Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Aadama passioon – ilu silmadele ja kõrvadele (0)

1 Hindamata
Punktid
Kevad - Vesised teed, sulav lumi, tärkavad lumikellukesed - teebki kevadest kevade

Lõik failist

Lisette Põld 11. klass
24.09.2015.a
Aadama passioon – ilu silmadele ja kõrvadele
Selle aasta kevadel, mais, esietendus maailmakuulus „Aadama passioon“. Muusika autoriks oli Arvo Pärt ning lavastuse ja kujunduse eest vastutas Robert Wilson . Muusikajuht ja dirigent oli Tõnu Kaljuste .
Arvo Pärt on üks maailmakuulsamaid ja rahvuvaheliselt tuntuim Eesti helilooja. Teda tuntakse justnimelt tema isikupärase kompositsioonitehnika poolest. Tema loomingus on kirjeldamatu ilu ja tema teoste hulk ulatub üle 50 teose. Robert Wilson on ameerika eksperimentaalse teatri lavastaja ja näitekirjanik,

Aadama passioon – ilu silmadele ja kõrvadele #1 Aadama passioon – ilu silmadele ja kõrvadele #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-12-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Liisu188 Õppematerjali autor
Selle aasta kevadel, mais, esietendus maailmakuulus „Aadama passioon“. Muusika autoriks oli Arvo Pärt ning lavastuse ja kujunduse eest vastutas Robert Wilson. Muusikajuht ja dirigent oli Tõnu Kaljuste.

Arvo Pärt on üks maailmakuulsamaid ja rahvuvaheliselt tuntuim Eesti helilooja. Teda tuntakse justnimelt tema isikupärase kompositsioonitehnika poolest. Tema loomingus on kirjeldamatu ilu ja tema teoste hulk ulatub üle 50 teose. Robert Wilson on ameerika eksperimentaalse teatri lavastaja ja näitekirjanik, keda on kirjeldanud meedia kui uus ja tavapäratu teatrikunstnik. Tema ulatusliku karjääri jooksul on ta töötanud ka koreograafina, esinejana, maalijana, skulptorina, videokunstnikuna ja heli-valgustehnika disainerina.

Lavastusse kuulusid Arvo Pärdi mitmed tuntud teosed. Üheks nendest oli „Aadama itk“. See on aastal 2009 Arvo Pärdi poolt valminud muusikateos vokaalansamblile, segakoorile ja keelpilliorkestrile. Selle kestus on 24 minutit. Teose tekstiosa autor on püha Silvanus ja seda kantakse ette kirikuslaavi keeles. Teose meloodia tundus kui väljendavat leina, kahetsust ja kaotusvalu. Seal vastandusid jõuline ja lüüriline liikumine ning välisilme oli üsna rikkalik. Teos väljendas Aadama monoloogi.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
doc

Arvo Pärt

Kool Arvo Pärt Referaat Nimi Klass Tallinn 2008 Sisukord Arvo Pärt........................................................................................................................ 1 Referaat...................................................................................................................... 1 Sisukord..................................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................ 3 Elulugu................................................................................................................... 3 Kokkuvõte.............................................................................................................. 6 Kasutatud kirjandus.....................................................................................

Muusika
thumbnail
12
rtf

Arvo pärt

neist. Pala on kahehäälne, ülemine hääl liigub astmeliselt, alumine mööda 5 kolmkõlanoote. Tintinnabuli-stiilis on Pärt kirjutanud vokaalteoseid enam kui instrumentaalseid. Suur osa vokaalteostest seostub vana ladinakeelse kirikumuusikatraditsiooniga: nende hulgas on missasid (näiteks Missa syllabica, 1977/1996 salme, Stabat mater (1985), Magnificat (1989), Te Deum (1984/1992), Johannese passioon (1982), Miserere (1989/1992). Pärt on kirjutanud väga erinevates keeltes tekstidele. Alati allutab ta aga oma muusika keele struktuurile, lähtudes muusikalise motiivi loomisel näiteks silpide arvust sõnas. Üks Pärdi populaarsemaid kooriteoseid on tsükkel "Seitse magnificati-antifooni" (1988/1991) - seitse erinevat, omaette terviklikku miniatuuri, mis moodustavad kauni tsükli . Suure osa oma tintinnabuli-stiilis teostest on loonud Pärt väga väikesele koosseisule.

Muusika
thumbnail
11
doc

Arvo Pärt

ning minoorse kolmkõla helidega. Olulisemad instrumentaaltööd uues stiilis on veel "Tabula rasa" (1977), "Fratres" (1977), "Festina lente" (1988). Tintinnabuli-stiilis on Pärt kirjutanud vokaalteoseid enam kui instrumentaalseid. Suur osa vokaalteostest seostub vana ladinakeelse kirikumuusikatraditsiooniga: nende hulgas on missasid (näiteks Missa syllabica, 1977/1996) psalme, Stabat mater (1985), Magnificat (1989), Te Deum (1984/1992), Johannese passioon (1982), Miserere (1989/1992). Pärt on kirjutanud väga erinevates keeltes tekstidele. Alati allutab ta aga oma muusika keele struktuurile, lähtudes muusikalise motiivi loomisel näiteks silpide arvust sõnas. Üks Pärdi populaarsemaid kooriteoseid on tsükkel "Seitse magnificati-antifooni" (1988/1991) - seitse erinevat, omaette terviklikku miniatuuri, mis moodustavad kauni tsükli. Suure osa oma tintinnabuli-stiilis teostest on loonud Pärt väga väikesele koosseisule. Näiteks

Muusika
thumbnail
2
doc

Arvo Pärt

Arvo Pärt (11.09.1935 Paide) Rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja kogu maailmas. Alustanud 1960. aastatel väga edukalt avangardistlikus helikeeles, jõudis ta 1970. aastatel talle ainuomaste väljendusvahendite juurde. Eestis Arvo Pärt on sündinud 1935. aastal Paides, üles kasvanud aga Rakveres, kus õppis muusikakoolis klaverit. Juba kooliajal tegeles ta ka heliloominguga. Aastatel 19541957 õppis Pärt Tallinna muusikakoolis muusikateooriat. Sel ajal oli tema kompositsiooniõppejõuks temast kõigest viis aastat vanem Veljo Tormis. 1963. aastal lõpetas Pärt Tallinna konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassi. Aastatel 19581967 töötas ta helirezissöörina Eesti Raadios. Eestis sai Pärdi muusika kiiresti tuntuks, nii näiteks võttis konservatooriumi professor, pianist Bruno Lukk II kursuse tudengi klaverile kirjutatud kaks sonatiini ja "Partiita" (19581959) kohe oma repertuaari. Tavapärased õpilastööd Pärdil tegelikult puuduvadki kõik kirju

Muusika
thumbnail
7
odp

20.sajandi II poole muusika ettekanne - Arvo Pärt

20.sajandi II poole muusika ettekanne Arvo Pärt Arvo Pärt 1935-20?? Elutee Arvo Pärt, kes on sündinud 11.septembril 1935 Paides, on rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja. 1938. aastal asus elama Rakverre. Ta on tuntud eelkõige isikupärase kompositsioonitehnika poolest. 1945 ­ 1953 õppis ta Rakvere Muusikakoolis Ille Martini juures, kus algasid esimesed katsetused heliloomingu alal ning 1950­1954 õppis Rakvere Keskkoolis. Aastatel 1954-1957 õppis Pärt Tallinna muusikakoolis muusikateooriat. Sel ajal oli tema kompositsiooniõppejõuks temast kõigest viis aastat vanem Veljo Tormis. 1954 ­ 1956 astus Arvo Pärt sõjaväeteenistusse, kus mängis sõjaväeorkestris oboed, löökriistu ja klaverit. Oma esimesed palad komponeeris ta 14- aastaselt. Räägitakse, et õpingute ajal Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) Heino Elleri kompositsiooniklassis paist

Muusikaajalugu
thumbnail
11
docx

Arvo Pärt ja Tintinnabuli stiil

SISSEJUHATUS Arvo Pärt on tuntuim eesti muusik, kelle nime teatakse pea üle kogu maa. Ta on väga andekas ja omanäoline helilooja, kes on pärjatud paljude rahvusvaheliste aunimetuste ja auhindadega. Lisaks kontsertitele ja muusikapaladele on ta muusikat kirjutanud ka filmidele, tantsu-ja teatrietendustele. Arvo Pärt ei ole lihtsalt tavaline helilooja vaid ka uue muusikastiili ehk tintinnabuli-stiili looja. Selles stiilis on läbivalt kuuldav põhikolmkõla ning vaikust ja järelkaja kasutatakse muusikaliste elementidena. See on muusikaliste vahenditega väljendatav eluhoiak, kus valitsevad tasakaal ja taktitunne. 1. ARVO PÄRT Arvo Pärt on sündinud 11. septembril 1935 Paides. Ta on rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja. Eelkõige on ta tuntud isikupärase kompositsioonitehnika, niinimetatud tintinnabuli- tehnika poolest. Alustanud 1960. aastatel väga edukalt avangardistlikus helikeeles, jõudis ta 1970. aastatel talle ainuomaste väljendusvahendite juurde. 1.1 Arvo Pärd

Muusika
thumbnail
3
doc

Arvo Pärt

Arvo Pärt 1. Iseloomusta Arvo Pärdi loomingulisi otsinguid ja nendega kaasnevaid muutusi. Nimeta erinevate loomeperioodide tuntumaid teoseid. Arvo Pärdi loomingutee algus oli sarnane kogu tolleaegse eesti noore heliloojate põlvkonna omaga, kuid tema looming jaotatakse kaheks perioodiks, millest on tuntumad teise perioodi tööd .Esmalt sündisid mõned neoklassitsistlikud teosed stiilis või mõjutatuna Dmitri Sostakovitsist, Sergei Prokofjevist või Béla Bartókist (kaks sonatiini ja "Partiita" klaverile, 1958-1959). Edasi ilmnes aga, et Pärt oli kõige julgem 20. sajandi väljendusvahendeid kasutusele võtma(tol ajal keelatud). Näiteks on tema orkestriteos "Nekroloog" (1960) esimene dodekafooniline teos eesti muusikas. Seejärel hakkas Pärt komponeerima Arnold Schönbergi dodekafooniat kasutades ja kirjutas seeriamuusikat. Sellega oli ta Nõukogude süsteemile vastumeelne ja samas osutus see loominguliseks ummikuks.Tema toll

Muusika
thumbnail
4
doc

Kaasaegsed eesti heliloojad

Raimo Kangro (21.09.1949 Tartu - 04.02.2001 Ruila) Helilooja, pedagoog, muusikaelu organisaator. Raimo Kangro on pärit Tartust. 1968. aastal lõpetas ta klaveri erialal Tartu Muusikakooli ja 1973. aastal kompositsiooni alal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (oli algul Jaan Räätsa, hiljem Eino Tambergi õpilane). Aastatel 1975-1976 oli Kangro Eesti Televisiooni muusikajuht, 1977-1985 töötas Eesti Heliloojate Liidu konsultandina, 1993-2000 Eesti Muusikafondi direktorina ning 2000-2001 Eesti Heliloojate Liidu esimehe kohusetäitjana (suri kolm nädalat pärast esimeheks valimist). Oli aastaid festivali Eesti muusika päevad kunstiline juht. Aastast 1989 oli Raimo Kangro ka Eesti Muusikaakadeemia kompositsiooniõppejõud. Tema õpilaste hulka kuuluvad heliloojad Tõnis Kaumann ja Tõnu Kõrvits. Oma loomingu eest sai ta mitmeid auhindu, hooajaks 1998/1999 oli Kangro valitud Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri juurde resideerivaks heliloojaks. Arvo Pärt (11.09.1935 Paide) Rahvusvaheli

Muusika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun