klaveri- ja viiulipalu ning soolo- ja koorilaule. Aava tuntumad koorilaulud on "Laulik", "Me oleme Põhjamaa lapsed", "Hommik", "Öösse ära kadus" ja "Humal". Aava heliloomingut iseloomustab rahvuslikkus. LAVAMUUSIKA 1927- Vikerlased, ooper kolmes vaatuses (Libreto E. Loo) [partituuri ja klaviiri käsikirjad TMM-is] (Esietendus "Estonias" 1928) Dateerimata: Muusika Ibseni draamale "Peer Gynt" SÜMFOONILINE ja VOKAALSÜMFOONILINE MUUSIKA 1925- Kaitse, Jumal, mu isamaad kantaat segakoorile ja sümfooniaorkestrile [ 1934- Elu, sümfooniline poeem, Meil aiaäärne tänavas, keelpilliorkestrile ja neljale metsasarvele, Süit "Vikerlaste" muusikast sümfooniaorkestrile 19371938- Sümfoonia d-moll (SO: 3332; 4331; timp, 2*arpa, archi) 1934- Kontsertvalss sümfooniaorkestrile 5 PUHKPILLIORKESTRI MUUSIKA Dateerimata: Vanade eestlaste marss (Eesti marss) Pidulik marss As-duur Pidulik marss Des-duur
Babel''tromboonile ja kammerorkestrile; '' Fratres''tellole, keel-ja löökpillidele;''Pari intervallo''klarnetile, tromboonile ja keelpillidele 1999 ''Mein Weg''14 keelpillile ja löökpillidele 2000 ''Orient & Occident'' keelpilliorkestrile 2002 ''Fratres'' kitarrile, keel-ja löökpillidele 2003 ''Lamentate''klaverile ja orkestrile 2004 ''Fratres'' puhkpilliorkestrile Vokaalsümfooniline muusika 1959 ''Meie aed'' kantaat lastekoorile ja sümfooniorkestrile 1968 ''Credo'' klaverile, segakoorile ja sümfooniaorkestrile 1984 '' Te Deum'' kolmele koorile, ettevalmistatud klaverile, keelpillidele ja helisalvestusele ''Wallfahrtslied/Pilgrims' Song'' meeskoorile ja keelpilliorkestrile 1991 ''Berliner Messe'' segakoorile ja keelpilliorkestrile 1994 ''Litany'' solistidele, segakoorile ja orkestrile 1998 ''Como cierva sedienta'' sopranile või naiskoorile orekstriga 1999 ''Cantique des degrés'' segakoorile ja orkestrile 2000 '' Cecilia, vergine romana'' segakoorile ja orkestrile
interpreetide ja muusikakollektiividega. Ta on mainekate festivalide külaline ja paljude ülikoolide audoktor. Arvo Pärdi teoseid on salvestanud plaadifirmad ECM, Harmonia Mundi, BIS, EMI Records, Hyperion, Chandos, CCn'C Records, Nonesuch Records, Deutsche Grammophon, Virgin Classics, Naxos, Albany Records, Finlandia Records, Eres jt. Tema teoste kirjastaja on Universal Edition. 3 Teosed Vokaalteosed instrumentaalsaatega "Meie aed" lastekoorile ja orkestrile (1959) "Credo" segakoorile, klaverile ja orkestrile (1968) "An den Wassern zu Babel" solistidele (segakoorile) ja orelile (1976/84) "Sarah Was Ninety Years Old" sopranile, 2 tenorile löökpillidele ja orelile (1977/1990) "Missa syllabica" segakoorile oreliga (1977/1996) "Cantate Domino" segakoorile oreliga (1977/1996) "De profundis" meeskoorile oreliga (1980) "Passio" (Johannese passioon) solistidele, segakoorile ja ansamblile (1982) "Es sang vor langen Jahren" aldile (kontratenorile), viiulile ja vioolale (1984)
" on Sisask öelnud. Oma sõnul ei ole tal selleks vaja muud kui head tähtedeseisu ja inspiratsiooni. Ta on hoobelnud, kuidas ta vahel ei jõua sulepeaga oma peas hargnevatele ideedele järele. Kord, kui tal polnud ei paberit ega pliiatsit ja tal loomehoog peale tuli, haaranud ta tikuväävli ja sirgeldanud viinapudelisildile ühe teema, millest hiljem terve laulude tsükli jagu välja andnud. Teosed 1982 "Noorus" segakoorile (tekst A. Oit) 1983 "U-R-M-A-S S-I-S-A-S-K " op 1, trio flöödile, oboele (või klarnetile) ja klaverile "Krõll" op 2, sõnalis-muusikaline põimik lastekoorile, solistidele ja klaverile (tekst Ellen Niit) "Sööbik ja Pisik" op 3, minimuusikal (libreto Lemme Krimm) 1984 "Näärioratoorium" op 4 sopranile, bassile, klaverile ja kammerorkestrile Sümfoniett op 5 keelpilliorkestrile "Laul eidest ja taadist" segakoorile (Kalju Kass) 1985
Näiteks "Stabat mater" on kolmele soolohäälele ja kolmele keelpillile, "Berliner Messe" (1990/1997) neljale soolohäälele ja orelile. Seevastu on Te Deum'is kolm koori, ettevalmistatud klaver ja keelpilliorkester. Suurt sümfooniaorkestrit (koos sopraniga) on ta kasutanud näiteks teoses "Como anhela la cierva" (Otsekui hirv igatseb, tekst 42. psalmist, 1999). Teosed: Vokaalteosed instrumentaalsaatega "Meie aed" lastekoorile ja orkestrile (1959) "Credo" segakoorile, klaverile ja orkestrile (1968) Credo.mp3 Credo.mp3 "An den Wassern zu Babel" solistidele (segakoorile) ja orelile (1976/84) "Sarah Was Ninety Years Old" sopranile, 2 tenorile löökpillidele ja orelile (1977/1990) "Missa syllabica" segakoorile oreliga (1977/1996) Missa_syllabica.mp3 Missa_syllabica.mp3 "Cantate Domino" segakoorile oreliga (1977/1996) "De profundis" meeskoorile oreliga (1980) "Passio" (Johannese passioon) solistidele, segakoorile ja ansamblile (1982)
Neis kõigis on mineviku muusika lõigud justkui puhtuse ja rahu kehastused, nagu tsellokontserdi (1966) terve II osa. Viimane ja ühtlasi kõige võimsam Pärdi sedalaadi teostest on ladinakeelse tekstiga "Credo" (1968), milles on tsiteeritud Bachi prelüüdi C-duur. 6 Teosed Vokaalteosed instrumentaalsaatega "Meie aed" lastekoorile ja orkestrile (1959) "Credo" segakoorile, klaverile ja orkestrile (1968) "An den Wassern zu Babel" solistidele (segakoorile) ja orelile (1976/84) "Sarah Was Ninety Years Old" sopranile, 2 tenorile löökpillidele ja orelile (1977/1990) "Missa syllabica" segakoorile oreliga (1977/1996) "Cantate Domino" segakoorile oreliga (1977/1996) "De profundis" meeskoorile oreliga (1980) "Passio" (Johannese passioon) solistidele, segakoorile ja ansamblile (1982) "Es sang vor langen Jahren" aldile (kontratenorile), viiulile ja vioolale (1984)
Samas ei 12 http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/tormis/looming2.htm 10 pea Tormis oma teoste esitamist originaalkeeltes tingimata vajalikuks. Olulisim on tema arvates, et laulja mõistaks teose sõnumit.13 2.5 Teosed 14 1955 "Neli kildu" ("Aastaajad") häälele ja klaverile (Juhan Liiv) 1956Avamäng nr. 1 sümfooniaorkestrile "Kalevipoeg", kantaat sopranile, tenorile, segakoorile ja sümfooniaorkestrile 1958 Kolm prelüüdi ja fuugat klaverile "Mahtra sõda", kantaat segakoorile ja puhkpilliorkestrile (Paul-Eerik Rummo) "Nukrad viivud" neli romanssi häälele ja klaverile (Minni Nurme) 1959 Avamäng nr. 2 sümfooniaorkestrile "Kihnu pulmalaulud", neli laulu segakoorile (rahvaluule, seadnud Olli Kõiva) 1960 "Kolm laulu eeposest" segakoorile ("Kalevipoeg") "Kolm lille", kolm miniatuuri häälele ja klaverile (Juhan Liiv) 1961
tormis.ee/VTindex.html http://www.tormis.ee/wordpress/ Koolid Tallinna Konservatoorium; Tallinna Muusikakool. Helilooming Koorimuusika; Läänemeresoome folkloor; Moderne helikeel; Intsrumentaalteosed; Ooperid; Filmimuusika; Näidendimuusika. Teosed Loits "Raua needmine“; Tsüklid "Eesti kalendrilaulud" ja "Unustatud rahvad“; Ooper "Luigelend“; Fuugad klaverile; "Kolm laulu eeposest" segakoorile ("Kalevipoeg"); "Kevade", süit kammerorkestrile (muusikast Arvo Kruusementi filmile); "Nägemus Eestist" meeskoorile (Juhan Liiv); "Seitseteist eesti pulmalaulu" segakoorile; "Neli eesti hällilaulu" segakoorile; "Väinämöise tarkussõnad" meeskoorile; "Lauliku lõpusõnad" segakoorile. Tunnustused 1970 ja 1972 Nõukogude Eesti preemia; 1974 NSV Liidu riiklik preemia; 1980 ja 1986 Eesti NSV muusika-aastapreemia;
eeskujuks sai samal ajal Moskvas õppinud Ester Mägi Üldharidus • 1.- 4. klass Kivi-Vigala raba algkool • 5.-7. klass Tallinn, Raua tänava kool • 8. klass Tallinna muusikakool • 9. klass Tallinna konservatoorium Ema Anne ja isa Riho Tormis aastal 1960 Looming • 1949 Soolaul’’ • 1955 "Neli kildu" ("Aastaajad") häälele ja klaverile (Juhan Liiv) 1956 avamäng nr. 1 sümfooniaorkestrile "Kalevipoeg", kantaat sopranile, tenorile, segakoorile ja sümfooniaorkestrile 1958 Kolm prelüüdi ja fuugat klaverile "Mahtra sõda", kantaat segakoorile ja puhkpilliorkestrile (Paul-Eerik Rummo) "Nukrad viivud" neli romanssi häälele ja klaverile (Minni Nurme) 1959 avamäng nr. 2 sümfooniaorkestrile "Kihnu pulmalaulud", neli laulu segakoorile (rahvaluule) 1960 "Kolm laulu eeposest" segakoorile ("Kalevipoeg") "Kolm lille", kolm miniatuuri häälele ja klaverile (Juhan Liiv)
kvartsekstakordides, kolmkõlades -varasemas loomingus lisavad pinget värvikad klastrid -suursari ''Unustatud rahvad'' koosneb kooritsüklitest ''Liivlaste pärandus'' / ''Vadja pulmalaulud'' / ''Isuri eepos'' / ''Ingerimaa õhtud'' / ''Vepsa rajad'' / ''Karjala saatus'' (põhineb soome-ugri väikerahvaste folklooril) -rahvalauluaineline looming: kantaat-ballett ''Eesti ballaadid'' (lavazanr/ ühendatud regilaul ja tants/ läbivaks on saatusemotiiv) -''Raua needmine'' / segakoorile ''Läti burdoonlaulud''/ meeskoorile ja suurelle trummile ''Pikse litaania''/ meeskoorile, solistidele ja rahvapillidele ''Kalevala XVII runo'' -''Raua needmine'' (kirjutatud tenorile, baritonile, segakoorile ja samaanitrummile/ lähtematerjal pärineb ''Kalevalast''/ sisaldab 97 regivärsivormis rida/ räägib kaasajast, elust ja inimestest -looming põhineb ka eesti luulel -miniatuurtsüklid häälele ja klaverile ''Neli kildu'' / ''Kolm lille''/ ''Kümme haikut''
2 nr. 2 1971 Viiulikontsert op. 3, viiulile ja kammerorkestrile 4 pala klaverile op. 4 Serenaad puhkpillikvintetile op. 5 1972 Divertisment kammerorkestrile op. 7 1973 Klaverisonaat nr. 2 op. 8 Flöödikontsert op.10 1974 Imelugu, koomiline ooper, op.6 (Kulno Süvalepa libreto Boccaccio "Dekameroni ainetel) 1975 Leelolaulud vokaalkvintetile ja instrumentaalansamblile (tekst Leelo Tungal) Armastan seda maad, meeskoorilaul (tekst Leelo Tungal) Au võitjaile, kantaat metsosopranile, segakoorile ja sümfooniaorkestrile (tekst Leelo Tungal) Ooperimäng 1976 Küll on tore keksida op. 20 nr. 1, laste klaveripala Viiulikontsert Lihtne sümfoonia Klaverikontsert nr. 1 Klaverisonaat nr. 3 op. 15 Keelpillikvartett Aga tuhkatriinu on väga ilus op. 20a nr. 2, laste klaveripala 1977 Credo, oratoorium solistidele, segakoorile ja sümfooniaorkestrile (tekst Arvi Siig ja Kommunismiehitaja moraalikoodeks)
et ainus võimalus regivärsilise rahvalaulu edasikestmiseks on selle aktiivne kasutamine, ka professionaalses muusikas. Helilooja ise kasutas regilaulu väga palju ta tegi neist kooriseadeid. Üheks oluliseks näiteks regilaulu seadmisest koorile on "Eesti Kalendrilaulud", mis koosneb viiest tsüklist: "Mardilaulud" meeskoorile, "Kadrilaulud" naiskoorile, "Vastlalaulud" meeskoorile, "Kiigelaulud" naiskoorile, "Jaanilaulud" segakoorile. Kalendrilaulude matejaliks on tavandilaulud erinevatest eesti maakondadest. Ta püüab neis nagu ka teistes rahvalaulule tuginevates teostes kasutada rahvalaulu muutmatul kujul. Tormis kirjutas muusikat erinevates keeltes. Üks tema peateoseid on 1970-89 valminud sari "Unustatud rahvad" segakoorile. See tsükkel on pühendatud kuuele läänemeresoome keeli kõnelevatele traagilise saatusega rahvale, nende hääbuvale keelele ja lauludele. Tormis püüdis
· ,,Sõua, sõua, sinikael" (Koskimies), laul klaveri saatel · Op.36 .Kuus laulu klaveri saatel. II.Sümfoonia.1902 · Op.38 , Viis laulu klaveri saatel ,, Õhtu vedandal " · Op.37, Viis laulu klaveri saatel - ,,Var det en dröm? " · Op.19, Imprompt naiskoorile ja orkestrile (Rydberg) · Op.32, ,,Tule sünd" baritonile, meeskoorile ja orkestrile (,,Kalevala") · ,,Kojuigatsus" kolmele naishäälele a capella (W.von Konow) · ,,Suur oled, Issand" hümn segakoorile a capella III.Sümfoonia.1907 · Op.35 Kaks laulu klaveri saatel ,,Jubal" IV.Sümfoonia.1911 · Op.65 Kaks laulu segakoorile a capella ,,Män fràn slätten och havet " (Knape) · Kantaat W.von Konowi sõnadele, naiskoor a capella 15 V.Sümfoonia.1915/1919 · Kuus laulu klaveri saatel - ,,Der wanderer un der Bach" (Greif) · ,,Tanken" , duett kahele sopranile klaveri saatel
Muusika: Polüfooniline, põhineb rahvaluulel. Ainuke Eesti reekviem u. 75 a-ks. Töötab hiljem teooria ja kompositsioon. Peaaegu kogu looming vokaalmuusika looja. Peterburi konser-vatooriumis tromboon, väikesest rahvalaulust arendab suure laulu. Reekviem koolides ja ka konservatooriumis. Muusika: Polüfooniline, põhineb rahvaluulel. Ainuke Eesti reekviem u. 75 a-ks. Töötab hiljem teooria ja kompositsioon. Peaaegu kogu looming segakoorile, solistile, sümf. Orkestrile ja orkestrile. Kantaat väikesest rahvalaulust arendab suure laulu. Reekviem koolides ja ka konservatooriumis. Muusika: Polüfooniline, põhineb rahvaluulel. Ainuke Eesti reekviem u. 75 a-ks. Töötab "Kalevipoeg nõiakoopas" (1953). Süite erinevatele orkestritele segakoorile, solistile, sümf. Orkestrile ja orkestrile. Kantaat väikesest rahvalaulust arendab suure laulu. Reekviem koolides ja ka konservatooriumis
Bartók. Põhiline osa ka Saare loomingust tugineb eesti rahvamuusikal - soololaulud, klaveripalad, eriti aga koorilaulud. Saar, kes oli ise rahvalaule ka kogunud, suutis oma loomingus avada nende omapära väga loomulikult. Ta on esimene eesti helilooja, kelle muusika on tihedalt rahvaloominguga läbi põimunud. Teosed: Sümfooniline muusika "Masurka" (1908) ja "Poeem-prelüüd" (1908) sümfooniaorkestrile. Kantaadid "Hommiku tulekul" segakoorile (K. E. Sööt; 1908) "Kosjasõit" sega- ja naiskoorile (rhvl. aineil; 1933) "Õnne mälestus" segakoorile ja naiskvartetile (M. Heiberg; 1938) Segakoorilaulud "Mets kohiseb", "Suur kontsert algab koidu a'al", "Laula mulle unelaulu", "Oh kodumaa", "Luule, see ei tule tuulest" (A. Haava), "Kuidas juhtus" (M. Under) "Meie Leenikene tantsib", "Sügisene lillekene", "Vana aasta öösel", "Mis mulle meeldib", "Allik", "Pilvele", "Sina ja mina", "Koju", "Mälestus" (K. E. Sööt) "Koduta" (E. Aun)
Tobias kirjutas palju rahvuslikkusest ja rahvaviiside kasutamise tähtsusest, kuid seda realiseerida suutis ta üksikutes teostes (Fantaasia eesti rahvaviisidest klaverile, kapritso "Vares, vaga linnukene" teemal). 4. Teosed: Vokaalsümfooniline muusika: *Kantaat "Johannes Damskusest" 5 solistile, sega-ja meeskoorile, orelile ning sümfooniaorkestrile(A.Tolstoi) *Oratooriumid "Joonase lähetamine" 5 solistile, 3 koorile, orelile ja sümfooniaorkestrile(Piibel); "Sealpool Jordanit" segakoorile, solistidele ja sümfooniaorkestrile(Piibel) *Kooriteosed "Kyrie" segakoorile ja sümfooniaorkestrile; "Noored sepad" segakoorile ja sümfooniaorkestrile(G.Suits)jt. *Ballaad "Sest Ilmaneitsist ilusast" sopranile ja sümfooniaorkestrile("Kalevipoeg") Sümfooniline muusika: *Avamäng "Julius Caesar"; "Burlesk"; kapritso "Varese sõjasõnumida" sümfooniaorkestrile *"Klaverikontsert"(d-moll) *"Koraali variatsioonid" orelile ja sümfooniaorkestrile F-moll
veebruaril 1939. aastal, sellel kohal oli ta kuni sundmobilisatsioonini 1940. aasta detsembrini. Pärast sõda töötas Harri Kõrvits Eesti Raadios, Kunstide Valitsuses ehk Eesti NSV Kultuuriministeerium, Teatri- ja Muusikamuuseumis jm. 1952. aastal lõpetas ta konservatooriumis Artus Vahteri juhendusel muusikateaduse ala. 5 LOOMING Harri Kõrvits kirjutas 1992. aastast kuni 1998. aastani 15 koraali segakoorile. Kasutatud on lauluraamatu tekste, millel polnud iseseisvaid viise ega vaimulikku luulet. Stiililt on need luterlikule traditsioonile toetuvad palvelaulud, laulatuse-, leeripüha- ja leinalaulud. Eriti hindas Harri enda lauludest: "Halleluuja, Jeesus elab", "Jeesuse käed" ja "Õhtupalve". Need laulud trükiti ka 1998. aastal Kirikumuusika Liidu poolt. Harri on ka loonud mitu kaunist jõululaulu segakoorile. 1996. a pühendas ta Tallinna
''Vadja pulmalaulud'' / ''Isuri eepos'' / ''Ingerimaa õhtud'' / ''Vepsa rajad'' / ''Karjala saatus'' (põhineb soome-ugri väikerahvaste folklooril) 3 -rahvalauluaineline looming: kantaat-ballett ''Eesti ballaadid'' (lavazanr/ ühendatud regilaul ja tants/ läbivaks on saatusemotiiv) -''Raua needmine'' / segakoorile ''Läti burdoonlaulud''/ meeskoorile ja suurelle trummile ''Pikse litaania''/ meeskoorile, solistidele ja rahvapillidele ''Kalevala XVII runo'' -''Raua needmine'' (kirjutatud tenorile, baritonile, segakoorile ja samaanitrummile/ lähtematerjal pärineb ''Kalevalast''/ sisaldab 97 regivärsivormis rida/ räägib kaasajast, elust ja inimestest -looming põhineb ka eesti luulel -miniatuurtsüklid häälele ja klaverile ''Neli kildu'' / ''Kolm lille''/ ''Kümme haikut''
Sümfooniline muusika · Jaan Rääts (1932) · Kontsert kammerorkestrile 1961 · Kirjutas 8 sümfooniat 1957-1985 · ,,Väike sümfoonia" 1990 · ,,Sümfoonia väikesele orkestrile" 1991 · Muusika iseloomustus: neoklassitsistlikud tendentsid erinevate kontrastsete muusikaliste mõtete kõrvutamine, ootamatused, üllatuslikkus, motoorne liikumine · A. Pärt ,,Nekroloog" 1960 esimene dodekafooniline helitöö eesti muusikas · ,,Credo" teos segakoorile, klaverile ja orkestrile 1968 · ,,Sümfoonia nr. 1" 1963 · ,, Sümf. Nr. 2" 1966 ning 3 1971 ja 4 · Tintinnabuli stiil (kujunes 1976.a) - kellukeste sarnane kõla (aluseks gregooriuse koraal, katolik liturgia) · E. Tamberg on kirjutanud 4 sümfooniat, kaks trompetikontserti (viiuli- klarneti-, fagoti-, saksofoni-, tsello-, flöödi-, ja tuubakontserdid) · Kontsert häälele ja orkestrile ,,Concerto grosso" (1955) · 1990 ekspressiivsus · ,,Ballettsümfoonia" 1959
Andrus Kallastu abikaasaks on sopran Kai Kallastu. Tema teosed: "Cromwells letzte Nacht", ballaad baritonile ja orelile 1986-1987 Sonaat klaverile kahele käele 1988, versioon klaverile neljale käele 1988 "On siiski kurb", laul metsosopranile/baritonile ja klaverile 1988 "Nahakaupleja Pontus", ballaad häälele ja klaverile 1989 Keelpillikvartett 1989 "Praeludium et invention" klaverile 1990, "Praeludium", oreliversioon 2000 "Kuus vaimulikku laulu" baritonile, segakoorile ja orelile 1987-1989, versioonid baritonile, segakoorile ja sümfooniaorkestrile 1990 ning tenorile, baritonile ja orelile 2001 1. Psalm 130 "Põhjatuma häda seest hüüan sinu poole" 2. Oh võitlejad, et käige peale 3. Psalm 42 "Otsekui hirv" 4. Psalm 47 "Rõõmulaul Kristuse taevaminemisest" 5. Passacaglia 6. Motett. Psalm 115 "Taevas on Jehoova taevas" Magnificat sopranile ja keelpillikvartetile/-orkestrile 1991/1998
muusikat reformida, kujundada ühtset tervikut. Selleks ta valis igaks jumalateenistuseks mingi muusikalise teema millest arenda ees-, vahe- ja järelmängud. Ta tavatses luteri koraale teisiti harmoniseerida ja ka kiiremates tempodes mängida, mistõttu sai sageli teravat kriitikat. Oma kirikukooriga korraldas ta aastas umbes paar kontserti. Ta üritas teha suuri asju, aga koor ei tulnud alati toime. Tobias komponeeris ka ise kooriteoseid, näiteks Kyrie segakoorile ja sümfoonia orkestrile ( 1899 ), " Eks teie tea " meeskoorile ja orelile ( 1900 ), " Otsekui hirv " segakoorile ja orelile, ja Ecclesia segakoorile jm. 1904 aastal pöördus Tobias tagasi Eestisse, Tartusse. Seal töötas muusikaõpetajana H. Treffneri gümnaasiumis, Puskini nimelises tütarlastegümnaasiumisja reaalkoolis. Reaalkoolis asutas ta õpilastest sümfoonia orkestri ja keelpillikvartetti, kus 1. viiulit mängis noor Heino Eller
teeb sinna tule üles, et sooja saada. Vastand eelmisele ooperile õpetaja ei leiagi Luuletaja Maja, mida peab omamoodi pühamuks, ning õpilane peab aitama tal antud oludes toime tulla. Helilooja erakordne meloodiaanne tuleb esile tema paljudes populaarsust võitnud teostes sooloinstrumentidele. Viimastel aastatel on valminud tähelepanuväärseid eesti ja põhjamaade rahvakultuurist inspireeritud kooriteoseid: "Kreegi vihik" (2007) segakoorile ja keelpilliorkestrile põhineb Cyrillus Kreegi poolt kogutud eesti rahvaviisidel "Hümnid Läänerannikult" (2009) segakoorile ja saksofonikvartetile põhineb eestirootsi rahvakoraalidel Tõnu Kõrvits on tuntud ka kui meisterlik populaarmuusika arranzeerija ja orkestreerija. 1998. aastal saavutas ta Eesti Muusikaauhinna parima arranzeerija kategoorias. Ta on kirjutanud ka rohkesti muusikat tõsielu, nuku
Tõnu Kaljuste juhitud Eesti Filharmoonia Kammerkoor. · Viimastel aastakümnetel on Tormisest kujunenud üks tunnustatumaid ja põnevamaid koorikomponiste kogu maailmas, kelle helikeele on eeskujuks võtnud paljude maade heliloojad. Tuntumad teosed · Loits ,,Raua needmine" ning tsüklid ,,Eesti kalendrilaulud" ja ,,Unustatud rahvad" - koorimuusika · Oopr ,,Luigelend" · Kolm prelüüdi ja fuugat klaverile ,,Mahtra sõda" · Segakoorile ,,Laulu algus" · Kantaat- balleti ,,Eesti ballaadid" · ,,Kalevala" lõpusõnad" segakoorile Pilt Veljo Tormis ja ER Filharmoonia kammerkoor
ehk klastrite liikumisel, tämbril ja selle muutumisel. Ligeti helimassiivid on ülitihedad, kromaatilised, koosnevad mikrointervallikast (nt veerandtoonidest) ise nim seda mikropolüfooniaks, st `üksikud hääled ja rütmijoonised pole enam iseendana tajutavad, vaid on allpool ähmastumispiiri'. Kõla kõrval on Ligeti teostes alati väga oluline ka muusikalise materjali struktureeritus. "Apparitions" (1960) ja "Atmosphères" suurele orkestrile; "Requiem" (1965) sopr, metsosopr, 2 segakoorile, ork. "Lux aeterna" (1966) 16-häälsele segakoorile a cappella uus joon helikeeles, kromaatilisuse asemel diatoonilisus, ka selles on ta Euroopas üks esimesi. "Continuum" (1968) klavessiinile mäng rütmi-, tempo- ja meetrumitajuga. Ooper "Le Grand Macabre" (1977) lähedane keskaegse surmatantsu kujutamisele, müsteeriumidele, samas ka grotesksele laadaplatsi-teatrile, muusika on stiilikirju. 1980ndate algul ei komponeerinud, otsis oma suhet uue ajastuga, avangardist ta enam
vaja muud kui head tähtedeseisu ja inspiratsiooni. Ta on hoobelnud, kuidas ta vahel ei jõua sulepeaga oma peas hargnevatele ideedele järele. Kord, kui tal polnud ei paberit ega pliiatsit ja tal loomehoog peale tuli, haaranud ta tikuväävli ja sirgeldanud viinapudelisildile ühe teema, millest hiljem terve laulude tsükli jagu välja andnud. "Teos on nagu lapsetegemine, see käib kähku!" on ta hoobelnud. Kersti õhtulaul op. 59 klaverile Aurora borealis (Põhjataeva virmalised) segakoorile Hjakutake komeet mandoliiniorkestrile Taevakuusnurk in memoriam Leo Normet. Kajakas ja vesi klaverile Toonela lind - must toonekurg op. 61 - filmimuusika klaverile, kammeransamblile ja shamaanitrummile Kuum ja külm op. 62 - sümbiootiline sümfoonia metsasarvele ja klaverile Sümfoonia nr. 3 "Aegade hämarusest" op. 63 - sümfoonia aldile ja sümfooniaorkestrile Kalevi tulek op. 64 lastekoorile ja shamaanitrummile Perseiidid op. 65 kontsert viiulile ja keelpilliorkestrile
klaveritsükkel Musica ricercata (1953), mida on võrreldud Bartóki Mikrokosmosega. NSV liidu tsensuuri tõttu jäid mitmed teosed, nende hulgas Musica ricercata ja Keelpillikvartett nr. 1 Métamorphoses nocturnes (1953– 1954), n-ö sahtlisse. Keelpillikvartetti nr. 1 võib pidada esimeseks teoseks, milles võib näha Ligeti isikupäraseid ja hilisemale loomingule viitavaid jooni. Requiem (1965) on teos sopranile, metsosopranile, orkestrile ja segakoorile (4 sopranit, metsosopranit, alti tenorit ja bassi), mis kestab umbes pool tundi. Lux aeterna (1966) on teos 16-häälsele segakoorile, mis valmis aasta pärast Requiemi ja mida võib pidada selle jätkuks. Teosele on iseloomulik meetrumitunde kaotamine. Ligeti taotleb ajatuse ja pideva kulgemise tunnet ja saavutab selle erinevate häälte sissetulekute hajutamisega. Koor on acapella ja on näha ka uut joont helikeeles, mida näitab diatoonilisuse esiletõus kromaatilisuse asemel.
· Levilaulude tsükkel ,,Viis ärkamisaegset laulu" (1988): ,,Kaunimad laulud", ,,Mingem üles mägedele", ,,Sind surmani", ,,Isamaa ilu hoieldes", ,,Eestlane olen ja eestlaseks jään" · Nii laulude tekstis kui ka muusikas kasutas ta tsitaate K.A. Hermanni, A. Saebelmann- Kunileiu ja F. Saebelmanni samanimelistest lauludest · Kirjutas kaks nn risotooriumi (sisaldab mõisteid ,,oratoorium" ja botaanilise termini ,,risoom"; teos solistile, segakoorile ja rock-ansamblile) Peeter Volkonski tekstile ,,Roheline muna" ja ,,Näärmed" /K:/ ,,Miljonär ja aborigeen" risotooriumist ,,Roheline muna" · Suur hulk tema loomingust on kirjutatud süntesaatorile · 1986.a süit ,,Ajaga silmitsi" süntesaatorile · Muusikalid ,,Charlotte koob võrku", ,,Väike merineitsi" · Kirjutas ka ühe ooperi lühiooper ,,Dispuut" /K:/ ,,Mu suul ei ole sulgejat"
Arvopart.ee Helilooja, keda mängiti 2012 tema loomingut kõige enam. Sündis Paides, üles kasvas Rakveres. 1954 astub Tallinna Muusikakooli, kust aasta pärast võeti sõjaväeteenistusse. 1957 63 õppis konservatooriumis, Heino Elleri kompositsiooniklass. Kantaat ,,Meie aed" 1967 sai temast vabakutseline helilooja 1980 emigeerus Looming: ,,Nekroloog" (1960) esimene orkestriteos 1963 ,,Perpetuum mobile" Kollaztehnika ,,Collage teemale B-A-C-H" ,,Credo" 1968 klaverile, segakoorile ja orkestrile. Teos sai esinemiskeelu, kuna sellel on religioosne tekst. Pöördumine vanamuusika poole Tegeles gregooriuse koraali uurimisega. Tintinnabuli Töötas välja uue stiili. Kõlaliselt on see staatiline. Klaveripala ,,Aliinale" Samas stiilis on kirjutatud veel lood ,,Tabula rasa", ,,Cantus Benjamin Britteni mälestuseks" Pärast emigreerumist pühendus vaimulikule e. sakraalmuusikale. Valdavalt on teosed loodud ladina keelsetele tekstidele. Pärt on kirjutanud ka 4 sümfooniat
Tema laulud on klassikalised, range vormiga, näitavad tema intellektuaalsust. Aukohal on kontrapunktilised võtted, kaanonlik imitatsioon. Tema rangus ei riku rahvuslikkust, enamasti säilitab ta rahvaviisi algkuju. Tema harmooniad on põhjamaiselt karged (,,Nõmmelill", 1912), ta vastandab koori häälerühmade tämbreid ja otsib orkestraalset kõlavust. Erilisel kohal Kreegi loomingus on 1927. aastal valminud esimene reekviem eesti muusikas "Requiem c-moll" segakoorile ja sümfooniaorkestrile, mis arvatakse olevat tema sõbra ja mõttekaaslase Peeter Süda mälestuseks. Selles ilmneb selgelt Kreegi meisterlik polüfooniakäsitlus. Ta on ühendanud vaimuliku rahvaviisi intonatsioonid ja kirikumuusika etteantud vormi. Tema reekviem koosneb kaheksast osast ja on segakoorile, tenorsolistile ja orkestrile. Teksti aluseks on katoliku surnumissa kanooniline tekst eesti keelde tõlgitult tekst on võetud Mozarti reekviemi 1870
muusikas · 1962 sai esikoha üleliidulisel noorte heliloojate konkursil lastekoori kantaadiga ,,Meie aed" /K:/ ,,Perpetuum mobile" (1963) · Kollaaztehnika teoses kõlab mitme eri ajastu muusikastiile. Tuntuim ,,Collage teemale B-A-C-H". Siin on J.S.Bachi muusikat vastandatud modernsete klastritega. · ,,Pro et kontra" vastandas barokkmuusikat ja modernset helikeelt. /K:/ ,,Collage teemale B-A-C-H" · ,,Credo" (1968) klaverile, segakoorile ja orkestrile. Teos sai esinemiskeelu, kuna sellel oli religioosne tekst. · Pöördus vanamuusika poole · Tegeles gregooriuse koraali uurimisega · Töötas välja uue stiili, mille nimetas tintinnabuliks (lad.k. ,,kellukesed"). Kõlaliselt on see staatiline, habras, iga heli on kuulatav. Neid teosed võib ette kanda vabalt valitud instrumentide koosseisuga. · Klaveripala ,,Aliinale" (1976) · Samas stiilis on ka ,,Tabula rasa", ,,Cantus Benjamin Britteni mälestuseks"
Esimene kutseline muusik, organist, helilooja ja kooridirigent. 1872 a. sõitis Peterburi konservatooriumisse oreli klassi. Õpetajaks oli tal L. Homilius. Kompositsiooni õpetas J. Johannsen. 1881 ta lõpetas. Ta juhatas 3 ,5 ja 6 laulupidu. Tal on umbes 50 koorilaulu. Lisaks 3 koori kantaati oreli või klaveri saatel ja mõned soolo laulud. Kappel oli loome laadilt lüürik. Looming: koorilaulude kogumik " Järvamaa ööbik" 1881, "12 laulu segakoorile" 1885, "10 laulu meeskoorile" 1886. Ta on kirjutanud kaks muusika õpikut. Koorilaule ; " Kevade" , " Ööbik" , " Oleksin laululind" , " Ma teretan sind hommik" , " Armukese ootel". Ta kantaatidel on ajalooline tähtsus. Konstantin Türnpu ( 1865 1927 ) Koorijuht ja helilooja. Kogu elu töötas ta Tallinnas. Ta õppis muusikat Tallinnas Toomkiriku organisti juures ( Reinicke ). Tegeles koorilauluga ning 16
K.A. Hermann oli 18-aastane, kui rahvausliku liikumise haripunktil sai teoks 1869. a. I üldlaulupidu. Korralikku muusikalist haridust ei õnnestunud aga K.A. Hermannil saada, kuna kooli astudes tunnistati ta liiga vanaks ning veel üheks põhjuseks oli ilmselt soovija vähene muusikaline ettevalmistus. Juba 1875.a., olles Tartu Ülikooli esimese kursuse üliõpilane, andis ta Eesti Kirjameeste Seltsi kirjastamisel välja oma esimese noodiraamatu'' Eesti Kannel. Nelja häälega laulud segakoorile. Esimene vihik''. 1883. a. järgnes teine kogumik- '' Eesti Kannel. Vaimulikud ja ilmalikud segakoorilaulud kirikus,koolis ja kodus laulda'' ning 1884.a.''Eesti Kannel'' kolmas vihik. Kõik kolm kogumikku sisaldavad põhiliselt K.A. Hermanni enda loodud laule. 1877.a. avaldas ta oma meeskoorilaulude kogu '' Kodumaa Laulja. Vaumulikud ja ilmalikud nelja häälega laulud meestekoorile''. 1875.a. oli ilmunud '' Koori ja Kooli Kannel'' I, 1882. a. järgnes II väljaanne
,,Naiivsed palad", ,,Cruise Control" ,,Six-pack piano" ja hulk väiksemaid klaveripalu, Klaverikontsert ja ,,Time Sculpture" klaverile ja sümfooniaorkestrile. Samuti on ta ise enamikel juhtudel olnud oma klaveriteoste esmaettekandja. Ta on kirjutanud ka kammer- ja kooriteoseid, teatri- ja filmimuusikat. Olulisel kohal Rannapi loomingus seisavad kaks rock- kantaati: ,,Ilus maa" ja ,,Taevas ja maa" solistidele, segakoorile, klaverile ja rock-ansamblile. Kaalukaima osa tema loomingust moodustavad ligi 200 levilaulu. Rannap on kokku kutsunud ja juhtinud kolme ta oma loomingut esitavat rock-ansamblit: Ruja, Noor Eesti ja Hõim. Lisaks Rannapi enda ansamblitele on tema laule esitanud paljud Eesti juhtivad levilauljad Tõnis Mägi, Ivo Linna, Maarja-Liis Ilus jpt. Ta on oma lauludega võitnud Tippmeloodia aastase lauluvõistluse lõppkontserdi, ja Aastalõpu Võistluskontserdi.
Verdi viimaseks ooperiks jäi Shakespeare'i näidendil ,,Windsori lõbusad naised" põhinev ,,Falstaff" 21. jaanuaril sai Milanos hotellis insuldi. Tema seisund halvenes ning suri 27.jaanuaril. Tema matused olid Itaalia kõigi aegade suurim rahvakogunemine. Tuntuimad teosed v ATTILA v RIGOLETTO v LA TRAVIATA (http://www.youtube.com/watch?v=s8zEWNA6os) v AIDA v OTHELLO v TE DEUM v STABAT MATER (segakoorile) (http://www.youtube.com/watch?v=zlIPMMOy_LE) Aitäh tähelepanu eest!
Joonase teekond. Teos sai Berliinis valmis 1909.aastal. Esiettekanne kukkus läbi, sest selle esitlemiseks oli vähe raha, koosseis oli väike, tagasihoidlikele esitajatele oli keerulist helikeelt raske mängida, dirigendipuldis olevala Tobiasele ei jätkunud pikka meelt ja kannatust esinajatega harjutamiseks. Hoolimata läbikukkunud ettekandest sai teos väga kõrge hinnangu. Eesti esitati teost esmakordselt 1989.aastal. Teos koosneb 38 numbrist – 5 solistile, 2 segakoorile, 1 lastekoorile, orelile ja orkestrile. Tobias oli tähtis sümfoonilise muusika looja, polüfooniameister ja suurvormide autor, kelle tähtsaimaks muusika osaks oli tema looming. Ta lõi eesti muusikasse palju uusi žanre. Artur Kapp Artur Kapp elas aastatel 1878-1952 ning oli väga võimekas organist ja virtuoosne improvisaator. Tallinnas töötas Kapp aastatel 1920-1944 dirigendina Estonias ning pedagoogina Tallinna Konservatooriumis.
tagaplaanil ning teos põhineb massiivsete helikobarate ehk klastrite liikumisel, tämbril ja selle muutumisel. Ligeti helimassiivid on ülitihedad, kromaatilised, koosnevad mikrointervallikast (nt veerandtoonidest) ise nim seda mikropolüfooniaks, st `üksikud hääled ja rütmijoonised pole enam iseendana tajutavad, vaid on allpool ähmastumispiiri'. Kõla kõrval on Ligeti teostes alati väga oluline ka muusikalise materjali struktureeritus. Lux aeterna (1966) on teos 16-häälsele segakoorile, mis valmis aasta pärast Requiemi ja mida võib pidada selle jätkuks. Teosele on iseloomulik meetrumitunde kaotamine. Ligeti taotleb ajatuse ja pideva kulgemise tunnet ja saavutab selle erinevate häälte sissetulekute hajutamisega. Koor on a cappella ja on näha ka uut joont helikeeles, mida näitab diatoonilisuse esiletõus kromaatilisuse asemel.
· Süda oli silmapaistev orelikunstnik. · Suvevaheaegadel 1904. ja 1907. a. käis Saar Eestis rahvaviise kogumas. · Alates 1909. aastast õppis Süda Peterburi konservatooriumis ka kompositsiooni Ljadovi, Glazunovi ja Solovjovi juures. · Ida-Euroopa ühe tähtsama kultuurikeskusena pakkus St. Peterburg Saarele häid · Kantaadid: "Hommiku tulekul" segakoorile (K. E. Sööt; 1908); "Kosjasõit" sega- ja kontakte kaasaegse muusika erinevate suundadega. Eriti sügavat muljet avaldas naiskoorile (rhvl. aineil; 1933); "Õnne mälestus" segakoorile ja naiskvartetile (M. talle Debussy ja Skrjabini muusika. Heiberg; 1938) · Aastail 1908-1921 elas Saar vabakunstnikuna Tartus
koosseis: koor, mõned solistid, 4klaverit, löökpillid O ettekannete juures näeb suurt vaatemängu, efektid, kostüümid, dekoratsioonid valgus- ja püroefektid Arvo Pärt (1935)(Eesti) Sündis Paides, muusikalise alghariduse omandas Rakvere muusikakoolis. Edasi Tallinna muusikakoolis H.Otsa ja V.Tormise kompositsiooniklassis. Tallinna riiklikus konservatooriumis H.Elleri kompositsiooniklassis Loometeel IV perioodi I Neoklassikaline hõlmab õpingute aja. Parimad teosed Solfedzo segakoorile, kantaat Aed, 2 sonatiini jm. II Dodekafooniline ja neoklassitsistlik, tuntuimad teosed: Tsellokontsert ,,Pro et contra", Collage BACH teemale(tähtnimed) sümfoonia no 1 ,,Polüfooniline" ,,Perpertum mobile", ,,Pari intervallo", ,,Credo". sel perioodil kasutas võtteid, mis iseloomulikud barokiajastule III Üleminekuperiood 1968-1976 uuris põhjalikult Gruusia rahvamuusikat, edasi huvitus orelimuusikast, uute otsingute ja leidmiste ajajärk, muusikalise küpsuse saabumise aeg
suurejooneline maailma öko-süsteemi ja tarbimise tulemusena sündinud traagilisi tagajärgi käsitlev "Koyaanisqatsi: Life Out of Balance" (1982). Lavateostest on kõige kuulsamad portree-ooperite triloogia "Einstein on the Beach" (1976), Mahatma Gandhi aineline "Satyagraha" (1980, satyagraha tähendab sanskriti keeles tõe jõudu) ning Muinas-Egiptuse temaatikal põhinev "Akhnaten" (1984). Vokaal-sümfoonilistest suurteostest on üks tuntumaid tema eepiline "Itaipu" (1988) segakoorile ja sümfooniaorkestrile, mille tekst on võetud Lõuna-Ameerika guarani-indiaanlaste maailma loomise müüdist (itaipu tähendab indiaani keeles "laulev kivi").
vaimse ärkamise teel ligi poole sajandi pikkusest nõidusunest. Ja pole vist juhuslik, et Joonas (st "tuvi", kes tõi Noa laeva sõnumi vabanemise kohta), pidi ligi 80 aastat ootama, enne kui võis ilmutada neid varjatud tagamaid, mis on kätketud sellesse suurteosesse. Looming: Vokaalsümfoonilised teosed: 2 oratooriumi "Joonase lähetamine" ja "Sealpool Jordanit" (lõpetamata); 2 kantaati "Johannes Damaskusest" ja "Ecclesia" (lõpetamata); "Kyrie" segakoorile ja sümfooniaorkestrile; "Eks teie tea" meeskoorile; sümfooniaorkestrile ja orelile; Psalm 51 baritonile ja sümfooniaorkestrile; ballaad "Sest Ilmaneitsist ilusast" sopranile ja sümfooniaorkestrile; "Noored sepad" segakoorile ja sümfooniaorkestrile jt. Sümfoonilised teosed: avamäng "Julius Caesar"; Klaverikontsert d-moll; Koraalivariatsioonid orelile ja sümfooniaorkestrile f-moll; kapritso "Varese sõjasõnumida"; 2 melodraamat lugejale ja
rahvaste rahvamuusikat. Ta on koostanud väljaanded ,,Regilaulik" ja ,,Lahemaa vanad laulud". Veljo Tormise loomingus on põhilised orkestrilise koorikäsitlusega, sümfoonilisele muusikale läheneva vormiarendusega kooriteosed. Avamäng nr. 2 on esimene rahvusvahelisel muusikafestivalil (,,Varssavi sügisel" 1961) esitatud eesti heliteos. Tormis säilitab rahvaviisi loomuliku eheduse. Nii kirjutas helilooja ,,Kalevala"-ainelise stseeni ,,Raua needmine" (1972) tenorile, baritonile, segakoorile ja samaanitrummile. Teos viitab loitsimisega seotud iidsele kombestikule. Sellele järgnesid rahvaluuleainelised ,,Isuri eepos" (1975) ja ,,Ingerimaa õhtud" (1979). Need kuuluvad soome-ugri folkloorsesse teosteseeriasse ,,Unustatud rahvad". Helilooja üheks ulatuslikumaks kooriteoseks on ,,Kalevala XVII runo" (1985) meeskoorile, solistidele ja rahvapillidele. Rahvaluulega kõrvuti kasutab Tormis ka eesti ja teiste rahvaste poeesiat. Tormis ühendas ka vokaalsümfoonilise ja lavamuusika. 1980
MUUSIKA edendaja Kuni 19. sajandi lõpuni oli Hermann Eesti muusikaelu organisaator number üks, sealhulgas ka üks laulupidude korraldajaid (II, IV, V ja VI laulupeo üldjuht). Üle kümne aasta (18851898) andis ta välja eesti esimest muusika kuukirja "Laulu ja mängu leht" (koos noodilisaga), avaldas koorilaulukogumikud "Eesti Kannel" (I 1875, II 1883, III 1884), "Laulukaja", "Koori ja Kooli Kannel", "Kodumaa Laulja" ja "Eesti rahvalaulud. Segakoorile" (I 1890, II 1905, III 1908). Kogumikes leidus suur hulk Hermanni enda loomingut ja teisigi tolleaegseid algupäraseid laule. Ehkki Hermann oli muusikas põhiliselt iseõppija, on tal suuri teeneid rahva muusikalisel kasvatamisel "Laulu ja mängu lehel" oli selles hindamatu osa, neis ilmunud materjaliga andis ta ka suure panuse eestikeelsesse muusikaterminoloogiasse. Tema teised tegemised Hermann oli muusikategelane, helilooja, ajakirjanik ja keeleteadlane
Teatri ja filmimuusika 1949 Muusika S. Luide lastenäidendile "Kuutõrvajad" 1950 Muusika lühifilmile "Uus elu" 1954 Muusika dokumentaalfilmile "Fr. R. Kreutzwald" 1955 Muusika E. Tammlaane näidendile "Raudne kodu" 1956 Muusika filmile "Jahid merel" Muusika Juhan Smuuli näidendile "Atlandi ookean" 1957 Muusika filmile "Pöördel" 1964 Muusika näidendile "KihnuJõnn ehk Metskapten" Kantaadid 1943 Sõjasarv baritonile, segakoorile, meeskoorile ja sümfooniaorkestrile ("Kalevipoeg") [lõpetamata] 1948 Laula, vaba rahvas ühendkoorile (Debora Vaarandi) [1950 seade meeskoorile klaveri/oreli saatel 1954 Tuhandeist südameist ühendkoorile (Paul Rummo) 1963 Laul, ava tiivad ühendkoorile (Enn Vetemaa) 1964 Kuulge, oh kuulge mu kõnet segakoorile ("Kalevipoeg") Puhuge, sarved ühendkoorile, kolmele trompetile ja kolmele tromboonile (Kersti Merilaas) 1967 Laululavalt lahkuvatele kooridele ühendkoorile (Mart Raud)
Tõnu Kaljuste on Eesti koori- ja orkestridirigent. Ta on asutanud Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestri, juhatanud mitmeid tunnustatud koore ja orkestreid Euroopas, Austraalias ja Ameerikas ning saanud mitu hinnatud auhinda. Lavastusse kuulusid Arvo Pärdi mitmed tuntud teosed. Üheks nendest oli „Aadama itk“. See on aastal 2009 Arvo Pärdi poolt valminud muusikateos vokaalansamblile, segakoorile ja keelpilliorkestrile. Selle kestus on 24 minutit. Teose tekstiosa autor on püha Silvanus ja seda kantakse ette kirikuslaavi keeles. Teose meloodia tundus kui väljendavat leina, kahetsust ja kaotusvalu. Seal vastandusid jõuline ja lüüriline liikumine ning välisilme oli üsna rikkalik. Teos väljendas Aadama monoloogi. Teine tuntuim teos oli „Miserere“. See on aastal 1989 Arvo Pärdi poolt loodud teos koorimuusikale. Pärt pühendas selle teose Paul Hillerile ja Hillard Ensemblele
1894. aastal kohtus Arnold Alexander Zemilinsky'ga diletantide orkestris Polymonhia. Zemilinskyst sai hiljem Arnoldi naise vend ja tema kui muusiku mänedzer. Samal aastal saab ta auhinna ,,Hundinuia laulu" eest. Komponeerib sama aasta oktoobis kolm teost klaverile. 1895.aastal lõpetas tegevuse Werner & Co- s ja asub dirigendi ametit pidama Möldingu kooriliidu etteotsa. Samal ajal juhendab ta ka Stockerau metallitöölistest lauljate ühingut. Kirjutab "Ei du Lütte" neljahäälsele segakoorile. 1896. aastal sünnivad Richard Heubergeri virgutusel kuus pala klaverile ja neljale käele. 1. september - 30. november 1896 kirjutab Serenaadi väiksele orkestrile. 22. märtsil 1897 alustab vanas stiilis Gavoti ja Museti keelpilliorkestrile, 27.juulil 1897 on dateeritud Skertso F-duur keelpillikvartetile. 1898. aastal saab Schönbergi esimeseks õpilaseks saab Wilma Weber von Webenau. 25. märtsil 1898 siirdub juudi usust protestantismi. 20
instrumentaalsaatega lastelaulude ja laulutsüklitega. Tänaseni on kooride repertuaaris paljud teosed Eespere 80.90. aastatel ja hiljem loodud vaimulikust ja isamaalisest kooriloomingust (koorilaul "Ärkamisaeg", 1990; kooripoeem "Lehekülgi Sakalamaa kroonikast", 1982; "2 jubilatsiooni" solistile, koorile ja orelile, 1986; "Vaikuse sümfoonia" solistidele, koorile ja sümfooniaorkestrile,1989; "Glorificatio" sopranile, tenorile, segakoorile ja kammerorkestrile, 1990 jpt. Eespere on kirjutanud ka klaverikontserdi (1978), kaks viiulikontserti (1983,1988), flöödikontserdi (1995, Jean- Claude Gerard'i tellimus) ja vioolakontserdi (1997). 80. aastatel pälvisid tähelepanu tema baroksest repetitsioonitehnikast inspireeritud teosed ("Mängutoosid I-IV tselestale 1979- 82; 8 ritornelli klaverile 1982; Concerto ritornello kahele viiulile ja orkestrile 1982). Parima osa Eespere kammermuusikast moodustavad teosed, milles on ühendatud
nauditav, koor oli nagu elav ja hingav asi – mets – millesse oli siis see keegi – laps, hing, publik, ... - ära eksinud. Teoses oli dramaatilisust, pingeid, rahu, erinevad hääled imiteerisid metsa hingamist ja helisid. Meeshääled tõid teosesse rahu, naishääled lisasid erinevaid kõlavärvinguid ja karakterit. Seejärel saabus valgus - György Ligeti „Igavene valgus“. See Ungari 20. sajandi avangardhelilooja on loonud väljakutsuva teose 16-häälsele segakoorile, mis räägib ilmselt küll valgusest, kuid on täidetud erinevate emotsioonide ja tundmuste virrvarriga, täis üllatusmomente ning viib publiku täiesti tundmatule ja ootamatule rännakule. Teos mõjub kohati rusuvalt, kohati õudusttekitavalt, aeg-ajalt tasakaalustab helilooja selle suure segaduse ja annab lootust valgusele, harmooniale. Teos lõpeb täielikus hääbumises vaikusesse ning ka vaikusest saab mõneks minutiks muusika ning seeläbi teose osa
Rudolf Tobias 1873 -1918 1873 -1918 Esimene kompositsiooniharidusega helilooja Eestis Tegutses organisti, pianisti ja muusikakriitikuna Loomingul tugev isikupära, harukordne väljendusjõud Temalt pärinevad paljude zanride esikteosed Eesti muusikas Lapsepõlv Sündis köstri pojana Hiiumaal Käinas, 1885 kolis pere Kullamaale Peres 13 last Elamistingimused soodsad Esimesed teadmised isalt 6-aastaselt mängis ta isaga neljal käel orelit 9-aastaselt komponeeris oma esimese teose -12 koraalprelüüd http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/ http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/ http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/ Koolitee 1885 Haapsalu kreiskool, õppis Catharina von Gernetti juures 1889 Tallinna Nikolai gümnaasium, mille lõpetas koduõpetaja kutsega 1893 Peterburi konservatoorium, lõputööks kantaat "Johannes Damaskusest" Elukäik Aastatel 1898 - 1904 töötas Peterburi Jaani koguduse organisti ja koorijuhina 1904...
rahvalaulu ning rõhutas, et ainus võimalus regivärsilise rahvalaulu edasikestmiseks on selle aktiivne kasutamine, ka professionaalses muusikas. Helilooja ise kasutas regilaulu väga palju ta tegi neist kooriseadeid. Üheks oluliseks näiteks regilaulu seadmisest koorile on ,,Eesti Kalendrilaulud". , mis koosneb viiest tsüklist: ,,Mardilaulud meeskoorile, ,,Kadrilaulud" naiskoorile, ,,Vastlalaulud" meeskoorile, ,,Kiigelaulud" naiskoorile, ,,Jaanilaulud" segakoorile. Kalendrilaulude materjaliks on tavandilaulud erinevatest eesti maakondadest. Ta püüab neis nagu ka teistes rahvalaulude tuginevates teostes kasutada rahvalaulu muutumatul kujul. Tormis kirjutas muusikat erinevates keeltes. Üks tema peateoseid on 1970-89 valminud sari ,,Unustatud rahvad" segakoorile. See tsükkel on pühendatud kuuele läänemeresoome keeli kõnelevatele traagilise saatusega rahvale, nende hääbuvale keelele ja lauludele. Tormis püüdis
Rütm on jälle Ernesaksale iseloomulikult üldpildis rahulik ning üles äratavate vaheosadega. Harmoonia on duuris. Nagu enne öelnud, siis on meeleolu vahelduvalt rahutu ning siis tasa nagu veepind. Olen Ernesaksa „Kutset“ samuti laulnud meeskooriga ning kuigi loo nimi toona ei jäänud meelde, tulid sõnad ja viis esimese paari taktiga enda seest üles. 5 „Noor kevade“ „Noor kevade“ on Ernesaksa kooriteos segakoorile, mis ilmus aastal 1938. Teos algab hoogsalt, millele järgneb naiste ja meeste partiide kombineerumine. Viis on koos rütmiga väga huvitavalt loodud nii, et tekib hüppamise ja tantsimise tunne. Meloodia on rõõmus, kuid vahel ka isamaaline ning tõsine. Loo harmoonia on duuris. Rütm on tempokas ning paneb jala tatsuma. Teose meeleolu tekitab minus maailma rändamise tunde, kuna minu jaoks on erinevaid viisijuppe paljudest erinevatest maailma kohtadest
annaabi.ee 
