ Kepleri teleskoobi okulaar on kumerlääts, mille abil saadakse tõeline kujutis. Reflektoril on objektiiviks · nõguspeegel. Newtoni teles

Füüsika
Satelliidid ja neilt saadav ilmainfo
17
odt

Satelliidid ja neilt saadav ilmainfo

Eesti Mereakadeemia Hüdrometeoroloogia ja loodushoid Satelliidid ja neilt saadav ilmainfo Referaat Koostaja: Marianne Kangur Rühm: KM21 Õppejõud: Silve Grabbi Tallinn 2010 1 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Üldinfo..............................................................................................................................................4 1.1. Satelliitide ajalugu....................................................................................................................4 1.2. Satelliitide tööpõhimõtted.........................................................................................................5 1

Meteoroloogiliste vaatluste meetodid
Meteoroloogilised satelliidid-sattelliidiinfomatsioon ilmateenistuses
10
docx

Meteoroloogilised satelliidid, sattelliidiinfomatsioon ilmateenistuses

EESTI MEREAKADEEMIA MERENDUSKESKUS VEETEEDE LEKTORAT Meteoroloogilised satelliidid, sattelliidiinfomatsioon ilmateenistuses Referaat Koostaja: Natalya Tsoy Rühm KV 31 Õppejõud: Lia Pahapill Tallinn 2016 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................

Füüsika
GNSS arvestuse kordamine
7
docx

GNSS arvestuse kordamine

GNSS kordamisküsimused 1. Kirjeldage lühidalt GPS-satelliitide orbiite ja seda, millisel kujul orbiidi andmeid esitatakse. · GPS satelliidid tiirlevad keskmisel Maa orbiidil (MEO) 20200 km kõrgusel maapinnast tiirlemisperioodiga ligikaudu 12 tähetundi (11h 58m), kiirusega ~3,8 km/s. Orbiite on kuus, neli põhisatelliiti igal orbiidil pluss osadel orbiitidel varusatelliidid. Iga orbiit on ekvaatori suhtes 55° kaldenurga all. · Praegu koosneb süsteem 24+X (24 põhi- ja X ((varieeruv a

Gnss asukohamääramise alused
Seireseadmete võrldus
16
doc

Seireseadmete võrldus

Eesti Lennuakadeemia Lennunduse side- ja navigatsioonisüsteemide käitamise eriala Marie Turmann ERINEVATE SEIRETEHNOLOOGIATE VÕRDLUS Referaat Juhendaja: Nele Andresen Ülenurme 2015 SISUKORD KASUTATUD LÜHENDID JA TÄHISED...............................................................................................3 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................................4 1 RADARITE TOIMIMISE PÕHIMÕTTED...........................................................................................5 2 TEISTE SEIRESÜSTEEMIDE TOIMIMISE PÕHIMÕTTED..........................................................9 3 SEIRETEHNOLOOGIATE VÕRDLEMINE......................................................................................13 4 KOKKUVÕTE.............

Lennundus
Satelliidid ja nende kaaslased
18
pptx

Satelliidid ja nende kaaslased

Satelliidid Mis on satelliit • Satelliit ehk tehiskaaslane on mõne planeedi gravitatsiooniväljas tiirlev kosmoseaparaat • Passiivsed tehiskaaslased- Maalt registreeritakse kaugeseire teel neilt peegelduvat päikesekiirgust. • Aktiivsed tehiskaaslased- nende pardal asub uurimisaparatuur või nad lähetavad kaugseiret ja -mõõtmisi võimaldavaid signaale. Aktiivsel tehiskaaslasel on informatsiooni kogumise, salvestamise ja edastamise seadmed, näiteks raadiotelemeetriaseadmed, laser ja mõõteaparatuur. Seadmete energiaallikana kasutatakse nt. päikesepatareisid Millised satelliidid • Sõjalised satelliidid • Vaatlussatelliidid • Sidesatelliidid • Navigatsioonisatelliid id • Ilmasatelliidid GPS-satelliitide orbiidid • Kosmoseteleskoobid keskmisel Maa orbiidil. Millist kasu saame meie satelliitidelt • Põllumehed määravad radari satelliidipiltide abil parima aja oma põldude niisutamiseks ja nisu koristamiseks. • T

10.klassi ajalugu
VEENUSE UURIMINE KOSMOSEAPARAATIDE ABIL
99
ppt

VEENUSE UURIMINE KOSMOSEAPARAATIDE ABIL

VEENUSE UURIMINE KOSMOSEAPARAATIDE ABIL Ultraviolettipilt Veenusest Veenus (VanaKreeka)on armastuse ja ilu jumalanna. Arvatavasti nimetati planeeti nii sellepärast, et ta oli heledaim antiikrahvaste poolt tuntud planeet. Tänu Veenuse heledusele,algas Veenuse vaatlemine juba 3000 aastat eKr. Kui Galileo Galilei 1609 aastal teleskoobi lõi, hakati Veenus faase jälgima. Kuid Veenuse pinda ei nähtud, kuna paksud läbipaistmatud pilved varjasid seda. Kui meil Maal Päike ega Kuu parasjagu ei paista, on Veenus kõige heledam ja inimese silmale kõige ilusam taevakeha. Siseplaneedina ei kaugene Veenus Päikesest kunagi rohkem kui 49 kraadi. Rahvasuu nimetab teda seetõttu vastavalt olukorrale kas koidu või ehatäheks. Planeet on kaetud tiheda pilvekihiga ja peegeldab Päikese valgusest 77%, kaks korda rohkem kui Maa. Veenust on mõnikord peetud Maa kaksikõeks. Mõnest küljest on nad tõesti väga

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun